Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed (1)
Ulukid
Soo/Raba loomad
Taimed
EESTI ULUKID
· välimuselt võib kergesti pidada suureks
koeraks HUNT
· lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad
lõuad Canis lupus L.
· sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga
· kiskja
· hundi jälg on koera omaga võrreldes
kitsam ning pikem
· tark, julge, vastupidav, kiire, tugev
· hunti võib Eestis kohata varjulistes
metsades, rabades ja võsastikes ning
aastaid tagasi oli hunt levinud kogu
põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja
igilume- ja jääga kaetud aladel
· tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus
35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm
(harva üle 100 cm).
· 32...50 kg (Eestis kütitud huntide
maksimumkaaluks on olnud 62 kg)
· 1997. aasta loendusandmete põhjal on
Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel.
KARU
Ursus arctos L.
· suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni
karvaga
· saba on tal lühike ja karvade sisse
peitunud
· kõnnib talla peal
· hambad on nürid, kuna sööb nii taimset
kui ka loomset toitu
· Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom,
kelle arvukus on käesoleva sajandi
jooksul tunduvalt suurenenud
· magab talveund
· eelistavad elada suurtes metsades,
milles on tuule poolt mahalangetatud
puid ja milles leidub rabalaike
· liiguvad enamasti ringi videvikus ja
öösel, harva päeval
· tüvepikkus 160...250 cm
· 150...250 kg
· Eestis üle 500 isendi
METSKITS
Capreolus capreolus L.
· sihvakas keha, peened jalgad,
sale keha
· saba ümbritseb valge ala, mida
nimetatakse sabapeegliks
· isasloomad kannavad suurema
osa aastast sarvi
· taimetoiduline
· levinud peaaegu kogu Euroopas
· elupaigana eelistab
põldudevahelisi metsatukki ja
metsaservi, vältides suuri metsi
· tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus
~ 75 cm · Eestis ~ 40 000 isendit
· 24...35 kg · põhilised looduslikud
vaenlased on hundid, ilvesed
ja hulkuvad koerad, noorloomi
ohustab ka rebane
PÕDER
Alces alces L.
· hirvlaste sugukonna
suurim esindaja
· meie metsade suurim
loom
· õlakõrgus kuni 216 cm,
tüvepikkus 200...290 cm
· suure liikuvusega loom, kes vahetab · 100...300 (600) kg
sesoonselt elupaika - suvel eelistab
soostunud ja lodumetsi lehtpuunoorendikke, · Eestis on ~ 10 000
talvel kuivemad sega- ja männimetsi isendit
· enamasti elavad üksikuna või vähestes · Eestis nii mandril kui
rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed suurematel saartel.
karjad
· Eesti suurim näriline KOBRAS
· karvastiku värvus varieerub Castor fiber L.
helepruunist mustani
· lame saba, mis on kaetud · tüvepikkus 80...100 cm
sarvsoomuste ja lühikeste
hajusate karvadega · 15...30 kg
· ehitavad okstest kuhilpesa · ligikaudu Eestis 6000 isendit
või kraabivad järsu · taimtoiduline
kaldanõlva sisse uru
· pesa suue on alati allpool
veepinda ja seetõttu on õhk
pesas sumbunud
· ühes pesas elavad koos
vanaloomad ning eelmise
ja üle-eelmise aasta pojad
· pesaterritooriumi
märgistavad koprad
anaalnäärmete nõrega
· kui üks kobras on vaenlast
märganud, siis annab ta
sellest teistele sabalöögiga
vastu vett teada
· tüvepikkus 50...70 cm
· 3..7 kg
· Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel.
· ligikaudu 40000 isendit
·
taimetoiduline
valgejänesest suurem
HALLJÄNES
Lepus europaeus Pall
· eelistab avamaastikku
· sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud
toidust
· palju vaenlasi
· inimene peab jahti koeraga
VALGEJÄNES · tüvepikkus 45...68 cm
· 2...5,8 kg
Lepus timidus (L).
· Eestis on laialt levinud sobivates
biotoopides - peamiselt
okaspuudega metsades ja rabades
· levinud ainult mandri-Eestis
· rangelt taimetoiduline
· suvise pruuni kasuka vahetab
talveks valge vastu
· mustade kõrvatipud
· arvukus väheneb hetkel Eestis
10000-12000 vahel
· sööb oma vedelad esmased
väljaheited kohe uuesti sisse ja
alles teisel mao ja soolte läbimisel
tekivad kõvad pabulad
· valgejänese pabulad on suured ja
neid on hunnikus palju vähem kui
halljänesel
REBANE
Vulpes vulpes (L.)
· tüvepikkus on 50...90 cm, sabapikkus
40...60 cm
· 4...10 kg
· karvavärvus on väga varieeruv, on see
enamasti seljapoolt punakaspruun ja
kõhupoolt valge või hall
· tavaline nii mandril kui ka saartel ja
väikestel laidudel
· loendatud on 6000 isendit
· eelistatum elupaik on kultuurmaastik
väikeste metsatukkadega
· elutseb ka metsades, soodes ja rabades
· suuri metsamassiive väldib
· põhiliselt üksikeluviisiga
· uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil
· toitub väikese ja keskmise suurusega
selgroogsetest, sööb ka putukaid, raibet ja
vähesel määral ka taimset toitu
· enam arenenud haistmine ja kuulmine
METSSIGA
Sus scrofa L.
· tüvepikkus 110...200 cm
· 70...250 (350) kg
· tüüpiline kõigesööja - eelistatult toitub · Eestis üle 10 tuhande
taimedest · Eesti asub levila põhjapiiril ja
· kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja seoses kliimatingimuste
tugevam kui tagaosa muutumistega on ta aeg ajalt
Eesti aladel esinenud ja aeg
· ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis ajalt mitte
aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada
· karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini
· turjal on neil tugevad harjased
· põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud -
kaovad neljandal elukuul
· silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad
isasloomadel kogu elu jooksul
· elavad tüüpiliselt tihedates niisketes
tihnikutes
· aktiivsed peamiselt videvikus ja öösel, talvel
võivad ka päeval ringi liikuda
SAARMAS
Lutra lutra (L.)
· saleda kehaga kärplane
· tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus
26...55 cm
· 8...15 kg
· ligikaudu 2000 isendit
· Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim
· tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga
vastupidav karvkate
· eelistab elada järsukaldaliste jõgede
kallastel
· üksikeluviisilised loomad
· tegutsevad peamiselt videvikus
· toidu hangib peamiselt veest
· on tippkiskja keda ohustab inimene
ning haruharva suured kiskjad
· kuulub kaitsealuste liikide III
kategooriasse !
EUROOPA NAARITS
Mustela lutreola L.
· Eesti kõige haruldasem imetaja
· tüvepikkus 32...43 cm, sabapikkus 12...19 cm
· 0,5...1 kg
· Eestis võib oletada, et ta on säilinud mõnel pool
üksikute gruppidena.
· peamiseks põhjuseks, miks naarits välja sureb
peetakse ameerika naaritsat, keda on pea
kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja
sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits
· ühtlaselt tumepruuni värvi, tömbi sabaga
· valged nii mokad kui ka alalõug
· elavad vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate
jõgede ja ojade kallastel
· söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi, ära ei
ütle ka lindudest ja pisiimetajatest
· kaitsealuste loomade esimesse kategooriasse !
ILVES Felis lynx L. · söövad kõike, mis liigub ja
millest jõud üle käib
· ilvesed elavad paarikümne
aasta vanuseks
· tüvepikkus 80...130 cm
· 12...25 (32) kg
· Eestis ligikaudu 700...1000
isendit
· meie metsade ainukene
kaslane
· kõrgete jalgadega ja ümara
peaga
· kõrvade otsas on tal musta
otsaga karvatutid
· värvus võib ilvestel varieeruda
punakaspruunist helehallini,
mille peal on tumedad tähnid,
kõhupoolt on ilvesed tavaliselt
valged
· eelistavad elada tihedates
okasmetsapadrikutes aga ka
tiheda risuga segametsades
KÄHRIKKOER
Nyctereutes procyonoides Gray
· jässaka kehaga, lühikeste
jalgadega, lühikese koonu ja
sabaga rebasesuurune loom
· pea külgedel moodustab tal
karvastik põskhabeme
· üldtoon on tal määrdunud-
hallikaspruun
· näol on must mask nagu
· pika karmi karvaga koerlane pesukarul
· · võib elada nii leht- ja
tüvepikkus 50...80 cm segametsas kui ka
· 12...25 kg taimestikurikastel veekogude
· Eestis üle 6000 kallastel
· segatoiduline · tegutseb peamiselt öösel ja
· Eestis tavaline jahiloom videvikus
· esineb ainsa koerlasena
taliuinak
· suvel roostepruun, talvel hallikaspruun,
PUNAHIRV noortel on kasukas valgetäpiline
· saba ümber on valge laik nn.
"sabapeegel".
Cervus elaphus L. · elada eelistavad rikka alusmetsa ja
· tüvepikkus kuni 230 cm lagendikega segametsi, milles on lagedaid
· 100...150 (200) kg, pullid on raskemad kohti.
· kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline · paikse ja reeglina peidulise eluviisiga
ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti
puudunud · territooriumit märgistavad nad lõhnaga
· korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, ning sarvede ja sõrgadega kraapides.
Saaremaale, kaasajal on ta sagedasem just · isasloomad elavad üksikult, emasloomad
Eesti läänesaartel moodustavad koos järglastega väikeseid
· taimetoidulised salku
SOO/RABA LOOMAD
RÄSTIK
Vipera berus L
· kehapikkus on 60...75 cm
· Eestis esineb kõikjal
· eelistatult asustab rohuseid
segametsi ja metsaservi, raiesmikke,
soid, jõgede ja järvede
kaldapiirkondi, vähem elab niitudel ja
kuivades männikutes
· paiksed loomad ja elavad kogu elu
samal territooriumil - liikudes elu
jooksul vaid 60...100 m raadiuses
· Toidust moodustavad põhiosa hiired,
raba- ja rohukonnad, maapinnal
pesitsevate lindude äsjakoorunud
pojad, sisalikud ja vaskussid
· kuulub kaitstavate liikide III
kategooriasse !
NASTIK
Natrix natrix (L.)
· tumehalli, pruuni või isegi musta · kehapikkus võib ulatuda 150 cm-
värvi selja ning valge kõhualusega ni, isased on emastest tunduvalt
madu lühemad (kuni 70 cm)
· aktiivne ja liikuv madu - ta roomab · soodsates elupaikades võib olla
kiiresti, võib ronida ka puudel ja sage, kuid viimasel ajal on
ujuda vee all
muutunud haruldasemaks
· kuulub kaitstavate liikide III ·
kategooriasse ! toitub väikestest konnadest ja
konnakullestest, ka sisalikest
väikestest lindudest ja nende
poegadest, mügri ja ondatra
vastsündinud poegadest, noored
nastikud püüavad ka maapinnal
liikuvaid putukaid, väikesi kalu
söövad harva
· Eestis on levinud rohkem Lõuna-
ja Lääne-Eestis, saartel ja
rannikul kuni Pirita jõeni, Kirde-,
Põhja- ja Kesk-Eestis on
haruldasem
· tumeda värvusega sisalik
· kasvades muutuvad nad järk-
järgult heledamaks ja kehale
ARUSISALIK
ilmub iseloomulik muster, mis
koosneb kitsast triibust selja Lacerta vivipara (Jacquin)
keskel ning laiadest
tumedatest triipudest kere · eristustunnuseks on isasloomadel
külgedel esinev oranz või telliskivipunane
kõhualune, emasloomadel on kõht
valkjashall, kollakas või rohekas
· Saaremaal võib kohata ka üleni
musti isendeid
· võib kohata peamiselt niiskematel
aladel
· üldpikkus on 10...16 (18) cm, kere
pikkus 6,5 cm
· Eesti kõige tavalisem roomaja
· toitub mitmesugustest putukatest,
ämblikest, limustest ja ussidest
· kuulub kaitstavate liikide III
kategooriasse !
RABAKONN · kuulub kaitsealuste liikide III
kategooriasse !
· värvuselt pruun või hallikas,
Rana arvalis Nilsson tumedate laikude või täppidega -
· kehapikkus on 5...7 cm muudab ta rohu, kõdunevate
· Eestis on levinud kõikjal lehtede ja okaste vahel raskesti
märgatavaks
· elutseb kuivemates elupaikades kui
rohukonn · kudu ja kullesed on tundlikud
· teda leidub eeskätt lehtmetsades, saastatusele ja hukkuvad juba
jõgede-äärsetel lamminiitudel, mistahes reostusega veekogudes
rannaniitudel, soode servaaladel.
· veedab maismaal suurema osa oma
elust, talvituvad maismaal - lehtedega
täidetud aukudes, näriliste urgudes,
haohunnikute all jne
· talvituvad üksikult
· võivad tegutseda nii päeval kui öösel,
kuid on aktiivsemad õhtuti
· päevaks varjuvad ka niiskematesse
paikadesse - mahalangenud puude
alla, kändudesse jne
KIIL
Odonata
· tiibade ja keha mõõtmeid
arvestades on kiililised
suurimad putukad Eestis
· Eestis registreeritud üksnes 57
liiki
· pikk ja sale keha, neli pikka tiiba ja
suurte silmadega pea
· üldiselt elavad kiilid veekogude
läheduses, kuid osade liikide esindajad
võivad sooritada ka pikemaid lende
sisemaale
· kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu
TAIMED
POHL
Vaccinum vitis-idaea L.
· kuulub sugukonda kanarbikulised,
perekonda mustikas
· mitmeaastane, ühekojaline,
igihaljas kääbuspõõsas pika
risoomiga, millest kasvab arvukalt
ühe taime osapõõsaid
· kõrgus 5...25 (30) cm
· marjad on väga väärtuslikud -
sisaldavad inimesele soodsas
vahekorras suhkruid ja happeid
· seisavad nii toorelt kui ka
keedetult paremini kui teised
metsamarjad
· pohlalehed sisaldavad parkaineid
ja on kootava toimega,
kasutatakse rahvameditsiinis tee
või keedisena uriinierituse
soodustamiseks ja reuma raviks
· kasvab õhulise mullaga liivastel
muldadel männimetsades
JÕHVIKAS · eelistab lagedaid vähese rohustuga
samblasoid, kasvab eelkõige rabades ja
Oxycoccus palustris Pers siirdesoodes, aga ka madalsoodes ning
rabametsades
· kuulub sugukonda · väga niiskuselembene, mistõttu
kanarbikulised, perekonda kuivendamisel hävib
jõhvikas
· mitmeaastane ühekojaline
roomav kääbuspõõsas
· varte pikkus kuni 50 cm
· marjad on väga väärtuslikud
oma maitseomaduste ja hea
säilimise tõttu
· neid võib korjata aastaringselt,
peamiselt aga septembrist
lumetulekuni
· ravimtaim, - marjad alandavad
kõrget vererõhku, parandavad
kõrge palavikuga haigete
enesetunnet
TUPPVILLPEA
Eriophorum vaginatum
· sugukond lõikheinalised, perekond
villpea
· rabades, soometsades, lodudes
kasvav 15 - 50 cm kõrgune püsik
· tihedaid pähikuid moodustav taim
rohkete püstiste vartega
· pähikuid varre tipul ainult 1, püstine.
· varrel 2 või 3 väga lühikese labaga
lehetuppe, juurmised lehed 30 - 40 cm
pikad, kolmekanalilised, veidi
karedad.
· pähik viljunult peaaegu kerajas, kuni 3
cm pikkuste valgete karvadega
· õite kandesoomused hallikad, kileja
servaga.
· perekond turbasammal kuulub klassi
lehtsamblad, sugukonda
turbasamblalised TURBASAMMAL
· ühe- või kahekojalised liigniiskete
alade ja soode samblad Sphagnum L.
· elusa varreosa pikkus on 2...50 cm
· värvus säravrohelisest tumepunaseni,
enamasti kumab läbi valkjas toon
· kasvavad hõre- kuni tihemurusalt
· teatud liikide abil saab anda
hinnangut kasvukoha pinnase
kvaliteedile
MURAKAS
Rubus L.
· roosõieliste sugukonda
kuuluv
· 10-20 cm
· õied on valged ja
ühekaupa varre otsas
· mesikollase värvusega,
mee maitsega
· õitseb mai lõpus juuni
alguses
· vili valmib juuli keskel
ÜMARLEHELINE HUULHEIN
Drosera rotundifolia
· putukapüüdja
· kuulub sugukonda huulheinalised, perekonda
huulhein
· mitmeaastane ühekojaline rohttaim juurmise
lehekodariku ja kuni 10 (15) cm kõrguse
õisikuvarvaga
· taim on kohastunud kasvamiseks turbasamblavaibal
· laialdaselt on kasutatud rahvameditsiinis, kuid
väikesearvulise esinemise ja raskete
kogumistingimuste tõttu pole laiemalt kasutatud
· lehti on asetatud ohatanud huultele, neid kasutati ka
vistrike ja mitmete nahahaiguste ravis
· on leidnud kasutamist ka silma- ja kõrvahaiguste,
läkaköha ning teiste hingamisteede haiguste korral
· taimel on tugev bakteritevastane, palavikku alandav
ja uriinieritust soodustav toime
· kasutatakse kogu taime maapealset osa
· lehed suurel hulgal sööduna võivad tekitada
mürgistuse
PIKALEHELINE HUULHEIN
Drosera anglica Huds
· kuulub sugukonda
huulheinalised, perekonda
huulhein
· mitmeaastane
putuktoiduline rohttaim
· kõrgus 10...25 cm
· ühekojaline
· viimasel ajal hakkab taime
tähtsus kasvama ka
ravimitööstuses, kuid
väikese kasvu ja raskesti
ligipääsetava kasvukoha
tõttu on kasutamine piiratud
· toiduks tarvitab eelkõige
kahetiivalisi, aga ka
kiletiivalisi, sarnas-tiivalisi
jt., kellest jõud üle käib
SINIKAS
Vaccinum uliginosum
· marjad on kasutatavad nii
keedistena kui mahlade,
mooside ja kompottidena
· leiab tarvitamist ka
veinitööstuses
· kuulub mustikaliste sugukonda, ·
perekonda mustikas pole mürgine, kuid rohkel
tarbimisel võib mõnedel
· mitmeaastane ühekojaline inimestel põhjustada
suvehaljas puittaim, iiveldust ja joobetunde
kääbuspõõsas tekkimist
· kõrgus 0,3...0,7 (1,2) m · on niiskuselembene,
· kasvab rabade ja siirdesoode kasvab vaid happelisel
servaaladel, soo- ja rabametsades pinnasel
SOOKAIL
Ledum palustre L.
· kuulub sugukonda kanarbikulised,
perekonda kail
· mitmeaastane ühekojaline igihaljas
puittaim - põõsas või poolpõõsas
· kõrgus (10) 30...60 (140) cm
· kasvab sagedamini rabamännikutes,
kus on domineeriv, kuid väiksemate
rühmadena esineb ka rabas,
siirdesoos mätastel, soometsades ja
ka laane- ning palumetsa
niiskemates lohkudes.
· eelistab teistest rabataimedest
varjukamaid ja kuivemaid kasvukohti
· taim sisaldab rohkesti kergesti
lenduvaid eeterlikke õlisid
(mürgised), mis on vänge lõhnaga ja
tekitavad peavalu
KÜÜVITS
Andromeda polifolia L.
· kuulub sugukonda kanarbikulised,
perekonda küüvits
· mitmeaastane ühekojaline puittaim,
kääbuspõõsas. Kõrgus 5...40 cm
· kasvab nii madal- ja siirdesoos kui
ka rabas, soo- ja rabametsades
· eelistab alaliselt märga läbivooluga
kohta
· taim on mürgine nii kariloomadele
kui ka inimestele
· taim on parkaineterikas, temast on
saadud musta värvi
· ravimtaimena rahvameditsiinis
naistehaiguste puhul
HARILIK SAAR
Fraxinus excelsior L.
· kuulub sugukonda õlipuulised, perekonda saar
· mitmeaastane heitlehine lehtpuu
· ühekojaline
· kõrgus 25...35 (40) m
· saab 150...200 (300) a vanaks
· viljad on söögiks mõningatele lindudele
· puit väga väärtuslik
HARILIK MÄND
Pinus sylvestris L.
· kuulub sugukonda männilised,
perekonda mänd
· on kuni 40 (50) m kõrgune
igihaljas okaspuu
· vanus võib olla 300...400 (kuni
600) aastat
· ühekojaline
· leplik liigniiskuse ja ka
niiskusepuuduse suhtes,
kasvades nii kuivades
nõmmemetsades kui rabades
· mullaviljakuse ja temperatuuri
suhtes samuti vähenõudlik
· levikut piiravaks teguriks on
vaid valgusnõudlikkus
· puit on väga laia kasutusalaga
KANARBIK
Calluna vulgaris
· kuulub sugukonda kanarbikulised,
perekonda kanarbik
· mitmeaastane igihaljas puittaim,
kääbuspõõsas
· kõrgus 10...60 cm
· võib saada 20...22 a. vanaks
· kasvab eelkõige kuivadel lagedatel
kasvukohtadel: nõmme- ja
palumetsas, pärisniidul, kuid ka
kuivemates rabades ja rabametsades,
sageli massiliselt
· valguslembene
· vajab happelist mulda, sest muidu ei
arene juurtel mükoriisat
· laialt tuntud meetaim, annab tumedat,
veidi mõrkja maitsega mett
KASUTATUD
MATERJAL
www.bio.edu.ee
www.google.ee
www.deviantart.com
www.wikipedia.org
Powerpoint teemal "Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed".
Sarnased õppematerjalid
3
docx
Sootaimed
SOOTAIMED
TURBASAMMAL
Turbasammal ehk sfagnum on lehtsammaltaimede perekond, kuhu kuulub umbes 150350 liiki.
Turbasammal on kosmopoliitne perekond. Neid esineb eriti laiaulatuslikult ja liigirikkalt põhjapoolkeral,
kus turbasambla liigid on sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks.
Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus.Lõunapoolkeral on
suurimad turbasamblaalad Uus-Meremaal Tasmaanias ja Tsiili ning Argentina lõunapoolseimates
piirkondades.
Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral.
Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga.
Selle perekonna liigid suudavad rakkudes asuvate hüalotsüstide abil koguda endasse suure hulga
vett, mõnede liikide veeimamisvõime võib nende normaalset massi suurendada kuni 20 korda.
Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasambla
19
doc
Eesti kärplased
Ahm lk14
Võtmesõnad lk16
Kasutatud materjalid lk17
2
Sissejuhatus
Perekondade ja liikide arvu poolest on kärplaste sugukond kiskjaliste seltsi
rikkamaid. Ta hõlmab 65 70 liiki, mis jagunevad 24 29 perekonna ja 5
alamsugukonna vahel (Loomade elu 1987).
Enamik kärplasi on väikesed või väga väikesed, vähesed aga keskmise
suurusega loomad. Nende tüvepikkus on 15 kuni 120 150 cm, mass
100 g kuni 40 kg. Kere on neil pikk, peenike ja väga paindlik, harva
jässakas, massiivne.
Kärplaste karvastik on põhjapoolse levikuga liikidel talvel tihe ja kohev, mille
tõttu on nad olnud hinnatud karusloomad. Aastaajati muutub karvastik
tunduvalt. Kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Need on kärp ja nirk. Kärbil
jääb talveks must sabaots (Loomade elu 1987).
Kärbi karusnahka nimetatakse ka hermeliiniks.
2
pdf
Raba marjad
või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1...100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad
kasvada tunduvalt pikemaks (Drosera erythrogyna puhul on teateid kasvust üle 3 m). Nad
võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku
omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult
ensüümnitraatreduktaas, mida taimed üldjuhul vajavad nitraatide omastamiseks mullast.
Vegetatiivne paljunemine toimub maapealsete võsundite (stoolonite, lisapungade) abil või
(olenevalt kasvuvormist) mugulate või sigipungade abil.
Turbasammal:
Turbasammal (valgesammal, rabasammal) ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede
hõimkonda kuuluv perekond. Praeguseks on sellesse perekonda arvatud 382 liiki.Eestis on
nendest teada 38 liiki, millest kaheksa on siin esmakordselt kirjeldatud
48
pptx
Soo loomad ja taimed
Metssiga (Sus scrofa)
Metssea rahvapärane nimetus on kutu.
Metssiga kuulub sigalaste sugukonda.
Põder (Alces alces)
Põder on suurim hirvlane.
Eestis elab umbes 12 000 põtra.
Punahirv (Cervus elaphus)
Isane punahirv elab üksinda.
Punahirvedel on sarved.
Tähnikhirv (Cervus nippon)
Tähnikhirv kuulub hirvlaste sugukonda.
Tähnikhirved hakkavad siginemises o-
Salema 3-4 aastaselt.
Metskits (Capreolus capreolus)
Metskits on arvukaim hirvlane Euraa-
sia mandril.
Metskits oli 2017. a Eesti aasta loom.
Turbasammal (Sphagnum)
Turbasambla perekonnas on 382 liiki.
1581. Aastal kirjeldas botaanik Matt-
Hias Lobelis esimest korda turbasam-
malt.
Harilik karusammal (Polytrichum commune)
2017. Aasta Eesti samblaks valitud.
Üks Eesti suurimaid samblaid.
Huulhein (Drosera L.)
Huulhein võib kasvada 100 cm kõrguseks.
Huulhein võib eleda üle 50 aasta.
Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum)
Tupp-villpea on 30-80 cm kõrgune.
Tupp-villpea pähik on munajas.
Tarnad (Carex)
12
ppt
Saarmas
Saarmas
Nimetus
Ladina keelne nimetus (Lutra Lutra)
Eesti keele nimetus (Saarmas)
Rahvapäraseid nimesid (Udras)
Looma kirjeldus
Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus
26...55 cm
Kehamass 8...15 kg
Pruuni värvi karv
Toitumine
Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest,
pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel
on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende
vastseid.
Elupaik
Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning
piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on
osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel.
Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue
avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade
poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja
sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe.
Levik
Põhja-Euroopa ja Põhja-Ame
6
doc
Rebane
Rebane
Sissejuhatus
Rebane on väikese koera suurune. Täiskasvanud isaslooma tüvepikkus on 82
170 cm (keskmiselt umbes 100 cm), sealhulgas saba 3560 cm (umbes üks
kolmandik; keskmiselt 4045 cm). Täiskasvanud rebase kehamass on alates 2,7
kg, tavaliselt 4-5 kg, kuni 14 kg. Isased kaaluvad keskmiselt 1015% rohkem
kui emased. Euroopa rebased ja kõrgematel laiuskraadidel elavad rebased
kaaluvad tavaliselt rohkem kui Põhja-Ameerika rebased ja madalamatel
laiuskraadidel elavad rebased. Et isendite suurus varieerub tugevalt, ei saa selle
alusel sugu määrata. Rebase väga kohev karv jätab mulje, nagu kaaluks ta
rohkem. Saba on kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja
soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise kommunikatsiooni
vahendiks. Tagakäppade kõrgus on 12,4-18,2 cm. Kehapikkus on isastel
keskmiselt 65-75 (80) cm, emastel 62-67 cm.
Rebane Eestis
Rebane on kõigile tuntud metsaelanik.
14
odp
Järve elustik, järve loomad, taimed, putukad
Sile ja ümar keha, mis sageli on kaetud ogadega.
Jalad varustatud ujukarvadega.
Merilest
Ladinakeelne nimetus: Halacarae.
Pikkus: 0,2 - 1,7 mm.
Toitub vetikatest, kõdunevatest loomajäänustest, väikestest selgrootutest ja nende
munadest.
Tuntakse umbes 200 liiki.
Karpvähilised
Ladina keelne nimetus: Ostracoda.
Pikkus: kuni 2 mm.
Elavad sageli põhjalähedas vees.
Maailmas tuntakse 5 700 liiki. Eesti vetest on leitud 93 liiki.
LÕPUSHÄNNALISED
Ujuvad tundlate ühtlaste löökide abil.
1-2 paari jalgu.
1 lihtsilm.
Liiguvad jalgadega veepõhjas ja taimedel.
Mõned karpvähilised helendavad pimedas.
Laululuik ja luitsnokk-part
Laululuik
Ladinakeelne nimetus: Cygnus cygnus.
Pesitsevad Euraasias. Eestis väga haruldane, kuid suureneva arvukusega.
Kuulub partlaste sugukonda ja haneliste seltsi.
Üldpikkus on 145160 cm
12
doc
Eesti imetajad eksam
Eesti imetajad
Arvestus 17.12.2014
1. Eesti imetajad üldiselt
1a. Kui palju on Eestis imetajaid?
Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt
on esindatud näriliste selts 21 liigiga.
2. Eesti imetajate iseloomustus
Metskits - Capreolus
Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse
sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg,
emased on väiksemad.
Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi.
Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle.
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid