Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed (1)

Ulukid
Soo/Raba loomad
Taimed
EESTI ULUKID
· välimuselt võib kergesti pidada suureks
koeraks HUNT
· lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad
lõuad Canis lupus L.
· sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga
· kiskja
· hundi jälg on koera omaga võrreldes
kitsam ning pikem
· tark, julge, vastupidav, kiire, tugev
· hunti võib Eestis kohata varjulistes
metsades, rabades ja võsastikes ning
aastaid tagasi oli hunt levinud kogu
põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja
igilume- ja jääga kaetud aladel
· tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus
35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm
(harva üle 100 cm).
· 32...50 kg (Eestis kütitud huntide
maksimumkaaluks on olnud 62 kg)
· 1997. aasta loendusandmete põhjal on
Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel.
KARU
Ursus arctos L.
· suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni
karvaga
· saba on tal lühike ja karvade sisse
peitunud
· kõnnib talla peal
· hambad on nürid, kuna sööb nii taimset
kui ka loomset toitu
· Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom,
kelle arvukus on käesoleva sajandi
jooksul tunduvalt suurenenud
· magab talveund
· eelistavad elada suurtes metsades,
milles on tuule poolt mahalangetatud
puid ja milles leidub rabalaike
· liiguvad enamasti ringi videvikus ja
öösel, harva päeval
· tüvepikkus 160...250 cm
· 150...250 kg
· Eestis üle 500 isendi
METSKITS
Capreolus capreolus L.
· sihvakas keha, peened jalgad,
sale keha
· saba ümbritseb valge ala, mida
nimetatakse sabapeegliks
· isasloomad kannavad suurema
osa aastast sarvi
· taimetoiduline
· levinud peaaegu kogu Euroopas
· elupaigana eelistab
põldudevahelisi metsatukki ja
metsaservi, vältides suuri metsi
· tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus
~ 75 cm · Eestis ~ 40 000 isendit
· 24...35 kg · põhilised looduslikud
vaenlased on hundid, ilvesed
ja hulkuvad koerad, noorloomi
ohustab ka rebane
PÕDER
Alces alces L.
· hirvlaste sugukonna
suurim esindaja
· meie metsade suurim
loom
· õlakõrgus kuni 216 cm,
tüvepikkus 200...290 cm
· suure liikuvusega loom, kes vahetab · 100...300 (600) kg
sesoonselt elupaika - suvel eelistab
soostunud ja lodumetsi lehtpuunoorendikke, · Eestis on ~ 10 000
talvel kuivemad sega- ja männimetsi isendit
· enamasti elavad üksikuna või vähestes · Eestis nii mandril kui
rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed suurematel saartel.
karjad
· Eesti suurim näriline KOBRAS
· karvastiku värvus varieerub Castor fiber L.
helepruunist mustani
· lame saba, mis on kaetud · tüvepikkus 80...100 cm
sarvsoomuste ja lühikeste
hajusate karvadega · 15...30 kg
· ehitavad okstest kuhilpesa · ligikaudu Eestis 6000 isendit
või kraabivad järsu · taimtoiduline
kaldanõlva sisse uru
· pesa suue on alati allpool
veepinda ja seetõttu on õhk
pesas sumbunud
· ühes pesas elavad koos
vanaloomad ning eelmise
ja üle-eelmise aasta pojad
· pesaterritooriumi
märgistavad koprad
anaalnäärmete nõrega
· kui üks kobras on vaenlast
märganud, siis annab ta
sellest teistele sabalöögiga
vastu vett teada
· tüvepikkus 50...70 cm
· 3..7 kg
· Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel.
· ligikaudu 40000 isendit
·
taimetoiduline
valgejänesest suurem
HALLJÄNES
Lepus europaeus Pall
· eelistab avamaastikku
· sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud
toidust
· palju vaenlasi
· inimene peab jahti koeraga
VALGEJÄNES · tüvepikkus 45...68 cm
· 2...5,8 kg
Lepus timidus (L).
· Eestis on laialt levinud sobivates
biotoopides - peamiselt
okaspuudega metsades ja rabades
· levinud ainult mandri-Eestis
· rangelt taimetoiduline
· suvise pruuni kasuka vahetab
talveks valge vastu
· mustade kõrvatipud
· arvukus väheneb ­ hetkel Eestis
10000-12000 vahel
· sööb oma vedelad esmased
väljaheited kohe uuesti sisse ja
alles teisel mao ja soolte läbimisel
tekivad kõvad pabulad
· valgejänese pabulad on suured ja
neid on hunnikus palju vähem kui
halljänesel
REBANE
Vulpes vulpes (L.)
· tüvepikkus on 50...90 cm, sabapikkus
40...60 cm
· 4...10 kg
· karvavärvus on väga varieeruv, on see
enamasti seljapoolt punakaspruun ja
kõhupoolt valge või hall
· tavaline nii mandril kui ka saartel ja
väikestel laidudel
· loendatud on 6000 isendit
· eelistatum elupaik on kultuurmaastik
väikeste metsatukkadega
· elutseb ka metsades, soodes ja rabades
· suuri metsamassiive väldib
· põhiliselt üksikeluviisiga
· uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil
· toitub väikese ja keskmise suurusega
selgroogsetest, sööb ka putukaid, raibet ja
vähesel määral ka taimset toitu
· enam arenenud haistmine ja kuulmine
METSSIGA
Sus scrofa L.
· tüvepikkus 110...200 cm
· 70...250 (350) kg
· tüüpiline kõigesööja - eelistatult toitub · Eestis üle 10 tuhande
taimedest · Eesti asub levila põhjapiiril ja
· kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja seoses kliimatingimuste
tugevam kui tagaosa muutumistega on ta aeg ajalt
Eesti aladel esinenud ja aeg
· ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis ajalt mitte
aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada
· karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini
· turjal on neil tugevad harjased
· põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud -
kaovad neljandal elukuul
· silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad
isasloomadel kogu elu jooksul
· elavad tüüpiliselt tihedates niisketes
tihnikutes
· aktiivsed peamiselt videvikus ja öösel, talvel
võivad ka päeval ringi liikuda
SAARMAS
Lutra lutra (L.)
· saleda kehaga kärplane
· tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus
26...55 cm
· 8...15 kg
· ligikaudu 2000 isendit
· Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim
· tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga
vastupidav karvkate
· eelistab elada järsukaldaliste jõgede
kallastel
· üksikeluviisilised loomad
· tegutsevad peamiselt videvikus
· toidu hangib peamiselt veest
· on tippkiskja keda ohustab inimene
ning haruharva suured kiskjad
· kuulub kaitsealuste liikide III
kategooriasse !
EUROOPA NAARITS
Mustela lutreola L.
· Eesti kõige haruldasem imetaja
· tüvepikkus 32...43 cm, sabapikkus 12...19 cm
· 0,5...1 kg
· Eestis võib oletada, et ta on säilinud mõnel pool
üksikute gruppidena.
· peamiseks põhjuseks, miks naarits välja sureb
peetakse ameerika naaritsat, keda on pea
kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja
sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits
· ühtlaselt tumepruuni värvi, tömbi sabaga
· valged nii mokad kui ka alalõug
· elavad vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate
jõgede ja ojade kallastel
· söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi, ära ei
ütle ka lindudest ja pisiimetajatest
· kaitsealuste loomade esimesse kategooriasse !
ILVES Felis lynx L. · söövad kõike, mis liigub ja
millest jõud üle käib
· ilvesed elavad paarikümne
aasta vanuseks
· tüvepikkus 80...130 cm
· 12...25 (32) kg
· Eestis ligikaudu 700...1000
isendit
· meie metsade ainukene
kaslane
· kõrgete jalgadega ja ümara
peaga
· kõrvade otsas on tal musta
otsaga karvatutid
· värvus võib ilvestel varieeruda
punakaspruunist helehallini,
mille peal on tumedad tähnid,
kõhupoolt on ilvesed tavaliselt
valged
· eelistavad elada tihedates
okasmetsapadrikutes aga ka
tiheda risuga segametsades
KÄHRIKKOER
Nyctereutes procyonoides Gray
· jässaka kehaga, lühikeste
jalgadega, lühikese koonu ja
sabaga rebasesuurune loom
· pea külgedel moodustab tal
karvastik põskhabeme
· üldtoon on tal määrdunud-
hallikaspruun
· näol on must mask nagu
· pika karmi karvaga koerlane pesukarul
· · võib elada nii leht- ja
tüvepikkus 50...80 cm segametsas kui ka
· 12...25 kg taimestikurikastel veekogude
· Eestis üle 6000 kallastel
· segatoiduline · tegutseb peamiselt öösel ja
· Eestis tavaline jahiloom videvikus
· esineb ainsa koerlasena
taliuinak
· suvel roostepruun, talvel hallikaspruun,
PUNAHIRV noortel on kasukas valgetäpiline
· saba ümber on valge laik nn.
"sabapeegel".
Cervus elaphus L. · elada eelistavad rikka alusmetsa ja
· tüvepikkus kuni 230 cm lagendikega segametsi, milles on lagedaid
· 100...150 (200) kg, pullid on raskemad kohti.
· kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline · paikse ja reeglina peidulise eluviisiga
ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti
puudunud · territooriumit märgistavad nad lõhnaga
· korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, ning sarvede ja sõrgadega kraapides.
Saaremaale, kaasajal on ta sagedasem just · isasloomad elavad üksikult, emasloomad
Eesti läänesaartel moodustavad koos järglastega väikeseid
· taimetoidulised salku
SOO/RABA LOOMAD
RÄSTIK
Vipera berus L
· kehapikkus on 60...75 cm
· Eestis esineb kõikjal
· eelistatult asustab rohuseid
segametsi ja metsaservi, raiesmikke,
soid, jõgede ja järvede
kaldapiirkondi, vähem elab niitudel ja
kuivades männikutes
· paiksed loomad ja elavad kogu elu
samal territooriumil - liikudes elu
jooksul vaid 60...100 m raadiuses
· Toidust moodustavad põhiosa hiired,
raba- ja rohukonnad, maapinnal
pesitsevate lindude äsjakoorunud
pojad, sisalikud ja vaskussid
· kuulub kaitstavate liikide III
kategooriasse !
NASTIK
Natrix natrix (L.)
· tumehalli, pruuni või isegi musta · kehapikkus võib ulatuda 150 cm-
värvi selja ning valge kõhualusega ni, isased on emastest tunduvalt
madu lühemad (kuni 70 cm)
· aktiivne ja liikuv madu - ta roomab · soodsates elupaikades võib olla
kiiresti, võib ronida ka puudel ja sage, kuid viimasel ajal on
ujuda vee all
muutunud haruldasemaks
· kuulub kaitstavate liikide III ·
kategooriasse ! toitub väikestest konnadest ja
konnakullestest, ka sisalikest
väikestest lindudest ja nende
poegadest, mügri ja ondatra
vastsündinud poegadest, noored
nastikud püüavad ka maapinnal
liikuvaid putukaid, väikesi kalu
söövad harva
· Eestis on levinud rohkem Lõuna-
ja Lääne-Eestis, saartel ja
rannikul kuni Pirita jõeni, Kirde-,
Põhja- ja Kesk-Eestis on
haruldasem
· tumeda värvusega sisalik
· kasvades muutuvad nad järk-
järgult heledamaks ja kehale
ARUSISALIK
ilmub iseloomulik muster, mis
koosneb kitsast triibust selja Lacerta vivipara (Jacquin)
keskel ning laiadest
tumedatest triipudest kere · eristustunnuseks on isasloomadel
külgedel esinev oranz või telliskivipunane
kõhualune, emasloomadel on kõht
valkjashall, kollakas või rohekas
· Saaremaal võib kohata ka üleni
musti isendeid
· võib kohata peamiselt niiskematel
aladel
· üldpikkus on 10...16 (18) cm, kere
pikkus 6,5 cm
· Eesti kõige tavalisem roomaja
· toitub mitmesugustest putukatest,
ämblikest, limustest ja ussidest
· kuulub kaitstavate liikide III
kategooriasse !
RABAKONN · kuulub kaitsealuste liikide III
kategooriasse !
· värvuselt pruun või hallikas,
Rana arvalis Nilsson tumedate laikude või täppidega -
· kehapikkus on 5...7 cm muudab ta rohu, kõdunevate
· Eestis on levinud kõikjal lehtede ja okaste vahel raskesti
märgatavaks
· elutseb kuivemates elupaikades kui
rohukonn · kudu ja kullesed on tundlikud
· teda leidub eeskätt lehtmetsades, saastatusele ja hukkuvad juba
jõgede-äärsetel lamminiitudel, mistahes reostusega veekogudes
rannaniitudel, soode servaaladel.
· veedab maismaal suurema osa oma
elust, talvituvad maismaal - lehtedega
täidetud aukudes, näriliste urgudes,
haohunnikute all jne
· talvituvad üksikult
· võivad tegutseda nii päeval kui öösel,
kuid on aktiivsemad õhtuti
· päevaks varjuvad ka niiskematesse
paikadesse - mahalangenud puude
alla, kändudesse jne
KIIL
Odonata
· tiibade ja keha mõõtmeid
arvestades on kiililised
suurimad putukad Eestis
· Eestis registreeritud üksnes 57
liiki
· pikk ja sale keha, neli pikka tiiba ja
suurte silmadega pea
· üldiselt elavad kiilid veekogude
läheduses, kuid osade liikide esindajad
võivad sooritada ka pikemaid lende
sisemaale
· kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu
TAIMED
POHL
Vaccinum vitis-idaea L.
· kuulub sugukonda kanarbikulised,
perekonda mustikas
· mitmeaastane, ühekojaline,
igihaljas kääbuspõõsas pika
risoomiga, millest kasvab arvukalt
ühe taime osapõõsaid
· kõrgus 5...25 (30) cm
· marjad on väga väärtuslikud -
sisaldavad inimesele soodsas
vahekorras suhkruid ja happeid
· seisavad nii toorelt kui ka
keedetult paremini kui teised
metsamarjad
· pohlalehed sisaldavad parkaineid
ja on kootava toimega,
kasutatakse rahvameditsiinis tee
või keedisena uriinierituse
soodustamiseks ja reuma raviks
· kasvab õhulise mullaga liivastel
muldadel männimetsades
JÕHVIKAS · eelistab lagedaid vähese rohustuga
samblasoid, kasvab eelkõige rabades ja
Oxycoccus palustris Pers siirdesoodes, aga ka madalsoodes ning
rabametsades
· kuulub sugukonda · väga niiskuselembene, mistõttu
kanarbikulised, perekonda kuivendamisel hävib
jõhvikas
· mitmeaastane ühekojaline
roomav kääbuspõõsas
· varte pikkus kuni 50 cm
· marjad on väga väärtuslikud
oma maitseomaduste ja hea
säilimise tõttu
· neid võib korjata aastaringselt,
peamiselt aga septembrist
lumetulekuni
· ravimtaim, - marjad alandavad
kõrget vererõhku, parandavad
kõrge palavikuga haigete
enesetunnet
TUPPVILLPEA
Eriophorum vaginatum
· sugukond lõikheinalised, perekond
villpea
· rabades, soometsades, lodudes
kasvav 15 - 50 cm kõrgune püsik
· tihedaid pähikuid moodustav taim
rohkete püstiste vartega
· pähikuid varre tipul ainult 1, püstine.
· varrel 2 või 3 väga lühikese labaga
lehetuppe, juurmised lehed 30 - 40 cm
pikad, kolmekanalilised, veidi
karedad.
· pähik viljunult peaaegu kerajas, kuni 3
cm pikkuste valgete karvadega
· õite kandesoomused hallikad, kileja
servaga.
· perekond turbasammal kuulub klassi
lehtsamblad, sugukonda
turbasamblalised TURBASAMMAL
· ühe- või kahekojalised liigniiskete
alade ja soode samblad Sphagnum L.
· elusa varreosa pikkus on 2...50 cm
· värvus säravrohelisest tumepunaseni,
enamasti kumab läbi valkjas toon
· kasvavad hõre- kuni tihemurusalt
· teatud liikide abil saab anda
hinnangut kasvukoha pinnase
kvaliteedile
MURAKAS
Rubus L.
· roosõieliste sugukonda
kuuluv
· 10-20 cm
· õied on valged ja
ühekaupa varre otsas
· mesikollase värvusega,
mee maitsega
· õitseb mai lõpus juuni
alguses
· vili valmib juuli keskel
ÜMARLEHELINE HUULHEIN
Drosera rotundifolia
· putukapüüdja
· kuulub sugukonda huulheinalised, perekonda
huulhein
· mitmeaastane ühekojaline rohttaim juurmise
lehekodariku ja kuni 10 (15) cm kõrguse
õisikuvarvaga
· taim on kohastunud kasvamiseks turbasamblavaibal
· laialdaselt on kasutatud rahvameditsiinis, kuid
väikesearvulise esinemise ja raskete
kogumistingimuste tõttu pole laiemalt kasutatud
· lehti on asetatud ohatanud huultele, neid kasutati ka
vistrike ja mitmete nahahaiguste ravis
· on leidnud kasutamist ka silma- ja kõrvahaiguste,
läkaköha ning teiste hingamisteede haiguste korral
· taimel on tugev bakteritevastane, palavikku alandav
ja uriinieritust soodustav toime
· kasutatakse kogu taime maapealset osa
· lehed suurel hulgal sööduna võivad tekitada
mürgistuse
PIKALEHELINE HUULHEIN
Drosera anglica Huds
· kuulub sugukonda
huulheinalised, perekonda
huulhein
· mitmeaastane
putuktoiduline rohttaim
· kõrgus 10...25 cm
· ühekojaline
· viimasel ajal hakkab taime
tähtsus kasvama ka
ravimitööstuses, kuid
väikese kasvu ja raskesti
ligipääsetava kasvukoha
tõttu on kasutamine piiratud
· toiduks tarvitab eelkõige
kahetiivalisi, aga ka
kiletiivalisi, sarnas-tiivalisi
jt., kellest jõud üle käib
SINIKAS
Vaccinum uliginosum
· marjad on kasutatavad nii
keedistena kui mahlade,
mooside ja kompottidena
· leiab tarvitamist ka
veinitööstuses
· kuulub mustikaliste sugukonda, ·
perekonda mustikas pole mürgine, kuid rohkel
tarbimisel võib mõnedel
· mitmeaastane ühekojaline inimestel põhjustada
suvehaljas puittaim, iiveldust ja joobetunde
kääbuspõõsas tekkimist
· kõrgus 0,3...0,7 (1,2) m · on niiskuselembene,
· kasvab rabade ja siirdesoode kasvab vaid happelisel
servaaladel, soo- ja rabametsades pinnasel
SOOKAIL
Ledum palustre L.
· kuulub sugukonda kanarbikulised,
perekonda kail
· mitmeaastane ühekojaline igihaljas
puittaim - põõsas või poolpõõsas
· kõrgus (10) 30...60 (140) cm
· kasvab sagedamini rabamännikutes,
kus on domineeriv, kuid väiksemate
rühmadena esineb ka rabas,
siirdesoos mätastel, soometsades ja
ka laane- ning palumetsa
niiskemates lohkudes.
· eelistab teistest rabataimedest
varjukamaid ja kuivemaid kasvukohti
· taim sisaldab rohkesti kergesti
lenduvaid eeterlikke õlisid
(mürgised), mis on vänge lõhnaga ja
tekitavad peavalu
KÜÜVITS
Andromeda polifolia L.
· kuulub sugukonda kanarbikulised,
perekonda küüvits
· mitmeaastane ühekojaline puittaim,
kääbuspõõsas. Kõrgus 5...40 cm
· kasvab nii madal- ja siirdesoos kui
ka rabas, soo- ja rabametsades
· eelistab alaliselt märga läbivooluga
kohta
· taim on mürgine nii kariloomadele
kui ka inimestele
· taim on parkaineterikas, temast on
saadud musta värvi
· ravimtaimena rahvameditsiinis
naistehaiguste puhul
HARILIK SAAR
Fraxinus excelsior L.
· kuulub sugukonda õlipuulised, perekonda saar
· mitmeaastane heitlehine lehtpuu
· ühekojaline
· kõrgus 25...35 (40) m
· saab 150...200 (300) a vanaks
· viljad on söögiks mõningatele lindudele
· puit väga väärtuslik
HARILIK MÄND
Pinus sylvestris L.
· kuulub sugukonda männilised,
perekonda mänd
· on kuni 40 (50) m kõrgune
igihaljas okaspuu
· vanus võib olla 300...400 (kuni
600) aastat
· ühekojaline
· leplik liigniiskuse ja ka
niiskusepuuduse suhtes,
kasvades nii kuivades
nõmmemetsades kui rabades
· mullaviljakuse ja temperatuuri
suhtes samuti vähenõudlik
· levikut piiravaks teguriks on
vaid valgusnõudlikkus
· puit on väga laia kasutusalaga
KANARBIK
Calluna vulgaris
· kuulub sugukonda kanarbikulised,
perekonda kanarbik
· mitmeaastane igihaljas puittaim,
kääbuspõõsas
· kõrgus 10...60 cm
· võib saada 20...22 a. vanaks
· kasvab eelkõige kuivadel lagedatel
kasvukohtadel: nõmme- ja
palumetsas, pärisniidul, kuid ka
kuivemates rabades ja rabametsades,
sageli massiliselt
· valguslembene
· vajab happelist mulda, sest muidu ei
arene juurtel mükoriisat
· laialt tuntud meetaim, annab tumedat,
veidi mõrkja maitsega mett
KASUTATUD
MATERJAL
www.bio.edu.ee
www.google.ee
www.deviantart.com
www.wikipedia.org