Ulukid
Soo/Raba loomad
Taimed
EESTI ULUKID
· välimuselt võib kergesti pidada suureks
koeraks HUNT
· lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad
lõuad Canis lupus L.
· sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga
· kiskja
· hundi jälg on koera omaga võrreldes
kitsam ning pikem
· tark, julge, vastupidav, kiire, tugev
· hunti võib Eestis kohata varjulistes
metsades, rabades ja võsastikes ning
aastaid tagasi oli hunt levinud kogu
põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja
igilume- ja jääga kaetud aladel
· tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus
35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm
(harva üle 100 cm).
· 32...50 kg (Eestis kütitud huntide
maksimumkaaluks on olnud 62 kg)
· 1997. aasta loendusandmete põhjal on
Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel.
SOOTAIMED TURBASAMMAL Turbasammal ehk sfagnum on lehtsammaltaimede perekond, kuhu kuulub umbes 150350 liiki. Turbasammal on kosmopoliitne perekond. Neid esineb eriti laiaulatuslikult ja liigirikkalt põhjapoolkeral, kus turbasambla liigid on sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus.Lõunapoolkeral on suurimad turbasamblaalad Uus-Meremaal Tasmaanias ja Tsiili ning Argentina lõunapoolseimates piirkondades. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Selle perekonna liigid suudavad rakkudes asuvate hüalotsüstide abil koguda endasse suure hulga vett, mõnede liikide veeimamisvõime võib nende normaalset massi suurendada kuni 20 korda. Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasambla
Ahm lk14 Võtmesõnad lk16 Kasutatud materjalid lk17 2 Sissejuhatus Perekondade ja liikide arvu poolest on kärplaste sugukond kiskjaliste seltsi rikkamaid. Ta hõlmab 65 70 liiki, mis jagunevad 24 29 perekonna ja 5 alamsugukonna vahel (Loomade elu 1987). Enamik kärplasi on väikesed või väga väikesed, vähesed aga keskmise suurusega loomad. Nende tüvepikkus on 15 kuni 120 150 cm, mass 100 g kuni 40 kg. Kere on neil pikk, peenike ja väga paindlik, harva jässakas, massiivne. Kärplaste karvastik on põhjapoolse levikuga liikidel talvel tihe ja kohev, mille tõttu on nad olnud hinnatud karusloomad. Aastaajati muutub karvastik tunduvalt. Kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Need on kärp ja nirk. Kärbil jääb talveks must sabaots (Loomade elu 1987). Kärbi karusnahka nimetatakse ka hermeliiniks.
või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1...100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks (Drosera erythrogyna puhul on teateid kasvust üle 3 m). Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüümnitraatreduktaas, mida taimed üldjuhul vajavad nitraatide omastamiseks mullast. Vegetatiivne paljunemine toimub maapealsete võsundite (stoolonite, lisapungade) abil või (olenevalt kasvuvormist) mugulate või sigipungade abil. Turbasammal: Turbasammal (valgesammal, rabasammal) ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond. Praeguseks on sellesse perekonda arvatud 382 liiki.Eestis on nendest teada 38 liiki, millest kaheksa on siin esmakordselt kirjeldatud
Metssiga (Sus scrofa) Metssea rahvapärane nimetus on kutu. Metssiga kuulub sigalaste sugukonda. Põder (Alces alces) Põder on suurim hirvlane. Eestis elab umbes 12 000 põtra. Punahirv (Cervus elaphus) Isane punahirv elab üksinda. Punahirvedel on sarved. Tähnikhirv (Cervus nippon) Tähnikhirv kuulub hirvlaste sugukonda. Tähnikhirved hakkavad siginemises o- Salema 3-4 aastaselt. Metskits (Capreolus capreolus) Metskits on arvukaim hirvlane Euraa- sia mandril. Metskits oli 2017. a Eesti aasta loom. Turbasammal (Sphagnum) Turbasambla perekonnas on 382 liiki. 1581. Aastal kirjeldas botaanik Matt- Hias Lobelis esimest korda turbasam- malt. Harilik karusammal (Polytrichum commune) 2017. Aasta Eesti samblaks valitud. Üks Eesti suurimaid samblaid. Huulhein (Drosera L.) Huulhein võib kasvada 100 cm kõrguseks. Huulhein võib eleda üle 50 aasta. Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) Tupp-villpea on 30-80 cm kõrgune. Tupp-villpea pähik on munajas. Tarnad (Carex)
Saarmas Nimetus Ladina keelne nimetus (Lutra Lutra) Eesti keele nimetus (Saarmas) Rahvapäraseid nimesid (Udras) Looma kirjeldus Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm Kehamass 8...15 kg Pruuni värvi karv Toitumine Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid. Elupaik Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Levik Põhja-Euroopa ja Põhja-Ame
Rebane Sissejuhatus Rebane on väikese koera suurune. Täiskasvanud isaslooma tüvepikkus on 82 170 cm (keskmiselt umbes 100 cm), sealhulgas saba 3560 cm (umbes üks kolmandik; keskmiselt 4045 cm). Täiskasvanud rebase kehamass on alates 2,7 kg, tavaliselt 4-5 kg, kuni 14 kg. Isased kaaluvad keskmiselt 1015% rohkem kui emased. Euroopa rebased ja kõrgematel laiuskraadidel elavad rebased kaaluvad tavaliselt rohkem kui Põhja-Ameerika rebased ja madalamatel laiuskraadidel elavad rebased. Et isendite suurus varieerub tugevalt, ei saa selle alusel sugu määrata. Rebase väga kohev karv jätab mulje, nagu kaaluks ta rohkem. Saba on kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise kommunikatsiooni vahendiks. Tagakäppade kõrgus on 12,4-18,2 cm. Kehapikkus on isastel keskmiselt 65-75 (80) cm, emastel 62-67 cm. Rebane Eestis Rebane on kõigile tuntud metsaelanik.
Sile ja ümar keha, mis sageli on kaetud ogadega. Jalad varustatud ujukarvadega. Merilest Ladinakeelne nimetus: Halacarae. Pikkus: 0,2 - 1,7 mm. Toitub vetikatest, kõdunevatest loomajäänustest, väikestest selgrootutest ja nende munadest. Tuntakse umbes 200 liiki. Karpvähilised Ladina keelne nimetus: Ostracoda. Pikkus: kuni 2 mm. Elavad sageli põhjalähedas vees. Maailmas tuntakse 5 700 liiki. Eesti vetest on leitud 93 liiki. LÕPUSHÄNNALISED Ujuvad tundlate ühtlaste löökide abil. 1-2 paari jalgu. 1 lihtsilm. Liiguvad jalgadega veepõhjas ja taimedel. Mõned karpvähilised helendavad pimedas. Laululuik ja luitsnokk-part Laululuik Ladinakeelne nimetus: Cygnus cygnus. Pesitsevad Euraasias. Eestis väga haruldane, kuid suureneva arvukusega. Kuulub partlaste sugukonda ja haneliste seltsi. Üldpikkus on 145160 cm
Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle.
Kõik kommentaarid