Kui palju neid Eestis on?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti soode monitooring

Eesti soode monitooring (2)

Tallinna Ülikool - Loodus - Keskkond

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui palju neid Eestis on?

TALLINNA ÜLIKOOL
MATEMAATIKA - JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT
Referaat
Eesti soode monitooring

Sisukord

Sissejuhatus lk.3

Mis on soo? lk 4

Soode tüübid lk 4

Soode teke ja areng lk 4

Soode veerežiim lk 5

Soode taimestik lk 5

Soode loomastik lk 6

Soode kasutamine lk 7

Inimtegevuse mõju soodele lk 8

Soode kaitse lk 8

Seire lk 8

Kokkuvõte lk 11

Kasutatud kirjandus lk 12

Sissejuhatus

Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest – haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääajajärgsest ajast vähe muutununa püsinud koht, mis võib elupaigana ainsana tagada haruldaseks jäänud linnu-, putuka-, taime- jt. liikide säilimise. (Raukas, 1995: 362) Siin jälgitakse ökosüsteemide looduslikku dünaamikat, nendes toimuvaid protsesse ja muutuste võimalikke suundi. Sookaitsealad on asendamatu labor, kus loodus ise on püstitanud katse ja uurija peab vaid selle tulemusi kontrollima, inventeerima ja interpreteerima. Uuringud aitavad üha paremini ja täpsemalt mõista soode olemust, nende rolli ümbritsevas maastikus ja kogu biosfääris, inimtegevuse mõjul toimuvaid muutusi ja võimaldavad teha otsuseid, kuidas kaitsta neid praegu ja tulevikus. ( Kimmel , 2001: 22)
Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade sellest, mis on Eesti soode monitooring ning miks ja kuidas seda tehakse.

Mis on soo?

Soo on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Sood moodustavad Eesti pindalast 22 %. (Valk, 1988: 7-8)

Soode tüübid

On olemas kolme tüüpi soid : madalsoo , siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba . Eestis on kokku 300 800 hektarit soid. Sellest 36 800 hektarit (12%) madalsoid, 16 500 hektarit (6%) siirdesoid ja 247 500 hektarit (82%) on kõrgsoid. ( http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf )
Madalsood tekivad veekogude kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Põhja-, pinna- ja tulvavesi toovad sohu juurde mineraalaineid ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad . Madalsoo võib olla kas lage (rohusoo) või kaetud puudega ( soomets ).
Siirdesood arenevad madalsoodest ja on madalsoo ja raba vaheastmeks. Need on kesktoitelised sood, mille toitumises põhjavee osatähtsus on väiksem. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest.
Kõrgsoo, ehk raba on viimane soo arengu aste. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Rabasse tuleb vett juurde peamiselt sademetest. Vesi koguneb väikestesse veekogudesse - älvestesse ja laugastesse. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel.
( http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002967 )

Soode teke ja areng

Esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega (umbes 10000 aastat tagasi). Intensiivsem maismaa soostumise algas umbes 8000 aastat tagasi, kuid veekogude kinnikasvamisega kaasnev mültumine sagenes umbes 6500 aastat tagasi. Ulatuslik soode teke võis Eestis toimuda umbes 5500 kuni 4000 aastat tagasi. Soode arv ja pindala on kasvanud aastasadadega. Praegu moodustavad sood ja rabad umbes viiendiku Eesti pindalast. Kõige rohkem leidub meil soid, mis on alguse saanud kunagistest järvedest, mida oli pärast jääaega rohkesti. Üheaegselt järvemuda settimisega asustasid veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed . Järved hakkasid kinni kasvama ja neist hakkasid kujunema sood.
Sood tekivad seal, kus vesi ei valgu pinnaselt ära. Soos on pinnas hapnikuvaene ja veega küllastunud. Seetõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata. Sellest moodustub surnud taime osadest turvas , mis koosneb poolkõdunenud taimedest , peamiselt turbasamblast. Turbasammal kasvab igal aastal ühe sentimeetri võrra kõrgemaks ja alumine osa muutub pidevalt turbaks. Meie soodesse tekib igal aastal juurde umbes üks millimeeter turvast, sügavamates soodes on aga turbakihi paksus üle kaheksa meetri. Mida paksemaks turbakiht kasvab, seda enam soo isoleerib ennast põhjaveelisest toitest ja edaspidi saavad siin kasvada ainult väga vähenõudlikud taimeliigid. Turbakihid moodustavad kokku turbalasundi.
Sagedaseks nähtuseks on olnud soo levimine kinnikasvanud veekogu piiridest ümbritsevale maale. Soost valguva vee ja niiske kliima tõttu levisid niiskuslembesed taimed sooservast iga aastaga ikka kaugemale, põhjustades ka seal turba tekkimist ning seega soo pindala pidevat suurenemist . Niisiis , soo säilitab oma arenguloo turbas . Soode areng sõltub aga soo geneesist.

Soode veerežiim

Sood on suured vee akumulaatorid. Turbalasundis on vett 89 - 94 %. Seejuures ka kuivendusega ei saa soode veesisaldust oluliselt vähendada. Vee vähenemine soodest sõltub peamiselt aurumisest. Vee liikumine turbas sõltub turba lagunemisastmest. Vee liikumine on aeglasem suure lagunemisastmega turbas. Veetase turbapinnases oleneb reljeefist, kliimast ja kuivenduskraavide olemasolust. Veetase pole soos horisontaalne, see jälgib reljeefi. Kliima mõjul veetase soos mõnevõrra kõigub, aurumine soost sõltub veetasemest. Kui veetase ulatub praktiliselt soo pinnani, siis toimub vee aurumine nagu vabalt veekogult. Keskmisena on soodest aurumine umbes 80 % vaba vee aurumisest. Sood peavad äravoolu kinni. See sõltub turbakihi filtratsioonist. Kõrgsood annavad vähe vett välja, madalsoodest võib äravool olla suurem, just põhja- ja pinnavee arvel. Sood suurendavad jõgede äravoolu minimaalsel perioodil (suvel). Soode veerežiimi uuritakse Tooma Soojaamas Jõgeva Maakonnas , mis allub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudile. ( http://www.eau.ee/~mit/kiled.pdf )

Soode taimestik

Madal- ja siirdesoode taimestik.
Kasvukohatingimuste suur varieeruvus madal- ja siirdesoodes võimaldab seal kasvada väga erisuguste nõudlustega taimedel. Seetõttu on madal- ja siirdesoode floora mitmepalgeline. Lisaks sootaimedele, mis on tihedalt seostunud soo kui toitekeskkonnaga, kasvab neis taimi, mis on tüüpilised arumetsas, niidul , veekogudes ja mujal. Madalsoo iseloomulikeks liikideks on rohurindes angervaks, ubaleht , soo-kuuskjalg, soosammal. Siirdesoode taimestik ühendab endas nii madalsoode kui ka rabade taimestikule iseloomulikke jooni. Enamik siirdesoid on kaetud puurindega, kus valitseva mänd ja sookask. Puid ei kasva kohtades, mis on tugevasti märjad ja kus pinnavesi on väheliikuv. Taimedest on esindatud tarnad , soopihl, alpi jänesvill ja turbasammal.
Rabade taimestik.
Mullastiku, hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite omapära tõttu valitsevad rabadel tingimused, mida suudavad taluda ainult vähesed taimed. Seetõttu on rabade taimestik liigivaene. Eesti rabadel on samblikke ümmarguselt 50 ja vetikaid 150 liiki. Sagedamini esinevaid katte- ja paljasseemnetaimi on kokku vaid paarikümne liigi ümber. Umbes niisama palju on turbasamblaid ja pärislehtsamblaid. Silmas pidades rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära, võib neid rühmitada järgmiselt: 1.) turbasamblad, 2.) igihaljad puhmad ( kanarbik , sookail, hanevits, küüvits, kukemari , jõhvikad, pohl ), 3.) suvehaljad puhmad (sinikas, mustikas ) 4.) puud , 5.) kitsalehelised rohttaimed ( tupp -villpea, rabajänesvill, rabakas jt.), 6.) laialehelised rohttaimed (rabamurakas), 7.) putuktoidulised taimed (huulheinad), 8). pärislehtsamblad (raba-karusammal, palusammal jt.), 9.) maksasamblad, 10.) samblikud 11.) vetikad ja 12.) seened. (Valk, 1988: 94- 96, 138)

Soode loomastik ja linnustik

Madal- ja siirdesoode loomastik ja linnustik
Meie faunas ei leidu ühtki imetajat, kes elutseks ainuüksi madal- või siirdesoos. Meie madalsoode linnustik on üsna liigirikkas. Arvukalt leidub tetresid, rukkirääke, metskiure, tikutajaid, pruunselg- põõsalinde ja kadakatäkse. Siirdesood on üldiselt linnuvaesed. Enamasti leidub seal tetresid, metskiure, metsvinte ja kägusid. Roomajaid leidub vähe, harva võib kohata arusisalikku, rästikut ja mõnikord ka vaskussi. Kahepaikseist elab kõikjal soodes rohukonn , üsna sageli rabakonn. Madal- ja siirdesood on väga liigirikkad putukate poolest.
Rabade loomastik ja linnustik
Imetajatest elavad rabas üsna sageli põder, valgejänes, hunt, mäger, rebane , metssiga, metskits , uruhiir. Eesti rabades võib kohata üle 80 linnuliigi, kellest umbes pool on alalised asukad . Roomajatest leidub sageli arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse. Kahepaiksetest on levinumad rohukonn ja rabakonn, harvem veekonn. Kalu on rabajärvedes vähe, peamine on ahven , harvem leidub haugi. Eesti rabade etomofaunas eristatakse umbes 1200 putukaliiki, sealhulgas üle 250 liigi mardikalisi, 250 liiki liblikalisi, 300 liiki kahetiivalisi, üle 100 liigi nokalisi jne. Rabas leidub ka palju ämblikke. (Valk, 1988: 110 - 115, 151 - 156)

Soode kasutamine

Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina), mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast, allapanu loomadele, kasvuturvast aianduses ja see on ka keemiatööstuse tooraine . Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas.
Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine . Sood on ka olulised puhta vee reservuaarid, mis toidavad jõgesid ning ühtlustavad sesooniti nende vooluhulka, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. Soo annab hapnikku rohkem kui tarbib.
Happeliste soovete kokkupuutel kipsiga kujunevad väävlirikkad raviveed, mida kasutatakse mudaravis ja joodavate tervisevetena, ka turbamuda mitmekülgse raviainena leiab üha enam kasutamist.
Enamik looduslikke rabasid on looduskaitse all, kuna nende elustikku kuulub rohkesti haruldasi ja ohustatud liike.
Marjavarude poolest on mõned sootüübid samaväärsed paremate marjametsadega. Väärtuslikud on ka soo ravimtaimed (ubaleht, huulhein jmt.) ning kanarbik kui põhiline meetaim.
Soomaastik on puhkajatele vaikuse oaasiks, matkapaigaks. Matkarajad soodes on küllaltki populaarsed . Kvalifitseeritud matkajuhid tutvustavad huvilistele soode tekkimise põhimõtteid, loomastikku, linnustikku ja taimestikku. Näiteks: Endla soo, Kakerdaja raba.
Soid kasutatakse ka metsamaana ja põllumaana.
( http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.ht m)
Inimtegevuse mõju soodele
Paljud madalsood on praeguseks kuivendatud ja kasutatakse nüüd põldudena või heinamaadena. Kuivendatud siirdesoode asemele kasvavad aga metsad . Rabadest võetakse ära turvas ja ajapikku metsastuvad needki alad. Eesti turbavarud vähenevad pidevalt, kuna kasutatakse tunduvalt rohkem, kui juurde tekib. Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Turba kasv on aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele . Soode pindala väheneb aluselise reaktsiooniga õhusaaste tulemusena – see mõjub eriti halvasti turbasammaldele kasvule.
( http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.ht m)

Soode kaitse

Soode kaitse on prioriteetne kogu Euroopa kontekstis. Soode kaitse põhitingimuseks on väljakujunenud veerežiimi säilitamine. Miks peab soid kaitsma - sood on puhta vee mahutid, hapniku tootjad, väärtuslikud marjamaana, elupaigad paljudele taime- ja loomaliikidele. Eestis on looduskaitse all 15 % soodest. Tähtsamad kaitstavad sood on: Endla Looduskaitseala , Nigula Looduskaitseala, Alam-Pedja Looduskaitseala ja Soomaa Rahvuspark . ( http://toots.jogevamv.ee/planeering98/mpc-1-4.ht m)

Seire

Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire sai Eestis seadusliku aluse ja riikliku rahastamise 1993. aastal, misjärel on programmi järjepidevalt nüüdisajastatud, viimastel aastatel seoses Euroopa Liidu keskkonnaalaste direktiivide rakendamisega Eestis. Keskkonnaseire eesmärgid on: 1.) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine 2.) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine , hindamine ja prognoosimine , 3.) keskkonnaseisundi hetkeolukorra määramine ning prognoosimine muutuste analüüsi kaudu, 4.) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine, 5.) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutsute väljaselgitamine, 6.) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute korraldamine, 7.) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine, 8.) lähteandmete saamine erinevate programmidele, planeeringute ja arengukava koostamiseks .
Keskkonnaseire jaotub kolmele tasandile : riiklik, kohalik omavalitsus ning ettevõtja. Keskkonna ametkonnas teevad reostuse kontrollseiret keskkonnateenistused ja keskkonnainspektsioon. Ettevõtted seiravad keskkonnalubade alusel oma keskkonnamõjusid. Seiresüsteemi arendamisel lähtutakse eelkõige riiklikust ja avalikust vajadusest. Riiklik seire hõlmab kogu Eestit ning annab ülevaatliku pildi keskkonnaseisundist nii reostusallikate mõjuväljas kui ka foonialadel. (Roose, 2005: 3)
Soode seireprogrammid
Natura 2000 sooelupaigad.
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Haruldaste ja ohustatud koosluste ehk Natura 2000 koosluste seire keskendub olulisematele elupaigatüüpidele Eestis: loopealsed, nõmmed / liivikud, pärisaruniidud (sh puisniidud), rannaniidud, rabad, madalsood, arumetsad jt. Vaatlustel lähtutakse seisundi hinnangust, mis annab ülevaate kooslusse kuuluvate haruldaste ja ohustatud liikide, nende populatsioonide ja koosluste endi kui terviku seisundi kohta. Seire käigus täidetakse seiretööde läbiviija poolt vastavale kooslusetüübile väljatöötatud andmevorm, kuhu muuhulgas märgitakse uuritava ala looduskaitseline väärtus, hinnang funktsioonide säilimisele, ala ohustatusele, olemasoleva inimmõju laad ja tugevus jne.
Kirjeldatud seisundiseire meetodil on koosluste seiret läbi viidud alates 2005. aastast. Eesmärgiks on võimalikult ulatusliku ülevaate saamine ohustatud ja haruldaste taimekoosluste seisundist, mis võimaldaksid Eestil edukalt täita ka Natura 2000 looduskaitselise meetme aruandluse kohustust. Selline seiremeetod annab pideva ülevaate elustiku seisundist- milliste liikide ja koosluste seisund on stabiilne, millistel paranev ja millistel halvenev. Lisaks võimaldab seisundiseire varakult teada anda olulistest muudatustest eluslooduses , hoiatada ohtlikest tendentsidest või mõjuritest, mis võivad viia liikide või koosluste kadumiseni. .
Natura 2000 seiret viiakse läbi paljude erinevate teadusasutuste ja spetsialistide poolt.
( http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-05_Zingel.pdf )

Alamprogramm “Madalsoode ja rabade linnustik”

Programm hõlmab 10 raba ja 6 madalsood. Seiresammu kestvus on 3 aastat (Männikjärve ja Nigula rabas üks aasta).
Metoodika:
Soode haudelinnustik loendatakse ühekordsel kaardistusmeetodil. Loendusriba laiusega 200 meetrit (100 + 100). Väljund: soode haudelinnustiku liigilise koosseisu, üldarvukuse ja asustustiheduse dünaamika ning muutuste trendid. Madalsoode ja rabade haudelinnustiku püsiseirealad asuvad Nigula, Männikjärve ja Marimetsa rabas. Erinevate aastatel võivad vaatlusaladena lisanduda ka teised rabad.
Välitööd teostatakse mais ja juunis. Soode haudelinnustiku loendamiseks kasutatakse kindla laiusega loendusriba, mille läbikäimisel registreeritakse kohatud linnuliigid .
Madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire eesmärkideks on hinnata linnupopulatsioonide seisukorda ning erinevate liikide arvukust, samuti selgitada arvukuse muutuste põhjusi (muutused koosluste koosseisus ning funktsioonides, maastikulised muutused, turismikoormus jne). Seiret viib läbi Riikliku Looduskaitsekeskus, kontaktisikuks on Agu Leivits.
Looduse mitmekesisuse riikliku seire alamprogramm “Liikide ja koosluste seire”:
Madalsoode seire hõlmab 10 ala 5 aasta jooksul, rabade seire 20 ala 5 aasta jooksul.
Metoodika:
Püsiruut (vaadeldav ala): 10 X 10 meetrit rabal, 50 x 50 meetrit madalsool, 20 juhuslikult valitud ruutu 1 x 1 meeter, 80 allruutu pindalaga 0,25 ruutmeetrit. Tehakse fotod seireruudust, vaadeldakse puu- ja põõsalist katvust, koostatakse liiginimekiri ( soontaimed , samblad) iga allruudu kohta koos ohtrusega.

Kokkuvõte

Käesoleva tööga on antud ülevaade erinevatest soode tüüpidest, nende tekkest ja arengust, taimestikust , loomastikust ja linnustikust. Käsitletud on inimtegevuse mõju soodele, soode kaitsmise vajadust ja selleks kasutatavaid erinevaid seireprogramme.
Seireprogrammide läbiviimise tulemusena valmivad seireandmestikud, mis on Arhusi konventsiooni kohaselt avalikud juba aastaid, võimaldavad keskkonnamõjude hindamist uute rajatiste planeerimisel, samuti laialdasemat kasutamist keskkonnauuringutes. Seireandmed on kättesaadavad programmi kodulehel http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/ . Samuti antakse trükis välja aastaraamatut ”Eesti keskkonnaseire”. Keskkonnateabe mõistetavust tõstab lähiaegadel kindlasti ka keskkonnaindikaatorite süsteem, mis jagab keskkonnaseisundi laias laastus heaks, rahuldavaks ja halvaks. Siis on juba hoopis lihtsam järgmisel aastal vaadata, mis ja millises suunas on muutunud. (Roose, 2005: 3)
Kasutatud kirjandus

“Järvede ja soode hüdroloogia”, 11.10.2008 http://www.eau.ee/~mit/kiled.pdf

Kai Kimmel, 2001, “Märg – Eesti”, Tallinn “Ilo”
“Looduskaitse ja maastikuhooldus”, 11.10.2008,

http://toots.jogevamv.ee/planeering98/mpc-1-4.ht m

“Mis on sood ja kui palju neid Eestis on?”

11.10.2008 http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf

Anto Raukas, 1995, “Eesti Loodus”, Tallinn “Valgus”
Antti Roose, 31.03.2005 “Seireandmed aitavad tegevust kavandada”,

“Roheline Maakond”

“Soo”, 11.10.2008, http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.ht m

“Sood”,11.10.2008, http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002967

Hanno Zingel “Soode seire”, 11.10.2008 http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-05_Zingel.pdf
Uno Valk, 1988, “Eesti sood”, Tallinn “Valgus”

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

britta147 Õppematerjali autor

sood seire

Sarnased õppematerjalid

pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5

Geoloogia

doc

Sooteadus eksam

Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused  turba varumine  metsa kasvatamine  põllumjanduslik kasutamine  marjakasvatus  jahindus ja korilus  puhkus ja turism  teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega

Bioloogia

pptx

Madalsoo Alam-Pedjas

Madalsoo Alam-Pedjas Koostjad: Diana Dubrova Tatjana Turzina Lauri Piirisaar Alam-Pedja looduskaitseala Ø Kaitseala asub Võrtsjärve nõos Ø Alam-Pedja on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond Ø Kaitseala pindala on 34220 ha. See ulatuslik loodusala jääb Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna piirialadele Mis on madalsoo? ØMadalsoo on soo arengu algetapiks, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest ØMadalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Biotoopid

 niidukamar hävinud, tüse sambla ja/või okkakiht  liigirikkus drastiliselt vähenenud  aja jooksul kadastik hõreneb, tekivad parema valgustatusega laigud, liigirikkus kasvab, kuid levivad puittaimed ja algab metsastumine 2) sürjarohumaade tüübirühm  tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena – sekundaarsed  mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel  asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine  kasutusel looduslike karjamaadena  liigirikkad, taimekooslusi 4. Natura 2000 süsteemis  6210 – pool-looduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal (olulised käpaliste kasvukohad) 3) pärisaruniitude tüübirühm  tekkinud salu- ja laanemetsadest - sekundaarsed  mullad karbonaadirikkad  jagatakse kuivadeks ja niisketeks

Bioloogia

doc

Muraka ja Puhatu soostik

..................................................................................................... 9 MURAKA SOOSTIKU TURVAS....................................................................................... 10 MURAKA KAITSEALA..................................................................................................... 11 PUHATU SOOSTIK...............................................................................................................13 PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD.........................................................................13 Veestik...............................................................................................................................13 Agusalu sood.....................................................................................................................14 Poroni jõe ürgorg............................................................................................................. 15

Keskkond

doc

Ramsari konventsioon

aastal märgalade(eriti rändavatele veelindudele peatuspaigana oluliste märgalade) hävitamise peatamiseks ja nende ökoloogilise, teadusliku, majandusliku, kultuurilise ja puhkemajandusliku rõhutamiseks. Ramsari konventsioon määratleb märgaladena soid ja veealasid(nii looduslikke kui kunstlikke, nii mageda kui soolase veega, nii ajutisi kui ka alalisi, nii seisu-kui vooluveelisi), kaasa arvatud kuni 6 m sügavune meri (Primack jt., 2008). Eestis pakuvad peale soode märgaladena huvi rannikumeri, rannaniidud ja-roostikud ning rannikujärved ja siseveekogud (jõed, järved ja veehoidlad) koos luhaniitudega (Kuresoo, 1998). Seisuga 1. september 2007 kuulus konventsiooniga kaitstud rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1675 märgala kogupindalaga 150 miljonit hektarit. 155 riiki, mis on Ramsari konventsioonile alla kirjutanud, on nõustunud kaitsma ja säilitama oma

Keskkonna kaitse

doc

SOOTEADUS

SOOTEADUS 1)SOO JA TURBA MÕISTE, SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel

Mullateadus

docx

Eesti biotoobid

Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. ja karusambla kkt.- Kõdusoomets: hajutatult üle kogu Eesti. Üldised tingimused: tekkinud madalsoo ja siirdesoo kuivendamisel, esineb tuuleheidet, kuivad puud. Puu- ja põõsarinne: vanad, kõdunevad ja surnud puud (kuused nt), männid, sookased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: alustaimestik liigivaene, surnud puud annavad elupaiku paljudele liikidele,putukate vastseid otsivad rähnad, must-toonekurg, 15 suursamblikku, 3 punases raamatus, kopsusamblik. 1.3. Vääriselupaigad (täis)väärtusliku metsabiotoobi näitena.

Eesti biotoobid

Rohkem sarnaseid