Eesti soode monitooring (2)

Sarnased õppematerjalid

37

pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5

Geoloogia

22

doc

Sooteadus eksam

Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused  turba varumine  metsa kasvatamine  põllumjanduslik kasutamine  marjakasvatus  jahindus ja korilus  puhkus ja turism  teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega

Bioloogia

20

pptx

Madalsoo Alam-Pedjas

Madalsoo Alam-Pedjas Koostjad: Diana Dubrova Tatjana Turzina Lauri Piirisaar  Alam-Pedja looduskaitseala Ø Kaitseala asub Võrtsjärve nõos Ø Alam-Pedja on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond Ø Kaitseala pindala on 34220 ha. See ulatuslik loodusala jääb Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna piirialadele Mis on madalsoo? ØMadalsoo on soo arengu algetapiks, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest ØMadalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

54

docx

Biotoopid

 niidukamar hävinud, tüse sambla ja/või okkakiht  liigirikkus drastiliselt vähenenud  aja jooksul kadastik hõreneb, tekivad parema valgustatusega laigud, liigirikkus kasvab, kuid levivad puittaimed ja algab metsastumine 2) sürjarohumaade tüübirühm  tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena – sekundaarsed  mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel  asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine  kasutusel looduslike karjamaadena  liigirikkad, taimekooslusi 4. Natura 2000 süsteemis  6210 – pool-looduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal (olulised käpaliste kasvukohad) 3) pärisaruniitude tüübirühm  tekkinud salu- ja laanemetsadest - sekundaarsed  mullad karbonaadirikkad  jagatakse kuivadeks ja niisketeks

Bioloogia

27

doc

Muraka ja Puhatu soostik

..................................................................................................... 9 MURAKA SOOSTIKU TURVAS....................................................................................... 10 MURAKA KAITSEALA..................................................................................................... 11 PUHATU SOOSTIK...............................................................................................................13 PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD.........................................................................13 Veestik...............................................................................................................................13 Agusalu sood.....................................................................................................................14 Poroni jõe ürgorg............................................................................................................. 15

Keskkond

17

doc

Ramsari konventsioon

aastal märgalade(eriti rändavatele veelindudele peatuspaigana oluliste märgalade) hävitamise peatamiseks ja nende ökoloogilise, teadusliku, majandusliku, kultuurilise ja puhkemajandusliku rõhutamiseks. Ramsari konventsioon määratleb märgaladena soid ja veealasid(nii looduslikke kui kunstlikke, nii mageda kui soolase veega, nii ajutisi kui ka alalisi, nii seisu-kui vooluveelisi), kaasa arvatud kuni 6 m sügavune meri (Primack jt., 2008). Eestis pakuvad peale soode märgaladena huvi rannikumeri, rannaniidud ja-roostikud ning rannikujärved ja siseveekogud (jõed, järved ja veehoidlad) koos luhaniitudega (Kuresoo, 1998). Seisuga 1. september 2007 kuulus konventsiooniga kaitstud rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1675 märgala kogupindalaga 150 miljonit hektarit. 155 riiki, mis on Ramsari konventsioonile alla kirjutanud, on nõustunud kaitsma ja säilitama oma

Keskkonna kaitse

10

doc

SOOTEADUS

SOOTEADUS 1)SOO JA TURBA MÕISTE, SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel

Mullateadus

48

docx

Eesti biotoobid

Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. ja karusambla kkt.- Kõdusoomets: hajutatult üle kogu Eesti. Üldised tingimused: tekkinud madalsoo ja siirdesoo kuivendamisel, esineb tuuleheidet, kuivad puud. Puu- ja põõsarinne: vanad, kõdunevad ja surnud puud (kuused nt), männid, sookased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: alustaimestik liigivaene, surnud puud annavad elupaiku paljudele liikidele,putukate vastseid otsivad rähnad, must-toonekurg, 15 suursamblikku, 3 punases raamatus, kopsusamblik. 1.3. Vääriselupaigad (täis)väärtusliku metsabiotoobi näitena.

Eesti biotoobid

Kommentaarid (2)