50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
190 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olgadalton
Õppematerjali autor
Raba Raba on: · ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. · soo arengu toitevaene järk. RABA SOODE LEVIK EESTIS MULLASTIK JA VEETINGIMUSED · Liigniiske · Pinnas toitainevaene · Kasvada suudavad vaid niiskuslembesed taimed · Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett · Mineraalaineid saavad taimed sademetevetest · Mineraalaineid on rabaturbas vaid 2-4 % · Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP · Pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
RABA Koosluse nimetus, taimekooslus. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles Second level Mänd on igihaljas okaspuu, ta Third level Fourth level Fifth level kasvab umbes 40 meetri
umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Valgus · Madala taimestiku tõttu on rabad avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. · Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. · Valguselembelised taimed on männid, sookased ja kanarbik. · Rabades on nii päeva-kui ööloomi. · Suvekuude jooksul soojendab päike raba üsna halvasti taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad jahedamasse keskkonda. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt. Niiskus Liigniiske. Kasvada suudavad vaid niiskuslembelised taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett. Hapniku hulk ·
erinevaid vorme. Platoorabadel on lame keskplatoo ja järsud nõlvad, kontsentrilistel 2 rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge(1.). Rabad on liigivaesed, kuid neis leidub liike, mis ümbritsevaid alasi ei asusta. Iseloomulikud rabataimed on turbasamblad, sookail, hanevits, tupp-villpea, murakas, jõhvikas, huulhein ja rabakas (2.). Rabades elab rohkesti erinevaid selgrootuid, eriti veeselgrootud ja selliseid, kes veedavad osa oma elutsükli järkudest vees (sääsed, parmud, kihulased), kelle valmikud moodustavad suvekuudel põhiosa kõigi raba kohal
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad metsasamblad. Samuti jõhvikas
tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali omal on põhjalikumalt lisatud lammimetsad ja -pääsastikud, soostuvad metsad. Lõhmusel on aga pohla ja mustika kasvukohatüübid jaotatud kaheks. Metsa mõiste, tähtsus - on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa- alast.Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Metsad maailmas Maailma metsad võib jagada 4 tüüpi:boreaalsed (33%), parasvöötme (11%),subtroopilised (9%), troopilised metsad (vihmamets) (47%)
Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.(Eesti Metsaseaduse järgi) *Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast
viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab - õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veerežiimi kliimat Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid