Keskkooli kohustuslik kirjandus (kordamine kirjandiks). (5)

AUTOR
TEOS
SISU
MÄRKUSED
Shakespeare
„ Romeo ja Julia “
Teineteisesse armuvad Romeo ja Julia, kelle sugulased on põlised vihavaenlased. Seetõttu on nende koosolemine võimatu; nad tahaksid abielluda, aga ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu , mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda , ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda.
Peale noorpaari surma leppisid mõlemate pered ära.
Armastus võidab kõik.
Ohverdused armastuse ja koosolemise nimel.
Pikkade suguvõsade vaheliste tülide tõttu kannatavad järeltulijad.
Shakespeare
„ Hamlet “
Taani prints Hamlet haub kättemaksu oma onule, kes on tapnud Hamleti isa, et saada troonile.
Hamleti onu - Claudius ning tema ema peavad teda vaimuhaigeks, kuna ta kahtlustab sellist tegu.
Hamlet otsustas lavastada oma isa mõrva, et näha Claudiuse reaktsiooni selle etenduse ajal ning etenduses mürgitamise koha peal onu lahkub saalist. Seejärel otsustab Hamlet Claudiuse tappa, kuid hakkab kahtlema.
Lõpuks siiski ta teeb seda ning nimetab end kuningriiki pärijaks.
Defoe
„ Robinson Crusoe “
Robinson Crusoe põgenes vastu vanemate tahtmist kodust ja hakkas meremeheks, kuid ühel meresõidul langes tema laev piraatide ohvriks ning Crusoe müüdi orjusesse. Crusoe õnnestus 2 aasta pärast põgeneda, kuid laev millega ta põgenes sattus orkaani kätte, kus kõik hukkusid peale tema. Robinson sattus üksikule saarele , kus ta õppis kõike ise valmistama. Pärast sagedast piibli uurimist muutus ta religioosseks ja tänas jumalat pääsemise eest.
Crusoe pääses saarelt tänu sellele, et ta aitas ühe randuva laeva kaptenil laev oma kontrolli alla taas saada. Crusoe veetis saarel 28 aastat
Crusoe õppis saarel olla iseseisvust ning usku Jumalasse.
Saarel ta õppis tundma enda olemust.
Goethe
„ Faust “
Faust on teadlane, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks , kuid leiab, et ei tea endiselt midagi. Ta on masendunud. Taevas sõlmivad Jumal ja Mefistofeles (Kurat) kihlveo , et kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Faust kohustus kuradit teenima , kuid leping lõppeb siis, kui Faust tunnistab , et ta on õnnelik – siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna on kindel, et sellist hetke ei saabu kunagi, kui ta õnnelik oleks.
Kui Faust lõpuks tunnistab, et ta on õnnelik, otsustab kurat ta hinge röövida ning asjasse sekkub jumal, kes viib Fausti hinge taevasse.
„Faust“ on lugu taltsutamatust uudishimust ja teadmistejanust, millest ei tulene mitte ühtegi ideaalselt perspektiivi – tekib rahuldamatus, mille tulemusena tuuakse ohvriks kõik.
Puškin
„Jevgeni Onegin “
Onegin on rikas hellitatud noormees , kellel on elutüdimus kõikidest pidustustest ja hõlbuelu nautimisest. Sõites maale onu pärandust vastu võtma, tutvus ta seal Tatjanaga, kellele ta silma hakkas. Suures armuvalus kirjutas Tatjana Oneginile armastuskirja. Kohtumisel seletas mees, et neiu poleks ta kõrval õnnelik. Aastate möödudes abiellus Tatjana ühiskonna ja ema survel tähtsa mehega. Jevgeni ja Tatjana kohtumisel valdas Oneginit sügav armastustunne, kuid talle tuletati meelde kui julmalt ta oli Tatjana käitunud ja kuidas ta olid neiu maha laitnud. Vaatamata sellele, et Tatjana tunnistas oma tundeid, jäi ta siiski oma abikaasaga, kuna ta leidis, et see on tema kohustus ühiskonna ees + truudus .
Armastuse maha laitmine esimesel korral võib hiljem valusalt kätte maksta – kahetsus .
Tatjana truudus ja kohustus ühiskonna ees kaalus tõelise õnne üle. Seetõttu ta ei jäänudki Oneginiga.
Tšehhov
„ Kirsiaed “
Mõisaomanik Ranevskaja on suurest võlgades ning seetõttu läheb tema maja koos kirsiaiaga oksjonile. Kellelgi pole raha mõisa oksjonilt päästa, kuid kaupmees Lopahhin tuleb välja ideega kirsiaed maha raiuda ning see ala suvitajatele välja rentida, et päästa mõis. Kuid kumbki mõisa omanik pole sellega nõus, nad on mõlemad kiindunud kirsiaeda.
Mõis müüdi maha kaupmees Lopahhinile, kes teostab oma idee kirsiaed maha raiuda. Ranevskaja ja tema vend Gajev on õnnetud.
Mõisa kõrgkiht ei teadvusta endale olukorda ning seetõttu jätkavad lõbutsemist, kuni lõpuks mõisast ilma jäävad. Ahastus saabub alles siis, kui mõisast peab lahkuma
Dostojevski
„Kuritöö ja karistus “
Tudeng Raskilnikov otsustab tappa liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid ja vabastada maailm kurjusest. Tal oli kõik ette plaanitud ja ta tegi kõike plaanipäriselt, kuid lisaks ta pidi tapma vanaeide õe, kes sattus mõrvaööl korterisse. Pärast mõrva tabab Raskolnikovi vaimuhaigus mis areneb lõpuks paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad tema hingele lasunud süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse
Inimese karistus pole mitte ainult füüsiline, vaid ka emotsionaalne. Tehes midagi halba, hakkab enamjaolt piinama südametunnistus. Igale kuritööle järgneb mingisugune karistus.
Balzac
„Isa Goriot “
Nuudlikaupmees Isa Goriot elas Pansionis . Ta oli väga abivalmis ja lahke. Ta suhtles ühe noormehega – Rastignac , kes armastas ühte tema tütart.Ta oli valmis tegema kõik, et ta tütardel oleks hea elu. Kuid tütred külastasid teda vaid raha pärast. Kui isa haigeks jäi ei tulnud kumbki tütardest teda külastama. Surivoodil käis Goriot vaatamas vaid Rastignac. Noormees püüdis ka tütreid isa surivoodile saada, kuid see oli asjata.
Tütred kasutasid oma isa heatahtlikust ja lahkust julmalt ära. Tegelikult nad ei hoolinudki oma isast, vaid tahtsid ainult tema raha.
Hamsun
„Maa õnnistus“
Iisakul oli pea ideid täis ja ta asus neid teostama. Ta ehitas maja, hankis loomad ja perenaise . Teades, et miski ei tule kergelt ei loobunud ta kunagi. Ta oli täis tahtejõudu ja pühendumist. Kuid Brede Olsen, kelle põhiline eesmärk oli kiirelt rikastuda, ei hoolinud oma maast, vaid loobus kergelt. Brede arvas , et sind peab kohe algusest peale saatma edu, kui seda ei juhtunud, loobus ta maa harimisest üldse.
Mõtetest üksi ei piisa, et olla edukas, kuid kui lisada ka jõud ja tahe , on kõik eeldused olemas õnne saavutamiseks, siis võib hakata püüdlema edu poole ja hea tulemus on garanteeritud.
Wilde
„ Dorian Gray portree“
Dorian Gray oli ääretult ilus noormees, kellest kunstnik Basil portree maalib. Läbi Basili tutvub Dorian Henryga, kes lausub, et tähtis on ainult ilu ja seetõttu Dorian soovib, et tema asemel vananeks portree. Tema soov täituski. Maal vananeb iga Gray patuga, samal kui tema välimus püsib muutumatuna. Viimaks süüdistab ta Basilit oma saatuses ning pussitab ta surnuks .
Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata, kuid portree vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ja lööb noa lõuendisse. Ta leitakse südamesse llöödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Maal on taas noor.
Elupõletamine. Kõige maha salgamine. Armastuse puudumine. Kibestumus. → see kõik viib elu rahulolematuseni.
Vilde
„Mäeküla piimamees “
Mõisahärra Kremerile hakkab silma Prillupi noor naine Mari ja seetõttu otsustab ta Prillupiga teha kokkuleppe, et pakub talle tulusat piimarentniku talu. Prillup on selle pakkumise üle õnnelik ning ta pingutab ja töötab jõudsalt selle nimel. Kuid siis ta märkab kui ilus neiu Mari ikkagi on ning ta üritab teda tagasi saada. See kõik ebaõnnestub ja seetõttu Prillup hakkab viina võtma ning kord linnast tullest külmub Prillup surnuks.
Mari lahkus talust ja läks linna koos lastega.
Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetest selgust saada.
Mari on tolle aja kohta äärmiselt iseseisev.
Gailit
„Ekke Moor“
Ekke püsimatu iseloom ja soov end avastada viib ta maailma avastama . Ta rändab ja peatub erinevates kohtades, püüdes leida oma „tõelist allikat“. Kuid kui ta lõpuks koju tagasi jõudis, mõistis, et parim koht, kus olla on kodu.
Selleks, et leida on tõelist isiksust ja rahulolu, ei pea kaugele minema.
Tammsaare
„Tõde ja õigus “ I
Jutt naabertalude elanikest, kelle tegevuste hulka kuulub lisaks maatööle teineteisele vingerpussi mängmine ja üksteise ületrumpamine. Andres püüab leida tõde, töötades väsimatult, sealjuures tajudes, et õigus jääb siiski Pearule. Andres mõistis, et võitlus maaga kestab igavesti ja annab heal juhul tulemuseks vaid viigi .
Inimese võitlus maaga.
Andres on töökas, kes peab tähtsaks ausust. Pearu on seevastu salakaval ja visa hingega.
Ibsen
„ Nukumaja “
Helmer , kes saab panga direktoriks on abielus väga särava ja ilus Noraga. Naine on äärmiselt armastusväärne oma abikaasa vastu. Kunagi kui Helmer haige oli olnud, maksis naine mehe ravi kinni, võttes Kongstadilt laenu. Kui aga Kongdtad vallandatakse Helmeri poolt, siis mees ähvardab Norat, et räägib võlast Helmerile, kui Nora ei aita tal tööd tagasi saada. Naisel ei õnnestu oma abikaasat veenda, et Kongstadile töö tagasi annaks ja seetõttu saadab viimane Helmerile kirja, milles ta räägib võlast. Kui Helmer sellest loeb, ei luba ta enam Noral lapsi valvata ning seetõttu Nora lahkub kodust, sest tundis, et temaga on terve elu kui nukuga ringi käidud.
Oma tunnete alla surumine , et olla kellelegi teisele meelepärane.
Kafka
„Protsess“
Romaan Josef K. nimelisest pangatöötajast, kes ühel hommikul arreteeritakse teadmata põhjustel, mida ei talle ega ka kellelegi teisele ei avalikustata. Talle tehakse teatavaks, et ta peab ilmuma kohtu ette ja on käimas protsess tema süüasja kohta. Toimub 3 kohtuistungit ning päev enne 31. sünnipäeva tulevad K. juurde 2 meesterahvast, kes tapavad ta.
K. ei saanud vahistamise põhjust teada ja protsess ei jõudnud kunagi lõpuni.
Lõpetu ja sisutühi protsess. Ühiskonna korruptsioon ja mõttetus.
Remarque
„Läänerindel muutusteta“
Romaani kangelasteks oli 9 samavanuselist noormeest, kes oli koolipingist I maailmasõtta saadetud .
Eesliinile saadeti 150 meest, millest naases ainult pool. Kui kätte jõudis söögitund, siis ei mõeldud kaotatud hingedele, vaid sellele, kuidas enda kõht täis hoida, seega nõuti langenute söögipoolis endale.
Noored mehed, kes ei hukkunud lahinguväljal, olid vaimselt ammu surnud. Enam ei hoolitud sellest pommitamisest ja laipade nägemisest.
Üks noormeestest – Paul saadeti puhkusele, kuid naastes ma soovis, et poleks iialgi läinud puhkama. Ta ei tundnud ennast enam sobivana maailmas. Paul oli ainuke, kes elas sõjakoledused üle, kuid ta ei suutnud iialgi oma normaalse elu juurde naasta.
Sõjakoledused I maailmasõja päevil, kadunud põlvkond – tavaelu juurde pöördumise raskused.
Remarque
„Triumfikaar“
Pagulane Ravic leiab kord Pariisi tänaval jalutades hirmunud naisterahva Joani, kelle ta endaga koju kaasa võtab. Naine on hiljuti kaotanud oma abikaasa ja seetõttu Ravic otsustab teda kaastundest abistada, otsides talle töö. Nende vahel tekib suhe. Ravicut aga närib kahtlus , et naise tunded pole tõelised. Nende tüli oli ka Ravicu käitumisest põhjustatud – mees arvas, et naine jätaks ta iga kell maha. Kuna Joan arvas, et Ravic ei taha teda enam, võttis ta endale uue mehe, kuid siiski Ravicut armastades. Kui aga mees mõistis, et siiski on Joani kiindunud üritas teda tagasi võita, aga armekadedushoos tappis Joani elukaaslane naise.
Joan sureb ja Ravic laseb end ükskõikselt arreteerida. See on tõestus, et nad siiski armastasid üksteist.
Elu pole muinasjutt, et sa saad alati olla sellega, kellega olla tahad . Armastuse nimel peab pingutama ja sageli kaotusi kandma. Kõik inimeste ümber toimuv on reaalne ja ei tohiks elada pilvedes.
Bulgakov
„Meister ja Margarita“
Woland , kes kehastab saatanat, saabub linna. Ta üritab veenda Berilozi ja Ivani, et jumal on olemas ning ennustas meestele nende tulevikku, mis sai ka täide. Beriloz jäi trammi alla ning Ivan sattus hullumajja, kus ta tutvus Meistriga, kes kirjutas teost Pontius Pilatusest.
Woland korraldab Varieeteatris maagilise etenduse, kus ta paneb haituma teatri direktori ja muud töötajad. Ta muudab lava suureks peoks ning paneb raha sadama. Kuid teatrist lahkudes, kaovad inimestel ostetud riided ja korjatud raha muutub tühisteks paberilipikuteks.
Margarita armastas Meistrit ning seetõttu ta nõustus Wolandiga ballile minema, sest vastutasuks ta sai Meistri hullumajast välja.
Teose lõppeb sellega, et Azazello, kes oli Wolandi käsilane, mürgitas Meistri ja Margirita, et viimased saaksid täieliku rahu.
Margarita oli armastuse nimel nõus end ohverdama saatanale.
Sarnaneb Faustiga, kuid selles teoses Woland on lõpuks heatahtlik ning päästab Meistri ja Margarita igavesse rahusse.
Salinger
„ Kuristik rukkis“
Lugu 17-aastasest Holdenist, kes visati halva õppeedukuse tõttu koolist välja. Ta ei taha koju minna ja seikleb seetõttu külmas NYs, ta tunneb kohutavat üksindust.
Holden ei pea end enam lapseks ning seetõttu valetab end igal võimalusel vanemaks. Ta mõtleb endale välja mitmeid identiteete. Suured inimesed on tema arvates seotud võltsi ja silmakirjalikkusega. Ta pidas igasuguseid reegleid võltsiks (seetõttu ka koolist väljaviskamine). Holden keeldub ühiskonda sobitumast.
Holdeni ainukeseks sooviks on olla rukkipõllul ning kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest.
Püüdjarolli sümboliseerib taha keeratud nokaga müts nagu on pesapallis püüdjatel.
Camus
„Katk“
Linnas hakkavad ringi käima suur hulk rotte, mis on katku esimeseks tunnuseks. Lõpuks on kõik kohad surnud rotte täis, kuid see pole algus. Hakkavad ka inimesed surema. Linn pannakse karantiini. Perekonnad lagunevad ja välissuhtes jahenevad. Kui hukkunute arv on tõusnud väga suureks, siis inimesed hakkavad koos töötama, et katkust võitu saada. Nad jätavad kõrvale oma hädad ja ebaõnnestumised, peaasi, et nende tegudest oleks kasu kõigile.
Katk sümboliseerib sõda, mis oli maailmas juba kaua kestnud.
Exupery
„Väike prints“
6.a joonistas raamatu jutustaja boamao, kuid näidates seda täiskasvanutele, nood ei mõistnud teda ning soovitasid tal õppida teadusi ja muid tarkuseid. Seda ka jutustaja tegi.
Väike prints elas pisikesel planeedil ning ükskord ta lahkus sealt. Käies erinevatel planeetidel kohtus ta erinevate isikutega ning alati peale planeedilt lahkumist ta lausus, et küll need täiskasvanunud on imelikud.
Tutvudes raamatu jutustajaga räägib talle oma seiklustest ning esitab talle erinevaid küsimusi, pannes jututajat mõistma, et oma lapselikku fantaasiat ei tohiks kunagi unustada.
Väike prints sümboliseerib lapselikkust, mida ei tohiks ükski inimene suureks saades unustada. Inimesed peaksid elama oma soovide järgi, mitte selle järgi nagu teil kästakse olla.

• „Silmad on pimedad . Tuleb vaadata südamega“