Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Henrik Ibsen - Nukumaja (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
NUKUMAJA
Näidend kolmes vaatuses
( 1879 )
Tegelased
ADVOKAAT HELMER
NORA , tema naine
DOKTOR RANK
PROUA LINDE
JURISKONSULT KROGSTAD
HELMERI kolm väikest last
ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja
TOATÜDRUK
EKSPRESS
Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris
ESIMENE VAATUS
(Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse ; teine vasakul taga Helmeri kabinetti . Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev.
Esikus heliseb uksekell ; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa , tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab. Ta jätab esiku ukse enese järel lahti ja seal on näha ekspress, kel on käes jõulukuusk ja korv; ta annab need toatüdrukule, kes neile ukse avas. Ekspress saab oma tasu, tänab ja läheb ära. Nora suleb ukse. Üleriideid seljast võttes naerab ta ikka veel tasa ning rahulolevalt. Võtab taskust mandlikookide koti ja sööb paar tükki ära; seejärel läheb ettevaatlikult oma mehe ukse juurde ja kuulatab. Paremal oleva laua juurde minnes ümiseb taas laulda.)
Helmer ja Nora on heas tujus , kutsuvad üksteist hellitavalt oravaks ning lõokeseks. Naine soovib, et need jõulud võiksid olla erilisemad kui varasemad, et pole vaja enam kokku hoida. Mees on saanud ametukõrgendust ka ning palk on kõvasti kukrut täiendanud. Nora mõtleb kelleltki raha laenata, mille peale mees ärritub. Ütleb, et mitte kunagi ei tohi ta raha laenata. Nora soovib mehelt raha, mis ta ka saab. Ta on ostnud lastele jõuludeks kingid. Helmer hellitab oma naist „raiskaja“ nime all. Küsib, et mida ta jõuludeks tahab ning naine vastab jälle, et raha Mees uurib, et ega naine kuskil maiustamas pole käinud või mõnd mandlikooki mekkinud. Nora valetab, et ei ole.
Esikus heliseb uksekell.
(Helmer läheb oma kabinetti. Toatüdruk juhatab tuppa proua Linde, kes on reisiriietuses, ja ta suleb tema järel ukse.)
Nora ja Linde on mõlemad taaskohtumise üle oskamatult rõõmsad. Linde on vahepeal oma mehe maha matnud . Nora pajatab, et tema mees on aga Aktsiapanga direktoriks määratud. Räägib, et ta päästis oma mehe surmast, et mees oli end tööga nii üle pingutanud, et pidi hinge heitma. Naine viis ta aga tervendavale reisile aastaks Itaaliasse. Nora isa tasus reisi kinni ning suri ise kohe natukene aega pärast seda. Nora uurib,et miks proua Linde oma meest ei armastanud. Naine vastab, et tol ajal oli ta ema väga haige ning tal ei jäänud midagi muud üle, kui mehele minna ,et oma vaest ema kuidagi toetada. Viimased kolm aastat on talle olnud kui üks puhkuseta tööpäev. Nüüd on see kõik aga lõppenud. Poisid on ka suureks kasvanud ja hoolitsevad nüüd iseendi eest. Ta palub Norat, et ta mees talle töökoha leiaks. Noral ongi kange tuju teda aidata. Ta paljastab Lindele suure saladuse . Tegelikult ei muretsenud tema isa neile Itaalia reisi raha, vaid ta muretses selle ise laenates. Nüüdsest peale on ta tihti öösiti kirjutanud ja raha teeninud. Nora on ise oma julgustükist igati ülemeelikus tujus.
Esikus heliseb kell
Toatüdruk teatab , et üks härra tahab pangadirektoriga rääkida. See on Krogstad, kes tahab Nora mehe jutule.
(Proua Linde põrkab tagasi, võpatab ja pöördub akna poole. Krogstad jätab ükskõikselt hüvasti, sulgeb esikusse viiva ukse, seejärel läheb ashju juurde ja vaatab seda.)
Linde ja Nora räägivad omavahel edasi. Krogstadist olevat nüüd lesk saanud, koos suure hulga lastega.
(Doktor Rank tuleb Helmeri kabinetist.)
Vahetatakse viisakussõnu. Rank jätab endast kui sümpaatse inimese mulje. Krogstadist räägib aga kahtlevalt, et pole nagu hea inimene. Nora pakub mandlikooki, öeldes, et need sai ta Lindelt, kes on silmnähtavalt üllatunud.
(Helmer, palitu käe peal ja kübar käes, tuleb oma kabinetist.)
Nora kostab Linde eest, et tal läheks tööd vaja. Helmer on nõus aitama.
(Üldise jutuajamise saatel minnakse esikusse. Väljast trepilt kostab laste hääli. Lapsehoidja Anne-Marie tuleb lastega. Doktor Rank, Helmer ja proua Linde lähevad trepist alla. Lapsehoidja tuleb lastega tuppa. Samuti Nora, sulgedes esikusse viiva ukse.)
Nora hellitab lapsi ning asub nendega mängima. Teda segab Krogstad. Hüppab karjatades üles ning küsib, et mida teine tahab temast. Mees räägib, et ta on pangast minema kihutatud ning tema koha on saanud endale proua Linde. Nüüd tahab mees oma kohta tagasi saada või räägib Helmerile ära, et tema naine talt raha laenas. Noral on nutt kurgus . Krogstad avastas võlakirjadelt ühe vea. Nora isa oli kirjutanud võlakirjale alla kolm päeva tema enda surma, tähendab, et Nora oli võltsinud oma isa allkirja.
Nora vaikib.
Krogstad ütleb veel viimased sõnad ja lahkub . Nora on endast väljas. Ei tea mida teha.
(Helmer, pakk pabereid kaenlas, tuleb väljast.)
Uurib, et ega keegi siin vahepeal käinud ei ole. Naine ütleb, et ei ole. Mees aga nägi, et Krogstad sealt välja astus ning ähvardab teda. Ta arvas õigesti, et Krogstad tahab kasutada tema naist, et too luniks mehele oma koha pangas tagasi. Mees räägib, et Krogstad oli kunagi allkirju võltsinud ning peab selle põhjuseks seda, et tal oli olnud valelik ema. Nora on seda juttu kuuldes veelgi rohkem hullunud.
TEINE VAATUS
Sama tuba. Pianiino juures seisab jõulupuu, tühjaks riisutud ja ärapõlenud küünlajuppidega. Nora üleriided vedelevad sohval. Nora üksinda toas, käib rahutult ringi; peatub viimaks sohva juures ja võtab oma mantli.
Nora ja alpsehoidja puhuvad juttu. See sama lapsehoidja oli olnud Norale ka kunagi ema eest.
(Linde tuleb esikust, kuhu ta on jätnud oma üleriided.)
Nad räägivad lähenevast ballist ning et doktor Rankil on selgroo tiisikus. Ta on väga haige. Rääigvad, et ta on neil kui oma inimene, käib neil peamiselt iga päev külas. Linde leiab kohe, et Rank peab olema Norasse armunud ning et ta peaks sellele lõpu tegema. Linde mõtleb juba, et Nora sai võlaraha Rankilt, ent Nora eitab seda. Linde teeb esikust müra kuuldes minekut.
(Samal ajal tuleb esikust Helmer.)
Jälle hakkab pihta üks suur teineteise hellitamine (oravake, lõokene jne.). Nora teeb ootamatult otsa lahti ning ütleb, et mes peaks Krogstadile pangas koha alles jätma. Mees jääb aga endale kindlaks. Tal on Krogstadi vallandamise kiri käes ning ta läheb ja viskab selle postkasti . Nora „ kardab “, et kui ta Krogstadi lahti laseb , võib nendega midagi halba juhtuda, ent mees ütleb otse välja, et ta ei karda seda meest, kuigi ta on kelm . Kallistab oma naist ning läheb oma kabinetti.
Esikus kostub uksekell.
Sisse tuleb Rank. Rank on juba surija moodi, tema tuju, jutt jne. Naine ei taha, et mees neid maha jätaks. Rank leiab, et tema koha siin majas saab endale Linde. Nora palub talt teenet . Mees on nõus ükskõik millist teenet näitma, veel enam, ta tunnistab, et armastab naist. Nora aga kohkub selle peale ning ei räägi talle oma saladusest. Naine räägib ss sellest, et tema mees sarnaneb tema isaga. On inimesi keda armastatakse ning on inimesi kellega meelsamini koos ollakse. Rank läheb Helmeri kabinetti. Nora lükkab Helmeri uksele riivi ette.
(Toatüdruk avab juriskonsult Krogstadile esiku ukse ja suleb selle tema järel taas. Viimasel on reisikasukas seljas, pealissaapad jalas ja karusnahkne müts peas.)
Mees teatab naisele, et ta on vallandatud. Tal on kiri, et, mis seletab Helmerile ära, et naine talt laenu võttis. Naine on nõutu. Proovib igast taktikat (ma ei karda sind ning palun, mul on lapsed jne.), kuid Krogstad lahkub, pillates kirja postkasti.
(Proua Linde tuleb esikust kostüümiga.)
Nora tunnistab Lindele üles, et raha laenas ta Krogstadilt ning et ta võltsis ka allkirja. Nüüd on vaja see kiri postkastist ruttu kätte saada. Võti on aga mehe käes, nii et kõige õigem otsus on minna Krogstadi endaga rääkima, et too oma kirja ise tagasi nõuaks. Proua Linde ruttab välja Krogstadiga rääkima, kes elab üle nurga.
Helmer pääseb taas oma võõrastetuppa. Naine anub teda, et too pühendaks kaks päeva ainult temale, kuna too ei suuda kleidis tantsida ning õieti käiagi mitte. Mees ei tohi kaks päeva postkastist ühtegi kirja lugeda jne. Mees tahab seda siiski teha aga naine takistab teda meeleheitlikult. Mees asub naisele tarantellat mängima. Naine tantsib nagu oma elu eest. Mees juhatab teda aga naine ei kuula.
(Rank istub Pianiino taha ja hakkab mängima; Nora tantsib üha metsikumalt. Helmer on asunud ahju juurde ja teeb talle tantsu ajal alatasa korrigeerivaid märkusi. Nora ei näi neid kuulvatki. Ilmub proua Linde.)
Mees leiabki nüüd, et naine on hädas ning ta peab teda balliks korralikult ettevalmistama. Rank ja Helmer lähevad ära. Linde räägib Norale, et Krogstad on maale sõitnud ning tuleb alles homme õhtul. Nora leiab, et tal on jäänud veel vaid 31 tundi elada.
KOLMAS VAATUS
Sama tuba. Esikusse viiv uks on lahti. Ülemiselt korruselt on kuulda tantsumuusikat. Proua Linde istub laua ääres ja lehitseb hajameelselt raamatut; katsub lugeda, kuid nähtavasti ei suuda mõtteid koos hoida; paar korda kuulatab põnevalt, kas välisukse tagant midagi ei kosta.
Sisse astub Krogstad. Tuleb välja, et naine oli Krogstadile kunagi korvi andnud aga nüüd tahab suhet taastada ning mehe juurd ekolida. Mees arvab kohe, et ta ütleb seda ainult selle pärast, et ta kirja tagasi võtaks aga naisel on sellest kirjast täiesti ükskõik. Õigemini ta tahabki, et Helmer sellest saladusest teada saaks, kuna valed lõhuvad sealset elu. Mõlemad on südamest rõõmsad. Krogstad oli juba nõus minema otsejoones kirja tagasi nõudma, net jääb nüüd naise nõusse. Lahkub.
(Väljaspoolt on kuulda Helmeri ja Nora häält; lukus keeratakse võtit ja Helmer toob Nora peaaegu väevõimuga esikusse. Mõlemad on üles löödud välimusega.)
Nora võitleb tõepoolest oma mehega ning tahab veel tund aega ülal tantsida, ent mees leiab, et on aeg lõpetada. Linde tahtis lihtsalt Norat peoriietuses näha ning paar sõna juttu ka puhuda.
(Proua Linde lahkub. Helmer suleb tema järel ukse ja tuleb jälle tagasi.)
Helmer on õnnelik, et Lindest viimaks lahti sai. Helmer tahab oma naisega seksima hakata, ent naine puikleb vastu.
Välisuksele koputatakse.
See on Rank. Ta on ka mõnusasti joonud. Küsib härralt ühe sigari ning teeb minekut.
Helmer läheb seejärel kirju lugema. Keegi on kirjakasti sisse murdnud ning seda on tehtud naise enda juuksenõelaga. Naine valetab kohe, et lapsed.. Helmer teeb veel ühe lähenemiskatse. Peale ebaõnestumist leiab, et on parem, kui paar veedaks öö eraldi tubades. Lahkub. Naine paneb end riidesse ning on valmis lahkuma igaveseks .
(Samas kisub Helmer oma ukse lahti ja seisab seal, avatud kiri käes.)
Helmer keerab esikus ukse lukku. Mees on vihane ning tahab, et naine talle koheselt aru annaks. Mees sõimab teda valetajaks ning kurjategijaks. Leiab, et kogu ta tulevik on purustatud . Keelab tal lastega kokkupuutumise ära ning minema ei luba ka minna. Tahab, et see libaabielu edasi kestaks, et teised sellest peretragöödiast haisu ninna ei saaks.
Uksekell heliseb.
Toatüdruk toob sisse kirja Krogstadilt. Ta on võlakirja tagasi saatnud. Nad on päästetud. Mees on piineldud olekuga. Ta on nõud naisele andeks andma. Tunnistab, et naise tegu võib õigustada armastusega mehe vastu. Naine jääb aga tõsiseks. Ütleb, et neil tuleb pikk jutt. Ta leiab, et ta on elanud siin majas nagu nukk . Enne oli ta papa nukk, ent kui isa suri, võttis Helmer ta endale ning sellest ajast saati on ta olnud tema nukk. Naine kavatseb minna tagasi oma isa majja. Mees on murtud ning palub, et naine teda maha ei jätaks. Naine kavatseb minna aga end tundma õppima. Mees on segaduses, et kas naine on ikka kaine mõistuse juures, kuigi too seda väidab. Naine ütleb, et mees ei või teda enam kunagi näha, talle kirju saata või ükskõik, mis kontakti luua. Ainult imede ime võib lasta sel sündida, ent parandab kohe ennast, et mingitesse imedesse ta ka ei usu. Ütleb head aega ning lahkub. Mees vajub ukse juurde toolile ja katab nöo kätega. Temas tärkab imede ime üle lootus.
Alt kostab suletava välisukse prantsatus.
Henrik Ibsen - Nukumaja #1 Henrik Ibsen - Nukumaja #2 Henrik Ibsen - Nukumaja #3 Henrik Ibsen - Nukumaja #4 Henrik Ibsen - Nukumaja #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 527 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Absolute Õppematerjali autor
7 lk

Sarnased õppematerjalid

Nukumaja lugemisaegsed märkmed
8
docx

Nukumaja lugemisaegsed märkmed

Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustava

Kirjandus
Nukumaja analüüs
38
docx

Nukumaja analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen sündis väikeses Skieni linnas Lõuna Norras kaupmehe perekonda. Kuid see ei tähendanud talle kerget eluteed ega edukust, sest firma läks pankrotti ja juba 15 aastaselt pidi Ibsen iseseisvalt elama hakkama õppides ja teenides leiba apteekrikuna Grimstadi külas

Kirjandus
Ibsen Nukumaja
4
docx

Ibsen Nukumaja

Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes. See, kuidas Helmer suhtus Norasse (ütles, et Nora ei mõista Helmeri tööd jne) jättis mulje, et Nora oli nende suhtes ainult Helme

10. klass
H-IBSEN--Nora e NUKUMAJA-
10
doc

H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“

H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelateks advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 3. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine j

Kirjandus
Millest räägib H Ibsen näidendis-Nukumaja
1
docx

Millest räägib H.Ibsen näidendis „Nukumaja“

Millest räägib H.Ibsen näidendis ,,Nukumaja" Kristiina Moosel 11.B H.Ibseni näidend ,,Nukumaja" räägib ajast, kui naine oli veel mehe omand. Samuti võib raamatu põhjal välja lugeda, et see aeg/ajastu oli jõudnud perioodini, kus see reegel hakkas muutuma. Naised, kellel ei olnud varem mingisuguseidki õigusi, hakkasid võitlema oma õiguste eest. Nad jõudsid arusaamale, et ka nemad on tähtsad. Ja see näidend räägib just tüüpilisest perest nende kahe ajastu vahel. Nende nö. muutumispiirkonnas. Näidend algab tseeniga jõulueelsest ajast, kus Nora on just käinud väljas ja lubanud endale salaja midagi, mida ta abikaasa, Helmer, oli talle rangelt ära keelanud. Tegevus toimub nende külalistetoas ja naine kuuletub peaaegu täielikult oma abikaasale. Helmer usaldab oma naist 100%. Ta käitub naisega, nagu ise tahab. Naine on tema ,,Nukk", kellega ta mängib siis kui tuju on ja lõpetab mängi

Eesti keel
Keskkooli kohustuslik kirjandus
6
doc

Keskkooli kohustuslik kirjandus

AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud.

Kirjandus
Ideekaart
4
rtf

Ideekaart

Mari Kremerit ei armasta, ta loodab tema juures käimise kaudu lõpuks igatsetud linna elama minemiseni jõuda. Inimene(mees, naine): Meest on selles teoses kujutatud perepeana, kes otsustab oma pereliikmete saatuse üle.Samuti Suhted: Suhtekolmnurk Kremeri, Prillupi ja Mari vahel Teost läbiv idee: Kas oma eesmärgi saavutamiseks võib kasutada kõiki võimalikke vahendeid või on ka mingid piirid, millest üle astuda ei tohiks. "Nukumaja" Henrik Ibsen Elumõte ja eluväärtused: Helmeri jaoks on kõige tähtsam olla iseseisev ning mitte sõltuda kellestki teisest ega teiste rahast.Ta tahab saavutada kõrge positsiooni, kus teenib piisavalt palju raha, et Nora ega lapsed saaks elada head ja muretut elu. Nora elumõte on hoolitseda oma laste ja mehe eest ning olla tema meele järgi, armastada ja aidata kui vaja.Hiljem saab tema elumõtteks enese leidmine ja selle tegemine, mis talle meeldib.

Kirjandus
I Eduard Vilde- Mäeküla piimamees
38
docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

Nii nagu igal elusolendil on ka inimesel omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Tuglase arvates võibki vahel inimene käituda nagu metslane- tapab, lõhub ja ei mõtle oma tegude üle. Sellegi poolest aga loodab Tuglas, et inimene on võimeline õppima oma vigadest ning edaspidi areneb ainult paremuse suunas. A. H. Tammsaare miniatuur Miniatuuri idee oli see, et ei tasu liiga ahneks minna, sest muidu jääd üldse kõigest ilma. V Henrik Ibseni „Nukumaja“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem . Romaani põhiprobleem oli see, et Nora tahtnud olla enam oma mehe nukk vaid ta tahtis saada iseseisvaks inimeseks. 2. Tuleta meelde, mida tead kompositsioonist. a) koosta kompositsioon vaatuste kaupa I vaatus- Tutvustab Helmeri perekonda ja teisi tegelasi. Pere valmistub jõuluõhtuks.

Kirjandus




Kommentaarid (2)

pipovka profiilipilt
pipovka: Aitad väga
01:11 04-02-2013
Gert1553 profiilipilt
Gert1553: Väga hea!
22:06 24-09-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun