AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas
oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. järeltulijad. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Peale noorpaari surma leppisid mõlemate pered ära. Shakespeare`i „Hamlet“ Taani prints Hamlet haub kättemaksu oma onule, kes on Mõiste hamletlik käitumine. Tragöödia. tapnud Hamleti isa, et saada troonile. Kahtlemine ja valikud, otsustes Hamleti onu - Claudius ning tema ema peavad teda võimetus ja üle mõtlemine. vaimuhaigeks, kuna ta kahtlustab sellist tegu. Lähedaste kaotus, sisemine
Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Peale noorpaari surma leppisid mõlemate pered ära. Shakespeare ,,Hamlet" Taani prints Hamlet haub kättemaksu oma onule, kes on tapnud Hamleti isa, et saada troonile. Hamleti onu - Claudius ning tema ema peavad teda vaimuhaigeks, kuna ta kahtlustab sellist tegu. Hamlet otsustas lavastada oma isa mõrva, et näha Claudiuse reaktsiooni selle etenduse ajal ning etenduses mürgitamise koha peal onu lahkub saalist
· mugavus/ laiskus töökus A. Kivirähk "Rehepapp" Imbi ja Ärni A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Pearu Murakas ja Andres Paas "Põrgupõhja uus Vanapagan"- Kaval-Ants ja Põrgupõhja Jürka A. Tsehhovi novell "Jonõts"- Dmitri Jonõts Startsevi nn allakäigutrepp M. Traat "Tants aurukatla ümber"- Mats Aniluik · valelikkus ausus E. Vilde "Külmale maale"- Väljaotsa Jaan e Jaan Vapper Shakespeare`i "Hamlet"- Claudius ja Hamletid (nii vana kui ka noor) M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja meister (loomingulises mõttes) · las-minna-meeleolu sihi- ja põhimõttekindlus A. Gailit "Ekke Moor"- Ekke tee "lorust poisikesest" vastutustundeliseks täiskasvanuks · allaandmine tahtejõulisus J. D. Salinger "Kuristik rukkis"- Holden Caulfieldi depressiooni põhjused ja tee enese leidmiseni Hamleti kahtlused · passiivne eluhoiak aktiivne eluhoiak J
Autor: Teos: Tegelased: Sophokles "Kuningas Oidipus" kuningas Oidipus Platon "Pidusöök" William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, Hamleti onu Claudius, Hamleti ema Gertrude, Ophelia Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Faust, Mefistofeles, Margareta Prosper Mérimée ,,Carmen" Carmen, Don Jóse Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Juhan Liiv ,,Vari" Orb Villu
Tema arvates on kirjanik ühiskonna teadlane. Ta jõuab järeldusele, et tuleb kirjutada vigadega, neid analüüsida. Viljeles jõgitomaani. Tema hiiglaslik teos: ,,Inimlik komöödia". ,,Isa Goriot" Väga hea realismi näide. Raamat ,,Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kaks kaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitte ühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes ,,tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignc teda, isegi
Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang). Positiivne on abivalmidus, suuremeelsus, heasüdamlikkus Don Quijotel. "Kui sa ei häbene ennast, ei häbene sind ka teised," ütles don Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. "Don Quijote" on humanistlik teos. ''Hamlet'' W.Shakespear Teose peategelaseks on Hamlet, kes on Taanimaa prints. Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio, keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot ning rääkis ainult talle, mida vaim oli öelnud ta isa mõrva kohta. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet saatis talle armastuskirju. Hamlet on lojaalne kuna ta ainukesena kandis õukonnaliikmete seast musta leina märgiks
NUKUMAJA Näidend kolmes vaatuses (1879) Tegelased ADVOKAAT HELMER NORA, tema naine DOKTOR RANK PROUA LINDE JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda
Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga
peale seaduse lahkarvamusi Rootsi monarhiaga tekkinud rahutuste tulemusena kuulutati välja iseseisvus ja konstitutsionaalne monarhia. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Nora- Algselt illusioonis elav, rõõmus aktiivne ja alati vaid head tuju ning atmosfääri taluv ja puuduolekul loov noor naine. Omal kombel lojaalne ja kinnihoidev. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Torvald Helmer- Nora abikaasa- Töökas, kitsameelne ja ebateadlikult väärtkohtlev jõledusi mitte taluv raskes olukorras selgrootu mees. Doktor Rank- Sümpaatne, haige kuid tark ja abivalmis mees, igapäeav perekonda külastav hea Helmeri sõber kellel on salajane armastus Norasse. Proua Linde- Töö tahtega, elu raskusi paljult läbielanud õiglane ja abivalmis naine ja Nora lapsepõlve sõber. Usub tõesse ja teeb nii, et Nora ja Helmer peaksid ka sottid selgeks rääkima.
nendele nii palju liiga teha. Kuigi need ei olnud Oidipuse pärisvanemad, olid nad ikkagi ta üles kasvatanud ja teda hoidnud. Raamatust ,,Kuningas Oidipus" võib väga palju õpetussõnu leida, kuigi see on pärit juba antiikajast. See näitab seda, et juba antiikaja inimesed tähtsustasid seda, mida praegugi peavad inimesed tähtsustama. Ning õpetused, mis sealt leiab on siiamaani õiged. ,,Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema
Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes
Näiteks polnud prints alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest isa rahutu hing, kuid seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning kuningas Claudiuse minemajooksmine ja veider käitumine etenduse ajal tõestas Hamletile tema süüd. Teine tegu, mis väljendas Hamleti tarkust ja kavalust, oli see, et ta lasi teistel arvata, et on hull, et tema tegelikele plaanidele jälile ei jõutaks. Samuti oli hamlet väga lojaalne oma isale ja sõpradele, kuid keeras selja nendele, kes talle noa selga lõid. 3) “Hamlet” on tragöödia. Tragöödia üks tunnuseid on see, et kangelase hukkumine on paratamatu. Kuidas sellesse suhtud? Kas Halmet oleks saanud vältida enda kui ka teiste hukkumist? Kuidas oleks see sinu arust võimalik olnud? Mida oleks tegelased võinud teha selleks, et hukkunud ei oleks teose lõpus nii palju inimesi? Ma arvan, et kangelase paratamatu hukkumine pole üldse
käituda nagu metslane- tapab, lõhub ja ei mõtle oma tegude üle. Sellegi poolest aga loodab Tuglas, et inimene on võimeline õppima oma vigadest ning edaspidi areneb ainult paremuse suunas. A. H. Tammsaare miniatuur Miniatuuri idee oli see, et ei tasu liiga ahneks minna, sest muidu jääd üldse kõigest ilma. V Henrik Ibseni „Nukumaja“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem . Romaani põhiprobleem oli see, et Nora tahtnud olla enam oma mehe nukk vaid ta tahtis saada iseseisvaks inimeseks. 2. Tuleta meelde, mida tead kompositsioonist. a) koosta kompositsioon vaatuste kaupa I vaatus- Tutvustab Helmeri perekonda ja teisi tegelasi. Pere valmistub jõuluõhtuks. Vaatus lõppeb sellega, kuidas Krogstad ähvardab Norat, et ta tema saladuse välja räägib. II vaatus- Nora üritab veenda Helmeri, et Krogstad saaks jääda panka tööle. Pinge kasvab.
H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks
SHAKESPEARE: HAMLET Kokkuvõte Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet
ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest
Henrik Ibseni näidendid 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud tegevustik 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleeme 3. Ühe pealkirja sümboolika 4. Lavastatuim näidend tänapäeval. Miks ? Näidendi ,,Nukumaja" kesksed tegelased on advokaat Helmer, tema naine Nora, nende naaber juriskonsult Krogstad ja Nora vana sõbranna proua Linde. Torvald ja Nora Helmer olid pealtnäha õnnelikus abielus ning neid ootasid ees õnnelikud päevad, kuna advokaat pidi saama Aktsiapanga direktoriks. Kuid naine oli varjanud pikka aega üht saladust nimelt oli tema mees kaua aega tagasi raskelt haigeks jäänud ja ainuke nö ravim oli puhkus soojal maal. Kuid kuna advokaadi ametiga ei teeninud väga palju, siis ei olnud nende rahaline seis hea ning Noral tuli see raha salaja hankida. Abikaasale ütles ta, et sai raha oma surevalt isalt, kuid
Ühesõnaga kõigepealt võta mis võtta annab ja ales siis võid mõelda kättesamatute asjade peale. Draama Nukumaja 1. Sõnasta korrektselausega romaani põhiprobleem. Lugu rägib ühest naisest Nora-st, Kes avastas üks hetk et tema elu on aind välja mõeldud illusioon,ja tema ise on oma mehe mängukann. 2. Mida tead kompsitsioonist. a) kompositsioon vaatluste kaupa Teose tegevus toimub talvel. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Teos toimub samas kohas edasi aga kätte on jõudnud jõulud. b)Freytagi püramiid. Sissejuhatus- tegevus toimub talvel advokaat Helmeri kodus, kes on üks teose peategelane. Seal mängivad veel tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. Sõlmitus- Nora võtab laenu ja hakkab valetama oma mehele laenu kohta. Kulminatsioon- Nora on võtnud laenu, ning helmerile satub postkasti kiri mis teatab talle laenust.
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima
pereliikmete saatuse üle.Samuti Suhted: Suhtekolmnurk Kremeri, Prillupi ja Mari vahel Teost läbiv idee: Kas oma eesmärgi saavutamiseks võib kasutada kõiki võimalikke vahendeid või on ka mingid piirid, millest üle astuda ei tohiks. "Nukumaja" Henrik Ibsen Elumõte ja eluväärtused: Helmeri jaoks on kõige tähtsam olla iseseisev ning mitte sõltuda kellestki teisest ega teiste rahast.Ta tahab saavutada kõrge positsiooni, kus teenib piisavalt palju raha, et Nora ega lapsed saaks elada head ja muretut elu. Nora elumõte on hoolitseda oma laste ja mehe eest ning olla tema meele järgi, armastada ja aidata kui vaja.Hiljem saab tema elumõtteks enese leidmine ja selle tegemine, mis talle meeldib. Krogstadi elumõte on elada ausat elu ja savutada edu, kuigi see osutub keeruliseks, sest tal on petturi maine. Armastus: Helmer armastab Norat, kuigi ta võib olla pisut egoistlik, hellitab ta oma naist ja tahab talle vaid parimat
* Mari- süütunde all kanntamine röövib usalduse, eneseavastamine, ent teeb vastuvõtlikuks teiste rõõmudele ja muredele. Oru perenaine- füüsiliselt mehe ja eelarvamuste ori. ,, pernaiseseisuse" ninel laseb end alandada. VII PILET 1. Ibseni ,,Nukumaja" ja ,,Peer Gynt" zanr, põhiteema, sündmustik ja sõnum 2. Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" I osa probleemistik, ideestik, erinevad karakterid, protoaines. · ,,Nukumaja"-draama Teema: Nora kasvas rikkas peres ilma muredeta. Helmer jääb haigeks ja laenu saamiseks võltsib Nora oma isa allkirja. Sõnum: igast väikesest valest kasvab suur! (Mida kiivamalt püüdis Nora varjata Torvaldi eest Krogstadilt raha laenamist, seda rohkem pidi ta mõtlema välja erinevaid lugusid ja käike, et saladust varjata. Nii saigi väikesest valest suur!) Teiseks sõnumiks teoses on Torvald liigne enesearmastus ning naisest tähtsamal kohal olev iseenda au ning perekonna au
11. I Tragöödia. W. Shakespeare`i ,,Hamlet": kokkuvõte sisust; peategelase iseloomustus; teose idee. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses TRAGÖÖDIA- kurbmäng , üks näitekirjanduse põhizanreid. Tragöödiale on tunnuslik lahendamatu konflikt, mis toob kangelasele kannatusi ja lõpuks tema hukkumise . Tegeleb eestkätt inimelu üldiste küsimustega. William Shakespeare - ''Hamlet'' 1) Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad,
Ibseni näidend ,,Nukumaja" räägib ajast, kui naine oli veel mehe omand. Samuti võib raamatu põhjal välja lugeda, et see aeg/ajastu oli jõudnud perioodini, kus see reegel hakkas muutuma. Naised, kellel ei olnud varem mingisuguseidki õigusi, hakkasid võitlema oma õiguste eest. Nad jõudsid arusaamale, et ka nemad on tähtsad. Ja see näidend räägib just tüüpilisest perest nende kahe ajastu vahel. Nende nö. muutumispiirkonnas. Näidend algab tseeniga jõulueelsest ajast, kus Nora on just käinud väljas ja lubanud endale salaja midagi, mida ta abikaasa, Helmer, oli talle rangelt ära keelanud. Tegevus toimub nende külalistetoas ja naine kuuletub peaaegu täielikult oma abikaasale. Helmer usaldab oma naist 100%. Ta käitub naisega, nagu ise tahab. Naine on tema ,,Nukk", kellega ta mängib siis kui tuju on ja lõpetab mängimise kohe siis, kui tuju kaob. Nora on piisavalt sõnakuulelik, et
W. Shakespeare "Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes
HAMLET Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt
Meestegelasi loetud teostest Loetud neljas teoses oli kõigis neist üks peategelane meessoost. Nende elulood olid kõigil erinevad, kuid kergelt sarnased. Elu seostati armastuse, kadeduse ja ka rahaga. Kolm raamatut olid 19.sajandist, kuid V. Hugo raamat ,,Jumalaema kirik Pariisis" käsitleb 15. sajandi aegu. Seega on suhetel erinevad küljed ja eripärad. V. Hugo teoses on tegelaskujuks Quasimodo, kes on väliselt kole ning kurva elulooga mees. Sisimas on ta tänulik inimestele ja ka mõistev. Quasimodo tunneb ainsana Esmeraldat täiusliku inimesena. Teised mehed nägid temas vaid naiselikku ilu, kuid tema aga naiselikku hoolivust ja armu, millest Quasimodo oma lapsepõlves ilma oli jäänud. Ta armastus Esmeralda vastu kasvas nii suureks, et ei suutnud ilma temata elada. Esmeralda nimel oli ta võimeline oma kasuisale vastu hakkama ja lõpuks ta ka kirikutornist alla lükkama.
Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes
Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada
arukas ning eelkõige loomulik inimene. Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ebanormaalsetes oludes
Kokkuvõte Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja
ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on Tolm ja tuli, Tähetund, Eluhelbed, Lendav linn ja Korallid Emajões. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini ,,Jevgeni Onegin,,.Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 11)Ameerika Ühendriikide kirjandus- E.A.Poe, W Whitman Vana Maailma inimeste arvates olid ameeriklased toorevõitu käitumisega ning vähe haritud. M. Twain oli valmis esinema talle pakutud rollis ja uudistama Euroopa pelainnade muistseid kive. Põhjaameeriklased on endised eurooplased, kes 16. ja 17. sajandi vahetusel lahkusid kodumaalt, et proovida õnne uues kohas. Inglismaalt seilasid Ameerikasse 17
Hamleti kokkuvõtte Elo Haljas 10. klass I kursus Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
