· käbi värvus hall-tumepruun, noored käbid violetmustad · käbid avanevad raskelt, moodustavad võrasse käbikogumeid · paljunevad tulekahjude abil Picea omorika - Serbia kuusk · võrse karvane, tumepruun (mitte nii tume kui mustal kuusel) · okkad pealtpoolt sinakas-rohelised, altpoolt sinakas-hallid (õhulõhetriip) · okkad lamedad ja pehmed, pikad ja laiad, terava tipuga · kinnituvad nagu eelnevad kuused - okas murdub näsaga · käbi piklik, munajas, purpurjas ja tume · soomused lahtised, natuke vetruvad, soomuse serv pehme, saagjas ja kumer · haljastuses kasut. piiratud ruumide haljastuses · kitsas, kompaktne võra, dekoratiivne Picea pungens - torkav kuusk (hõbekuusk) · võrse paljas, helepruun (kollakas) · pungad läigivad · okkad väga tihedalt · okas neljatahuline, palju õhulõhesid
- 52% Eesti alast on METSA all. - 22% Eesti alast on SOODE all. - 18% Eesti alast on HARITAVA MAA all. - 5% Eesti alast on NIITUDE all. - 3% Eesti alast on VEE all. METS * 52% Eesti alast on mets. * Euroopas oleme me 4-ndal kohal. * Soomes on 74% metsa all. * Rootsis on 74% metsa all. * Solveeniast 58,4% metsa all. * Eestis 52% metsa all * Eesti metsades on 30% looduskaitse ( LK ) all. See on Euroopas 10-es koht. ' Peamised puud Eestis on MÄNNID siis KUUSED ja seejärel KASED. * Eesti metsatüübid : METSATÜÜP MULD PUUD ALUSTAIMESTIK PROTSENT Palumets liivmuld(kuiv, männid pohlad,mustikad 28% toitainevaene) Soomets 23%
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
kuuske tuppa. Kaasa aitavad paljud lapsed kuna nad tahavad ehtsat kuuske mitte tehis. Reklaami pole vaja, kuna ma ise lähen turule müüma. Teised andmed : Kuuse taim maksab 4 krooni. Ja kui ma ostan 400 kuuseistikut siiis läheb mul kuuskede peale 1 600 krooni . Võrumaalt kuuskede kohale toomine, läheb maksma 200 krooni, suure bussiga tulek, edasi ja tagasi. Kuuskede hooldamine on omaljõul ja ilma palgata. Teeme vennaga kõik kuused heintest puhtaks, piirame ilusti ära ja kui vaja siis ka lõikame oksi ja kujundame ilusateks. Kuna kuused vajavad hooldamist siis tuleb kevade ja suve peale kokku 33 tundi hooldamist.Ühe kuuse hooldamiseks läheb umbes 5 minutit aega ja aastas teen kuuskede juures tööd umbes 100 tundi. Ning viie aasta peale 500 tundi kõvat tööd, eks siis 3 kuud tööd kokku viie aasta peale. Kuused kasvavad 5 aastat ja alles 5 aastapärast on nad paraja pikkusega , et neid raiuda ja siis
3) Pikk rannajoon 4) Asend Ida ja lääne poolsete taimeliikide levikute ristumiskohal (erinevad taimed nii ida kui ka lääne pool) Metsade kasvukohatüübid jagunevad kaheks: 1) Arumetsad kuivad, Nõmme metsad, Palumetsad, Laanemetsad, Loometsad, Salumetsad 2) Soometsad niisked, Soometsad, Lodumetsad Erinevad metsatüübid: 1) Nõmmemets muldadeks on leedemullad või liivmullad (vaesed ja kuivad), puudeks on männid, kuused, arukased, põõsarinna puudub (kohati on mõned kadakad), rohttaimede alla kuuluvad lamba-aruhein, kanarbik, pohl, mustikas, kõrrelised. 2) Palumets (23%) muldadeks on liivmullad (niisked ja lubjavaesed, puudeks on männid, kuused, arukased, põõsasteks on kadakas, vaarikas, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad jänesekapsas, leseleht, kippjalg, lamba-aruhein, pohl, mustikas.
Kuuluvad parasvöötme metsavööndi segametsade allvööndi põhjaossa. Pinnase koostisest ja niiskusreziimist sõltuvalt väga palju erinevaid metsatüüpe. 2 July 22, 2012 Footer text here Salumetsad Kasvab kõige viljakamatel muldadel. Lõpuks haritakse põldudeks. Seal kasvavad enamasti kuused. Peale kuuskede ka paljud väärislehtpuud nagu näiteks tammed, saared, jalakad, vahtrad ja pärnad. Sellist sorti metsasi iseloomustab lopsakas ja liigirohke alusmets. Alusmetsa moodustavad sarapuu, kuslapuu, lodjapuu ja magesõstar. Rohurindes levib naat, koldnõges, kopsurohi, salu-tähthein, metspipar, naistesõnajalg, sinilill ning võsaülane.
arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas. Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Me käisime observatooriumi peahoones, kus oli seinal taevakaart. Taevakardil olid kõik tähtkujud ja ka teisi kujutisi. Igal kujutisel oli oma nimi. Peale seda läksime peamaja ligiduses asuvasse tähetorni. Enne tähetorni oli tee äärde istutatud erineva suuruse ja vahega kuused. Kuused tähistasid päikesesüsteemis asuvaid planeete. Tähetornis oli seintel iga tähtkuju pilt raamide sees. Viimasel korrusel nägime Eesti suurimat teleskoopi. Giid näitas meile, kuidas teleskoop liigub ja rääkis millal on kõige parem aeg tähti vaadelda. Järgmine koht kuhu ta meid viis oli tähetornis asuv muuseum. Muuseumis näitas ta päikese ja maa mudeli peal kuidas tekivad erinevad aastaajad, millal on kuuvarjutus või päikesevarjutus
Lagundajad lagundavad Metsatüübi määravad mulla pärn) salumetsi on vähem. orgaanilisi aineid ja omadused. Kuival liivasel Põõsa- ja rohurinne on söövitavad neid. Lagundajate pinnal kasvavad männid ja lopsakas ja liigirohke. tegevuse tulemusena ei lähe seal laiuvad nõmme- ja looduses midagi kaotsi. palumetsad. Savikamal ja Looduses on toiduahelad niiskemal pinnal kasvavad seotud ja moodustavad kuused ning seal laiuvad toiduvõrgu. laanemetsad. Kõige Toiduahel e. Taimede toitainerikkamal pinnal toodetud ained ja nendesse laiuvad salumetsasad ja seal ainetesse talletunud kasvavad mitmed lehtpuud ja päikesee.liiguvad võivad kasvada ka kuused. elukoosluses mööda toiduahelaid ühelt organismilt teisele. .
Minu Eestimaa Kolletavad kased, punavad vahtrad, rohevad kuused, sinavad kadakad. Kui palju teate? Kui palju vestate? Aegadest iidsetest, uutest või kesksetest. Ei ole palju palutud või suurelt Isalt anutud. Sa hoia lindu, liblikat ja last, kui kõige väetimat. Nüüd prii oleme ikkestki ja dogmast nii mõnestki. Mu mõtted ja lapsed on seal, et elame oma kodumaal. Las lendab lind ja õitseb lill ja pihku tuleb vesivill.
Valisime välja ühe kuuse ja võrdlesime teda teiste ümbritsevate kuuskedega. Kuuse tüve lähedalt oli palju okkaid langenud Oksade võrseid lugedes saime teada, et puu okkad on 6-aastased Vaadeldav puu oli natukene hõredam kui teisd kuused tema ümber Puul puudusid hirmuvõrsed Kuusel puudusid ka erakordseselt lühikesed okkad, millest järeldasime, et puu pole haige Kogusime kuuselt 100 okkast, millest 14olid pruunikad ja 7 neist märgusid, millest järeldasime, et puu on noor ja okastel on üldiselt terve vahakiht Kogusime männilt 50 okkapaari, nendest 4 olid pruunid ja märgusid, järeldus: puu on noor ja tervete okastega
oosid, mandrijäätekkelised järvenõgud,mandrijäätekkelised mõhnad Praegune pinnamood erineb jääaegsest sellepoolest, et pole jääd, kivid maapinnal, tekkinud oosid, voored, nõgud Maastikuvaatlus 1. mind ümbritseb: lopsakas loodus, järv, mets, taimed 2. ilm on: päikseline, kuid jahe 3. taevas on: üksikud pilved 4. tuules liiguvad: männitolm, seemned 5. suletud silmadega kuulen looduses linnulaulu, metsakohinat 6. inimestest tulenevad hääled: rääkimine, autod ja telefonid 7. tunnen vetika, männi, kuuse lõhna 8. maapind on tasane elukooslus 1. iseloomulikud taimed: kõrrelised, turbasammal, jänesekapsas,kuusk, kask, mänd, sinilill, mustikas 2. maastikul olev kooslus: laanemets 3. sel maastikul kasvavad: kased, männid, kuused, pihlakad
toitainete ja energia liikumine ühest organismist teise. Toiduvõrk-omavahel seotud toiduahelad. Ökoloogiline tasakaal-ökosüsteem püsib ajas enam-vähem muutumatuna. Elurikkus e. Bioloogiline mitmekesisus-liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas. Näited Liik: üks seitsetäpp lepatriinu Populatsioon:mitu seitsetäpp lepatriinut Kooslus: ühe metsa kuused Ökosüsteem: üks niit Konkurents: tiigrite võitlus toidu pärast Sümbioos: sipelgas ja lehetäi Koloonialisus:rohtlahaukurid Parasitism: viljalutikas on taime parasiit, kes toitub taimemahlast Kisklus: metskitsed võivad langeda huntide roaks Toiduahel: Aedmaasikas➔nälkjas➔laanepüü➔hunt Laused Eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt viljakaid järglasi ei anna. Populatsiooni moodustavad näiteks ühes metsas elavad hundid.
Metsandus ja puidutööstus · Eesti pindalast on metsaga kaetud üle 50%. · Enamus puuliigid on : a.) männid b.) kased c.) kuused · Metsandus tegeleb metsade majandamisega, see on väetamise, kuivendamise , istutamise, tuletõrjetõkke ribadega metsade hooldus. · Metsatööstus tegeleb : a.) puidu raiega b.) esmase töötlemisega kuni mööblitööstusega välja. · Puidu töötlemine jaguneb kaheks : Mehaaniline ja keemiline. Mehaanilise alla käivad : lauad, prussid, spoonid jne. Keemilise alla käivad : Tselluloosi tootmine millest valmistatakse pappi ja paberit.
Eestikeelne nimi: Kuuseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius deterrimus Kasvukoht ja tingimused: Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal, kus kasvavad kuused. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt, palumetsades, laane-ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel. Söödav või mitte: Võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitse all Iseloomulikud tunnused: Seenekübar kahvatu ning oranz jalg ja kübar. Eestikeelne nimi: Kaseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius torminosus Kasvukoht ja tingimused: Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis
Continental- kontinentaalne Roaming- ränne Due to-tõttu,-tänu,-põhjusel Defend-kaitse Invasion-invasioon Shipwrecks-laevavrakid Stretch-veniv,-venitus Shipping lanes-laevateed Stop over-peatuma Feature-tunnusjoon Extends-laiendab Peaks- Wild-metsik Slopes-nõlvadel Spruces-kuused Reach-jõudma Established-asutatud Hampered-takistab Settlers-asunike Runs-jookseb Emit-kiirgama Run out-välja jooksma Contribute to-kaasa Entire-kogu Damaging-lõhkuma Drawbacks-puudusi Take advantage of-ära kasutama Coastline-rannajoon Arrays-massiivi Rotor blades-rootori labad Take up-võtma Unoccupied sites-sisustama saidid Objections-vastuväited Significant-märkimisväärne Demands-nõudmisi Overpopulation-ülerahvastus Lack of resources-vahendite puudumine Global warming-globaalne soojenemine Deforestation-raie Endangered species-ohustatud liigid Ozone layer-osoonikiht Oil spills-õlireostus Fossil fuels-fossiilsed kütused Grateful-tänulik Guilty-süüdi Hopeless-lo...
Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.)
Okasmets Loodusvööndid Asend Okasmets asub nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas. Kliima Mandriline kliima. Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Temperatuuri ja sademete kõikumine suur. Mullastik Okasmetsas on leedemullad. Need on keskmise viljakusega, sest sajab rohkem, kui jõuab ära aurta ja üleliigne vesi kannab taimedele vajalikke toitaineid. Taimestik Heletaiga Tumetaiga Tüüpilised puud lehised ja Tüüpilised puud kuused ja männid. nulud. Liivastel ja soistel aladel. Mets on tihe ja varjuküllane. Mets on hõre ning Põõsa-ja rohurinne on valgusküllane ja seal nõrgalt arenenud ning liigivaene. kasvab hulgaliselt Seal kasvavad seened, puhmaid ja samblikke. saprofüüdid ja puhmad (nt. pohlad, mustikad, kanarbikud)
Saarmas (Lutra lutra) Saarmas on saleda keha ja pruuni tiheda karvkattega kärplane. Tal on veekindel ja väga vastupidav karvkate. Euroopa saarmas on osav loom. Ta elab kaljustel mererannikutel ning mageveekogude kallastel, keset puid ja põõsaid, mis pakuvad talle varjualust. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Tal võib olla oma piirkonnas kaks või rohkem emaslooma. Isasloom veedab emasloomaga koos mitu päeva, ning paaritub temaga paari päeva jooksul mitu korda. Pojad, 2-3, sünnivad maa-aluses urus vee läheduses. Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12cm pikk ning kaalub 60g. Esimese kuue nädala jooksul on pojad abitud ning saavad emapiima. Isane poegi toita ei aita, emane ajab ta peale poegade sündimist minema. Saa...
• 42% Kanada pindalast on kaetud metsaga • Kanada metsad moodustavad 10% terve maailma metsadest • Enamjaolt on puudeks kuused, männid ja paplid Joonis 1: Kaart, mis näitab Kanada erinevaid metsapiirkondi Tööstus • Enda riigi puidu vajadused rahuldab Kanada ise • Lisaks on puidu ning puittoodete eksportijatest maailmas teisel kohal Korraldus • 18. ja 19.sajandil oli suureks ohuks metsatustumine, kuid 20. ja 21.sajandil uute korraldusmeetmete käsile võtmine on aidanud probleemi vähendada.
sademeteveega sügavamale. Mitmerindeline mets kõrgemad puud kasvavad madalate puude ja pöösastega. 1) Kui suure ala maakera maismaast katavad metsad? Metsad katavad umbes 5-diku maakera maismaast. 2) Mis on taiga, iseloomusta seda lühidalt ja too nende jaotus Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks.Eristatakse heletaiga seal kasvavad pöhiliselt männid ja lehised ning nad on valgusküllasemad kui tumedad.Tumetaiga- pöhilised puuliigid kuused ja nulud nad on varjurikkad. 3)Kuidas nim. rohtlaid erinevates maailma osades, kirjuta nimetuse juurde ka koht Maismaast on ¼ on kaetud rohtlaga.Rohtlad jaotatakse kaheks: *parasvöötme rohtlad *parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad *jaotatakse päritolu järgi Pöhja Ameerikas kutsutakse rohtlaid preeriaks; Ukrainas, Hiinas,Venemaal kutsutakse stepiks Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampaiadeks Ees Aasias kutsutakse pustaks. 4) Mispärast on mustmullad erilised?
Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane,
Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin) HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse ...
See asub Tallinna vanalinnas, aadressil Pikk tänav 36. Seal eksponeeriti õlimaale ning graafikat. Müügiks olid seal veel kruusid, tsärgid ja muud pudipadi. Osad maalid olid samuti müügiks. Tegemist oli üksikisikunäitusega, see tähendab seda, et seal on koguaeg ainult Navitrolla tehtud tööd. Minule jäi silma pilt, mille pealkiri oli ,,Tavaline ime". See on õlimaal mõõtmetega u. 50x40cm. Selle pildi peal on sinine taevas, roheline muru, tagaplaanil on mõned kuused ja eespool söövad rohtu valged lambad. Selle pildi erilisus on see, et esiplaanil on kaks kivi, alumine suurem ja ülemine väiksem, mis seisavad üksteise peal. Aga kivid ei ole maa peal vaid on õhus ja nad ei ole ka üksteise otsas, vaid nende vahel on tühimik. Kivid on nagu kuu pealt või kuskilt mujalt planeedilt, sest need on sellised krobelised ja auklikud. See töö jäi mulle silma värvide lihtsuse poolest ja et seal olid need kivid imelikult õhus.
· Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. · Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. · Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. · Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. · Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. · Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. · Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad · Loomastik on üsna liigivaene. · Paksu karvkattega kiskjad. · Ka väiksemad taimtoidulised imetajad.
Mullad Leht-ja segametsas on valdavalt viljakad pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi-ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Segametsades on leetmullad. Taimestik Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja-Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandzuuria pähklipuud. Puud kasvavad mitmerindeliselt. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Loomastik Parasvöötme sega-ja lehtmetsas elavad peamiselt imetajad, nad on aktiivse eluviisiga ja vähesed neist magavad talveund. Samuti on seal väga palju erinevaid linde.
Niagara juga Otepää Gümnaasium 11a Helerin Tamm Asukoht Niagara juba asub Põhja-Ameerikas, Niagara jõel Niagara juga Kliimavööde: lähistroopiline Loodusvöönd: peamiselt okasmetsavöönd ,aga ka tundra Juga jaguneb kaheks: Kitsesaar ja Hobuseraua juga Taimed: ligiduses kasvavad seal kuused, tsuugad, seedrid ja männid Loomastik: sellel alal on metsloomi ohtralt(karu,rebane,skunk,ilves urson jne..) Peamiselt imetajad(193 liiki) Go Travel reisikirjad,autor puudub Tekkimine Niagara juga tekkis 10 000a tagasi,mandrijää liikumise tõttu. Peale jääaega on vesi astangut 12km lõuna poole uuristanud, keskmise kiirusega 1-2m aastas. Suurus Kõrgus 53-57m Kokku voolab üle joa ligi 3000 m3 vett
Vaid laiade lehtedega taimed suudavad kinni püüda kasvamiseks piisaval hulgal valgust. Tüüpilised taimed laanemetsas on jänesekapsas, laanelill ja leseleht. Vahetevahel polegi maapinnal näha muud kui lausalist rohetavat samblavaipa. Tüüpilised samblad on laanik ja kaksikhammas. 2 2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk Kuusk on metsapuuna Eestis levikult kolmandal kohal. Kuused katavad umbes 17,6% Eesti metsamaadest. Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks saadi 24.augustil 2007 tehtud mõõtmise järgi 44,1 meetrit. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, soodsates tingimustes isegi kuni 50 m kõrguseks. Jämedaimaks kuuseks Eestis loetakse Tsuura kuuske Otepää lähistel. Kuuse eluiga on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt aga kuni 500 a. Tema nõudlused kasvutingimuste osas on männiga võrreldes
Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Okasmetsades kasvavad taimed Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.)
Eesti peamised taimkattetüübid. Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsad (40% riigi pindalast), niidud ja sood (22,3% riigi pindalast) Arumetsade liigid. Arumetsade liigid on Nõmme-, Palu-, Laane-, Loo- ja Salumetsad. Peamised taimeliigid mis kasvavad nõmmemetsas, laanemetsas, loometsas, salumetsas, palumetsas. Peamised taimeliigid mis kasvavad nõmmemetsas on männid, samblikud ja kanarbikud. Iseloomulikud on ka kukemarjamännikud; Laanemetsas on peamiselt kuused, harvemini kask, lepp või mänd.Alustaimestikus kasvavad mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold; Loometsas on ülekaalus mänd, harvem kuusk või tamm; Alustaimestik on liigirikas, seal kasvavad kuivust taluvad lubjalembesed huumusrikaste metsamuldade taimed; Salumetsades on domineerivaks puuks kuusk, aga on levinud ka laialehelised puuliigid nagu tamm, vaher ja pärn. Salumetsades on liigirikkad ja arenenud põõsarinded;
Kunstinäituse retsensioon Külastasin 22. mail Kuressaares asuvat Anne kunstikooli galeriid. Kõige enam jäid silma Navitrolla tööd, mis olid originaalsed ja pilkupüüdvad eriti oma värvilahenduse tõttu. Kirjeldatavad maalid olid kõik väiksemas formaadis. ,,Sööme, puhkame, anname piima" - maalil kujutati põhiideena kahte vastassuunas lamavat lehma. Taustaks olid karjamaa ning vasakus ja paremas nurgas olev mets tumedate mürkroheliste kuuskedega, leidus ka mõned üksikud puud. Värvilahendusena oli tausta puhul välja toodud, eespool tumedamas toonis rohi ning tagapool heledamas, leidus ka veidi soojemaid kollakaid toone. Taevast kujutati helesinisena, kuid hulgas leidus ka tumesiniseid pilvi. Maal tekitas positiivseid emotsioone oma maaläheduse ning lihtsuse poolest. ,,Jõuluöö unenägu" - maali keskseks objektiks oli võetud põlev kirik. Teose miljöö on talvine, kuna maapinda katab lumekiht. Kiriku kõrval on näha jäneseid, kuuski ning üh...
Alatest neljandast elukuust suureneb lapseaktiivsus. 7-9 kuuselt hakatakse roomama, ning tahavad olla rohkem iseseisvad. Neid hakkavad huvitama klotsid. Kuni 1 aastased lapsed tahavad ise riietuda. 4-7 aastased jaotavad mänguasju. Suureneb tähelepanu, püsivus. Hingamine Imik hingab diafragma abil, 20-40 korda minutis. Väikelapsel areneb rinnahingamine, hingamissagedus on 20-30 korda minutis. Eelkoolieas domineerib rindkerehingamine, hingamissagedus sama mis väikelapsel. Eritamine 0-3 kuused lapsed kakavad iga toidukorra järel või koguni kord nädalas. 4-6 kuulised lapsed, kes toituvad rinnapiimast, nende väljaheide on tumedast kollakaks. Need kes on rinnapiima asendajal, nende väljaheide on kollakast helepruuniks. Söömine ja joomine Nelja kuni kuue kuune lapse toitub samuti rinna- või segupiimast. Laps on muutunud aktiivseks. Lapse aktiivsus tõuseb iga kuuga. 7-9 kuusel lapsel suureneb lisatoidu-ja veevajadus.
tihe. Poegade karvastik on õrn, tume ja läikiv. KEEL: 12 cm pikk. Kinkazu limpsib sellega õienektarit ja puuviljamahla. Keelega puhastab ta ka oma karva. EES- JA TAGAJÄSEMED: Igal käpal viis pikkade küünistega varustatud varvast, mis on toidu hankimisel abiks. Kinkazu pojad Tiinus kestab 112-118 päeva. Poegi harilikult 1 . Kõrvaavad avanevad 5 päevaga. Silmad kuni 12 päevaga. 2 kuused pojad on võimelised oma saba ümber oksa mässima. Võõrutatakse 4 kuu vanuselt. Huvitavaid fakte Niiske vihmametsade õhk katab suurema osa vedelikuvajadusest. Kinkazu on ainus kiskjaline kellel on haardsaba. Kinkazu veedab terve oma elu puudel. Maapinnale laskub ta väga harva. Kinkazu on ööloom. Päeval ta magab kerratõmbununa puuõõnes ja katab esikäppadega oma silmad või puhkab puuoksal peesitades palava päikse paistel. Vaenlased ja kaitse
Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu. Tuntud ja tähtsad järved on Suur Karujärv Suur Orjajärv Athabasca Wollastoni Põdrajärv Manitoba Winnipegi Nipigoni järv Metsajärv Loodus Peaaegu poolt Kanada territooriumi katavad metsad. Põhjas levib arktiline ja lähisarktiline taimestik, tasandikuprovintsides rohtlad. Tihedates okas ja väärispuumetsades kasvavad kuused, tsuugad, palsamnulud, mitut liiki mände ja seedreid Tüüpilisemad puud Mänd Kuusk Seeder Kanada tsuuga Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata väikseid tamme ehitavaid kopraid, samuti kärplasi (naaritsaid, kärpe, nugiseid), kelle karusnahka ammust aega väga hinnatakse. Veel asustavad Kanada metsi
Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik Leedmullad Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad Loomastik on üsna liigivaene. Paksu karvkattega kiskjad.
Okaste eluiga on keskmiselt 4 aastat. Kasutus alad: puidutööstus, kasutatakse ravimteena või ravimina, alkohoolsete jookide koostisainena, kui ka saunavihtade tarbeks. 6 3. HARILIK KUUSK Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Kuusk ei tunne liigset niiskust kui ka liigset kuivust võrreldes männiga. Kuuse tüvi on jäme ning oksad ei alga tal suht lähedalt maa- pinna pealt. Kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kuused on tiheda võraga, mistõttu on kuusemets tavaliselt pimedam kui madal lehtmets. Üleüldiselt kuuse tunnustest: "Kuuseke!", hüütakse nii kuus kui ka kuusepuu ning ka meile vähema tuntud hüüdnimi on nõglapuu. Kuusk on tavalislt 30.m pikk ja elab 300.astaseks vahest ka 500. aastaseks. Kuusk on ühekojaline taim. Kuusepuul on nii isas- kui ka emaskäbid. Isas käbid on algul punakad hiljem kollakad
Veel pole päris selge ka see, kuidas paremini hoida meie põlistammesid ning -tammikuid. Hilisem kliima jahenemine aga andis eelise lehtpuude põhilisele konkurendile kuusele. Tunginud esmalt tammikute ja teiste lehtmetsade alarindesse, tõrjus ta nad pikkamööda välja. Tamm ise on osutunud aga hinnatud tarbepuuks. Eestis on ka palju okaspuid. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.)
kus pole merelisi mõjutusi. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Sademete hulk aastas kõigub 400-1000mm vahel. Talv on peamiselt väheste sademetega. Põhiliselt sajab suvel. Kuna sademeid on palju ja aurumist vähe siis on taigas tihe veevõrk, millele on iseloomulikud talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Taimed Okaspuud ei karda külma kuid jäävad püsima lühikese suve ja väheniiske talvega. Taigas on levinumad puud männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on kohastumus lumega hakkama saada. Nad on koonusekujulised ning lumi libiseb nende okastelt maha ega murra oksi. Põõsaid kasvab okasmetsades vähe. Rohkem on levinud samblikud ja puhmad(mustikad, pohl jt.). lehtpuudest suudavad taigas kasvada vaid kõige vähenõudlikumad- kased, lepad, pihlakad jt. Paika kus on viljakam muld ja kus kasvavad ülekaalus kuused ja nulud nim. tumetaigaks. Paika kus on vähemviljakad mullad ja kus on ülekaalus männid ja lehised nim
· Keemilisi elemente · Kelli ja teisi täppisaparaate · Metalltooteid · Metallkäsitöid · Põllumajandustoot Tekstiilitooteid · eid · Kunstkäsitööd · Piimasaadusi Metsad : · Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. · Alpides valdavad kasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). · Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. · Tessini kontonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Pildid:
Mina olen väga rahul selle päevaga, sest ma võin enda arvele kirjutada vähemalt ühe heateo looduse jaoks! Ma loodan südamest, et taolisi käike tuleb nende 3 aasta jooksul veel väga mitmeid. Mis jäi meelde : · Mida kiirem on võsa kasv, seda vastupidavam liik tuleb istutada · Liivane ja kuiv pinnas - mänd ; liivane ja niiske pinnas - kask ; savi ja viljakas muld ; kuusk · Okaspuud kasvavad aeglasemalt kui lehtpuud · Kitsedele menüüsse ei kuulu kuused, küll aga söövad nad neid sellepärast, et koos kuuskedega toovad inimesed metsa mineraalaineid
Kasutamine 6 Huvitavat kuuse kohta 7 Kasutatud kirjandus 8 KUUSEST Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu
Populatsioonitihedust arvutatakse järgnevalt: Kui mingis järves elab 120 karpkala ja selle järve pindala on 2400 m², siis populatsioonitiheduseks on: 120 : 2400 = 0,05 isendit / m² (ehk 1 isend 20 m² kohta). Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsiooonide arv ja arvukus. Selle tulemusena asendub üks kooslus teisega. Nt. Kuusiku maharaiumisel hakkavad raiesmikul kasvama algul rohttaimed, siis lehtpuud, lõpuks kuused. Kuused sirguvad ja varjutavad valguslembelised taimed ning taastub kuusik.
o kõige suurem loodusvöönd; o enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; o 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; o suved on soojad vihmased ja niisked; o taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Taimed Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.)
Retsensioon ,,Tallinna tuul" Lumi lärtsudes jala all seadsin sammud see kord Ajamaja poole. Näha sain M. Tafli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisnäitust. M. Tafel (või Tahvel? Tema nime oli kahtemoodi näitusel esitatud) oli esindatud savist meisterdatud kaunistustega ja tikandiga. V. Väljaots samuti keraamikaga ning T. Breideks akvarelli, pastelli ja guassi kunstiteostega. Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne. Kui see just taotluslik polnud? Rohkem meeldis kompositsioon ,,Must muna" (suitsupõletus), kus oli rippuma pandud 12 muna eri suuruse ja ka tooniga. Lihtne ja lööv. 12-st munast oli üks ju must. Mõtetesse tungis muinasjutt ,,Inetu pardipoeg". Mu...
Sinimäed Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-ida suunalist panka Vaivara vallas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. Sinimäed koosnevad Tornimäest (69,9 m), Põrguaugu ehk Grenaderimäest (83,2 m) ja Pargimäest (84,6 m), mis kuuluvad Põhja- Eesti panga Vaivara klindilõiku. Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga. Mis mõjutas Sinimägede teket? * On arvatud, et Sinimäed kujutavad otsamoreeni, mis koosneb mandrijää survel klindi servast murtud ja siia kantud rändpangastest. Hiljem pidi liustiku serv siin mõnevõrra pikemalt peatuma, kusjuures jääst väljaulatuv materjal kuhjati sulavetega deltjaks moodustiseks Tornimäe taha.
Kõige ühtlasemalt on värvi maali pinnale kantud veekogude ning taeva loomisel. Samuti nagu eelmine, jäi ka see maal silma oma rahuliku oleku suhtes. Maalilt võib välja lugeda, et on väga tuulevaikne ilm ning tundub nagu oleks kujutatud õhtut, kuid ei saa välistada, et tegemist on hommikuga. Pildi põhirõhk asetseb massiivsetel mägedel tagaplaanil. Esiplaanile jääb järv, ning järve eraldavad väikesed n.ö poolsaared, kus kasvavad kuused. Eespoole maalitud ka raagus puu, mis muudab pildi veelgi kaunimaks. Samuti on väga tähtis taevas paistev kuu/päike mis muudab pildi elavaks ning ilma selleta poleks maalil minujaoks väärtust. Värvitoone on nii tumedaid kui ka heledaid. Mägesid on kujutatud nii valge kui ka hallide toonidega. Taevas ja vesi on suhteliselt hele, kuid puud ja üldse kogu rohelus, on tumedamates värvides ning süngemad. Maal jällegi meeldib mulle väga, sest see kujutab minu jaoks rahu. Selle pildi
kidur mänd, forsforiit, kuld) tundrapinnasess tundrakask e jäljed. Nii hävib taimkate. 3.Parasvöötme Põhjapoolkeral. Parasvööde Leetmullad. Kuused, Pruunkaru, Tselluloosi- ja Siberi metsad. Okasmetsad (Lubivaesel männid, nulud, põder, ilves, paberitööstus, okasmetsa a)okasmetsad laiuvad Põhja- lähte- lehised. orav, ahm, jahindus, aladel on suur Ameerikas ja kivimil tekkinud valgejänes, kaubandus, soostumine ja
• Jahe ja niiske suvi • Väga külm talv • Esineb igikelts ( вечная мерзлота), pinnas on külmunud 1m kuni 200- 300 m sügavuseni MULLAD • Väheviljakad leedemullad • Niisked, sest sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda • On palju soid (болот) TAIMED • Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. • Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised (лиственница) TAIMED • Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg (пихта), lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas (можжевельник), jugapuu (тисовая сосна), seeder (кедр), sekvoia ja seedermänd Tumetaiga Heletaiga • Mandrite • Mandri siseosas servaaladel • Külmem kliima ja • Pehmem kliima vähem sademeid ja rohkem • Mänd ja lehis sademeid • Kuusk ja nulg
Kuna meretase oli maatasemest tunduvalt madalam ei toimunud mandri üleujutamist (ei tekkinud lahtesid, järvi jm). Ajastu lõpuks aga, kui manner hakkas lahknema, ujutas ookeanivesi üle Kesk- ja Lõuna-Euroopa piirkonna. Triiase ajal kasvasid maismaal paljasseemnetaimed, eriti hõlmikpuud, palmlehikud ja seemnesõnajalad. Neil olid ilusad vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid värvilised õied. Põhjapoolkeral kasvasid ka okaspuud: kuused, seedrid, männid, sekvoiad, kadakad ja küpressid ning hiiglaslikud mammutipuud. Esines savanne ning sõnajala preeriaid. Loomadest vallutasid maismaa roomajad (eriti sisalikud) ning ka esimesed algelised imetajad, kes aga jäid Triiase lõpuni tahaplaanile. Ilmusid ka esimesed lendavad selgroogsed loomad- pterosaurused. Samuti leidsid tee maailma esimesed krokodillidelaadsed isendid ning ürgkilpkonnad. Ka mereelustik oli mitmekesine: seal elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid, teod,
Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötme okasmetsad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas ja Euraasias Kliimavööde : parasvööde Mullad : leetmullad Taimed : kuused, nulud, männid, lehised, siberi seedermännid, tsuugad, ebatsuugad Loomad : põdrad, pruunkarud, koprad, ilvesed, oravad, laanepüüd, musträhnid, ahmid, jne Inimtegevus : tselluloosi- ja paberitööstus, karusloomade küttimine Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Geograafiline asend : hõlmab Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses ja Euraasias Läänemere ja Vaikse ookeani äärseid alasid Kliimavööde : parasvööde Mullad :
Ja see loob väga erilise jõulumeeleolu. Jõulude teisel päeval sõidame me koos sugulastega ja sõpradega tavaliselt linnast välja, et metsas jalutada, linde toita ja nautida rahu, mida vaid loodusest leida võib. Kui ilm lubab (ja seekord lubas ju!), kelgutame ja suusatame, mängime lumesõda või teeme lumememmesid ning erivenaid muid lumekujusid. Ka sel aastal käisime me suure seltskonnaga metsas. Küll oli seal ilus kuused ja männid olid paksu ilusa lumega kaetud. See ajendas meid lumekindlust ehitama ja ehitusest võtsid osa kõik, ka täiskasvanud. Suurtest ja väikestest lumepallidest ehitatud kindlus sai väga kena ja huvitav nagu lumememmed reas. Kõige pisemad meist tegelesid ka lumesõja ettevalmistamisega ja tegid valmis hulga lumepalle. Lumesõjas osalesid juba kõik jagatuna kahte võistkonda. Pärast lumesõja lõppu, suundus kogu seltskond sauna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
