Ihtüoloogia eksami küsimused Pilet 1 1. Traalpüügi üldiseloomustus Läänemerel 2. Eesti siiad 3. Suluspõielised ja avaspõielised kalad. Miks ujupõiega süvaveekalad on suluspõielised? 4. Luukalade vanad ja moodsad välistunnused Pilet 2 1. Kalade soomuste tüübid 2. Eesti rannikukalandus (üldiseloomustus) 3. Sõõrsuud 4. Osmoregulatsioon mere- ja magevee luukaladel Pilet 3 1. Kalade standard- ja täispikkus. Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3
Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 7
SISSEJUHATUS Toataimed lisavad ruumidesse värve, elu ja silmailu. Samuti peab toalilli ka armastama ja hoidma. Antud referaadi eesmärgiks on anda täpsem ülevaade minu kodus olevatest toataimedest. Toon välja kümme toataime, mis mul kodus on. Nendeks on alpikann, tups- rohtliilia, kuuking, havisaba, jõulukaktus, sõnajalg, gusmaania, kukehari, draakonipuu ja puis- 4 aaloe. Iga taime kohta on olemas üldiseloomustus, valgusnõuded, nõuded mulla suhtes, nõuded niiskuse suhtes, paljundamine ja millised on kahjurid ja haigused erinevatel taimedel. 1. ALPIKANN 1.1 Üldiseloomustus Alpikann kuulub nurmenukuliste sugukonda ja toataimena tihti kasvatatav alpikann pärineb Kreekast. Alpikann on õisdekoratiivne püsik, millel on südajad lehed hõbedase mustriga. Kroonlehe ääred võivad olla narmas või lainelised. Kasvab 30-35 cm kõrguseks. Tegemist on vähenõudliku taimega
Füüsika Kontrolltöö küsimused 1.Mis on horisont? 2.Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine? 3.Kuidas tekivad aastaajad? 4.Millal tekib kuu-ja millal päikesevarjutus? 5.Nimeta uurimis meetodid? 6.Kes panid alguse Eesti astronoomiale? 7.Kust saavad alguse ajavööndid ja millises on Eesti? 8.Kust saab alguse kuupäev? 9.Nimeta Maarühma planeedid ja nende üldiseloomustus? 10.Nimeta hiidplaneedid ja nende üldiseloomustus? 11.Mida annab päike maale? 12.Mis on : Asteroid? Komeet? Meteoor? Meteoriit? 13. Maa (iseloomustus?). 1.Horisont on (silma)piir, kust veel valgust vastu võetakse. 2.Tähistaeva aasgtaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ja pöörlemisest. 3.Joonis õpikust! 4.Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa jääb Päikese ja Kuu vahele, varjates Kuu niimoodi, et talle ei paista päike peale. Päikesevarjutus tekib siis, kui kuu
Juhendaja: Martin Tereping 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... .2 SISSEJUHATUS............................................................................................. .3 1 IMETAJAD............................................................................................. 4 1.1 Imetajate üldiseloomustus.........................................................4 1.2 Imetajate anatoomia..................................................................5 2 LINNUD................................................................................................. 62.1 Lindude üldiseloomustus...........................................................6 2.2 Lindude anatoomia....................................................................7 3 ROOMAJAD......................................
1.Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) · 1820-80 · lüüriline, psühholoogiline, emotsionaalne, tormiline · Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. 2. Griegi loomingu üldiseloomustus · Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. 3. Griegi loomingu loetelu · K 4. Sibeliuse loomingu üldiseloomustus · Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome
Kontrolltöö küsimused. Romantism- 19.saj. 1.Beethoveni loomingu üldiseloomustus. Aeglane loomisprotsess Lihvis igat detaili Palju visandeid, muutis palju algseid ideid Väljajoonistunud karakterid Jõulised/filosoofilised konfliktid Heroilisus Lüürilise alatooniga looming jäi tahaplaanile Suurem osa kirjutatud klaverile Joonistunud välja omased jooned: marss, variatsioonivorm, c-moll helistik, 1.Beethoveni looming (arvud, näited) 9 sümfooniat- kuulsamad 3
ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4. 1 ooper (Fidelio) 5. 9 sümfooniat 6. Tsellosonaadid, viiulisonaadid 7. Koori- ja soololaulud Schuberti loomingu üldiseloomustus Oli austerlane
1. Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 18.-20. saj. Kaunid meloodiad, programmilisus-kaasas sisuseletus või aluseks kuulus kirjandusteos. Vormiskeemid hüljatakse, rahvusliku koloriidi kasutus. Uus zanr-sümfooniline poeem- 1-osaline, poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus
LÄMMASTIK 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 2. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p3. Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (N2). · Looduses: põhiosa atmosfääris (õhus N-78%, O2-21%, Ar-0,9%), väga oluline taimedele (valkude jt. ühendite süntees), lämmastiku ringe, happevihmad. · Lämmastik on väheaktiivne (inertne) => kasut elektripirnides. · N2 lõhnata, värvitu gaas. Vees vähe lahutuv. Ei võimalda põlemist (lämmatava toimega). · Väga kõrgel to (näiteks äike) tekib lämmastikoksiid (N2+O22NO). 2. Ühendid · Amoniaak (NH3) üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi...
esiplaanil inimese sisemaailm, tunnete ja tõekspidamiste kujutamine. traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest sünged ja võikad kujundid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne surma- ja enesetapumotiivid jõuline luulekeel rohke adjektiivide kasutamine hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. · Bertolt Brecht · Georg Kaiser · Franz Kafka · Marie Under 4. M. Ravel -- muusika üldiseloomustus + looming. Boolero. Joseph-Maurice Ravel (7.märts1875 28.detsember1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Ravel elas Prantsusmaal, tema ema oli baski päritolu ja isa sveitslane. Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Muusika üldiseloomustus: impressionismi ja ekspressionismi tunnused täpne ja selge vorm kasutab eredaid värvinguid huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku,
Meriroosid Teele Buschman, Annette Kirotar GAG 2009/2010 Sisukord Üldiseloomustus Elupaik Toitumine Suurus Ehitus Üldiseloomustus Hõimkond: ainuõõssed Klass: õisloomad Selts: meriroosilised Üle 1000 liigi Elupaigad Troopilised mered Sümbioosis erakvähkide või kaladega Merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult Piisavalt soolane vesi Toitumine Kombitsatega Seedimine kehaõõnes Jäänused suuava kaudu välja Kiskjad Kalad ja väikesed selgrootud Suurus Läbimõõt erinev Väiksemad 46 mm Suuremad kuni 1,5m Kehaõõnde vett tõmmates ja väljasurudes mõõtmed muutuvad märkimisväärselt. Ehitus Silindriline Kinnitustald Tugielundiks lubiskelett Kombitsad kõrverakud Suust, pooridest mürgised niidid 2 rakukihti Kasutatud materjal Pildid: http://static1.nagi.ee/i/p/36/75/00163675abf0f5_m.jpg/1 http://www.wallaw...
EESTI OKASPUUD Referaat 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. HARILIK MÄND............................................................................................................4 1.1. Üldiseloomustus........................................................................................................4 1.2. Levik.........................................................................................................................4 1.3. Kasvutingimused.......................................................................................................5 1.4. Koht ökosüstemis...........................................
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest ...
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond PROOVITÜKI NR. 710 ANDMETE ANALÜÜS Informaatika insenerierialadele Kodune töö nr. 2 Juhendaja lektor Külliki Kiviste Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Proovitüki üldiseloomustus........................................................................................... 4 2. Tunnuste liigid...............................................................................................................4 3. Risttabel.........................................................................................................................4 4. Rühmitamine ja graafikud............................................................................................. 5 5
antiikühiskonda ja selle püüdlusi. Põhinõueteks olid õilis lihtsis ja vaikne suurus. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ning võitlema pahede vastu. 2. Klassikaline arhitektuur (näited) Klassikalise arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised. Neil olid suured siledad seinapinnad ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge (sammastik+kolmnurkviil). Näiteks: Madeleine kirik Pariisis, USA Kongressi hoone Washingtonis, Valge Maja. 3. Klassikalise maalikunsti üldiseloomustus Klassikalises maalikunstis hakati jäljendama antiikskulptuuri kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Värvide iseseisvat osa ei rõhutatud, need olid enamastu tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt ja ilma varjunditeta. Kujutatu kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Portree jäi liialdatud joonistuslikkuse ja idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. 4. J
· Metanooli o Teke metaani oksüdeerumisel, CO redutseerumisel o Kasutus tööstuses lahustina, mootorikütusena, ainete valmistamiseks o Omadused mürgine, värvitu, põletav maitse, keemistemp. 65o C, seguneb H2Oga o Ohud surmav, rasked tervisehäired, pimedaks jäämine KARBOKSÜÜLHAPPED · Üldvalem RCOOH · Selle omadused hapu, nõrk hape, hapu lõhn, seguneb veega · Näited etaanhape (Ä), metaanhape (S) · Sipelghappe üldiseloomustus terav hapu lõhn, söövitav, natuke mürgine, seguneb veega · Äädikhappe üldiseloomustus hapu lõhn, söövitav, ei mürgine, osaleb ainevahetuses SÜSIVESIKUD · Koostis süsinik, vesinik, hapnik · Omadused veesõbralik, molekulis palju OH rühmi, magus TSELLULOOS · Omadused polümeere sahhariid, kiuline ehitus, tugev, painduv, rasklahustuv · Kasutusalad tehakse paberit ja puitu, puuvilla kasutatakse riiete tegemisel RASVAD
KUULAMISPÄEVIK NIMI: EESTI MUUSIKA 5. ja 6. põlvkond 5. põlvkond Üldiseloomustus: 1970. aastatel olulisele kohale tõusevad heliloomingu üldist kõlapilti rikastavad elektroakustiline muusika ja live-elektroonika. 20. Saj lõpukümnenditel hakkas levima multimeedia- mitme kommunikatsioonivahendi kombineerimine. Tekkis uus heliloojate põlvkond. Kümnendi esimesel poolel alustasid heliloominut Alo Põldmäe, Tarmo Lepik, Mati kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1980. aastatel hakkasid levima enesemääramisideed, hoogustus kooriliikumine, taasavastati vanu isamaalaule. 1980. Aastate lõpp on läinud ajalukku ,, laulva revolutsiooni" nime all. 1980. Aastate teisel poolel hakkasid looma ka vaimulikke teoseid. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid ja võimalused heliplaatide loomiseks Milliseid 5. põlvkonnale iseloomulikke jooni leiad Sumera loomingust? Seos multimeediaga, stiililised...
Renessanss ja Jan van Eycki Anna-Stina, Liisi , Anette-Rosabel, Alexander Jegard 10P Renessanssi üldiseloomustus • Sai alguse 14ndal sajandil Itaalias • Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt • Hakkas levima humanism • Leonardo da Vinci ja Michelangelo • Huvi tunti antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu • Teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd • Brunelleschi, Masaccio, Donatello Renessanss kunsti üldiseloomustus madalmaades • Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal
Souli üldiseloomustus Stevie Wonder Ray Charles Kärt Hansen Souli üldiseloomustus http://www.youtube.com/watch?v=sp3JOzcpBds Souli muusika on populaarne muusika stiil, mis on pärit Ameerika Ühendriikidest. Muusika on rütmiline ja kaasahaarav. Souli muusika arenes aastatel 1950-1960. Ray Charlesi võib pidada soul-muusika isaks. Ta ühendas esmakordselt vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi. Stevie Wonder http://www.youtube.com/watch?v=XxoBaEQGMPo Stevie Wonder Sündis 13. mai 1950 (vanus 64). Wonder on muusik, laulja ja laulukirjutaja.
uut suunda- kriitilist realisti ja romantismi. Kriitiline realsim väljendub eelkõige kirjanduses ja kujutavas kunstis ja muusikas esineb krit. real. eelkõige vene heliloojate (mussorgski) loomingus. Lääne-Euroopa muusikas jäi valistevaks romantism. Muusikas väljendub romantism eriliselt kaunite viisidega: tunglevad, erutavad, vabalt, lainevalt arenevad. Samuti saab oluliselt tuult tiibadesse nn. helidega "maalimine" ja "kirjeldamine", ka on oluline koroliitne kõlapilt. Griegi loomingu üldiseloomustus: Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. Norra rahvaviisid, põhjamaine, esimesi heliloojaid, kelle loomingus on impressionismi jooni. Populaarseim osa oli soololauludel ning miniatuuridel. Muusikas on põimunud lüürika muinasjutuliste kujunditega
Soomaa Rahvuspark Kaili Kilk Tep07 Üldiseloomustus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks, uurimiseks tutvustamiseks. Teke Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi sood hakkasid kujunema pärast...
Barokk: (1600-1750) KLASSITSISM: (1750-1800) Üldiseloomustus: Barokkstiil on pärit Üldiseloomustus: Oli kunstisuund, mis poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides valitsevaks said duur- ja moll-helilaad, väljenduses ja vormis lihtsust, tuli juurde veel monoodia. Muusika tasakaalukust ja harmoonilisust. sidumine tekstiga oluline. Barokki nim. 1720-1760 võib pidada üleminekuajaks, Veel generaalbassi ajastuks. Veel isel. tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Seda ajastust kotsert ja kontserdistiil. Domineerib homofoobiline faktuur ja polüfoonia säilitas oma koha. Muusikaelus toimusid põhjalikud muutused. Muusikazanrid: Barokkmuusika oli rikas Muusikazanrid: Klassitsimi ajal muusikazanride poolest. ...
NABALA KÜLA 1 SISUKORD 1. Nabala küla üldiseloomustus 2. Nabala küla ortofoto 3. Nabala küla põhikaart 4. Nabala küla ajaloolisel kaardil 5. Nabala suuremad maanteed 6. Nabala Karstialad 7. Nabala küla mõisahoone 8. Kokkuvõte 2 1.Nabala küla üldiseloomustus: Nabala küla asub Harju maakonnas Kiili vallas. Nabala asub Tallinnast 19 km kaugusel. Kordinaadid on: 72.19 km; kaardi keskpunkt: 59°16'26" põhjalaiust, 24°52'28" idapikkust. Elanike on Nabala külas 2009.a seisuga 148 3 4 2.ORTOFOTO 5 3.NABALA KÜLA PÕHIKAART 6 4. NABALA KÜLA AJALOOLISEL KAARDIL: Praegune Kiili vald paikneb kunagiste Kurna, Nabala, Sausti ja Tuhala mõisate maadel
10.Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 11.Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetidega tavaliselt ühen...
Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks 11.november 2008 Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Õp lk 63 69 Teemad: Keskaja üldiseloomustus Gregooriuse koraal Missa & Reekviem Mitmehäälne muusika keskajal Keskaja üldiseloomustus Euroopas toimus kiire üleminek feodaalühiskonnale, mus oli suur tähtsus kirikul. Kiriku võimu kindlustamiseks ja võimupiiride laiendamiseks püüdis kirik kõikide vahenditega levitada ristiusku. Kõige tähtsamaks raamatuks kuulutati Piibel. Ehitati uhkeid kirikuid. Pildid ning kujud seintel tutvustasid Piibli tegelasi või stseene. Arhitektuuris gooti stiil. Jumalaema kirik Pariisis, kaunistati ohtrate ornamentide ja kujudega, mis oli gootile omane. Gregooriuse koraal
Jõhvi linn IR.kursus Gregor Kustav Köster Sisukord 1. Jõhvi linna üldiseloomustus...........................................................................................3 2. Jõhvi linna geograafiline ehitus ja pinnavormid............................................................5 3. Jõhvi linn Ida-Virumaal. Ortofoto...................................................................................5 4. Jõhvi linna põhikaart......................................................................................................6 5
1. Impressionism (mõiste, esindajad kunstis,muusikas,kirjanduses) Impressionism ehk muljetekunst põhineb hetkeemotsioonidel. Tunnuseks hägusad piirjooned. Kunstis algatajaks Monet ,,Tõusev päike,, Muusikas alusepanija Claude Debussy ,,Fauni pärastlõuna,, Maurice Ravel- prantsuse helilooja, impressionistlik, teostes palju Hispaaniat. Väga head orkestratsioonid. Tegi Mussorski ,,Pildid näituselt,, orkestratsiooni ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellimustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. Kirjanduses Friedebert Tuglas 2. Neoklassitsism (mõiste, esindajad kunstis, muusikas, kirjanduses) Neoklassitsism ehk uus klassitsism on kõik, mis ei puuduta romantismi. Romantismi eitaja, kindlapiiriline. Eelistatakse lavateoseid (antiikainelisi) Rajajaks Igor Stravin...
Gooti stiil teravkaar, kirikutornid (tihti kaks) rarhitektuu sirutusid taevasse. Sagenes kivihoonete ehitamine. Inimene kui vahendaja teenib jumaliku päritolu muusikat. Vaimulik muusika seotud jumala- teenistusega, ei olnud iseseisvat rolli (missa); muusikahariduse keskusteks kloostrid. muusika üldiseloomustus Noodikirja teke. Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, mungad. Ilmalikeks muusikuteks eri soost muusiku koht ühiskonnas rüütlilaulikud; algul õukonna teenistuses, keskaja lõpul koondusid
veenus Marii Rikken Päikese poolt loetuna teine planeet Vähim kaugus Maast 38.2 miljonit km Peegeldab Päikese valgusest 77% Päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva (üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva) Puuduvad kaaslased Heleduse tõttu kergesti leitav ÜLDISELOOMUSTUS Koidutäht, Ehatäht Nime saanud viljakusejumalanna Venuse järgi Maa tüüpi, kutsutakse ka Maa kaksikuks Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (462 °C) Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuidplaatjaid kive Tihe atmosfäär, mille massist moodustab 96,5% süsihappegaas ning ülejäänud 3,5% põhiliselt lämmastik ÜLDISELOOMUSTUS Pind sarnaneb kivikõrbega Graniit, basalt Sageli ka maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenusel on nii kuum, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel GEOLOOGIA Seismilised andmed puuduvad Veenusel puudub laamtektoonika V...
Baroki ja klassitsismi kordamisteemad 10.klassile 1.Baroki üldiseloomustus Sõna ,,barokk" päritolu ei ole kuigi selge, selle algeid nähakse juba 16.sajandi teise poole Itaalias, nii kunstiloomes, nii maalikunstis, arhitektuuris ja ka kirjanduses. Barokk on ka vastandite ühendamine (ilus põimub inetuga jne) Ajastu kriis ja moraali laostumine tõid kirjandusse ja kunsti maise elu tühisuse ja kaduvuse. Barokis levis skepsis ja pessimism. Paradoksid ja antiteesid-vaimuterav vastandite ja äärmuste seostamine
ORAV Referaat SISUKORD ÜLDISELOOMUSTUS..........................................................................................................3 TOITUMINE...........................................................................................................................4 PALJUNEMINE......................................................................................................................5 LEVIK,ARVUKUS.................................................................................................................6 LISA........................................................................................................................................8 ÜLDISELOOMUSTUS Orava kehamõõtmed on:Tüvepikkus 20…25cm,saba 19…..31cm. Kehamass on 170..400g Orav on oranžikas,pruunikas,kollakas väike loom. Tal on suur saba mis ulatub ta peani ja pikad,taeva poole püsti suured kõrvad.Oraval on teravad küüned millega t...
Referaat Johanna-Britt Haabu Burkina Faso 8B Tallinn 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................2 1.Asendi iseloomustus.......................................................................3 2.Rahvastiku üldiseloomustus............................................................3 2.1.Rahvaarv..........................................................................................3-4 2.2. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur.....................................................4 2.3. Riigi rahvastiku eeldatav eluiga.............................................................4 2.4. Riigi rahvuslik koosseis........................................................................4 2.5. Hõive riigis........
Kaanon- Mitmehäälne laul, kus kirjas on vähem hääli kui kõlab(heli kajaks nagu) Madrigal- tõsine filosoofilise tekstiga ilmalik laul Tantsusüit- erinevad tantsud koos 10) Võrdle keskaja ja renessansi muusikat! (tabel) Keskajal lauldakse enamasti ladina keeles, renessansi ajal aga oma emakeeles, mõlemad on ühehäälsed, renessansi muusika on salmiline. 11) Lassus (heliloojaks kujunemist mõjutanud tegurid, žanrid, muusika üldiseloomustus, millist koolkonda esindas, näiteid teostest) Röövimine Sitsiilia asekuninga poolt(seal tutvus erinevate Euroopa õukondade muusikaga) Ta valdas kõiki Euroopa muusikastiile!! Žanrid: tal on üle 2000 helitöö, üle 70 missa, üle 500 moteti, umbes 450 laulu, sh madrigale 12) Palestrina (heliloojaks kujunemist mõjutanud tegurid, žanrid, muusika üldiseloomustus, millist koolkonda esindas, näiteid teostest, tähtsus) Kapellmeister
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism
Pärnu Ühisgümnaasium Kirjandus Juhan Viiding Pärnu 2011 Sisukord Lühielulugu.................................................................................................................................. 3 Teose üldiseloomustus................................................................................................................ 4 Luuletused................................................................................................................................... 5 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................... 6
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism
Norra majanduse areng aastatel 1991-2004 I Norra üldiseloomustus Põhiandmed Majanduse üldiseloomustus Rahvastik Sisemajanduse koguprodukt Töö hüpotees: Norra on kõrgeltarenenud riik, mille erinevad makromajanduslikud näitajad on väga head. Norra põhiandmed Norra on parlamentaarne demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsioonilise monarhiga riik Riigipeaks Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Peaminister Kjell Magne Bondevik Valimisaktiivsus on enamasti 80% ringis. Üldine valimisõigus meestele kehtestati 1898. aastal,naistele 1913
kasvanud hipiliikumine. Majanduse ja heaolu kasvus nägid paljud aga ka negatiivseid külgi. Kodanik muutus üha enam ja enam tarbijaks ning kujuned välja massikultuur- kultuur mis on mõeldud „keskmisele“ inimesele ja mida surutakse peale agressiivse reklaamiga, et igaüks oleks „nii nagu naaber“. 50nendate aastate keskel tekkis seetõttu vastuseis massikultuurile. Aja jooksul arenes ühiskonnavaesest protestiliikumisest välja hipiliikumine. 3. Hipiliikumise üldiseloomustus. Rõhutati armastust, rahu ja vabadust, süveneti idamaistesse religioonidesse, üritati lahti ütelda igasugustest piirangutest. 4. Woodstocki rokifestival 1969, selle tähtsus. Hipiliikumine kulmineerus 1969. aastal USA-s toimunud Woodstocki rokifestivalil. Seejärel aga selgus, et hipiliikumine ei ole elujõuline ning on ummikusse jooksmas. Puudusid konkreetsed ideed, siht ja suund, mille poole püüdelda. 1970. aastate keskpaigas hipiliikumine hääbus. 5
8aklass 2010 Sisukord Madagaskar................................................................................................................................. 1 Asendi iseloomustus................................................................................................................... 3 Rahavastiku üldiseloomustus......................................................................................................4 2.1 Rahvaarv........................................................................................................................... 4 2.2 Riigi rahvastiku vanuseline struktuur............................................................................... 4 2.3 Riigi rahvastiku eeldatav eluiga........................................................................................4 2
Vesinik Nimi Klass Kool Sisukord Elemendi avastamine Koht perioodilusustabelis Vesiniku üldiseloomustus Leidumine looduses Funktsioon inimorganismis Elemendi avastamine Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi
Tapa Gümnaaasium Aleksandr Borodin Referaat Sisukord 1. Üldandmed 3 2. Üldiseloomustus 4 3. Lisad 5 Üldandmed Tuntud kui Aleksandr Porfiryevich Borodin Sündinud: 31-Oct-1833 Sünnikoht: St. Petersburg, Venemaa Suri: 15-Feb-1887 Surmakoht: St. Petersburg, Venemaa Surma põhjus: südameatakk Jäänused: Maetud, Alexander Nevsky Kirik, St. Petersburg, Venemaa Sugu: Mees Rass: Valge Seksuaalne orientatsioon: hetero Okupatsioon: Helilooja Rahvus: Venelane Isa:Luka Gedevanishvili Naine: Ekaterina Sergeyevna Protopopova (abiellus 29-Apr-1863, kuni surmani, üks laps) Tütar: Liza Balaneva (lapsendatud) Üldiseloomustus Andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt (pr, it keel ja kultuur). Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus ...
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+).
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium Asub 3. perioodid IIIA rühmas. Hõbevalge, kerge ja pehme metall. Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+).
....8 3.3. Soome majanduse nõrgad küljed ..........................................................................8 3.4. Soome kuuluvus organisatsioonidesse .................................................................8 3.5. Soome tuntumad rahvusvahelised firmad .............................................................9 4. RAHVASTIK .............................................................................................................10 4.1. Rahvastiku paiknemise üldiseloomustus ............................................................10 4.2. Rahvastiku iseloomustus .....................................................................................12 5. LINNASTUMINE.......................................................................................................13 5.1. Suuremad linnad ja ränne linnadesse ..................................................................13 6. ENERGIAMAJANDUS ..............................................................
0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus..................................................................................................7 Tallinn 2010 1.1.1.Eluviis..............................................................................................................................7 1.1.2.Tiinus ja poegimine.........................................................................................................8 1.1.3.Ohustatus ja kaitse.
Pärnu 2011 Sisukord 1.1 Jaan Kross...................................................................................................................lk 1 1.2 Elulugu........................................................................................................................lk 1 2 Teose üldiseloomustus................................................................................................lk 2 3 Luuletused..................................................................................................................lk 3-4 1.1 Jaan Kross Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. 1.2 Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas 19
Valgamaa Kutseõppekeskus Kaubaveod ja käsitlemine Regiina Männiste KVK-1 VESINIK / HYDROGENIUM H Juhendaja: Sille Allik Valga 2009 1 SISUKORD 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Vesiniku üldiseloomustus/ Leidumine, saamine 4. Füüsikalised ja keemilised omadused 5. Vesiniku avastus 6. Vesiniku kasutusalad 7. Kasutatud kirjandus 2 VESINIKU ÜLDISELOOMUSTUS Vesinikku tähistatakse tähisega H. Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element üldse. Vesinik on tüüpiline mittemetall. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik moodustab...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
