Madal enelas ↑ 0,8 - 1,2 m, kerajas 26. ´Frobelii` põõsas Põõsasmaran ´Pink ↑ 0,5 - 0,8 m, kerajas 27. Queen` põõsas 28. Roniroos ´Heidelberg` ↑ 1,8 - 2,3 m, ronitaim Teravalehine diervilla ↑ 1 - 1,5 m, ümar 29. ´Butterfly` põõsas ↑ 2 m, põõsas või Aedhortensia ümara võraga pisike 30. ´Grandiflora` puu Puishortensia ↑ 1,5 m, püstine 31. ´Annabelle` põõsas ↑ 0,2 - 0,4 m, väga 32. Harilik kanarbik madal põõsas Davidi budleia ´Pink ↑ 1,5 m, püstine 33. Delight` põõsas Aedhortensia ´Dart`s ↑ 1,2 m, kompaktne 34. Little Dot` põõsas 35. Elulõng ´Multi Blue` ↑ 1,5 - 3,5 m, ronitaim 36. Hiina sidrunväändik ↑ 6 - 8 m, ronitaim Väänduv kuslapuu 37
Oksade kirjeldused VAHELDUV PUNGADE ASETUS OKSAL Astlad 1. Harilik kukerpuu kolm astelt. Pung tuleb astla pealt. Puit on kollane. 2. Tunbergi kukerpuu üks astel. Puit on punane. 3. Karvane viirpuu peenike ja hall oks, pikad astlad (astlad 0,5-14 cm) 4. Harilik robiinia pung on kahe astla vahel, kaks pikka astel x x x x 5. Äädikapuu heledad pungad, vars paks ja mõnusalt sametine ning pehme, punga alus on hobuseraua kujuline. 6. Must lepp pung musta värvi, jämedam palja koorega oks Pungaroots on pikk 3-5 mm 7. Hall lepp koor on karvane, pung on natuke halli kattega 8. Arukask koor on alati kare, pungad on võrdlemisi väikesed (vahamuhud teevad...
Prunus domestica Harilik Harilik tuhkpuu ploomipuu Deutzia gracilis Kaunis deutsia Padus avium Harilik Deutzia scabra Kare deutsia toomingas Forsythia x intermedia Sorbus aucuparia Harilik Värdforsüütia pihlakas Hydrangea arborescens Puishortensia Hydrangea paniculata Aedhortensia Kolkwitzia Kolkvitsia Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Ligustrum vulgare Harilik liguster
...................................................35 20.1.Üldiseloomustus.....................................................................................................................35 20.2.Kärpimine...............................................................................................................................35 20.3.Noorendamine, elujõulisuse suurendamine............................................................................35 21. Hydrangea arborescens - puishortensia........................................................................................36 21.1 Iseloomustus...........................................................................................................................36 21.2 Kasvutingimused....................................................................................................................36 21.3 Hooldamine........................................................................................................
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus pun...
Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Deutzia scabra Kare Deutsia Forsythia suspense Värdforsüütia Hydrangea arborescens Puishortensia Hydrangea paniculata Aedhortensia Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Potentilla fruticosa Põõsasmaran Rhus Typhina
cinerea tuhkur- Forsythia x inter enelas media Värdforsüütia Symphoricarpos albus H. Lumi- Hydrangea mari arborescens Puishortensia Syringa josikaea Ungari sirel Hydrangea Syringa vulgaris paniculata H. sirel Aedhortensia Weigela praecox Kolkwitzia Varjane veigela Kolkvitsia
Viljad Õitsemisaeg juulist septembrini (külmadeni) Kasvukoht: valgus niiskus niiskemapoolsem muld viljakas Kasutamine aedades, parkides, eesaedades Sordid ´Grandiflora´ koort kasutatakse kodumaal (Jaapan) jaapani paberi valmistamiseks, tihedat ja valget puitu väiksemate esemete Märkused valmistamiseks, tähtis ravimtaimena PUISHORTENSIA Päritolu Põhja-Ameerik idaosa Kõrgus 1,5-3 m Kasvukuju Võrsed võrsed silinderjad, tugevad, hele-või kollakaspruunid Pungad Pungad koonilised, pruunid, eemalehoiduvad, asuvad jämeda rootsu otsas 2 kaupa võrsesõlmes vastakud lihtlehed, 6-20 cm pikad, lühidalt teravnenud tipuga, ümardunud või südaja alusega, saagja servaga, ümarmunajad või elliptilised. Pealt rohelised, alt veidi sinakad, nõrgalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
