Vahtrate kirjeldused (0)

Areaal:
Põhja-Ameerika ida- ja keskosa.
Suurus:
24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m.
Võra:
lai, munajas või silinderjas, oksad peened , sageli rippuvad.
Koor, võrsed:
tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid , heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem.
Lehed:
vastakud sõrmjad lihtlehed , 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk.
Õied ja viljad :
Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas , koos tiivaga kuni 4-7 cm pikk, karvane. Valminult roheline või punakas, valmib juulis.
Kasvutingimused :
külmakindel, mullastiku suhtes suhteliselt vähenõudlik. Küllaltki valgusnõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 200 aastat.
Kasutamine:
puit on kõrgelt hinnatud, ühtlase ehitusega ja heade mehhaaniliste omadustega. Levinud haljastuses, kasutatakse mitmeid kultuurvorme.
Kasvatamine Eestis:
levinud ilupuu, kasvatakse mitmeid vorme.
Pildid
1. 2.3.
1 - heledate lõvedega punakaspruun võrse; 2 - punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid;
3 - pealt erkrohelised, alt sinakasvalged, sügavate väljalõigetega hõlmised lehed
Hõbevaher: Acer saccarinum
Põldvaher (Acer campestre) Noorelt munaja , vanemas eas ümarama võraga ja noorelt pikirõmelise, vanemas eas ristkülikukujuliselt lõheneva ja kergelt korgistuva tüvekoorega kuni 25 m kõrgune puu, areaali ebasobivates osades ka põõsasjas. Kasvab tamme-valgepöögi segametsades, samuti segus teiste lehtpuudega. Eluiga 150…200 aastat. Võrsed kollakaspruunid, koorelõvedega. Pungad väikesed, kuni 4 mm pikad, tipupung ja võrsed tipuosas veidi karvased, lehearmid kitsad. Vahel on jämedamad võrsed ja tüvekoor korkjad. Lehed kujult väga mitmesugused, enamasti 3 (5) tömbitipulise hõlmaga, terveservalised või vähearvuliste tömpide hammastega, pealt paljad , tumerohelised, alt heledamad . Õied rohekad, püstistes sarikpööristes.Viljad kuni 3 cm pikad kaksiktiibviljad paiknevad horisontaalselt, veidi sirpjalt kõverdunud. Põldvaher on hinnatud pargipuu, kasvades nii täisvalguses kui ka mõõdukas varjus ja taludes linnatingimusi. Noorelt kuni 15 aastani kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub. Eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi, olles lubjalembeseim vahtrate seas, taludes hästi mulla kuivust. Euroopas kasutatakse laialdaselt hekitaimena, kuna moodustab tiheda lehestiku ja talub hästi kärpimist. Juurestik pinnapealne, rohkete narmasjuurtega. Väikese tiheda võra tõttu tore ja armastatud alleepuu Euroopas, samuti tuulekaitseistanduste liik. Hea meetaim , samuti on tema mahl suhkrurikas. Puit pruunikasvalge, hästi poleeritav, kasutatakse tisleritöödel. Paljundatakse seemnetega, annab kännuvõsu ja juurte vigastamise korral ka juurevõsu.
Ginnala vaher (Acer ginnala) esineb kõrgema hallikoorelise mitmeharulise püstise põõsana või harva madalama kuni 7 m kõrguse puuna. Looduses on leitud Venemaa Kaug-Idas Mongoolias , Kirde-Hiinas, Korea poolsaarel ja Jaapanis. Võrsed punakad, peened, läikivad, kaetud rohkete koorelõvedega. Võrsed lõpevad 2-3 munaja kuni 0,3 cm pikkuse tipupungaga. Lehed sügavalt kolmehõlmased, kahelisaagja servaga, keskmine hõlm suurem ja pikalt teritunud, pealt paljad, tumerohelised, alt helerohelised, paljad, sügisvärvus karmiinpunane. Õied rohekad või kollakad, lõhnavad, püstistes pööristes, 20…60 kaupa. Viljad roosad, 2…3 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud . Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik. Talub vähest varju ja on talvele vastupidav, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust. Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Lehtedest valmistati Hiinas musta värvi. Paljundatakse seemnetega kuid annab ka juurevõsusid.
Tatari vaher (Acer tataricum) pärineb Tatarimaalt. Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 8 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades Lõuna-Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias , Krimmis jm. Võrsed on peened, lühikesed ja punakad, kaetud heledamate lõvedega, noorelt karvased. Lehed nõrgalt kolmehõlmased, piklikmunajad, südaja alusega, kahelisaagja servaga, pealt läikivad, rohelised, alt helerohelised, sügisvärv kollane. Õied lõhnavad, rohekad, väikestes sarikpööristes, ühe- või kahesugulised. Tiibviljad noorelt punased, 3…4 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud. Talub varju ja pügamist, vastupidav talvele. Noorelt aeglasekasvuline. Paljundatakse seemnetega, annab ka juurevõsu.
Saarvaher (Acer negundo ) Kuni 20 m kõrgune õhukese, halli tüvekoorega lühiealine, hõreda ja laia võraga ning tihti mitmetüveline puu pärineb Põhja-Ameerika idaosast.  Linnatingimustes võib vanus olla 35-50 aastat. Võrsed sinakad, kaetud härmatisega, koorelõvesid väga vähe. Võrsed lõpevad ühe, tihti ka kolme koonusjalt teravneva ja hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3-7 , lehekesed, ebasümmeetrilised ja ebaühtlaselt jämesaagja kuni kergelt hõlmise leheservaga, sügisvärvus kollane. Õitseb enne lehtimist, isaseksemplarid dekoratiivsemad, punakad, emasõied rohekad. Viljad 3…5 cm pikad, tiivad teravnurga all. Viljad püsivad tihti puul kevadeni. Eriliselt kiirekasvuline noorelt, annab kiirelt haljastusefekti. Vanemas eas kipub murduma, samuti esineb kuivladvasust ja võras kuivavad jämedad oksad. Karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed, kuid taastub hästi. Talub hästi kärpimist.
Suhkruvaher (Acer saccharum) Eestis kuni 20 m kõrgune peenerõmelise, vanemas eas pikkade ribadena kestendava tüvekoorega puu. Võrsed noorelt läikivpruunid, paljad, harvade tumedamate koorelõvedega. Lehed 3-5 hõlmased, hõlmad tipuosas üksikute hammastega, pealt matid, paljad, alapoolelt noorelt paljad kuni karvased. Lehtede sügisvärvus värvikirev – oranzides ja punastes toonides ning puud eriti dekoratiivsed ongi just sügisel. Õied rippuvad, kuni 7 cm pikkustes väheõielistes rohekas -kollakates pöörisjates õisikutes, enne lehtede puhkemist. Kaksiktiibviljad kuni 4 cm pikad, paiknevad teravnurga all. Suhkruvahtra mahl on umbes 3 % suhkrusisaldusega. Talub linnade gaase , tahma ja muud saastet üsna halvasti, tänu tugevale peajuurele on tuule- ja põuakindel, noorelt aeglasekasvuline. On varjutaluvamaid liike vahtrate hulgas.
Mandžuuria vaher (Acer mandschuricum) meil enamasti kõrgem püstine põõsas, milline kasvab looduslikult Venemaa Kaug-Idas, Korea poolsaare põhjaosas ja Kirde-Hiinas. Võrsed punakaspruunid, paljad, pungad teravad . Lehed kolmetised liitlehed , lehekesed lantsetjad, pikalt teritunud tippudega, tömpsaagja leheservaga, pealt paljad, alt noorelt roodudelt pikkade karvadega, sügisvärvus punane. Kaksiktiibviljad 3…3,5 cm pikad, kinnituvad nürinurga all kuni horisontaalselt, tihti kohtab ka kolmetiivulisi vilju. Haljastuses väärib kasutamist, ilus lehtede sügisvärv ja külmakindel liik, kahjustudes vahel hiliskülmade läbi, karmidel talvedel kannatavad ka viimase aasta võrsed. Väärtuslik meetaim ja mahl on kuni 2 % suhkruid sisaldav. Viljakandvus algab 10…12 aastaselt.
Harilik Vaher: Acer Platanoides
Areaal:
Kesk-ja Põhja-Euroopa, Balkani poolsaar, Väike- Aasia , Iraan.
Suurus:
30 m, tüve läbimõõt kuni 1 m.
Võra:
tihe, laimunajas või ümar.
Koor, võrsed:
tüvi tumehall, peenerõmelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid, läikivad. Pungad punakaspruunid, ladvapung külgpungadest suurem.
Lehed:
vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Erkrohelised, alt heledamad. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked laiad, ümarad. Leheroots 4-15 cm pikk, sisaldab valget piimjat mahla.
Õied ja viljad:
Õitseb mais enne lehtede täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4 cm pikk., valminult roheline või punakas, valmib septembris.
Kasvutingimused:
külmakindel, eelistab viljakaid liivsavimuldi. Küllaltki varjutaluv, eriti noores eas. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Noorelt kiirekasvuline, hiljem kasv aeglustub. Eluiga kuni 200 aastat.
Kasutamine:
puit on kõrgelt hinnatud, ühtlase ehitusega ja heade mehhaaniliste omadustega. Hea meetaim. Haljastuses kasutatakse mitmeid kultuurvorme.
Kasvatamine Eestis:
levinud metsapuu, enamasti kasvab teises rindes. Sage ka ilupuuna, kasvatakse mitmeid vorme.
Pildid
2. 3.
4.
6.
2 - punakaspruun pung ; 3 - õitsev võrse; 4 - kaksiktiibvili; 6- lehed;
Mägivaher: Acer pseudoplatanus
Areaal:
Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia.
Suurus:
kuni 40 m.
Võra:
tiheda, kerajaskoonusja võraga, vahel võib kasvada ka põõsana.
Koor, võrsed:
vanematel puudel tüvekoor tumehall, plaatidena mahalangev, nende alt tuleb nähtavale heledam kooreosa. Noored võrsed kollakasrohelised või pruunikashallid. Pungad terava tipuga, munajad, rohelised. Ladvapung külgpungadest suurem.
Lehed:
vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt hallikas-sinakasrohelised. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked teravad, kitsad.
Õied ja viljad:
ühe- või kahekojaline. Õitseb mais peale lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised, paiknevad kuni 16 cm pikkades kitsastes rippuvates kobarates . Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 6 cm pikk., valminult roheline, valmib septembris.
Kasvutingimused:
mõõdukalt külmakindel, eelistab viljakaid liivsavimuldi. Küllaltki valgusnõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Kiirekasvuline, eluiga kuni 400 aastat.
Kasutamine:
puit on kõrgelt hinnatud, ühtlase ehitusega ja heade mehhaaniliste omadustega. Haljastuses kasutatakse mitmeid kultuurvorme.
Kasvatamine Eestis:
enamasti kasvab põõsana või madala puuna, sageli esineb külmakahjustusi. Levinud ilupuu.
Pildid
1.2.
1 - terava tipuga munajad rohelised pungad; 2 - lehed