Kambja Põhikool Magesõstar referaat Koostaja:Ants Rootslane Magesõstar Mage sõstral on rohkem rahvapäraseid nimetusi, kui enamikul teistel meie taimedel, sest ta sarnaneb hea söögimarja  punase sõstraga. Nii põõsa kuju, kui lehed ja marjad on sarnased. Kui aga punaseid marju maitsma minna, siis tunneb katsetaja, et teda on petetud. Mage sõstra marjad on täiesti magedad, maitsetud, lääged. Sellest ongi talle tekkinud hulk eesnimesid. Nimelt põhinimi on sama, mis punasel sõstral, kuid selle ette on
• Iluõunapuu https://www.calmia.ee/Taimed/iluounapuud.htm • https://www.kekkila.ee/taimeraamat/iluounapuu/ • http://www.rohelineaed.ee/index.php?page=176 • Kontpuu https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/siberi_kontpuu.html • https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/vosund-kontpuu.html • Rootsi kukits https://elurikkus.ee/bie-hub/species/3928#overview • Verev kontpuu https://elurikkus.ee/bie-hub/species/3927 • http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vkontpuu2.htm • Magesõstar https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6846#names • https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/mage_sostar.html • http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/msostar.htm • https://www.neevaaed.ee/toode/mage-sostar/ • https://eol.org/search?q=Ribes%20alpinum&show_all=true • http://eseis.ut.ee/ial5/keytonature/est/efloora.html • https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/nimekiri.htm • http://taimenimed.ut.ee/ Tänan kuulamast!
Estonian native trees and shrubs Puud 1. Kuusk- spruce 2. Mänd – pine 3. Kadakas - juniper 4. Kask - birch 5. Tamm - oak 6. Haab - aspen 7. Sanglepp – black alder 8. Hall lepp – gray alder 9. Pärn - linden 10.Vaher - maple Põõsad 11.Saar – ash higher 12.Jalakas – elm 1. magesõstar – alpine currant 13.Künnapuu – soft-leaved elm 2. näsiniin - daphne 14.Sarapuu - hazel 3. kukerpuu - barberry 15.Türnpuu – common buckthorn 4. kibuvits - dog rose 16.Kuslapuu - honeysuckle 5. põõsasmaran – tundra rose 17.Toomingas – bird cherry 6. harilik porss – sweet gale 18.Paakspuu – alder buckthorn 7. tuhkpuu – cotoneaster 19.Pihlakas - rowan 20.Lodjapuu – guelder rose 21.Remmelgas - willow 22
leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas Põõsaliigid: sarapuu, magesõstar, kuslapuu, toomingas, näsiniin Rohttaimed: sinilill, lõhnav varjulill, kopsurohi, saluhein, salunurmikas, salu-tähthein, metspipar, sõrmtarn, mets- hiirehernes, koldnõges, maarjasõnajalg, pesajuur, käopäkk Samblad: kähar palusammal, metsakäharik, roossammal, sulgjas õhik. Seeneliike leidub mitusada ning mikroorganisme ja vetikaid teadmata arvul. · salu-lehtmetsad. laialehiste lehtpuude enamusega metsad: salusaarikud salutammikud
Pangametsad Tutvustus Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad meil eeskätt pankranniku rusukallete liigirikkad laialehised metsad Nagu nimetuski ütleb, on tegemist metsaga, mis kasvab paepanga ehk klindi vahetus läheduses Püstloodsel paeseinal ei saa puud kasvada, küll aga klindialusel aastasadade jooksul allavarisenud rusul ja mullal Levik Põhja-Eesti klindi rusukalletel ja rusuvallidel Mõne Põhja-Eesti jõe kanjonorus Salevere panga rusukalletel Mullastik Kõige rohkem on levinud rähksed rendsiinad Seejärel gleistunud rähksed rendsiinad Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik ...
· Tingimused koosluse püsima jäämiseks.  Muld peab säilima viljakas ja niiske.  Temperatuuri erinevused päeval ja öösel minimaalsed.  Päikesevalgust vähe. · Tingimuste muutumisel:  Liigirikkus väheneb.  Loomade elu- ning toidutingimused muutuvad kesisemaks. Jänesekapsa kasvukohatüüp. · Enam levinud Eesti kaguosas. · Leetunud või kahkjad mullad. · Maad katab 3-8 cm paksune kõdukiht · Alusmetsas sagedasemad:  pihlakas, magesõstar, sarapuu ja näsiniin. · Puurindes:  Harilik kuus, arukask, harilik haab · Rohurindes:  jänesekapsas, metskastik, jänesesalat, kuldvits, maasikas. Jänesekapsa kasvukohatüüp Jänesekapsakuusik Endla looduskaitsealal. Foto A. Palo. Sinilille kasvukohatüüp. · Enam levinud Eesti põhja- ja loodeosas. · Leetunud, leetjad kamarkarbonaatmullad. · Kõige enam kuusikuid. · Alusmetsas sagedasemad:  Sarapuu, pihlakas, kuslapuu, lodjapuu, näsiniin
• Okasmetsad – põhja pool – kuusikud, männikud • Lehtmetsad – lõuna pool – kaasikud, lepikud • Segametsad – okaspuud ja lehtpuud • Loodusmetsad – looduslikud • Majandusmetsad – istutatud, hooldatud. • Põlismets – inimtegevusest oluliselt ürgmets Eestile on omased ka hiiemetsad Metsloomad Eesti metsades http://lemmik.postimees.ee/3307831/eesti-metsad-kubisevad-looma Metsarinded Puurinne - Harilik mänd, arukask Põõsarinne – sarapuu, magesõstar Puhmarinne – kanarbik, pohl Rohurinne – jänesekapsas, sinilill, kilpjalg Sambla ja samblikurinne –
Metsas on ka noori puid, kes on kasvult madalamad. Mänd Põõsarinne Põõsarinne on metsas neljas rinne. Ta on puurindest korrus all pool. Põõsarinde alla kuuluvad Sarapuu oks põõsad. Sarapuu on nime poolest puu, aga päris puudega ei suuda ta kasvus võistelda. Ta kuulub põõsarinde alla. Põõsarindes kasvavad näiteks: Sarapuu, Sarapuu leht magesõstar. Puhmarinne Puhmarinne on metsas kolmas rinne. Puhmarinde moodustavad madalad puituvate vartega taimed-puhmad. Nad meenutavad põõsaid, Pohl kuid jäävad neist tunduvalt madalamaks. Puhmarindesse kuuluvad näiteks: mustikas, kanarbik ja pohl. Mustikas Rohurinne Rohurinne on metsas teine rinne. Koosneb mitmesugustest rohttaimedest.
Salumetsad Kasvab kõige viljakamatel muldadel. Lõpuks haritakse põldudeks. Seal kasvavad enamasti kuused. Peale kuuskede ka paljud väärislehtpuud nagu näiteks tammed, saared, jalakad, vahtrad ja pärnad. Sellist sorti metsasi iseloomustab lopsakas ja liigirohke alusmets. Alusmetsa moodustavad sarapuu, kuslapuu, lodjapuu ja magesõstar. Rohurindes levib naat, koldnõges, kopsurohi, salu-tähthein, metspipar, naistesõnajalg, sinilill ning võsaülane. 3 July 22, 2012 Footer text here 4 July 22, 2012 Footer text here Laanemetsad Kasvavad viljakama pinnasega parasniisketel aladel. Puuliikidest valitsevad kuused, vähesel määral ka kased ja haavapuud. Alusmets on hõre ja liigivaene.
· Rohurinne- sinihelmikas, tupp-villpea, metsosi,soo-osi, konnaosi · Samblarinne- palusammal, turbasamblad, harilik karusammal Loometsad: · Väga liigirikka rohurindega madala kasvuga metsad. · Kuiva-ja lubjalembesed taimed · Esinevad looaladel, kus mullakihi paksus on vähem kui 30cm · Suvel on põud nagu stepis · Puurinne- mänd, harvem kuusk ja kask, puistud on halvakasvulised ja hõredad · Põõsarinne- kadakas, magesõstar, lodjapuu, kuslapuu, türnpuu,sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, põõsasmaran, tuhkpuu · Rohurinne- lubikas, metskastik Laanemetsad: · Kõige enam esineb Eestis laanekuusikuid, puuliikide vaheldusel ka arukaasikuid ja haavikuid · Sagedased on segapuistud · Kuusikus esineb alati ka kuuse järelkasv või teine rinne · Alusmets on hõre või keskmise tihedusega · Puurinne- kuusk,kask, haab või segapuistu
silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik. Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast kamarleetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi. Selles metsas on hämar, puude all kasvab ka mitmeid põõsaliike: pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Lodumetsad Sarnaneb salumetsaga
33. Võnkpärg enelas  vana koore osa on hall muidu helepruun oks, väga pikad ja peened külgoksad, punakas pung on imetilluke, väike pung on külgoksarao all. 34. Jaapani enelas - sarikad on küljes, nagu kuivanud lilletutid, oks on punakaspruun. 35. Nipponi enelas  hästi sooniline ja väga palju pungi, pikk ja sirge oks punane. 36. Verev õunapuu  puit on seest punane, pisikesed pungad ja võivad olla veidi viltjad 37. Magesõstar  valkjas oks on laineline, pung on valge ja liibub oksa külge. 38. Kuldsõstar  koor on pruunikas-kollane, pungad väikesed nagu konksud. 39. Heitlehine rododendron  palju väikeseid kasvupungi, kollased suured pungad, jätab mulje, nagu läheks kohe lehte 40. Dauria rododendron  rohelised lehekesed on küljes. PUNGAD ON VASTAKUTI 41. Harilik saar  süsimustad kolmnurka hoidvad pungad ja roheline koor 42
Metsaga on kaetud ligi 85% tema pindalast ja valitsevaks puuliigiks on mänd, mis on iseloomulik puu nõmmemetsalaikudel, pohla- ja mustika-palumetsas ning soometsades, kuid võib kas valitseva või saatjaliigina esineda peaaegu kõigis siinsetes metsatüüpides. Muuhulgas esineb Viidumäel männikuid, kus kõrgete sihvakate mastimändide all teise alarindena kasvavad kümmekond meetrit madalamad jässakad tammed. Põõsarindes saadavad niisuguses metsas palumetsale omast kadakat sarapuu, magesõstar ja kibuvitsad; rohurindesse lisanduvad lubjalembesed liigid angerpist, värv-varjulill, verev kurereha. Sellist männi-tamme segametsa peetakse meie tingimustes reliktseks koosluseks, mida on raske paigutada üldkasutatavate kasvukohatüüpide süsteemi. Teiseks haruldaseks metsakoosluseks Viidumäel on siin-seal paarihektariste ja väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel. Mulla lähtekivim karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestikus - sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 9.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad,
Metsaga on kaetud ligi 85% tema pindalast ja valitsevaks puuliigiks on mänd, mis on iseloomulik puu nõmmemetsalaikudel, pohla- ja mustika-palumetsas ning soometsades, kuid võib kas valitseva või saatjaliigina esineda peaaegu kõigis siinsetes metsatüüpides. Muuhulgas esineb Viidumäel männikuid, kus kõrgete sihvakate mastimändide all teise alarindena kasvavad kümmekond meetrit madalamad jässakad tammed. Põõsarindes saadavad niisuguses metsas palumetsale omast kadakat sarapuu, magesõstar ja kibuvitsad; rohurindesse lisanduvad lubjalembesed liigid angerpist, värv-varjulill, verev kurereha. Teiseks haruldaseks metsakoosluseks Viidumäel on siin-seal paarihektariste ja väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein.
Suvel, sademetevaesel perioodil põhjavesi langeb ja ladestunud orgaaniline aine hakkab intensiivselt lagunema. Kujunevad glei või soostunud mullad, kus toorhuumuse horisont 10-30 cm. Mikroreljeef mätlik. Puistutest on valitsevateks kaasikud (2/3) aladest, järgnevad kuusk ja sanglepp. Esineb ka segapuistusid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Boniteet II-III, sanglepikud on mõnevõrra tootlikumad. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajud, pihlakas, toomingas, magesõstar, näsiniin, vaarikas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, seakapsas, soo-koeratubakas, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 1.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon
peab muld olema happeline, selleks tuleb taime kasta alumiiniumsulfaadi 2% lahusega. Aedhortensia (Hydrangea) Kuni 2m kõrgune ümara võraga põõsas. Lehed pealt tumerohelised hõredalt karvased, alt heledamad ja roodude kohalt tihedalt karvased. Õied rohekasvalged, hiljem roosakad, pikkades laikuhikjates pööristes juulis septembris. Põõsast noorendatakse tagasilõikamisega. Niisked, huumusrikas ja rammus muld. Päike kuni poolvari. Noored taimed ei talu lubjarikast mulda Magesõstar (Ribes) Kuni 1,5m kõrgune peenikeste okstega põõsas. Vanemad oksad on tuhkjashallid. Lehe peal üksikud kõverad karvad, alt paljad. Leheroots on pikkade näärmekarvadega. Õied on rohekad, väikestes püstistes kobarates mais. Viljad on punased, mitte maitsvad. Varjutaluv ja vähenõudlik mullastiku suhtes. Hekiks. niisked hea drenaaziga mullad. Taluvad varju. Kuldsõstar(Ribes) Kuni 2m kõrgune püstine põõsas. Lehed on pealt nõrgalt läikivad,
kõrge tootlikkusega. Kõige enam levinud kuusikud. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Alustaimestik liigirikas. Samblarinne pidev. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest lagunemistingimused on head. Puistutest leidub kõige enam kuusikuid, mida sageli on kahjustanud juurepess. Alusmetsas nt. pihlakas, magesõstar, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik on liigirikas (sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas). 1.1.5. Salumetsad Naadi kasvukohatüüp - tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Levivad gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse. Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Puistutest üle poole moodustavad kaasikud. Levinud on ka laialehised lehtpuuliigid. Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete
..II; kusjuures kasemetsad on mõnevõrra tootlikumad kui hall-lepikud. Both the undergrowth and the ground vegetation are rich in species. Nii alusmets kui ka alustaimestik on mõlemad liikide poolest rikkad. The caracteristic plants in the undergrowth: bird cherry, black currant, mountain currant, alder buckthorn; the plants in the ground vegetation: ferns, meadowsweet, cabbage thistle, water avens, nightshade. Iseloomulikud taimed alusmetsas on: toomingas, mustsõstar, magesõstar, paakspuu; alustaimestiku taimed on: sõnajalad, angervaks, seaohakas, ojamõõl, harilik maavits. HERB- RICH MIXED ON WET GLEY SOILS - SOOVIKUMETSAD This group consists of forests which grow on soils periodically suffering from overmoisture, formed under the influence of carbonate waters and with a peaty humus horizon. See grupp koosneb metsadest, mis kasvavad perioodiliselt liigniiskuse all kannatavatel muldadel, mis on kujunenud karbonaatsete vete mõjul ja turvastunud
Igihaljad Heitlehised Puu- hästi väljakujunenud varrega (tüvega) puittaim, millel on suured mõõtmed Põõsas- puittaim, mille tüvi haruneb maapinna seest (võsunditega) ja moodustab mitu tüvekest Põõsaste jaotamine kõrguse alusel Väga madalad- kõrgus 0,05...0,5m, n roomava kadaka sordid, jõhvikas Madalad põõsad- kõrgus 0,5...1m, n pukspuu, läiklehine mahoonia Keskmise kõrgusega põõsad- 1...2m, n Thunbergi kukerpuu, kuld- ja magesõstar Kõrged põõsad- kõrgus 2...5(8)m, n suur läätspuu, viirpuud, tatari kuslapuu Puittaimede esinevad eluvormid Kääbuspõõsad e puhmad- sarnanevad põõsastega, kuid on madalakasvulised, maadjate lühiealiste vartega (okstega) puittaimed Puhmaste maapinnga kokkupuutuvad oksad juurduvad sageli n harilik kanarbik, harilik pohl Poolpõõsad- taimed, mille varred puituvad vaid põõsa alumises osas, ülemine osa jääb rohtseks ja hävib igal aastal n sidrunpuju
Sammalkate on liigirikas, kuid väga hõre. Esinevad kähar salusammal, metsakäharik, laanik, tähtsammal, roossammal. Rohkem leetunud muldadel ja tihedades kuusikutes on taimkattes sageli ainult jänesekapsas. Sõnajala kasvukohatüüpis on peamiselt kaasikud ja sanglepikud. Vähem leidub kuusikuid, saarikuid ja haavikuid. Alusmets on mitmesuguse tihedusega ja liigirikas. Kasvavad kusalapuu, toomingas, sarapuu, mustsõstar, magesõstar, pihlakas jt. Alustaimestik liigirikas ja üsna lopsakas. Iseloomulik on sõnajalgade, nagu ohtese, laane-, naiste-, laiuva-ja kolmissõnajala esinemine. Rohkesti leidub ka teisi taimi:angervaksa, seakapsast, saluheina, ussilakka, leselehte, ojamõõla, koldnõgest, soo-koertubakat, salu-tähtheina, võsaülast, harilikku metsvitsa, naati jt. Sammalkate on hõre, kohati puudub. Samblaist on tähtsamblad, kähar salusammal, tüviksammal jt.
alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Looduslik leet-gleimuld Turvastunud leet-gleimuld 1.6 Taimestik ja loomastik Harku vallas leidub järgmisi taimi: Karu-, palu-, turbasamblad, maarja- ja soosõnajalg, jugapuu, kuusk, mänd, kadakas, nulg, lehis, jasmiin, lumimari, pöök, sirel, kukerpuu, viirpuu, toomingas, kibuvits, pihlakas, näsiniin, vaher, hobukastan, paakspuu, pärn, saar, sanglepp, sarapuu, arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes,
Eesti Maaülikool Saaremaa maastik Referaat Viktor Skunov PK.0216 Esti loodusgeograafia Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Demograafilised näitajad...................................................................................................2 ........................................................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................................... 3 ................................................................................................................................................3 Demograafilised näit...
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ...
Taimede paljundamine Voltveti koolituskeskus Marje Kask 2016 Paljunemine · Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon)  organismide enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel  järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel)  lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad t...
puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad suuda sellistes tingimustes kasvada, tootlikkus 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed. tammikud. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Enamasti kasvavad segapuistud. rabataimed  domineerivad puhmad: kanarbik, Alustaimestik on liigirikas, kasvavad sinilill, Enamuspuuliikideks on kask (1/2) mänd (1/4) või sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari. jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, kuusk (1/10), koosseisus võib esineda veel haaba, Õhema turbahorisondiga aladel nõmmemets. koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk
Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel. Mulla lähtekivim karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestikus - sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 9.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad,
alusmetsapõõsana männikutes. Varjutaluvana täidab ta kaunilt puudevahelisi tühikuid, olles ühtlasi kaitseks noortele taimedele ja metsa-alusele pinnasele. Tänu vähenõudlikkusele mullastiku suhtes, kasvab teda rohkelt ka liiv- ja loomuldadel nii meie läänesaartel kui mandri paepealsetel, kus ta on üheks peamiseks maastike ilmestajaks. Loopealsetel pakub talle seltsi tavaliselt türnpuu, paakspuu, lodjapuu, pihlakas, kukerpuu ja magesõstar. Väikesaarte rannalähedastel kiviklibudel võib kohata ka kadakapõõsaid, mis omapärase muruna (max kõrgus 10 cm) maad katavad (tänu maapinna lähedusele on soolase õhu mõju väiksem ning võrsed on elujõulisemad). Kasvukoha suhtes pole harilik kadakas nõudlik, liivmullaga lagedatel aladel kasvab ta laiuva ja hargneva põõsana. Kuigi juurestik on maapinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ning nii madalat kui kõrget õhutemperatuuri. Vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
