VARSTU Sisukord 1. Asend lk 3 2. Pinnamood lk 4 3. Kliima lk 5 4. Veestik lk 6 5. Mullastik lk 7 6. Taimestik lk 8 7. Loomastik lk 11 8. Inimtegevus lk 15 9. Kasutatud kirjandus lk 16 2 1.Asend 1.1 Mandri kaart (12) 1.2 Sahhalini saar asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas. (18) Saar on eraldatud lääne pool asuvast Euraasia mandrist Tatari väinaga (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Kirdes piirneb Ohhoota merega, lõunas eraldatud Hokkaid saarest La Pérouse'i väinaga, edelas piirneb Jaapani merega. (4) 1.3 Euraasia mandril asub parasvöötme okasmets laiuskraadidel 55-70° pl ja 10-135° ip. (18) 1.4 Kaugus minu kodukohast: 8925km (18)
Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii troopilisi (Markiisisaared, Havai) kui ka arktilisi saari (Kamtatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis lõppes missioon ebaõnnestumisega ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Lõuna-Hiina sadamalinna Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlsed G. H. Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom J. C. Horner ning junkur Otto von Kotzebue ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali Nuku Hiva saare polüneeslaste, Sahhalini ainude
Kui mitte arvestada Sahhalini ja Kuriile, mis ei asu täielikult Ohhoota meres, siis Santari saared ongi Ohhoota mere ainsad suured saared. Ohhoota ja Jaapani mere piirile suubub Amuur, Kui see maha arvata, siis ei suubu Ohhoota merre suuri jõgesid. Kõige suurematena võib mainida kirdesoppi suubuvat Penzina jõge, läänesoppi suubuvat Uda jõge, Kamtsatkal olevat Bolsaja jõge, Korjakkias olevat Pustaja jõge ja merele nime andnud Ohhoota jõge mere põhjakaldal. Ohhoota mere kaldal, kui Sahhalin maha arvata, on vähe suuri asulaid: ainus üle 10 000 elanikuga asula on Magadan. Sahhalinil on selliseid veel 6, neist suurim on Juzno-Sahhalinsk. Kamtsatka rannikuvetes ning põhja- ja lääneosas leidub rikkalikult planktonit. Seetõttu on Ohhoota meri väga kalarikas. Palju on ka merelinde näiteks hiid- merikotkaid ja hall- ja gröönivaalu ja ka merilõvisid. Tööstuslik kalapüük keskendub vaikse ookeani mintaile, lõhele, lestale, heeringale,sardiinile,
purjelaevadel Nadezda ja Neva. Viimase komandör oli kaptenleitnant Juri Lisjanski (1773 1837). 7. augustil 1803 Kroonlinnast alanud ekspeditsiooni eesmärk oli Vaikse ookeani ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii kaubanduse arendamine ja Vene diplomaatide esinduse Jaapanisse toimetamine. Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtsatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased G. H. Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide,
Täheortograafiliselt veaohtlikke sõnu karantiin, kindral, kips, palsam, tanlane, topelt, tragöödia; blufib, botased, bubert, dilemma, doping, draama, duett, garantii, gonglilöök; peatne - peatselt, ärksad, erksad, tõrksad, hõlpsad; abstraktne, kärbsed, kodakondsus, anekdoot, röntgen; leibki, laudki, jalgki, korkki, suppki, kottki, kasski, krahhki, ´seffki, tu`s`ski; mahlgi, lehmgi, pahngi, kõhrgi, kohvgi; hajameelne, halastamatu, herilane, hubane, hulgub - ulgumeri; sahariin - Sahhalin, psüühiline - psühholoogia, arahhiis, alamanahhid, mehhanism; materjal - materiaalne, misjonär - missioon, portsjon - proportsionaalne; müüja tahtis müüa; käija soovis käia; postiviijal tuli ka pension ära viia; baleriin - ballett, annulleerima, paralleelne, grammofon, ümmargune, korrektne, terrass, varrukas; kannatlikus ootamises - tema kannatlikkus üllatas; hospidal, kandidaat, arhitekt, atentaat; kabinet, kompvek, kotlet, pankrot, piiskop, sigaret, taburet; konstateeris
Juri Lisjanski (17731837). 7. augustil 1803 Kroonlinnast alanud ekspeditsiooni eesmärk oli Vaikse ookeani ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii kaubanduse arendamine ja Vene diplomaatide esinduse Jaapanisse toimetamine. Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtsatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen.
4) Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine(sõjaväe kaotamine/hävitamine), denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks. 5) Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle, Nürnbergi kohtuprotsess 6) Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerimise nõudega, NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin. Kuna Jaapan ei alistunud, viskas USA tuumapommi 6. augutil 1945. a Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile, Hukkus 300000 inimest. Jaapan kapituleerus 2. septembril 1945. 4. 2. Maailmasõja tagajärjed 2. maailmasõja järel kutsuti kokku Pariisi rahu konverents(1946-1947). Rahulepingute järgi muutusid paljude riikide territooriumid: 1) nt. Rumeenia aladest jäeti NL valdusesse juba 1940. aastal annepteeritud Besaraabia ja Põhja-Bukoviina.
5 Hiroshimat. Ta saatis oma väed Mandzuuriasse -Hiina provintsi, mille Jaapan hõivas 1931. Jaapani lüüasaamine võttis Nõukogude Liidult ettekäände laiutamiseks Aasias, kuid enamjagu loovutati talle siiski Jaapani kapitulatsiooniaktiga, mis kirjutati 2. septembril alla USA lahingulaeva Missouri pardal Tokio lahes. Välis-Mongoolia, Kuriili saared ja Lõuna-Sahhalin loovutati Nõukogude Liidule, Hiina sai Sise-Mongoolia, Mandzuuria, Taiwani ja Hainani. USA ja NSVL pidid okupeerima Korea ja looma seal demokraatlikud võimuorganid. Jaapanit valitsesid USA väed kindral MacArthuri juhtimisel. Jaapani eraldine kapitulatsioon Hiinale 9. septembril Nanjingis lõpetas neliteist aastat kestnud vastuolu Hiina ja Jaapani vahel. 585 000- pealine Jaapani Kagu-Aasia vägi alistus brittidele Singapuris 12. septembril. See oli viimane
revans (sai) revansi (ootas) revansi psühholoogia sahariin stiihiline puns (selle) punsi (jõi) punsi psühhoos mahagon papaaha brosüür mehhanism mahorka Topelttäishääliku järele ei kirjutata tavaliselt Sahhalin boheemlane kahte kaashäälikt! (sellel on erandeid!) rahhiit muhameedlane seif seifis (otsib) seifi malahhiit abstraheerima kaif kaifib kaifima sahhariin F sõna keskel professor professionaalne kofeiin defilee
uurimine, Vene-Ameerika kompanii kaubandusearendamine ja Vene diplomaatide esinduse Jaapanisse toimetamine. Esialgu oli siht Brasiilia, edasi kavatseti Kap Hoorni kaudu seilata Vaiksele ookeanile. 1804. aastal läksid laevad Sandwichi saarte juures eri suundades. Krusenstern tegi Lisjanskile ülesandeks uurida saari Vaikse ookeani keskosas. Ta ise suundus põhja poole. Ekspeditsioon külastas nii soojemaid (Markiisaared, Hawaii saared) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtšatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus: saadikuid keelduti vastu võtmast. 1805. aasta detsembris taaskohtusid laevad Hiinas. 19. augustil 1806 – kolm aastat ja 12 päeva pärast ekspeditsiooni algust – jõudsid laevad tagasi Kroonlinna (Vikipeedia: “Adam Johann von Krusenstern” 03.04.2016). Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von
Preisimaast. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demongratiseerimine, demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega. · NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin 18. Aatompommi kasutamine teises maailmasõjas (hukkunute arv, kuupäev, kes kelle vastu katsetas) Kuna Jaapan ei alistunud viskas USA tuumapommi 6. august 1945 Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. Hukkus 300 000 inimest. Jaapan kapituleerus 2. september 1945. 19. II ms lõpp ja tagajärjed · hukkus ligi 60 mln inimest · Kesk- ja Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri (see omakorda tõi kaasa kommunistliku bloki tekke)
vägede tingimusteta kapitulatsioonileppele Vaherahu hakkas kehtima 8ndal mail, Eu's sõja lõpu päev NSVL & Smaa vahel kapitulatsiooniakti allkirjastamine Berliinis 8mai, jõustus 9mai (NSVL/Vmaa võidupüha) Vaikse Ookeani rindel jätkusid õhurünnakud Jaapani linnadele 6aug aatompomm Hiroshimale 9aug Nagasakile; Punaarmee kallaletung Kaug-Idas o Vallutati Põhja-Korea ja Hiina, Lõuna-Sahhalin, Kuriili saared 2sept kirjutas Jaapan alla kapitulatsiooniaktile II MS lõpp *VÕITJAD&KAOTAJAD Võitjad: o Soome säilitas iseseisvuse o Tsiviilelanikud demokratiseerimine (Smaa, It, Jaapan) o NSVL Kaotajad: o Smaa (jagati neljaks jne) o SB&Prmaa (mõjuvõimu langus) o Baltiriigid (Okupeeritud) o Kultuuritegelased (Pidid lahkuma/tapeti) o Jaapan&Itaalia
● Sõda 2 rindel ● Ei hävitatud Briti väge Dunkerque`is ● Ei jätkunud ressursse pikaajaliseks sõjapidamiseks ● Ründas Venemaad suvevormis sõduritega ● Naised hoiti vabrikutest eemal ● Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine Vaikse ookeani rindel jätkusid õhurünnakud Jaapani linnadele 6.augustil aatompomm Hiroshimale 9.augustil Nagasakile ● 9.augustil alustas pealetungi Kaug-Idas Punaarmee, vallutati Põhja-Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Sahhalin, Kuriili saared ● 2.septembril Jaapan kirjutas alla kapitulatsiooniaktile, seda päeva loetakse II maailmasõja lõpuks KÜLM SÕDA – USA ja NSVLiidu, läänemaailma ja kommunistliku maailma vaheline pikaajaline vastasseis, kus mõlemad pooled hoidusid otsesest kokkupõrkest tänu tuumarelva olemasolule Sõja vormid: ● Propaganda ● Ideoloogia ● Majandus ● Kultuur Võidurelvastumine ja kriisid:
Õitsemisaeg Kasvukoht: poolvarju taluv valgus vähenõudlik niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi muld hekina Kasutamine Sordid levinud alusmetsaliik. Kasutatakse haljastuses, kuna talub hästi kärpimist ja suudab kasvada ka saastunud õhus, üks levinumaid hekitaimi Märkused AEDHORTENSIA Päritolu Lõuna-Sahhalin, Jaapan, Hiina Kõrgus 2m Kasvukuju Võrsed võrsed hallikas- kuni punakaspruunid, nõrgalt karvased, võrsete tippu jäävad talveks sageli õitepöörised Pungad 0,1-0,2 cm pikad, ümarad, võrsetega risti või tugevasti eemalehoiduvad lehed mõlemalt poolt karvased, alt sageli karedalt, elliptilised või munajad, 5-12 cm pikad, teritunud tipuga, Lehed ümardunud või laikiilja alusega ja saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad
Kõrgustikest on tähtsamad Kesk-Vene kõrgustik ja Volga-äärne kõrgustik. Kesk-Vene kõrgustiku põhjaosa nimetatakse ka Valdai kõrgustikuks. ( 30) Venemaa enamik suuri jõgesid voolab Põhja- Jäämerre. Nendeks on Põhja- Dvinaa, Petsoora, Ob, Jenissei, Leena, Indigirka, Kolõma. Suurimad saared on Novaja 26 Zemlja, Severnaja Zemlja ja Uus- Siberi saared ning Sahhalin. Venemaa suurimateks järvedeks on Kaspia meri, Baikal, Laadoga, Oneega, Taimõr, Hanka jne. Peale järvede on ka suur hulk veehoidlaid. ( 7 lk 302, 299) Suuremad ja tähtsamad linnad on Arhangelsk Dvina jõe suudmes, Vologda, pealinn Moskva ja soise Neeva jõe suudmes asetsev Venemaa suuremaid kauba- ja sadamalinnu Peterburg (see linn kandis vahepeal Leningradi nime). ( 30) Venemaa paikneb peamiselt parasvöötmes, ainult äärmine põhjaosa
& Zucc.) Carrière ajaani kuusk Võrsed paljad, läikivad, hele-kollakaspruunid (hele-hallikaspruunid). Okkad lamedad (õhukesed), kuni 0,2 cm laiad, 1...2 cm pikad, kaarjad, tömpja tipuga, alt sinakasvalged. Pealmised okkad ettepoole suunatud. Käbid 3...8 cm pikad, silinderjad, noorelt purpurjad, valminult pruunid, seemnesoomused kitsad, hambulised, sageli lainja servaga, läbimõõt 2,5...3 cm. H= 25...30 (50...60) m. Areaal: Ohhoota rannikuala, Kaug-Ida, Mandzuuria, Põhja-Korea, Sahhalin, Kuriili saared, Hokkaido. Eestis väga haruldane. Perekond Pseudotsuga Carr. EBATSUUGA © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 17 Pseudotsuga perekonda kuulub 5 (7) liiki, milledest 2 (P. menziesii ja P. macrocarpa) kasvavad Põhja-Ameerikas, 2 (P. sinensis ja P. wilsonii) Hiinas ja üks (P. japonica) Jaapanis. Kõrgetüvelised puud, sarnanevad
purjelaevadel Nadežda ja Neva. Viimase komandör oli kaptenleitnant Juri Lisjanski (1773– 1837). 7. augustil 1803 Kroonlinnast alanud ekspeditsiooni eesmärk oli Vaikse ookeani ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii kaubanduse arendamine ja Vene diplomaatide esinduse Jaapanisse toimetamine. Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtšatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue, mitšman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen.
· Käbid ovaalsed 2...4 cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,5 cm. Seemnesoomused valminud käbidel kaunis ligihoidvad. · Kattesoomused ulatuvad teravate tippudena välja käbi alumises osas. Noored käbid tumepunakaspurpursed. Käbid valmivad oktoobris, seemnete varisemine algab mais. 10. Kuriili lehis (Larix gmelinii var. japonica) ja siberi lehis (Larix sibirica) Larix gmelinii var. japonica - Areaal Lõuna-Kuriilid, Sahhalin, Kamtsatka. Kõrgus 25...30 m. Ei ole kasvupinnase suhtes eriti nõudlik, kuid kasvab kõige paremini hästi vett läbilaskvatel ja viljakatel karbonaatsetel muldadel. Mullatüüpidest on levinud kuivad liivmullad, happelised leetmullad, parasniisked pruunmullad, raskemad gleimullad ja veega küllastunud turvasmullad. · Okkad 20...40-kaupa, paiknevad lamekiirjalt 1...2,5 (4,5) cm pikad, alt sinakasrohelised.
annaabi.ee 
