· Seened jagunevad nelja hõimkonda- ikkeseened, kottseened, kandseened ja viburseened. Viburseened- elavad vees, paljunevad eostega ja liiguvad viburitega. Kõige vähem uuritud hõimkond. Ikkeseened- Evolutsiooniliselt vanemad seened, millel puuduvad rakuvaheseinad. Meenutavad ühte hiidrakku. On olemas nii sapotroofid(paljunevad sparangiumite abil, nt musttäpphallik), kui ka biotroofe(palju ka sümbionte, nt mükoriisa). NT: prk täpphallik, prk kerahallik, prk sõnnikuhallik · Mükotoksiin- seenemürk, see mürk, mis tapab on alfatoksiin. · Fototrapism- esineb sõnnikuhallikul, keerab end valguse liikumise suunas. Sparangium moodustub hüüfi tippu ja see paisub, kuni lõhkeb. Elutsüklis peab sõnnikuhallik läbima veise seedekulgla(eosed peab veis ära sööma). Kottseened- eosed valmivad eoskottides. Kottseente hulka kuulub nii hallitusseeni kui söögiseeni(kevadkogrits)
betoonseguga kahes osas ja mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Tabelis 4.3 ja 4.4 on välja toodud katsetulemused. Survetugevust määratakse katsekehadel 28 päeva möödudes. Koormamise kiirus hoitakse vahemikus 0,6 2ºC N/mm² s. Kui keha puruneb, määratakse purustav jõud. Tabel 4.3 Survetugevus ahjus Survetugevus, N/mm² Prk Prk Tihedus, Purustav Survepind, Prk nr vanus mass, g kg/m³ jõud, kN cm² Üksik Keskmine 28 1 päeva 2314 2334 190 100 18,05 28 17,9 2 päeva 2308 2325 185 100 17,58 28 3 päeva 2302 2296 190 100 18,05 Tabel 4.4 Survetugevus niiskes keskkonnas
4.2 Betoonisegu konsistents Koonuse vajumine oli 22 mm. See on lubatava piires. 4.3 Betooni survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95 4.3.1 Kivinemine temperatuuril 20oC Tabel 4.1 Tihed Purus Surve us tav Survetugevus [N/ mm2] Prk pind [g/cm3 jõud Prk Prk mass ] [kN] nr vanus [g] a b S [mm Üksik Kesk [mm] [mm2] ] 10029, 2,38
Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest - kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Õõnestelliste puhul arvutatakse maht koos tühikutega. Tulemus esitatakse kg/m³. Tabel nr 1 - Tiheduse määramin e Mõõtmed Mass Ruumala [mm] [g] [cm3] Tihedus [kg/m3] Prk nr pikkus laius kõrgus a b h m V 248 119 87,5 1 248 119 87,5 248 119 87,5 4916 2582,3 1904 249 119 87,5 2 249 119 87,5 249 118,5 87,5 4918 2589,08125 1900 248 119 88
Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures. Soolane vesi on tihedam. Maailmameri on soojuse koguja
katsega. 1600 g veest kasutati ära 1490 g. 1.5.8. Kivistunud proovikehade survetugevus ja tihedus 28 päeva vanuselt Katsekehi katsetati survetugevusele pärast 28 päevast kivinemist (13.03.2012). Survepindalaks oli 100 * 100 mm. Tabel 3. Betoonist proovikehade katsetulemused pärast 28 päevast kivinemist Purust Prk Tihedu av jõud Prk mass s, survel, Prk nr Jrk nr tsemen [g] 3 kg/m kN Survetugevus, MPa t üksi Õhus Vees
krt Omanik Inimesi Pindala 1 A. Kask 3 65,3 Variant 1. Tulpade nimed 1 A. Kask 3 65,3 Variant 2. Tabeli nimi 1 A. Kask 3 65,3 Variant 3. Oma funktsioon - Ta 1 A. Kask 3 65,3 Variant 4. Oma funktsioon - Tu Koostada oma funktsioon IND, mis vastab Exceli funktsioonile Function IND(prk, rivi, Optional tulp = 1) IND = prk(rivi, tulp) End Function Viidata piirkonna (tabeli) Kask 25 3400 1 elementidele VBAs saab nii Saar 21 5700 2 prk(rivi, tulp) Tamm 33 5680 3 prk(1, 1), prk(1, 2), prk(1,
Rp = (3*F*l) / (2*b*h2) Rp = proovikeha paindetugevus, [kgf/cm2]; F purustav jõud, [kgf]; l tugiava, [cm]; h proovikeha kõrgus, [cm] Tellisepartii paindetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetuse tulemustest, täpsusega 0,1 [N/mm2]. Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus paindetugevuse kõrvalekaldumine on üle 50% keskmisest paindetugevusest. 4. Töö tulemuste vormistamine Tabel 1. Katsetatud proovikehade tihedus Prk nr Proovike Maht, Mass, [g] Tihedus, [kg/m3] ha [cm3] mõõtmed , [mm] a b h üksik keskm. 1 250,7 118,3 87,8 2603,96 4990 1916,3 2 249,7 117,3 85,7 2510,14 4862 1936,9
4 4550 10.3 4400 4250 10.2 4100 10.1 3950 10 Prk nr 4 Prk nr 5 Prk nr 6 immutatud proovikehad 4, 5, 6 Graafik 2. Silikaattellise veeimavus mahu järgi. Ruumala Veeimavus 2650 21 20.8 2630 20.6
RP proovikeha paindetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N/mm2] l tugiava [mm] h proovikeha kõrgus [mm] b proovikeha laius [mm] Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võeta neid tulemusi, kus paindetugevus ületab enam kui 50 % keskmise paindetugevuse. 5. Katsetulemused 5.1 Tiheduse määramine Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike ha Maht Mass [g] Tihedus [kg/m3] mõõtme [cm3] Prk nr. d [mm] a b h Üksik Keskmine 251,5 119,5 88 1 252 119 88 2644 5024 1900 251,5 119 88,5 245 118 88 2 246 118 87 2542 4872 1917 247 119 87 251 119 87 3 251 119 87 2601 4876 1875
Katsekehad olid toatemperatuuril (+20 °C), +5 °C ning -28 °C. Painutatavust määrati ümber toru keeramise meetodil, kus leitakse, kas tekivad praod või keha lõheneb, kui materjali ümber toru keerata. Katsetati ka ilma toruta pööramist, kus keha murti tagasi ning jälgiti pragude ja lõhede tekkimist. 5. Katsetulemused 5.1.Pinnamassi leidmine Katsekeha mõõtmed Proovikeha Mass Pinnamass Prk nr Pikkus Laius Paksus kirjeldus [g] [kg/m2] [cm] [cm] [cm] 1 32.0 29.7 1.5 153.8 1.62 2 32.0 29.0 1.5 152.3 1.64 3 Bituthene 30.2 29.8 1.5 152.0 1.69 4 4000 32.5 29.5 1.5 151
Phytophthora infestans Hmk. Myxomycota Klass Myxomycetes Selts Physarales Sgk Physaraceae Kratisitt Fuligo septica Kratisitt Fuligo septica var flava Limaseen Mucilago crustacea Limaseen prk Arcyria Selts Liceales Sgk Reticulariaceae Hundipiim Lycogala epidendrum Enteridium lycoperdon Hmk. Kottseened Ascomycota Alamhmk. Pezizomycotina Selts Pezizales Sgk Discinaceae Kevadkorgits Gyromitra esculenta
EPS 99,6 84,4 4,8 40350 699,9 17,3 XPS 120,3 54,8 5,0 32962 1075,1 32,6 5.3 Soojusisolatsioonimaterjali veeimavuse määramine Tabel 2. Soojusisolatsioonmaterjali veeimavuse määramine mahu järgi Katsek Katsek Katsek eha eha eha Prk mõõtm Veeimavus [%] Prk nr. ruumal mass tähis ed a [cm3] [g] [mm] a b h Kuiv immu. üksik kesk. 1 199,5 199,5 48,9 32,6 86,4 1946,2 2,76
B 1202 1002 50 60220,2 1384,5 23,0 5.3 Soojusisolatsioonimaterjali veeimavuse määramine Valem 2. Wk = (( m7 m)/V)*100 [%] Tabel 2. Soojusisolatsioonmaterjali veeimavuse määramine mahu järgi Katsek Katsek Katsek eha eha eha mõõtm Veeimavus [%] Prk ruumal mass Prk nr. ed tähis a [cm3] [g] [mm] a b h Kuiv immu. üksik kesk. 1 200,2 199,9 49,0 1960,98 9 58,97 2,55 A 2,78 2 200,3 200 49,2 10 73,70
4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 5. Katse tulemused 5.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike ha Maht 3 Mass [g] Tihedus [kg/m3] Prk nr. mõõtme [cm ] d [mm] a b h Üksik Keskmine 248 119,5 87,5 1878 1 248,5 118,5 87,5 2580 4809,8 1864 248 118,5 87,5 250,5 119 88 2 251 118,5 87 2598 4879,6 1878 250,5 118,5 87
ainevahetuse. 19. Replikatsioon - matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. 20. Replikatsioonigeen viirusegeen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise. 21. Repressor regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumist promootor prk-ga. 22. RNA-viirus viirus, mille pärilikuinfo kandjaks on RNA. 23. Strukuurgeen geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. 24. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni 25. Transduktsioon viiruste poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel. 26
Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 4. Katse tulemused 4.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel 4.1 Proovik eha Maht Mass Tihedus [kg/m3] Prk nr. mõõtme [cm3] [g] d [cm] a b h üksik keskmine 1 11,8 24,9 8,7 2556 4932 1929,6 2 11,88 25,1 8,78 2618 4972 1899,2 3 11,9 25,07 8,8 2625 4984 1898,7 1862
1. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi järgi: (1) kus m kuivatatud proovikeha mass, g; V proovikeha maht, cm³. 1 Tabel 4.1 Tihedus Proovikeha mõõtmed, cm Maht, Tihedus, kg/m³ Prk nr. Mass, g cm³ a b h Üksik Keskmine 1 25,2 12,03 8,72 2643,5 5018 1898 2 24,98 11,97 8,75 2616,3 4988 1906 3 24,83 11,87 8,82 2599,5 4752 1828 1871
Valitsevad okas . lhet ja segametsad, mis katavad suure osa ameerikast ja kesk-põhja euroopa. Taimestik ja loomastik mitmekesine. Enamikus niisugustes metsades on perioode, kus vedelikuga perioodid on napid. 4. rohumaad nemad levivad troopika vöötmete kuivemates piirkondades. Rohumaadel on erimaades eri nimed: preeriad ameerikas, stepid venemaal ja ukrainas, pampa Lõuna-Ameerikas, pusta Ungaris, savann Aafrikas, mis on puisrohtla, palju rohttaimi, vähe puid. Veenappusega prk. 5. võsametsad on levinud vahemerelise kliimaga piirkondades, kus talved pehmed ja niisked ning suved põuased. Levivad peale euroopa ka kalifornias ja mehhiko edela osas, vähesel määral ka austraalias, tsiilis ja lõuna aafrikas. Kõik võsametsad kasvavad niisuguses prk-s, kus sademeid on vähem kui parasvöötme prk.-s. Domineerivad põuakindlad liigid. 6. kõrb, msi haldab maismaa piirkonnast 23%. Laiuvad veevaestes prk-s, kus aastane sademe
Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 5. Katse tulemused 5.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike ha Maht Mass [g] Tihedus [kg/m3] mõõtme [cm3] Prk nr. d [mm] a b h Üksik Keskmine 248 119,5 87,5 1878 1 248,5 118,5 87,5 2580 4809,8 1864 248 118,5 87,5 250,5 119 88 2 251 118,5 87 2598 4879,6 1878
proovikeha katsetulemustest. Rp = k 3F l2 (Valem 5) 2bh Kus, F-purustatav jõud [kgf] l- tugedevaheline kaugus [cm] b- proovikeha laius, cm h- proovikeha kõrgus [cm] k- ülemineku koefitsient 5. Tulemused 5.1 Tiheduse määramine Katsetatud proovikehade tihedused on toodud tabelis 1. Arvutused on tehtud valemi 1 järgi. Tabel 1. Katsekehade tihedused Prk Proovikeha mõõtmed [cm] Maht [cm3] Mass [g] Tihedus nr. [kg/m3] a b h 1. 24,83 11,85 8,77 2580,5 4941,2 1914 2. 24,81 11,88 8,76 2581,9 4935,4 1911,5 3
määratud): 1) Briti koolkond Smith, Perry, Rivers. Maailmas 1 kultuurikolle, millest levib mujale. Tegeleb selle otsimisega. Pakuti nt Muistset Egiptust, Hiinat jne.. (nt NSV ajal levitasid venelased ideed et kõik on algselt Venemaal leiutatud.) 2) Saksa-Austria- Grabner, Schmidt. Kultuuriringide teooria kultuurinähtused levivad ühest ühiskonnast teise üksikult või pundina (ei ole vaid 1 kultuurikandja rahvas, vaid vb ka suurem prk). 8 piirkonda. Nt Austraalia bumerangi prk (primitiivne prk mida esindas bumerang ehk mingi iseloomulik ese mis aitab prk määrata. Uurimine aitas mõelda, mis selles prk oluline on ja leida teisi sarnase vormiga esemete prki. Uuriti sarnasuste hulka ja kokkupuudete olemasolu , ühine ese=eri rahavaste kokkupuude (vahendatult või vahendamata). 3)Ameerika Wissler, Kroeber . Kultuuriareaalide teooria Kultuurielemendid arenevad, levivad (sarnaselt Saksa-Austra koolkonnale) kimpudena
2 CEM I 42,5 N 45 3 CEM I 42,5 N 45 4 CEM I 42,5 N 45 Kivistunud proovikehade survetugevused vastavalt pärast 1; 3; 7 ja 28 päeva normaaltingimustes viibimist. Survepindalaks on 100*100 mm. Rühm nr 2 C20/25 Tabel 3. Betoonist proovikehade katsetulemused vastavalt 1;3;7 ja 28 päeva pärast kivinemist Prk nr Jrk nr Proovi Prk Tihedu Purusta Survetugevus [MPa] keha mass s v jõud mõõtm ed [g] [kg/m3] Survel [mm] Pikkus Laius Kõrgus Õhus Vees Üksik Kesk [kN] Üksik Kesk 1 100 100 100 2396,6 1380,2 2358 175 17,5 188 2 100 100 100 2410,2 1391,2 2365 2360 165 16,5 17,7
120,1 99,9 4,8 759,5 plaat 120,0 99,9 4,8 57578 759,49 13,2 120,0 100 4,8 759,5 Tabel 5.2. Valge EPS plaadi veeimavuse määramine Mõõtme Mass Mass 7 Veeimavus d, [mm] õhus, [g] päeva [%] Prk nr pärast immuta mist, [g] Pikkus Laius Kõrgus Massi Mahu järgi järgi a b h mõ mimm7p wm wv
Eesjäsemed on lühemad kui tagajäsemed, Käed ja jalad haaramisvõimelised, Sõrmede/varvaste lamedad küüned. Pärdiklased on valdavalt päevase eluviisiga, neil on kõrgelt arenenud nägemis-, kuulmis-ja haistmismeel ning suhtlemisel kasutavad nad väga erinevaid näoilmeid. Inimlased on pärdiklastega üsna sarnased, ehki lähemas suguluses on nad inimahvlastega. Inimlaste ainus säilinud liik on päris inimene. Kokku kuulub esikloomaliste seltsi 52 nüüdisaegset prk-a, 79 prk-a ja 181 nüüdisaegset liiki. Autor:Andra Kabanen
Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus paindetugevuse kõrvalekaldumine on üle 50% keskmisest paindetugevusest. Vaata tabel 5.4.1. 4 5. TÖÖ TULEMUSED 5.1. Katsetatud proovikehade tihedus Tabel 5.1.1. Proovikehade tihedus Proovikeha mõõtmed Tihedus [kg/m3] [cm] Maht Prk nr. Mass[g] [cm3] a b h üksik keskmine 1 25,00 11,80 8,90 2625,5 5149,8 1961,45 2 24,80 11,80 8,87 2595,72 5131,2 1976,80 3 24,92 11,77 8,78 2575,25 5122,8 1989,25
k- 2,07 (katsearvuga seotud tegur) n (1 -kesk )2 i=1 s = n-1 4. Tulemused 4.1 Tiheduse määramine Katsetatud proovikehade tihedused on toodud tabelis 1. Arvutused on tehtud valemi 1 järgi. Tabel 1. Katsekehade tihedused Prk nr. Proovikeha mõõtmed [mm] Maht [mm3] Mass [g] Tihedus [kg/m3] a b h 1. 49,3 300,5 160,0 2370344 29,99 12,652 2. 49,2 295,0 160,0 2322240 29,44 12,677 3. 49,2 295,0 165,0 2394810 29,66 12,385 4
S Kus: ƒs – proovikeha survetugevus (N/mm2); F – purustav jõud (kN); S – proovikeha ristlõikepind (cm2). 5. KATSETULEMUSED 5.1. Tiheduse määramine Tabel 1: Tiheduse määramine Proovikeha mõõtmed, (mm) Ruumala Proovikeha Tihedus ρ (kg/ Prk nr. a b h V (m3) mass (g) m3) 120.00 251.00 88.00 1 121.00 250.00 87.00 0.0026 5014.8 1900 122.00 251.00 86.00 Keskmine 121.00 250.67 87.00 118.00 248.00 88.00 2 119.00 248.00 87.50 0.0026 4953.2 1922
Betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm. Kasutades teiste mõõtmetega katsekehi ei tohi arvutamisel unustada paranduskoefitsenti (100x100x100 mm juhul 0,95). Seeria survetugevuseks loetakse 3 katsetatud kuubi aritmeetiline keskmine (arvutatud täpsusega 0,1 N/mm2) survetugevus. Survetugevuse määramisel kasutatud andmed kantakse tabelisse. 4. Töö tulemuste vormistamine Segu koonusevajum 14mm Prk nr Valmista Katsetam Proovike Prk. Tihedus Keskmine tihedus mise ise ha vanus Mass [g] [kg/m3] [kg/m3] kuupäev kuupäev Õhus Vees 247-1 2450 1424 2388
4.2 Betoonisegu töödeldavuse määramine. Koonuse vajukiks saadi 1 cm. Seega on tegemist 4 Ma Purust Survetugevus Mõõdud Survepind n . jõud Prk Tihedus (N/mm2) Prk. Kivinem näit (kN) mass (kg/m3 nr. . kk a (g) ) a b c b S (cm (cm) (cm) (cm) (cm) (cm2) Üksik Keskm.
Sub min_el_allPD(A(), m, n, min) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, minimaalne element allpool peadiagonaali. Leiab minimaalse elemendi allpool peadiagonaali. Sub etteantud(A(), m, n, x, prk1 As Range) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, etteantud arv, massiivi A piirkond. Leiab massiivist kõik etteantud arvust väiksemad arvud ja väljastab need nihkega. Moodulite protseduurid Sub Loe_Tab(A(), m, n, prk) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Loeb tabeli töölehelt VBA massiivi. Sub Kir_Tab(A(), m, n, prk) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Kirjutab maatriksi A töölehele ettemääratud piirkonda. Sub Tee_massiiv() Kutsub protseduuri Kustuta. Küsib veergude ja ridade sisendeid, kui tegu on ruutmaatriksiga, siis k Loob juhuslike arvudega maatriksi ja vektori etteantud kohale. Väljastab kontrolli tulemusena lahtris
2142 133,9 13,1 223-2 + 20ºC 1023 40,9 4 4 30-40% RH 1022 40,9 4 223-3 + 20ºC 1234 49,4 4,8 9,2 30-40% RH 1133 45,3 4,4 5.5 Niiskussisaldus Tabel nr. 6 Niiskussisalduse määramine Prk nr. Prk mass Prk mass pärast Niiskussisaldus [%] keskkonnas [g] kuivatmist 70ºC juures 7 päeva [g] 222-1 139,4 108,1 22,5 222-2 28,4 19,7 30,6 222-3 38,6 34,2 11,4
1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Puidu liik mänd Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Prk nr enne kuivatamist peale kuivatamist 1 9 5,3 69,8 2 9,96 5,48 81,8 3 5,32 4,95 7,5 4 5,37 4,99 7,6 5 4,83 4,81 0,4
kirjutab vajalikud tulemid töölehele Protseduur tee_uus(A(), B(), m, mitu) moodustab uue maatriks B() maatriksi A() nendest ridadest, kus peadiagonaa m on ridade arv algses maatriksis A() ja mitu on ridade arv uues maatriksis B( Protseduur liida(A() ,B() ,m) liidab vektori B() maatriksi A() nendele ridadele, mille viimane element on neg Funktsioon neg_kesk_üpd(A(), m) leiab maatriksi A() negatiivsete elementide aritmeetilise keskmise, mis asuvad Protseduur värvi_maksreas(prk, m, n) leiab piirkonna prk, mille ridade arv on m ja veergude arv n, maksimaalse elem igas reas ja värvib selle ära Protseduur Jagamine(A(), s, t) jagab maatriksi A() iga elemendi, mis on suurem arvust t arvuga s Funktsioon maks_veerus(A(), m, v) leiab maatriksi A() veerus v maksimaalse elemendi Funktsioon M_suurK_R(A(), rida, n, arv) leiab maatriksi A(), mille veergude arv on n, rea mingist arvust suuremate elem Protseduur Tee_Maatriks()
Font.ColorIndex Kirja värv Resize(m, n) Ploki mõõtmete muutmine ActiveCell aktiivne lahter Rows.Count, Columns.Count Ridade, veergude, ActiveSheet aktiivne tööleht Interior.ColorIndex Tausta värv Cells.Count lahtrite arv Näiteid: ridu = Range("nimi").CurrentRegion.Rows.Count Set prk = ActiveCell. CurrentRegion Set prk = Range("tabel") veerge = lahter.CurrentRegion.Columns.Count Sheets("L_nimi").Range("nimi").Copy Range("M_koopia") prk.Cells(rida+2, 1) = avaldis Range("nimi").CurrentRegion.ClearContents Range("nimi").Offset(1, 0).Resize(2, 2).Delete xlShiftUp Range("nimi").Select ActiveCell.CurrentRegion.Clear Range("nimi").Offset(2, 0).Resize(1, 2).Insert xlShiftDown prk
2 166 310 184.3 182.6 235 168.4 177.4 325 182.6 Proovikeha mõõtmed Prk nr [mm] a b c 40 40 160 5 40 40 160 40 40 160 40 40 160 6 40 40 160 11 11 40 40 160 10 11 11 9 24 27 23 23 32 32 Paindetugevuse määramine Survetugevuse määramine
Ghirlandaio, della Francesca, Perugino, Pinturicchio jt · Kõrgrenessanss: On andnud kolm suurt nime. · Leonardo da Vinci(1452-1519)- Esindas tüüpilist renessansiaja inimeseideaali(inimene universaal). Oli leiutaja, mitmete loodusteaduste teerajaja. Kunstis oli arhitekt, skulptor ja maalikunstnik, peale selle muusik, luuletaja, improvisaator. 1482. Aastal asus ta Milanosse(Milanos olid kuulsad Sforza prk)keiser? Sforza kutsel, ametiks oli pidude korraldaja. Sellest perioodist on säilinud Madonna kaljukoopas. Seal tegi ta ühe oma kuulsaima töö Püha Õhtusöömaaja, Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale. Vahepeal läks Firenzesse, kus maalis oma kuulsa Mona Lisa ehk Gioconda.Francois I kutsus ta Prantsusmaale, kus ta jäi kuninglikuks kunstieksperdiks kuni surmani. Ta uuris põhjalikult inimese anatoomiat. Vitruviuse mees
Toas 950 225-2 kuivanud 990 1030 39,6 3,96 40% niiskuse 4,02 juures 990 225-3 1020 1050 40,8 4,08 Tabel 1.4 survetugevuse määramine 4.5 Niiskusesisalduse määramine Prk nr Prk mass Prk mass pärast Niiskussisaldus Keskmine keskkonnas [g] kuivatamist 70C [%] juures 7 päeva 224-1 57,6 45,6 20,8 23,55 224-2 111,2 82,0 26,3
Refelksikaare joonis 56. Seljaaju paiknemine, mõõtmed. Seljaajusegmendi mõiste, arv, jagunemine: Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm, Kraniaalselt läheb seljaaju üle piklikajuks, kaudselt lõpeb 1-2. Nimmelüli kõrgusel tervikuna. Pärst seljaajust väljumist liituvad selgmine ja kõhtmine juur vastavate lülivaheliste mulkude prk.-s seljaajunärviks e. spinaalnärviks. Seljaajusegmendiks nim. seljaaju osa , millest väljub paar selgmisi ja kõhtmisi juuri. Seljaaju segmente kokku 31: 8 keala-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. Igast segmendist väljuvad närvid innnerveerivad teatud kindlaid skeletilihaseid ja nahapiirkondi.Selajaaju hallaine seespool, valgeaine selle ümber.Seljaaju eesarves motoneuronid ja tagasarves kontaktneuronid. 57
Joonestatakse graafik F=f(). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt; kasutatakse valem 4, kuid P on graafikult määratav jõud). 5. Katsetulemused Puidu liik: KUUSK 5.1 Niiskussisalduse määramine Tabel nr 1. Niiskussisaldus Prk. nr. Keskkond Aastaringi Proovikeha Niiskuse Keskmine d mass [g] sisaldus niiskussisaldus [%] [%] enne Peale kuivamist kuivamist 1 õhkk. tihe 6,04 5,68 6,34
,_, soojaerijuhtivuseleidmine kaudslmeetodilon toodud Soojusisolatsioonimatedali punktis5.5. 5. Katsetulemused tihedusemaeramine 5.1Soojusisolatsioonimaterjali (EPS)tihedusem:i.?iramine Tabet5-1. Sooiusisolalsioonimatedali Prk ProoYikehamS6tmedJnm Maht, Mass, Tihedus, llr a b h keskm "-3 kg/-' 49.36 49.36 20,5 I 995,5 1t96,5 49,22 58626,7211992 49.16 49,00
Joonestatakse graafik F=f(). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt; kasutatakse valem 4, kuid P on graafikult määratav jõud). 5. Katse tulemused 5.1Puidu liik - mänd 5.2 Niiskusesisalduse määramine Tabel nr 1. Niiskussisaldus Prk. nr. Keskkond Aastaringi Proovikeha Niiskuse Keskmine d mass [g] sisaldus niiskussisaldus [%] [%] enne Peale kuivamist kuivamist 1 immut hõre 8,6 5,4 59,26
5 141.5 26 Klaasvill 101.5 101.7 140.5 141 101 141 27 0 28 0 8000 7000 6000 5000 4000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 d[mm] Mass[g] Maht [cm³]Tihedus [kg/m³] Prk nr h h_kesk m V ρ 1 40 2 40 40 145.4 292 497.9 3 40 4 101 5 101 101 874 1030.3 848.3 6 101 7
vesi, magnetväli Sagedased maavärinad Maa Maa 3 5 365, 26d keskm. Temp 15kraadi Kuu Marss 4 7 687d CO2, N2, Ar, O, veeaur Pooluste prk-a katab Phobos Mariner4 Läbimõõt 6750km Keskm.temp. 50Kraadi süsihappelume kiht Deimos (1965 Pilt pinnast) Väga hõre, kraatrine pind Enamik punakas kivi- kõrb, tih= 3,959
a c 9. Построить вектор O и найти его длину 10. Даны точки A(2; 3;1) и B (1; 2; 3) . Найти координаты вектора AB 11. Найти длину вектора a 3; 4;1 12. Дано a i 5k и b 2i 3 j 4k . Найти 2a b 13. Найти проекцию вектора a i 5k на вектор k : prk a 14. Дано a i 5k и b 2i 3 j 4k . Найти a b 15. Найти объем пирамиды, построенной на векторах a i j k , b 2i j 4k , c i2j . 16. Вычислить i15 i 32 i 20 17. Даны комплексные числа z1 1 2i , z2 5 3i . Найти частное чисел z1 и z2 . 18
1. Mis on loomulik iive? Loomulik iive on sündimuse ja suremuse vahe. Absoluutse iibe arvutamine 1000 el. Kohta. Miks see on vajalik? seda on vaja, et võrrelda teisi riike omavahel. Sünnid surmad/rahvaarv * 1000 %0 Millal on iive neg. Ja millal positiivne? kui sünnib inimesi vähem ja sureb rohkem. Positiivne siis, kui sünnid rohkem kui sureb. Millise prk. Rahvastik kasvab kiiresti? Aasia rahvastik. 2. arenenud ja vähemarenenud riigid. enam arenenud maad: kõrgetasemeline majandus, haridus ja arstiabi; enamik inimesi elab linnas; palju inimesi töötab kaubanduses ja teeninduses; kaasaegsed sidevahendid on laualt levinud; madal ja negatiivne iive; kõrge eluiga. vähem arenenud maad; madalatasemeline majandus, haridus ja arstiabi; enamik inimesi elab maal; palju inimesi
2) 90% usalduspiirid tegelikule keskväärtusele =0,5 [0,4981 , 0,5019] ja tegelikule dispersioonile 2=0,083 [0,0667 , 0,1068] Valimkeskmine ei sisaldu arvutatud usaldusvahemikus kuid valimdispersioon sisaldub. Keskväärtuse usaldusvahemiku leidmine: Dispersiooni usaldusvahemiku leidmine: Kasutatud valemeid TINV, CHIINV 3) =0,01 H0: =0,5 Ha: 0,5 Teststatistik: > Z=0,003 Kriitiline prk: Za/2=2,575 Kuna |Z|< Za/2 võime lugeda nullhüpoteesi kehtivaks. Samas on näha, et leitud valimkeskmine ei lange määratud piiridesse =0,01 juures. P=0,7912.
Kipsi tardumise ae g [min:sek] Taigna tardumise kulg Graafik 5.1 5.4. Tugevusnäitajate määramine Proovikehade vanus 7 ööpäeva 5.4.1. Paindetugevus Paindetugevuse Proovi määramine - keha Purusta Prk nr Proovikeha mõõtmed v jõud Paindetugevu kirjeld s us mm h b a kN N/mm2 85-1 40 40 160 0.85 3.1875 60 85-2 40 40 160 1.05 3.9375 3.6875 kraadi 85-3 40 40 160 1.05 3.9375
Pr 19. . Soojuslevi keskkonna kondenseerumisel. Re = t H A2 20. 21. . . kriitiline soojuskoormus vee keemisel suures mahus arvutatakse valemiga * - mulli Re*kr=68Ar4/9 *Prk-1/3 Kus Archimedese arv: Ar=( l*3 / 2 )*(´ - "/ " ) Kriitiline Reynoldsi arv: Re*kr=qkr*l */(r") Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5 Kui Re*>0,01 siis C=0,125; n=0,65 22. 23. . . . : · - . ( , . , . , .) · . : , , . ( , , « », .) Küttepinnata soojusvahetites ülekantav soojushulk avaldub võrrandiga:
f S ,W veesisaldus ja joonistati graafiliselt välja sõltuvus - W. Saadud survetugevused redutseeriti pärast 12%-lisele veesisaldusele. Selleks kasutati eelnevalt välja toodud valemeid. Katsetulemused on esitatud graafikul 1. Katsetatav puidu liik: MÄND Tabel 1. Niiskussisalduse määramine Proovikeha mass, [g] Niiskuse Keskmine Prk nr. Puidu olek enne peale sisaldus, niiskuse kuivatamist kuivatamist [%] sisaldus 4 5,6 5,2 7,70 5 õhkkuivad 4,9 4,6 6,50 7,0 6 4,8 4,5 6,70
annaabi.ee 
