ja kui teadlikud on sõnatähenduse aluseks olevad kujutlused ja hiljem mõisted. Mis on baassõnavara? Baassõnavara on esmane sõnavara, mis omandatakse. Kõige kiiremini areneb baassõnavara laps omandab eelkõige sageli esinevaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt. kass, koer, lind, pall, auto, ema, isa). Millised on kolm sõnadevaheliste semantiliste seoste liiki? Milleks on vaja õpetajal neid seoseid teada? Paradigmaatiline seda on õpetajal vaja teada selleks, et mõista, miks õpilased üht või teist sõna oma kõnes kasutavad ja miks nad just selle sõna kasuks otsustasid. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes ning sõnade tähenduse äratundmisele tajus. (Paradigmasse mööbel kuuluvate mööbliesemete nimetused) Süntagmaatiline seda on õpetajal vaja teada selleks, et õpetada lastele millega üks või teine keeleüksus kõnes võib kombineeruda või peab kombineeruma
paradigmaatilisteks seosteks, mis on vastastikku seotud. Süntagmaatiliste seoste abil on lausungi elemendid üksteisega seotud. Igal lekseemil on teatud morfosüntaktilised ja semantilised omadused, mis määravad selle kasutamise lausungis. Üksuse teksti kaasamine tähendab selle süntagmaatiliste omaduste realiseerimist. Süntagmaatiliste seoste puhul on lisaks grammatilistele ja semantilistele tingimustele oluline roll ka kommunikatiivsetel tingimustel. Leksika paradigmaatiline jagunemine peegeldab seoseid, mis eksisteerivad objektide ja nähtuste vahel tegelikkuses (tegelikud sisuseosed). Nt kui võtta kokku sõnad laud, tool, kapp, mööbel või punane, kollane, roheline, siis näeme nende sõnarühmade semantilist seost: mööbliesemete või värvide nimetusi. Paradigmaatiliselt seotud üksused on omavahel suunalistes sarnasusseostes. Paradigmaatilised seosed on hierarhilised (kõrgema tasandi üksus hõlmab alama tasandi üksusi)
tänapäeva keeles olemas). • Sõnaperre ei kuulu mitte ainult tuletised ja liitsõnad sama põhisõna baasil, vaid ka neist omakorda moodustatud sõnad. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed • Igal lekseemil on teatud morfosüntaktilised ja semantilised omadused. Lekseemi teksti kaasamine tähendab tema süntagmaatiliste omaduste realiseerimist. • Süntagmaatiline seos kajastab lekseemi seost temaga koos esinevate lekseemidega. • Leksika paradigmaatiline jagunemine peegeldab seoseid, mis eksisteerivad objektide ja nähtuste vahel tegelikkuses (tegelikud sisuseosed). • Paradigmaatiline seos kehtib tekstis esineva lekseemi ja mingite teiste lekseemide vahel, mida ei pruugi samas tekstis esineda. Verbi niitma võrgustik Põhilised paradigmaatilised seosed • semantilised rühmad ja teemaread • hierarhilised seosed: hüperonüümia, meronüümia • sarnasusseosed: sünonüümia • vastandusseosed: antonüümia jt.
Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus.
Kasutame gramaatilisi morfeeme, tüvevaheldust ja erinevaid lauseehitusi ( mis on kohustuslikud lauseliikmed ja mis järjekorras need on). Tüvevead on sõnajärje vead. Kõige keerulisemad on sihitiskäänded, tüvede vale kasutus, -ma ja -da tegevusnimed, abisõnad, umbisikuline tegumood , täisminevik ja ühildumisvead. Muukeelsetel lastel on nende omandamine raske ja on vaja õppida. Süntaksit ja morfoloogiat omavahel võrreldes on morfoloogia ikkagi raskem. Paradigmaatiline interferents on see kuidas öelda õiges kohas õigel viisil õiget asja.
Leksikona põhiüksused on sõnad ja nende kategooriad on sõnaliikid (nt substantiv, verb jne) Element üksuste, kategooriate ja nende realisatsoonide ühine nimetus. Iseloomulik ehk inherentne omadus kirjeldus, mis viitab esemetele ja elusolenditele. (nt Põhisõna on substantiiv) Distributsioon kõik need ümbrused ehk kontekstid, milles element võib esineda. Süntagmaatiline seos on nendel elementidel, mida saab ühendada lineaarseks järjendiks. (nt sõna hunt on süntagma). Paradigmaatiline seos on nendel elementidel, mida saab asendada üksteisega. Kommutatsioon on asendusoperatsioon. (nt foneemid /p l m s k/ ja sõnad puu, luu, muu, suu, kuu) Asendusseoses olevad elemendid moodustavad paradigma. Funktsionaalne ehk distinktiivne erinevus nt häälikute [s] ja [p] erinevus, sõnadel suu ja puu on erinev tähendus. Need sõnad on opositsioonis. Liiane erinevus häälikute erinevus ei anna erinevust tähenduses. (nt poolheliline [h] ja helitu [h] sõnas viha)
kommunikatiivne ruum. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad, foneemid. Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised/assotsiatiivsed reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17
2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism Mõelda mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid? Vaata millal elas, paigutada ajateljele et arusaada millised olid teemad!!! 1. Antiikaeg Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel, maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3. Uusaeg/Modernism narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich, Kant, Locke, Hobbes, Rousseau sai läbi sõdade tulemusel, suured ideed marksism, liberalism (muutus sest sõjad ja m´pettumus) 4. Postmodernism eitus eelnevale, Derrida, Wittgenstein, Lyotard, suurte narratiivide eitamine
autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ühiskonda kooshoidev nähtus. Funktsionalistlik:Bronislaw Malinowski(1884-1942)-müüt kui religiooni väljendus. Strukturalistlik:Claude Levy-Strauss(1908-2009)-paradigmaatiline struktuur. Semiootiline:Juri Lotman-evolutsiooniline ja tüpoloogiline lähenemine müüdile. Fenomenoloogiline:Mircea Eliade(1907-1987)püha aeg ja maailma kese müütides. Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus:Jaan Puhvel. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreeka:Müüt-mythos = kõne. Mütoloogia- mythos+logos=jutulugu. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid.
Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum. 20. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 21. Strukturalism ja poststrukturalism
Märk on miski mis asendab midagi kellegi jaoks mingis suhtes või mahus Kasutame märki millegi kokkuvõtmiseks. Semioloogia. Tähistaja ja tähistatu suhe on täiesti juhuslik. Sõna laud ei ole lauaga mingit sisulist tähendust, sõna väike ei ole väiksem ku sõna suur. Ühel häälikul ei ole mingit kindlat tähendust, ta saavutab ähenduse sõna sees mingite teiste häälikute kõrval. Erinevus keelemärkide vahel loeb. Horisontaalne ehk süntagmaatiline Vertikaalne ehk paradigmaatiline Me asendame ühe sõna ja see muudab kogu lause tähenduse (paradigmaatiline) Keel kontrueerib reaalsust mitte ei peegelda. erinevad keeled konstrueerivad erinevat reaalsust. Me saame reaalsust kogeda ainult tõlgendussüsteemide kaudu. Kant Meil on olemas teatud konseptsioon millega me reaalsusest aru saame, aga reaalsust otse tajuda ei saa . Me saame kasutada keelt et reaalsusest aru saada, aga me konstrueerime oma reaalsuse keele kaudu.
mõtteviis.Riigi roll on aidata kaasa ettevõtluses olemasolevate oskuste pidevale uuenemisele. Riigi erinevad poliitikad võimaldavad pidevalt uuendada suhtelisi konkurentsieeliseid 12.Võrdle omavahel kontseptsioonide ,,paradigma", ,,tehnoloogiline paradigma" ja ,,tehnoloogilis-majanduslik paradigma" sarnasusi ja erinevusi, too näiteid. ,,paradigma"- teadusliku arengu aluseks ei ole järkjärguline teadmiste lineaarne kuhjumine, vaid on mõjutatud perioodiliste revolutsioonide poolt nn "paradigmaatiline muutus". ,,tehnoloogiline paradigma"- Tehnoloogiline paradigma esindab nö kirjutamata kokkulepet asjaosaliste poolt, mis on heakskiidetud arenemissuund (search direction) ja mida võib pidada parendatud või parimaks toote/teenuse/tehnoloogia vormiks. Näide: Uued suunised uute toodete, produktiivsuse ja turgude osas (1950 1960ndatel nt sõiduautod ja lennukid enam suuremad, samuti kiiremad. 1960ndate lõpp ja 1970ndad
16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Keel kui süsteem; keelereeglid · süntagmaatilised · pragmaatilised · (hierarhilised) Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism
· Koogamine- ~2kuud. juhuslik häälitsemine emots heaolu korral · Lalin: max 7-8 kuud.geneetiliselt prorammeeritud, kujuneb silbimoodustusmehhanism, areneb keelekeskkonnas. · Intonatsioonimudelid. · 8-9k-selt hakkab mõistma sõnu. Foneemikuulmise ja kõnetaju (mõne sõna mõistmine situatsioonis) areng! Aktiivne matkimine. .................. 2. Grammatika eelne periood: 1,5-2a · süntagmaatiline periood · paradigmaatiline periood · sõnad muutuvad tähenduslikuks · kas väga kitsad tähenduslikult · kahe sõna lause ................................. 3. Grammatika omandamise periood: Grammatika on veider · tuumsõnad on need, mis palju korduvad · paradigmaatiline grammatika kujuneb 2a Kõnearengu psühholingvistilised seaduspärasused · kõne areng algab 1st sõnast, see on reema (kuni 1a) · semantiline süntaks, agrammatiline kett (alates 1-2a) · ..
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga
Kõik see kerkis esile konfrontatsioonidest. Tekkis palju gruppe, ei olnud homogeenne. Kõigepealt tulid hipid, kus kadusid maskuliinne ja feminiinne sellele vastandusid skinheadid. Siis punkarid jen iga muusikastiili järgi eluviis. Selle käigus tekkis tarbimisühiskond. Vaba aja ja töösuhetes mingid töövormid hakkasid kaduma. Kolmene mudel kahese asemel. Kõik see omavahel seotud. Eluviisi valikud laienesid. "elamusratsionaalsus", kogemusühiskond. Praeguse hetke paradigmaatiline eeskuju on "valikute langetaja", kes nõjatub "elamusratsionaalsusele". Neid eluviise on väga palju, võivad kattuda. Välised tingimsued struktureeritakse eesmärgiga saada võimalikult häid siseseid mõjusid... hea ilus elu. Elamusühiskonna teooria kolm esteetilist skeemi ehk eluviis tüüpi: Kõrgkultuuri skeem klassikaline muuskka, muuseumid, hea kirjandus, konteplatsioon, antibarbaarsus (rahulikkus), täisuslikkus; triviaalne skeem kodumaised lood, TV-
Okuleesika- nägemis, silmakontakt Taktiilne kommunikatsioon- puudutamine Prokseemika- kommunikatsiooni distants Poliitilise ja ideoloogilise diskursuse kriitika (R. Fowler, G. Kress, T. van Dijk jt) Võimustruktuuride peegeldumine keeles Informatsiooni edastamise ja mitteedastamise (varjamise) vormid Kommunikatiivne kontekst, kommunikatsiooni mikro- ja makrostruktuurid Jerome Bruner: kognitiivne narratoloogia- mõtlemise seostumine jutustamisega Paradigmaatiline (teaduslik-loogiline) ja narratiivne mõtlemine- Psühholoogiline narratoloogia Traumateooria ja jutustamise terapeutiline tähendus- inimene kaotab kriitilistes olukordades võime jutustada, teraapia aitab inimesel vabaneda pealesurutud narratiividest, et inku saaks keskenduda oma narratiividele, haiged inimesed vajavad võimalust end väljendada 6.Luule. Värsisüsteemid ja värsimõõdud- riim, meedium, rütm Vabavärss Sõnad naasevad sõjatult, sest nad on vahepealt muutnud meelt.
.. ning selle teoreetiline alus ei ole paraku veel "kandev" (mainstream) teaduslikes ajakirjades, samuti koostatud nt mõned ütlused ettevõtluse iseloomustamiseks: käsiraamatud, mis arendavad valdkonnale omast ühist · Casson (1994): ettevõtja kohal on majandusteoorias "tühik" teadmiste tuumkogumit · Aldrich & Baker (1997): kaootiline ja eel-paradigmaatiline · ... arengufaas, distsipliin ei ole veel piisavalt hästi piiritletud · lootustandev (promising) (Shane & Venkataraman 2000) · eklektiline (Verheul et al 2001) Lisaks: · kontseptuaalse raamistikuta (Shane & Venkataraman 2000) · ettevõtlusalaste artiklite arv peamistes juhtimisalastes ajakirjades kasvab,
18. retooriline pöördumine ehk apostroof Laena mulle kannelt, Vanemuine! (Kalevipoeg) 19. retooriline küsimus (Kas siis selle maa keel.. (KJP)) / dilemma (retooriline küsimus endalt) Keele organiseerituse kaks külge ja nende seos kesksete kujunditega: 1.metonüümia külgnevus / süntagmaatiline printsiip 2.metafoor sarnasus / paradigmaatiline printsiip Retoorika tavatähendus: tundelise, kõmisev, oraatorlik keel (võib olla neg varjund, ent see sõltub kontekstist). kuidas need Kujundid toimivad erinevatel tasanditel, eripärasus keele tavaolukorra suhtes, keeleti erinevalt toimiv, kunstilisuse vaheldumine ja nende taustsüsteemid (romantistmi kirjandus retooriline, kujundlik, ent selle taustal eristub nt realistlik kirjandus. = kõik sõltub foonist) Katus: -süntagmaatiline printsiip - metonüümia - mõisteasendus s
Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus ei ole üks ühiskonnas käibel olevaist sotsiaalsetest praktikatest 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest a) dekonstruktsiooni, uushistoritsismi mõjul > teist tüüpi tekstide, nt. ajalugu, filosoofia faktuaalsuse problematiseerimine, paradigmaatiline muutus > teadmine ei ole võimalik, on võimalik ainult tõlgendamine b) poliitilise kriitika mõjul Kirjandus - funktsionaalne, mitte ontoloogiline (olemusõpetuslik) kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides (majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju)
tagada vert struktuuri hierarhia). Väga semantilised, tähistatav asub alati kõrgemal tasandil kui tunnused ise. Jagunevad: a) tunnused, mille tähistatav on implitsiitne, otse nimetamata, nõuavad lugejalt teat pingutust (tegelase seisund, atmosfäärikirjeldused) b) tunnused, mille tähistatav tekstis eksplitsiitne – valmis informatsioon, tegelaste identifitseerimine ajas ja ruumis (nimetatakse ka informantideks). Tunnusel on paradigmaatiline suhe korrelaadiga. Distributiivse funkts puhul tegu metonüümilise suhtega, neid iseloomust. verb ‘tegema’, tunnuse (integratiivse) puhul on tegu metafoorilise suhtega, neid iseloomustab verb ‘olema’. Kõik need tunnused teenivad kardinaalsetest funktsioonidest koosneva tuuma väljaarendamist, tekst hargneb katalüsaatorite – tunnuste ja informantide kaudu. Järgnevus jutustuses ongi tuumfunktsioonide ahel, mis omavahel seotud
Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus ei ole üks ühiskonnas käibel olevaist sotsiaalsetest praktikatest 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest a) dekonstruktsiooni, uushistoritsismi mõjul > teist tüüpi tekstide, nt. ajalugu, filosoofia faktuaalsuse problematiseerimine, paradigmaatiline muutus > teadmine ei ole võimalik, on võimalik ainult tõlgendamine b) poliitilise kriitika mõjul Kirjandus - funktsionaalne, mitte ontoloogiline (olemusõpetuslik) kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides (majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju)
4. adekvaatsus -- kas nad (tähistaja ja tähistatav) langevad kokku või on üks neist "laiem". 5. eksistentsiaalsus -- kas nende suhe eeldab eksistentsiaalset seost märki kasutava subjektiga. Lingvistikas ei segata märgi mõistet lähedaste sugulusterminitega. süntagma-süsteem (Saussure süntagmaatiline ja paradigmaatiline telg). Need vastavad kahele mõttetegevuse vormile (hiljem Jakobson metonüümia ja metafoor).Nt. menüüs kõik võimalikud pakutavad toidud restoranis, kuid sealt sobiva valides muutub tähendus. denotatsioon-konnotatsioon . 1960 aastal lõi Barthes koos Todorovi, Genette'i ja Kristevaga ajakirja "Tel Quel,, eesmärgiks oli Barthes'i poliitilise semioloogia projekti semiotiseerimine TQ ülesanded:
olemasolu võimatu. See on kui teoreetiline piir semiootikale. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad, foneemid. Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised/assotsiatiivsed reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega.
Psühhoanalüütiline müüdikäsitlus Otto Rank kangelaste tüpoloogia Sigmund Freud müütide ja unenägude seos, projektsioon Carl Gustav Jung kollektiivne arhetüüp, mis kajastub müütides ja unenägudes Strukturalistik lähenemine Vladimir Propp muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil Claude Levy-Strauss - paradigmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (või uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Soome-ugri ja indoeuroopa mütoloogiate erinevusi · Allikate erinevus soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist) · Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus
Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus.
väikseimat võimalikku fonoloogiliste üksuste järjendit, milleks sõna on võimalik morfeemanalüüsi käigus jagada. Morf – morfeemi konkreetne realisatsioon sõnavormis Grammatilised morfeemid väljendavad keelesiseseid struktuurisuhteid. Käändelõppe peetakse grammatilisteks morfeemideks, kuigi teatud juhtudel võib neilgi olla konkreetsem individuaalne tähendus, mis on siiski paradigmaatiline Morfeeme jagatakse ka vabadeks ja seotud morfeemideks. Vaba morfeem võib mis tahes oma allomorfi kujul esineda iseseisva sõnana, ilma et sellele peaks liituma muud morfoloogilist ainest, nt vaba, tule, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga.
Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus.
46. Tähenduskomponendid. Sõna dentonatsiooni saab kirjeldada komponentide abil. Tähenduskomponendid on esitatud üldiselt binaarsetena (ehk kas on + või ei ole -), vastavalt kas komponen on omane või mitte. Mida täpsem on dentonatsioon, seda vähematele referentidele see viitab. Eri keeltes on eri lekseemid ja dentonatsioonid sama asja väljendamiseks, nii kujunebki erinev semantiline struktuur. 47. Tähendusväljad. Sõnade paradigmaatiline kokkukuuluvus võib olla tugevam või nõrgem. Rühm sõnu, mis on omavahel semantiliselt määratlevates paradigmaatilistes suhetes, moodustavad semantilise välja. 48. Sünonüümia, hüponüümia, meronüümia, vastandlikkus. Sünonüümia e samatähenduslikkus - kahe või rohkema vormilt erineva lekseemi dentonatsiooni identsust. (sünonüümid) Täielik sünonüümia eeldab, et sünonüüme saab üksteisega asendada kõikides kontekstides.
(11) tabu ehk sõnakeeld (hallivatimees hunt) (12) eufemism pehmendav ümberütlus (kus teil siin saab käsi pesta? - kus vannituba on?) (13) iroonia (oh kui kena!) (14) hüperbool kunstiline liialdus (ääretu meri) (15) litootes kunstiline vähendamine (maja oli marjasuurune) Keele organiseerituse kaks külge ja nende seos kesksete kujunditega: 1.metonüümia külgnevus / süntagmaatiline printsiip 2.metafoor sarnasus / paradigmaatiline printsiip Retoorika tavatähendus: tundelise, kõmisev, oraatorlik keel (võib olla neg varjund, ent see sõltub kontekstist). kuidas need kujundid toimivad erinevatel tasanditel, eripärasus keele tavaolukorra suhtes, keeleti erinevalt toimiv, kunstilisuse vaheldumine ja nende taustsüsteemid (romantistmi kirjandus retooriline, kujundlik, ent selle taustal eristub nt realistlik kirjandus. = kõik sõltub foonistt Katus (ehk väga üldine kokkuvõte)
Peirce ütles, et märk on miski, mis asendab midagi kellegi jaoks, mingis suhtes või mahus. Asendab reaalsust. Representatsioon. de Saussure'i jaoks on tähistajal ja tähistataval täiesti juhuslik suhe. Sõnal "laud" ei ole mingit seost päris lauaga, see on vaid kultuuriline kokkulepe. Sõna "suur" ei ole kuidagi suurem, kui sõna "väike". Seos ei ole olemuslik. Aga representatsiooni puhul peaks see seos olema olemuslik. Tähendus toimib horisontaalselt ja vertikaalselt: 1. Vertikaal-paradigmaatiline: me saame sõnu teistega asendada. Algul räägiti metsavendadest kui bandiitidest, nüüd aga kui vabadusvõitlejatest. Reaalsus on kogu aeg sama, aga üks sõna asendati teisega. 2. Horisontaal-süntagmaatiline: me saame sõnu üksteise järele lisada, tähendus selgub lausesse viimase sõna lisamisel Me korrastame sõnade kaudu oma reaalsust, kujundame seda. Mitte reaalsus ei loo keelt, vaid keel loob reaalsuse. (Sellele vaidles vastu Raymond Williams, kes oli strukturalismi vastu
mis vastab tõele, kuid nad lähtusid selles täiesti uskumatutest asjadest, mis ei tundu üldse loogilised. Semantika loogikas ja filosoofias · Gotlob Frege (1849-1925) jaotas tähenduse valdkonna kaheks 1) sisemiseks tähenduseks (eeltingimuseks) ja 2) väimiseks tähenduseks (ekstentsionaalne). · Rudolf Carnap (1891-1970) Ta on pärit Viini loogilisest ringist. Ta emigreerus Ameerikasse. Ta muutis radikaalselt Ameerika filosoofiat paradigmaatiline suund oli üsna konservatiivne, ta tuli ja muutis ta loogiliseks positivismiks. Ta lähtub Frege eristusest, kuid ütleb, et need asjad ei ole tasakaalsu. Meil on kolme tüüpi sisteeme 1) süsteemid ilma tähenduseta; 2) süsteemid millel on mingi sisemine tähendus; 3) süsteemid, millel on väline tähendus. · Willard Van Orman Wuine (1908-2000) Sisemine ja väline tähendus pole erinevad
Lapse jaoks üks olulne osa on rühmade moodustamine. Sest asju on rohkem kui sõnu. Et objekte, nähtusi on siis vaja rühmitada. Sõnad ja kõne üldse aitavad lapsel neid rühmi moodustada. Teda parandatakse, kui ta eksib, analüüsiv mõju ja mõtestav ehk seoste loomine. KÕNE JA MÄLU 1) keelemälu: ebateadlikult säilitame mälus keeleüksusi ja nendega sooritiatud oppe, assotsiatiivseid seoseid. Keeleüksuste seoseid on semnatilisi (paradigmaatiline, süntagmaatiline ja tuletusseosed w derivatsiooniseosed) ja formaalsed. Seosed võivad olla ka puht formaalsed. Mida madalam intellekt, seda enam ilmenvad formaalsed seosed (foneetlised, grammatilised). 2) Operatiivmälu ehk töömälu: 7-/+2 semantilist või keelelist üksust, kõnesegmenti. Mida suudab tulemuse saavutamiseni mälus hoida. Üksuste arv on pm piiratud. (7-/+2) Lapse töömälu on seotud ühe sõna hääldamise probleemidega. Eelmine
*täheuds ei tulene üskühele seostest, vaid erinevusest keelemärkide vahel ema on seotud m õsitega isa, poeg, tütar roheline tuli valgusfooris ainult erinevus m ärkide vahel, pole kuskil kirjas, et roheline lubab liikuda, VAID ERINEVUS m ärk omandab tähenduse erinedes teistest märkidest puudub loomulik t ähendus *horsontaalne (süntagmaatiline) telg üks sõna liidetakse teisega, tähendus selgub teisega ühinedes *vertikaalne (paradigmaatiline) telgt ähendus selgb siis, kui me asendame ühe sõna teisega *keel, mida me ei räägi selleks, et peegeldada reaalset maailma *keel paneb kokku meie reaalsuse, paneb selle kokku, kujundab selle *keeles ei ole ideid või helisid, mis oleksid eksisteerinud enne ligvistilist süsteemi *on ainult idee ja kõlatasandi erinevused, mida süsteem kajastab *FdeS on v õimalik terve teadus märkidest semioloogia Claude LeviStrauss (19082009) 40 *kultuur kui nähtus
work and leisure. Unemployment vs employment; ALMP (active labour market policy) esiletõus Flexicurity e. paindlik turvalisus: employers- easier to hire and to fire (flexibility), employees- maintaining benefits (security), job security vrs. employment security Statism vs Liberalism: Et muuta LMP ettevõtlussõbralikumaks, on vaja riigi jõulisemat sekkumist. Aktiveerimine kui uus paradigma Paradigmaatiline muutus: uued poliitika eesmärgid ja instrumendid, uuendatud/muutunud institutsionaalne korraldus. Aktiveerimisparadigma põhijooned: Palgatöö e. hõive kui tähtsaim ühiskonna sidumise vahend, töösuhete paindlikumaks muutmine, hõive soosimine (isegi nõudmine) sotsiaalhüviste asemel, seniste töötute kaitse ja hõivega tegelevate institutsioonide reform kõikjal Euroopas. Riigi jõulisem roll Varasem töötute kaitse poliitika pole tõhus
Sõnal "laud" ei ole mingit seost päris lauaga, see on vaid kultuuriline kokkulepe. Malemängus võib ratsu olla ükskõik millise kujuga. Sõna "suur" ei ole kuidagi suurem, kui sõna "väike". Seos ei ole olemuslik. Aga representatsiooni puhul peaks see seos olema olemuslik. Tähistajad erinevad teineteisest: · Horisontaalne süntagmaatiline telg. Sõna liidetakse teisega, täiendame koguaeg. Tähendus selgub lausesse viimase sõna lisamisel. Vertikaalne paradigmaatiline telg. Tähendus algab siis, kui asendame ühe sõna teisega (ideoloogia). Nt. Algul räägiti metsavendadest kui bandiitidest, nüüd aga kui vabadusvõitlejatest. Reaalsus on kogu aeg sama, aga üks sõna asendati teisega. Saussure väidab, et me korrastame sõnade kaudu oma reaalsust, kujundame seda. Mitte reaalsus ei loo keelt, vaid keel loob reaalsuse. (Sellele vaidles vastu Raymond Williams, kes oli strukturalismi vastu.) Keeles pole keele eelseid helisid. M
Charles Bally väljaantuna postuumselt 1916. aastal. Diakrooniline ja sünkrooniline Saussure oli esimene kes eristas omavahel diakroonilise ja sünkroonilise keele. Diakrooniline kuidas keel on läbi aja muutunud. Sünkrooniline kuidas keel ühes kindlas ajahetkes toimib. Langue ja parole - Langue: keele grammatika ja keele struktuur, parole: kõnekeel, kuidas keelt tegelikult kasutatakse. Süntagmaatiline ja assotsiatiivne (paradigmaatiline) süntagmaatiline: suhted lause sees, lause pindmine suhe., assotsiatiivne: alternatiivsed suhted lause sees. tähistaja ja tähistatav (signifier ja signified) Tähistaja: sõna või sümbol, mis midagi esindab. Tähistaja: sõna, mis midagi tähistab. Tähistaja ja tähistatav moodustavad kokku märgi, tähise (sign), mis on kokkuleppeline. Levi-Strauss (1908 2009) Prantsuse juudi perekonnast vanaisa rabi Religioonil suur mõju tema uurimustes
Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus EI OLE üks ühiskonnas käibel olevaist praktikatest. 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutustest. a) Dekonstruktsiooni, uushistoritsismi (ka ,,uus" kirjanduslugu fookuses väikesed detailid) mõjul teist tüüpi tekstide, nt ajalugu, filosoofia faktuaalsuse proplematiseeimine, paradigmaatiline muutus teadmine ei ole võimalik, on võimalik ainult tõlgendamine. Seega tähendas faktualiseerimine ühtlasi, et kõik on tõlgendamise küsimus. b) Poliitilise kriitika mõjul. Kirjandus on funktsionaalne, mite ontolooigline kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. On olnud oluline ajupesu viis normid ja ideoloogiad toimiviad ning inimene võtab läbi hea jutustuse need
Vajadus taolise materjali järele johtub eelkõige kasvatusteaduste eriala spetsiifikast. Tänapäevane kasvatusteaduste süsteem haarab endasse suure hulga erinevaid kasvatusteaduslikke ja pedagoogilisi distsipliine, alates üldkasvatusteadusest, andragoogikast ja eripedagoogikast ning lõpetades ainedidaktikatega, lisaks kasvatusfilosoofilise sisuga uurimused. Kõiki neid distsipliine ühendab kasvatusteadusliku probleemi nägemine. Kasvatusteadustele on omane ka paradigmaatiline ja kontseptuaalne mitmekesisus, kasvatusteaduslik uurimistöö võib olla nii uurimusliku kui arendusliku iseloomuga. Seetõttu kerkib tihti küsimus, kas antud töö on kasvatusteaduslik. Käesolev juhend peab silmas mõlemat aspekti ja on mõeldud üliõpilastele abivahendiks kasvatusteadusliku uurimistöö igal etapil kavandamisest kaitsmiseni. Järgnevas esitatud materjal jaguneb sisult nelja valdkonda: esimeses osas käsitletakse
aegamisi lähendas liberalismile v konservatismile. Sotsialism oli mõjutatud autoritest ning nende utoopilistest ideedest (Babeuf, Saint- Simon, Fourier, Blanc). Marx pidas oma sotsialismi teaduslikuks, kuigi ka tema lahendused olid üsna utoopilised. Sotsialistliku liikumise võib jagada kaheks etapiks 1789-1848 Teine etapp pärast 1848 a peale Marxi ja Engelsi manifesti. Esimene etapp oli utoopiline, mitmekesine pilt. Diskuteeriti paljude küsimuste üle. Järgmine etapp oli paradigmaatiline. Need lähtusid kommunstliku partei manifestist. Utoopiliste sotialistide peamised ideed: Esimesed autorid olid inglased: Thomas Paine ,,Rights of Man" 1791 nõudis maa ja vara ümber jagamist, selle võtmist rikastelt. Thomas Spence pidas lahendiks kogu maa omandi andmist ühiskondlikku kasutusse. Tuleb kaotada eraomand. Robert Owen New Lanark'i puuvillavabrik sotimaal. ,,new moral world" 1820. hakkas propageerima muid sotsiaalseid küsimusi inglise sots poliitikasse
Saussure jaoks oli tähistaja ja tähistatava suhe täiesti juhustuslik. Sõnal laud pole seost esemenega mida me nimetame lauaks. Sõna suur pole kuidagi suurem kui sõna väike Tegemist on niisiis sellise seosega, mis on kokulepe inimeste vahel. o Horisontaalne (süntagmaatiline) ja vertikaalne (paradigmaatiline) tasand. Horistontaalne lisatakse uusi sõnu süsteemi Vertikaalne tasand tähendus selgub siis kui me asendame teise sõna. o Keeles on ainult idee ja kõla tasandid. (VMS) o Saussure semioloogia (teadus märkidest). o Levi-Strauss o Marksisim Marxi loogika on strukturalistlik. (marxi loogika:
sõnad isa, poeg ja tütar kuuluvad mingisse seostuvasse skeemi. ka roheline tuli toimib ainult struktuuri sees (sellel puudub sisuline motiveering) tallinntartu kella 3ne rong erineb kella 5sest rongist. nad on niikuinii erinevad, aga me eristame neid peamiselt selle järgi, et nad on kella kolmene ja kella viiene. saussure : süntagmaatilise ja paradigmaatilise telje erinevus süntagm telg on horisontaalne : see puudutab näiteks sõnade järjekorda paradigmaatiline on vertikaalne : kust tulevad sõnad mida me järjestame horisontaalsel teljel me saame tähenduse viimase sõna lisamisel (siin oli enne sõna «lisamus») paradigmaatilisel teljel saame tähenduse kui asendame mõne sõna teisega külla sisenesid metsavennad külla sisenesid bandiidid reaalsus ei muutu siin, jääb samaks, ainult märke kombineeritakse teismoodi. erinevad keeled kujundavad erineva reaalsuse eesti keel loob teistsuguse reaalsuse kui vene keel
õpetamisel. Psühholoogid uurivad samade andmete põhjal semantilisi välju ja püüavad nende põhjal välja selgitada inimteadmiste struktuuri. Psühholingvistikat huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Nimelt vastab inimene harilikult kas paradigmaatiliselt (koer-kass, punane-sinine) või süntagmaatiliselt (koer-haugub, punane-kleit). On selgunud, et koolieelikutel on reeglina ülekaalus süntagmaatilised assotsiatsioonid, 6-7-aastaselt aga toimub paradigmaatiline nihe. Peale selle, vastuste laad sõltub stiimulsõna liigist. Näiteks tegusõnad, võrreldes nimisõnadega, kutsuvad alati esile enam süntagmaatilisi assotsiatsioone. Nimetatud eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogikale, võimaldades välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. Kuigi psühholingvistika uurib eelkõige sõnakasutust, pakuvad talle huvi ka teised tulemused (assotsiatsioonisõnastikud, teadmiste struktuur jne.). Võtame teise näite — keeleüksuse
mitmekesisem. Seetõttu tuleb usaldada uurimistulemuste kasutamise üle lõplike otsuste tegemine nendele inimestele, keda see otseselt puudutab. 21 Niglas (2003: 39), kes on analüüsinud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite vahekorda sotsiaal- ja kasvatusteaduslikus uurimistöös rõhutab, et kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite vahekord on nii eilses kui tänases uurimistegelikkuses tunduvalt komplitseeritum kui paradigmaatiline vaateviis seda eeldab. Seega praktikast lähtuvalt ei ole õige kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist vastanduvateks pidada. Kui eesmärgiks pidada sotsiaal- ja kasvatusteadusliku uurimuse kvaliteeti, siis tundub siiski mõistlikum kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevuste rõhutamise asemel rääkida paljudest uurimisstrateegiatest, mis omavahel võrreldes leiame nii sarnaseid kui erinevaid jooni ning enam tähelepanu
Sümptomite eripära, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi (s.o patsiendi -- ,,subjektiivsed sümptomid") ja adressaadi (s.o arsti -- ,,obj. sümptomid") jaoks erinevad. Sümptomid paradigmaatilistes süsteemides ja süntagmaatilistes ahelates Aktuaalsed (kimp sümptomeid, eristatud üheaegselt, nt inimkeha erinevates regioonides) ja temporaalsed süntagmad (kaelkirjakute ekskremendi auditiivne kontroll) Paradigmaatiline sümptomite süsteem (sümptomite kompuuteranalüüs) IKOON - tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh (tähenduse ülekanne kvantiteedisuhte alusel. Nt osa või üksiktunnus terviku asemel (Kreml 'Venemaa'), tervik osa asemel (maailm 'ümbritsevad inimesed' ei taha mu
3) paika panna kuidas mingit kontseptsiooni mõista ja kuidas mõõta 4) koguda vajalik andmestik 5) analüüsida tulemusi 6) otsustada, kas saab tuletada kaugeleulatuvaid järeldusi 7) pakkuda välja esialgne järeldus 2 3 POLIITIKA"TEADUS"? Kriitika poliitika kui teaduse kohta: 1. Paradigma vähesus Paradigma on raamistik, mis annab teaduslikule uurimisvaldkonnale orientatsiooni ja suuna. Paradigmaatiline teadusel on 4 elementi: a) Kontseptsioon (concept) annab vastuse mis küsimustele. b) Teooria on süstemaatiliselt seotud üldistuste kogum, mis annab selgitusi ja ennustusi erinevate mõistete seotuse kohta. Vastab miks ja kuidas küsimustele. c) Tõlgendamise reeglid, millele tuginedes saab väita kas ennustamine ja selgitamine teooriale tuginedes on õige. d) Sõlmkohtadest aru saamine, paneb paika need küsimused, mida saab lahendada
kohta sõltuvad kasutatud meetoditest ja metodoloogiast. Õigusteaduse ja õigusteooria põhimeetodid (mitte ainsad!) on: filosoofiline, dogmaatiline, ajalooline, võrdlev, sotsioloogiline ning õiguspoliitiline. Igaühe abil neist uuritakse objekti erinevast aspektist. Omaette võttes ei võimalda neist ükski ilmselt õigusnormi kõigis võimalikes aspektides tunnetada, kõik koos aga annavad kompleksse pildi. Õigusnormi struktuuri ning liikide üldkäsitus on seetõttu piltlikult paradigmaatiline raamistus, "katus" mille alla mahuvad omakorda konkreetsed erinevate koolkondade doktriinid ning kontseptsioonid. Iga doktriini ning kontseptsiooni käsitus (interpretatsioon) sõltub uurimisel valitud meetodi(te)st ning metodoloogiast, aga samuti kriteeriumide valikust (näiteks objekti mahu osas: osa või tervik; üldine või üksik; üldine või eriline jne). Oluline on seegi, kas vastavast meetodist lähtuti järjekindlalt või ebajärjekindlalt
Sissejuhatuses õigusteooriasse tulevad vaatluse alla eeskätt traditsioonilised normativistlikud doktriinid ja kontseptsioonid õigusest ning riigist, mis peaksid andma süsteemse aluse teistsuguste teoreetiliste alustega võrdlemiseks. *** TEEMA 1. PÕHIMÕISTED: Riik, õigus; instituut; institutsioon; termin; definitsioon; klassifikatsioon; doktriin; kontseptsioon; paradigma, paradigmaatiline; tunnetusprotsess; teadus; teaduse objekt, teaduse aine; reaalteadused, humanitaarteadused; sotsiaal- ehk ühiskonnateadused; õigusteadus ning -teooria (kui poliitilised, nii üldistavad kui ka rakenduslikud, kui ühtsed teadused); õigusteooria ning õigusteaduse sisu; teooria õigusest ehk seadusandluse teooria; teooria õiguslikust praktikast ehk otsustamise teooria; teooria õiguse uurimisest ehk uurimise
annaabi.ee 
