Innovatsioon kordamisküsimused (3)

1.Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega?
Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia , sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad.
2.Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise ; tooge näiteid.
Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted.

• Pakutava toote või teenuse uudsus : pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, sulepea , fotoaparaadi, nõudepesumasina, telefonipanga jne turuletoomine maailmas.
  
• Protsessi uudsus: pakkuda seda viisil, millele teisel pole midagi vastu panna – kiiremini, madalamate kuludega, kliendile kohandatumalt jne. Nt: Pilkingtoni leht- ehk floatklaasi protsess, Bessemeri terase protsess, internetipangandus, online-raamatukaubandus.
  
• Keerukus : Pakkuda midagi, mida teistel on raske põhjalikult omandada. Nt: Rolls -Royce ja lennukimootoreid- ainult käputäis konkurente suudavad toime tulla seonduva keeruka mehaanika töötlemise ja metallurgiaga.
  
• Intellektuaalse omandi õiguslik kaitse. – pakkuda midagi mida teised ei saa ilma litsentsi-vm tasu maskmata (ülimenukad ravimid Zantac).
  
• Konkurentsieelise rea laiendamine. – konkurentsi aluste nihutamine. Nt toote hinnalt hinnale ja kvaliteedile. (jaapani autotööstus)
  
• Ajastamine. esmategija eelis – esimeseks olemine võib tagada märkimisväärse turuosa uutes tootevaldkondades (amazon.com, yahoo ).
  
• Kiire järgneja eelis – jälgida kedagi teist alguses vigu tegemas ning liikuda siis kiiresti jätkutoote juurde ( Palm Pilot)
  
• Viimilistlemata/platformi disain . – pakkuda midagi, millele on võimalik üles ehitada teisi variatsioone ja põlvkondi.( CD, DVD, Walkmani arhitektuur, Intel)Reeglite ümberkirjutamine. – pakkuda midagi, mis esindab täiesti uut toote või protsessikontseptsiooni. (kirjutamismasinad vs elektrooniline tekstotöötlus, jää vs külmikud) Protsesside ümberpaigutamine – süüsteemi osade omavahelise töö ümberkorraldamine (efektiivsemate võrgustike ehitamine; Zara ja Benetton rõivaste, Dell arvutite ülekanne ühest rakenduskontekstist teise – väljakujunenud elementide kombineerimine eri turgude tarbeks. (polükarbonaatraattad- nagu veerevpagas arendatud laste mänguasjadeks)
  

3.Kirjeldage innovatsiooni erinevaid tüüpe ning tooge näiteid, sh inkrementaalsest ja radikaalsest innovatsioonist.
1)Tooteinnovatsioon-muutused asjades (tooted/teenused), mida organisatsioon pakub. Nt: uue disainiga auto, uus väikelapse õnnetusjuhtumi kindlustuspakett, uus kodumeelelahutussüsteem
2)Protsessi-innovatsioon- muutused nende loomise ja kättetoimetamise moodustes. Nt: Muutus auto või kodumeelelahutussüsteemi tootmismeetodites ja kasutatavates seadmestes.
3)Positsiooni-innovatsioon- muutused toodete/teenuste turuletoomise kontekstis. Nt: Suurbritannia vanaks tooteks oli Lucozade, mis oli suunatud kosumist vajavate lastele ja vanuritele, kuid hiljem esitleti toodet uue tervisejoogina, mis oli sihitud kasvavale fitness -turule, kus seda pakutakse treeningu jõudlust parandava tervisejoogina.
4)Paradigmainnovatsioon- muutused organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. Nt: nihe odavlennuliinide suunas, kindlustus - jm finantsteenuste pakkumine online´is.
5) Inkrementaalne e järkinnovatsioon – järk-järguline olemasolevate toodete edasiarendamine. Nt: autode, lennukite, telerite uued versioonid.
6) Radikaalne või baasinnovatsioon – olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis-, kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Nt: auruenergia, IKT-„ revolutsioon “, biotehnoloogia .
4.Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja?
Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis (Joseph A.
Schumpeter).
“Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Nad lähenevad innovatsioonile selle kõige
laiemas mõttes, hõlmates nii uusi tehnoloogiaid kui ka uusi toimimisviise” Michael Porter (1990)
“Innovatiivne äri on selline, mis elab ja hingab “väljaspool karbimõtlemist”. See ei seisne pelgalt heades ideedes, see
on kombinatsioon headest ideedest, motiveeritud töötajatest ja vaistlikust mõistmisest, mida teie klient vajab” Richard Branson (1998)
“Innovatsioon on uute ideede edukas rakendamine” – Suurbritannia kaubandus‐ ja tööstusministeeriumi innovatsiooniosakond (2004).
5.Kirjeldage innovatsiooniprotsessi eri faase ning edu orientiire.
Faasid :1)Vaadelda ja uurida oma keskkondi (sise-ja väliskeskkonda), et püüda ja töödelda signaale potentsiaalse innovatsiooni kohta.
2)Teha strateegiline valik nende potentsiaalsete innovatsiooni käivitajate hulgast- valida, mille tegemisse organisatsioon ressursse suunab.
3)Eraldada valikule ressursse- võimaldades teadmusressursse selle rakendamiseks.
4)Innovatsioon ellu viia, kasvatades seda alates ideest läbi erinavate astmete kuni lõpliku rakendamiseni.
5)Eelnenud faaside edu-ja läbikukkumiskogemuste analüüs, et õppida, kuidas protsessi paremini juhtida.
Edu orientiirid (lk.88):1)Otsingufaas 2)Valikufaas 3)Elluviimine 4) Teadmusressursside omandamine 5)Projekti elluviimine 6)Innovatsiooni käivitamine 7)Õppimine ja reinnoveerimine
6.Kirjeldage tehnoloogia elutsükli erinevaid faase, tooge näiteid.
Esimeses faasis on tootearendus , standardite konkurents . On vähe ettevõtteid, kes selle tootega on turule tulnud. Arenduskulutused on suured ning esineb kõrge risk, et toode kukub läbi. Edasi selguvad trajektoorid ja standardid . Järgmises faasis kasvab konkurents, sest nagu näha, ei kukkunud toode turul läbi, ja teisedki ettevõtted on tulnud turule, seega kasvab inkrementaalsete tooteinnovatsioonide arv. Esineb kiire tootlikkuse kasv, ja imiteerimine, sest toode on edukas. Positiivne mastaabisääst. On ka trajektoori ja standardite uuenemise võimalus. Ning viimases faasis on siis toote aegumine, tekivad oligopolid. Esineb vähene innovatsioon, ning sedagi peamiselt ainult protsessides. Mastaabisäästu vähenemine.
7.Mis on patent ning millises tehnoloogia elutsükli faasis enam patenteerimist aset leiab?
Patendiks nimetatakse kaitsedokumenti, mis antakse välja Patendiameti poolt peale leiutise kandmist riiklikusse patendiregistrisse. Leiutis kantakse registrisse aga peale ekspertiisi läbimist Patendiametis. Patendiameti eksperdid kontrollivad, kas kaitsmiseks esitatud leiutis vastab kolmele kriteeriumile: uudsus, leiutustase (vt seletust eespool), tööstuslik kasutatavus. Juhul, kui üks nendest tingimustest ei ole rahuldatud, siis leiutisele patenti välja ei anta . Patendikaitse kehtib leiutisele 20 aastat, kusjuures patendi jõushoidmiseks peab tasuma iga aastaseid jõushoidmise lõive. Enam patenteerimist esineb esimese faasi ajal, kui trajektoor ja standardid on selgunud .
8.Kuidas erinevad innovatsioon majandussektorite kaupa?
1)Tarnijast sõltuv: põllumajandus, teenindus. Peamised tehnoloogiaallikad: tarnijad , tootmisõpe. Positsioonid põhinevad mittetehnoloogilistel eelistel. Paindlik reageerimine kasutajale.
2)Mastaabiintensiivne: autod, tsiviilehitus. Peamised tehnoloogiaallikad: tootmisprojekteerimine, tootmisõpe. 3)Kuluefektiivsed ja turvalised keerulised tooted ja protsessid. Parima praktika levik kavandamises, tootmises ja levitamises.
4)Teaduspõhine: elektroonika, kemikaalid . Tehnoloogia: baasuuringud, teadus ja arendus. Tehniliselt seotud toodete väljatootmine. Täiendava kapitali omandamine, divisjonipiiride ümberhindamine.
5)Teadusintensiivne: finantsid, jäekaubandus. Tehnoloogia: tarkvara -ja süsteemiosakonnad, tarnijad. Uued tooted ja teenused. IT-lahenduste sobitamine klientide vajadustega.
6)Spetsialiseerunud tarnijad. Tehnoloogia: kavandamine, edasijõudnud kasutajad. Kasutajate vajaduste jälgimine ja neile reageerimine. Tihedad sidemed edasijõudnud kasutajatega.
9.Miks spetsialiseeruvad ettevõtted erinevates riikides erinevatesse valdkondadesse?
spetsialiseerumine antud riigi kontekstis suurema potentsiaaliga aladele ;
Loomulikult, mida ettevõtted teevad ja milliseid tehnoloogiaid nad rakendavad ja arendavad, on märkimisväärsel määral mõjutatud keskkonnast, miles nad tegutsevad. Majandusteadlased kalduvad keskkonda defineerima läbi turgude. Samas, turgude taga on toodete tarbijad (nõudlus) ja tootmissisendide tarnijad (võivad olla nii ettevõtted kui organisatsioonid , nt teised firmad), nende eelistused ning piirangud, millega nad silmitsi seisavad. Majandusteadlaste hulgas on kasvav arusaam, et tähtsad on ülikoolid, valitsusepoolsed finantseerimist pakuvad agentuurid, standardid, pangad ja pangandussüstem, seadusandlus , jne. Eri riikides on erinevad ka kõik need faktorid.
10.Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel?
Tugev kohalik „nõudlussurve“ teatavat tüüpi toodetele loob kohalike ettevõtete jaoks uuendusvõimalusi, eriti kui nõudlus sõltub klientidega näost näkku suhtlemisest.
11.Milline on riigi roll ettevõtluskeskkonna arendamisel?
Väga palju sõltub just riigist, millist võimalusi ta arenemiseks pakub.Investeerimistegevused, mis loovad innovatiivseid võimalusi seadmete ja tootmissisendite kohalikele tarnijatele. Riiklikud arendusalased kompetentsid, ettevõtlussektori juhtimise süsteem. Riigil on inimressursi, teaduse ja hariduse arendamisel oluline roll. Vähemal või rohkemal määral on innovatsiooni arenguks vajalik kõrgetasemeline haridus - ja teadussüsteem, innovatsiooni rakendamist reguleeriv õiguslik raamistik, toetavad poliitilised meetmed, rahastamisvõimalused ja kogu ühiskonna innovatsioonimeelne mõtteviis.Riigi roll on aidata kaasa ettevõtluses olemasolevate oskuste pidevale uuenemisele. Riigi erinevad poliitikad võimaldavad pidevalt uuendada suhtelisi konkurentsieeliseid
12.Võrdle omavahel kontseptsioonide „ paradigma ”, „tehnoloogiline paradigma” ja „tehnoloogilis-majanduslik paradigma” sarnasusi ja erinevusi, too näiteid.
„paradigma“- teadusliku arengu aluseks ei ole järkjärguline teadmiste lineaarne kuhjumine, vaid on mõjutatud perioodiliste revolutsioonide poolt – nn “paradigmaatiline muutus”.
„tehnoloogiline paradigma“- Tehnoloogiline paradigma esindab nö kirjutamata kokkulepet asjaosaliste poolt, mis on
heakskiidetud arenemissuund (search direction) ja mida võib pidada parendatud või parimaks toote/teenuse/tehnoloogia vormiks. Näide: Uued suunised uute toodete, produktiivsuse ja turgude osas (1950 1960ndatel nt sõiduautod ja lennukid – enam suuremad, samuti kiiremad. 1960ndate lõpp ja 1970ndad mikroprotsessorid (ja neil põhinevad tooted) loodetakse olevat enam kiiremad, väiksemad, võimsamad, odavad.
1. järjepidev innovatsioon – tehnoloogilise paradigm toimimine ja areng – uuendused/muudatused samas
trajektooris 2. mitte järjepidev ehk radikaalne innovatsioon – uue paradigma algatus – hüpe uude.
Tehnoloogilis-majanduslik paradigma“- “ Best practice model” uute tehnoloogiate kõige efektiivsemaks kasutamiseks nii uutes kui olemasolevates majandusharudes - > viitab kõige optimaalsele, efektiivsemale ja kasumlikumale uute innovatsioonide potentsiaali ärakasutamise võimalustele. Seonduvalt revolutsiooniga uutest majandusvaldkondadest saavad kasvuallikad, mis omakorda õhutavad laiaulatuslikku reo reorganiseerimist ja produktiivsuse kasvu erinevate valdkondade osas – sotsiaal-majanduslik mõju.
13.Analüüsige ja võrrelge tehnoloogilise paradigma ja tehnoloogilis-majandusliku paradigma erinevatest elutsüklitest tulenevaid võimalusi ja piiranguid ettevõtete innovatsioonistrateegiatele, tooge näiteid.
Esimeses faasis suudavad teadmiste piiratud leviku tõttu oluliselt paremaid tehnoloogiaid kasutada ja tekkinud uutele turgudele lahendusi pakkuda väga vähesed ettevõtted -> asümmeetrilised turud , kus tooted on unikaalsed, lahendused kaitstud patentidega, toote hind väga kõrge. Selles faasis lihtne tekitada monopoolseid “võitja võtab kõik” turge –
suured võimalused kasumiks, suured riskid .
Teine faas - uudsete toodete kvaliteet muutub masskasutuseks sobilikuks, turule tekkinud konkurentsi ja hindade languse tõttu toimub turu plahvatuslik kasv, toimub uue infrastruktuuri loomine, mis on ühtlasi sellele turul kõige suuremate kasumite võtmise ajaks.
Kolmas faas - tootjate pakutavad lahendused ühtlustuvad. Turulosalejad suudavad pakkuda põhilistes funktsioonides sarnaseid lahendusi(standardiseerumine). Kuna esimesed turud on küllastumas, viiakse tootmine ja olemasolevate toodete edasiarendamine välja arenguriikidesse/teistesse madalatehnoloogilistesse tööstustesse.
Neljas faas - tehnoloogia potentsiaal ammendub , uus tehnoloogia ja uued tooted.
14.Kirjelda viimase 200 aasta peamist viite tehnoloogilis-majanduslikku paradigma Carlota Perezi järgi (alustades sisendist, peamisest infrastruktuurist, tuumiktööstusvaldkonnast, tuumikriigist ning lõpetades peamiste innovatsiooniprintsiipidega, sh organisatoorsed- institutsionaalsed muudatused).
I Tööstusrevolutsioon. Arkwright’s Cromford tehase avamine 1771, puuvill ja raud arenesid peamiselt. Suurbritannia on tuumikriigiks. Tootmisprotsesside mehaniseerimine kui tõukejõud uuele organisatoorisele struktuurile – tehased asendamaks käsitsi ketramistja kudumist pisiettevõtluses.
II Aurujõu ja raudtee ajastu. Stephenson Rocket aurumasin 1829. Aurujõud rakenduseks mitmetes tööstusharudes (sh tekstiil ) ja transportvahenditele nagu rong ja aurujõul liikuvad laevad. Tuumikriigiks on Suurbritannia. Raudteetööstuse areng toetas teiste tööstusharude arengut (postiteenus (penny post), telegraaf, jne) -> omakorda muude valdkondade organiseeritust. Aurujõud vabastas tööstuse asukoha seotuse vajaduse veejõu allikaga; raudtee vabastas tööstuse transportimisvõimaluse osas kanalitest.
III Elektri, terase ja tehnikaajastu . Carnegie Bessemer Steel tehas, Pittsburgh, Pennsylvania, 1875. Teras sisendiks laiale ringile tööstusharudele, ehitus, konservikarbid (toiduaine tööstus); masinad, seadmed , relvad, transpordivahendid , ülisuured sillad ja muud struktuurid . Tootmises “ economies of scale ” – vertikaalne integratsioon organisatsiooni tasandil, ettevõtte keskmise suuruse kasv. Hind määrav ja viib monopolide, oligopolide ja kartellide tekkele. Tuumikriikideks võib pidada Suurbritanniat, USA ja Saksamaa.
IV Nafta , autode ja massitootmise ajastu. Mudel T tootmise algus 1908. Masstootmine – tööjaotus ja konveierliinil põhinev tootmine. Standardiseerimine . Odav nafta ja vastavad tehnoloogiad tänu millele energiatootmine ja naftasaadustel põhinevad tooted üha enam odavamad – kütus autode sisepõlemismootoritele; samuti asfaltteede väljaehitamisele; energiaallikas elektritootmisele. Naftasaadustel põhinevad tooted ja kasvav võimalik rakenduste ulatus erinevates majandusharudes – plastmass ja sünteetika igaks otstarbeks. Maanteed ja magistraalide võrgustik, universaalne elektri kättesaadavus, rahvusvaheline telefoniühendus ja telegramm, lennujaamad ja lennuliinid, kütusejaotussüsteemid. Maanteede võrgustik ja elekter igas kodus tegi võimalikus laiaulatusliku äärelinnastumise (samuti ehitusvaldkonna buumi). Masstootmisega seotult näeme rahvusvahelise ettevõtte tõusu. Tuumikriigiks on USA.
V Informatsiooni ja telekommunikatsiooni ajastu. Inteli 1971 mikroprotsessor. Odav ja võimas elektrooniline “kiip” arvutitele ja telekommunikatsiooniseadmetele. EM: seadmete digitaliseerimine ja miniaturiseerimine). Info- ja andmetöötlus seadmete ja teenuste kasv. NT:mikroprotsessorid juhivad peaaegu kõiki digitaalseadmeid alates kellraadiotest kuni autode sissepritsesüsteemideni. Infrastruktuur: Interneti roll erinevate struktuuride ja käitumismustrite muutmisel alustades kaubandusest, finantssektorist ja lõpetades ühiskonnaga tervikuna . Muudatus materiaalsetelt (mass-toodetud) toodetelt enam teenuste ehk immateriaalsuse poole. Organisatoorne muudatus – võrgustikud kui alternatiiv laiaulatusliku masstootmisel levikule ( Fordism ) nn “timmitud tootmine” (Lean Production ) ehk Toyotism . Aluseks Jaapani autotööstus ja põhineb tootmismeetodite paindlikkusel:
- mass customization (ühildus paindlikkuse ja standardtootmisplatvormide vahel võimaldamaks klientide erisoovidega arvestamist)
- just-in time delivery (vähendada ladustamiskulusid)
- allhanke võrgustikud (väikefirmad)
- töötajate kaasamine ja oskuste arendamine.
15.Analüüsi konkreetse majandussektori ja ettevõtte tegevusala näitel revolutsiooniliste tehnoloogiate (nt IKT/biotehnoloogia/materjalitehnoloogia jne) mõju ettevõtte tehnoloogia juhtimisstrateegiale.
Biotehnoloogia suur mõju teadus- ja arendusprogrammidele põllumajanduslike toiduainete sektoris. Biotehnoloogiat kasutatakse tootmise võtmeprotsesside efektiivuse suurendamiseks (toiduainete tööstus).
16.Defineeri mõisted positiivne, negatiivne ja konstantne mastaabiefekt .
Negatiivne- tootmise laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu suurenemine. Positiivne tootmise laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu vähenemine. Konstantne- tootmiskulud jäävad muutumtuks, sõltumata tootmise laienemisest.
17.Kirjelda mastaabiefekti erinevust mastaabisäästu ja mitmekülgsussäästu puhul (increasing returns to scale vs economies of scope).
Mastaabisäästu puhul hoidakse kokku kulud ning üritatakse vähendada tooteühiku hinda. Seeläbi suurendataks tulusid. Siin on oluline proportsionaalsus. Tulud peavad kasvama proportsionaalselt kulude vähendamisele.Mitmekülgsussäästu puhul rakendatakse samad tootmis- ja turustamismehhanismid erinevatele toodetele ning seeläbi vähendatakse kulusid . Proportsionaalsus ei ole oluline.
18.Analüüsi mastaabiefekti (economies of scale) erinevust erinevate majandusvaldkondade puhul ja selle muutumist ajas.
Põllumajanduses on mastaabisääst pigem negatiivne, kuna ressurss piiratud, v.a. tegevustes, kus tehnoloogiline komponent kõrge. Viimasel juhul on mastaabisäästust kasusaaja enamasti ka tehnoloogia omanik. Tööstuses, eriti tehnoloogia mahukas tootmises, on võimalik tugevalt positiivne mastaabisääst. Seetõttu on innovatsioon siin väga tulus . VEEL?
19.Miks õppimiskõverad muutuvad laugeks (flat)?
20.Kirjelda toote elutsüklit konkurentsi ja tehnoloogilise küpsuse vaatevinklist.
Kõigepealt toimub tootearendus. Selle ajal konkureerivad omavahel vähesed ettevõted ning konkurents väljendub selles, kes esimesena sätestab tootestandarti. Esimesel etapil on kõrged arenduskulud ning ka kõrge risk. Selle etapi lõpus selgunevad standartid ja trajektoor kujuneb välja. Algab periood, kus kasvab konkurents seoses sellega, et suurendatakse inkrementaalset innovatsiooni ning ka tooteimitatsiooni. Selle ajal kasvab tootlikkus ning esineb positiivne mastaabisääst. Peale selle tuleb elutsükli hääbumine, kui toode aeguneb ning selle potentsiaal on ära kasutatud. Peatub innovatsioon, uusi lahendusi ei leita ning tekkib võimalus standardite ja trajektoori muutumiseks.
21.Kuidas on tehnoloogilised trajektoorid ja organisatsiooniline võimekus omavahel seotud?
Tehnoloogilised trajektoorid loovad konkurentsi ning panevad ettevõtted proovile. Firmad, mis ei suuda uue trajektooriga kohaneda, kaovad turult. Samas, tehnoloogilise trajektoori muutmine tuleneb sellest, et erinevad firmad omavahel konkureerivad. Organisatsiooniline võimekus konkurentsile vastu pidada toob varem või hiljem endaga vajadust trajektoori muutmiseks ning edaspidiseks arenguks.
22. Mida mõistetakse rahvusliku innovatsioonisüsteemi all; kirjelda rahvusliku innovatsioonisüsteemi erinevaid osapooli, nende rolli vastavas süsteemis ning mõju ettevõtluskeskkonnale?
Rahvuslik innovatsioonisüsteem on organisatsioonide (sh ettevõtete, ülikoolide, valitsusasutuste) ja nendevaheliste
suhete süsteem, mille raames toimub majanduslikult kasulike teadmiste ja tehnoloogiate loomine, levitamine ja
rakendamine.
23.Mis on peamised klassikalised lähenemised riigi rollile innovatsioonipoliitikas ja mis on olnud nende peamised avaldumisvormid ajaloolises perspektiivis?
1)Rahva juhtimine "õige äri juurde", s.t majanduskasvu tegevusspetsiifilise olemuse
tunnustamine ajaloolise alguspunktina.
2)Suhtelise eelise loomine "õiges äris". Kõikide edukate, rikkamatele riikidele järelejõudmise
strateegiate ühiseks elemendiks on veendumus, et vaba kaubandust ei vajata seni, kuni riik pole
loonud suhtelist eelist "õiges" majandustegevuses
3)Väga tugev rõhuasetus riigi rollile infrastruktuuri tagajana.
4) Standardite kehtestamine on olnud riigi väga oluline ülesanne, seda nii uusklassikalisest
vaatepunktist tehingukulude vähendamiseks kui evolutsioonilisest vaatepunktist standardse
masstoodangu aluse moodustamiseks.
5) Riigi kohustus tagada oskustööjõud ja ettevõtlus varude vähesuse korral.
6) Kui just mitte uskuda Say seadust - et pakkumine loob ise nõudluse -, on riigil selgelt oluline
roll üldise nõudluse loomisel.
7) Riik on etendanud väga tugevat, tehnoloogilisi piire nihutavat rolli, olles riikliku toodangu
kvaliteedinõudluse tagaja - nõudluse kaupade järele, mille tootmine oli alati tehniliste võimaluste
piiril.
8) Rõhuasetus teadmiste ja hariduse väärtusele.
9) Pikaajaline eesmärk - sarnane sellele, mida nimetati 19. sajandi USA-s Kõrge palga
strateegiaks - s.t eesmärgiks oli kõrge palk kui selline.
10) Ülalnimetatud struktuuride tugevdamiseks üles ehitatud õigussüsteemi tähtsuse mõistmine.
11) Riik kui viimase instantsi ettevõtja ja kapitalist .
24. Selgita erinevaid kommertsialiseerimis- ja turundusevõtteid toote, tehnoloogia ja turgude uudsusest tulenevalt, too näiteid.
1)Uudsete tooteomaduste kindlakstegemine ja hindamine(ühendanalüüs)
2)Uute turgude või võimaluste identifitseerimine ja hindamine(segmentimine)
3)Uudsete toodete ning teenuste ostu ja kasutamise edendamine.
25. Mis on põhifaktorid innovatsiooni levikuprotsessides, too näiteid.
1)suhteline eelis. Nt: maksumus, finantstootlus 2)ühilduvus. Nt: olemasolevad oskused ja toimimisviisid; väärtused ja normid. 3)keerukus-millises ulatuses peetakse innovatsiooni raskesti mõistetavaks või kasutatavaks. Nt: võetakse kiiremini kasutusel innovatsioonid, millest on kasutajatel kergem aru saada. 4)katsetavus-tähendab seda, millises ulatuses saab innovatsiooniga piiratud ulatuses katsetada. Nt: Esindab väiksemat ebakindlust ja võimaldab katsetamise kaudu õppida. 5) jälgitavus. Nt: kuivõrd on innovatsiooni tulemused teistele nähtavad.
26. Anna ülevaade koostöö erinevatest vormidest ning selgita iga koostöövormi valiku põhjendust, too näiteid.
1)Allhanke/ tarnijasuhted -kulude ja riski vähendamine, lühendatud turuletoomise aeg2)Litsentsimine-tehnoloogia omandamine 3) Konsortsiumid-kompetents, standardid, jagatud rahastamine 4) Strateegiline liit-madal pühendumus, juurdepääs turule 5)Ühisettevõte-täiendavad oskusteadmised, pühendunud juhtimine 6) Võrgustik-dünaamiline, õppimispotentsiaal.
27. Võta kokku peamised kriitilised edufaktorid kõrgtehnoloogilise ettevõtte juhtimisel; too näiteid.
1)Ärifookus-seonduvad tooted, fokusseeritud T&A, prioritiseerimine 2)Adapteerumine-org. paindlikkus 3)Org. Ühtekuuluvus-hea kommunikatsioon, töökohtade roteerumine , rollide integreerimine 4)Ettevõtlik kultuur-ettevõtlikud väärtused, väikesed üksused, erinevad finantseerimiskanalid, läbipõrumise tolereerimine, org. väliste projektidega tegelemise võimaldamine 5) Kompetentne ning kaasav /kaasatud( hands -on) tippjuhtkond.
28. Anna ülevaade erinevatest innovatsioonistrateegiatest innovatsiooniprotsesside komplekssusest ja keerukusest lähtuvalt ning selgita näidete abil nende strateegiate rakendatavust.
Proaktiivne – eesmärgiks on olla tehnoloogia esimene turule tooja. See annab võimaluse olla sektori liider. Sellised firmad kasutavad nii inkrementaalset kui ka radikaalset tehnoloogilist innovatsiooni. Teadmisi oma projektideks nad saavad tehnoloogilistelt liidritelt ning kõige nõudlikumatelt klientidelt. Proaktiivne innovatsioon nõuab täielikku tehnoloogiliste saladuste säilitamist selleks, et vältida info levikut konkurentide poole. Projektid on tavaliselt väga riskantsed. Näiteks Apple
Aktiivne – eesmärgiks ei ole mitte esimesena olemine, vaid valmisolek kiireks vastuseks . Kasutatakse enamasti inkrementaalset innovatsiooni. Vajalikke teadmisi saadakse tehnoloogilistelt liidritelt, klientidelt ja tarnijatelt. Aktiivne strateegia vajab kiirust probleemide lahendamisel, selleks, et konkurentidele järele jõuda. Nende projektid on keskmise riskiga. Näiteks Microsoft
Reaktiivne – eesmärk: olla kaugel liidri taga. Taolise strateegia valitakse selle jaoks, et kasutada teiste saavutusi, kuid mitte osutada neile konkurentsi. Ostetakse litsense ning omandatakse luba tegutsemiseks. Sellisel ettevõtluses peaaegu puuduvad riskid, kuna ollakse väga ettevaatlikud ning tähtsaid muutusi tehakse arvestades teiste kogemusi. Näiteks Ryanair
Passiivne – see strateegia sobib neile, kes töötavad väga kitsal spetsialiseerumisel ning nende tooted ei ole lõplikud. Taolised firmad lihtsalt teevad seda, mida neilt nõuavad tellijad. Neil puudub igasugune iseseisev innovatsiooni tegevus ning puuduvad ka riskid.
29. Selgita T&A tegevuse rolli innovatsioonis ning tehnoloogiapõhiste ettevõtete juhtimisega seonduvaid väljakutseid, too näiteid.
T&A tegeleb olemasolevate tegevuste toetamise , uute ärivõimaluste leidmise ja äritegevuse mitmekesistamisega.
Samuti aitab T&A ennustada tehnoloogiliste trende ning vastata seadusandlusest johtuvatele nõuetele, ühiskondlikele ja poliitilistele ootustele, osaleda teadusalastes võrgustikes. Tehnoloogiapõhiste ettevõtete juhtimisega seonduvateks probleemideks on kõrge tehnoloogiline risk – tuleb olla valmis läbipõrumiseks, ressursside kõrge hind – tuleb otsida mitmeid finantseerimisallikaid, kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide vähene arv – tuleb hinnata oma töötajaid ning luua neile väga hea töötingimused (google, 20% omad projektid) + luua ühtekuuluvustunnet (kõigi ideed on teretulnud), turu muutmise võimalus pika arendusperioodi puhul – tuleb pidevalt jälgida trende. Selline ettevõte peaks olema alati valmis koostööks teistega . NÄIDE
30. Selgita kontseptsiooni „avatud innovatsioon“ põhisisu ja rakenduslikke põhimõtteid, too näiteid.
Avatud innovatsiooni mudeli järgi ettevõtted võivad ja peavadki oma innovatsiooniprotsesside edendamiseks arvesse võtma nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid ideid ja teadmisi, kehtib sama ka nimetatud ideede turule toomise puhul: lisandväärtuse loomiseks võivad ettevõtted sisemisi ideid turustada ka väliste kanalite (näiteks spin-off’id, intellektuaalomandi litsentseerimine) kaudu. Teisisõnu on uue paradigmaatilise lähenemise põhirõhk suunatud konkreetsele uuele tootele või teenusele, millest lähtudes püütakse leida turustamiseks kõige sobivamat ärimudelit. Seejuures peab ettevõte olema avatud, et leida vajaminev ärimudel iseseisvalt või koostöös välispartneritega. Seega võimaldab avatud innovatsiooni mudelil põhinev tegutsemine ettevõtjal kokku hoida aega, raha ja muid ressursse, samal ajal suurendades ja mitmekesistades tulusid. NÄIDE
31. Mida tähendab termin „riskikapital“?
Riskikapital on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate näol.