Asjaõigus (0)

Kinnisasjaõigus realiseerub läbi kinnistusraamatu – maakohtute poolt peetav riiklik register , mida peetakse selleks, et fikseerida , kellele kinnisasi kuulub ja milliseid teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused seda kinnisasja koormavad.
Maakataster – maatükkide kohta peetav riiklik register.
Kinnistusraamatu funktsioonid – kindlustab avalikkuse põhimõtte kinnisasjade osas( avalikustab omandisuhted ja teeb nähtavaks asjaõiguslikud koormatised ja nende järjekorra); võimaldab kaitsefunktsiooni isikule, kes kinnistusraamatuga tutvub; kontrollfunktsioon.
Reaalfooliumisüsteem - kinnistu kui niisuguse aluseks võtmise korral peetakse registrit kinnistute järgi ja sel juhul näidatakse ära nn vahelduva koosseisuna igakordselt õigustatud subjektid . Lähtutakse kinnistust kui esmajärgulisest suurusest .
Personaalfooliumisüsteem - register korrastatakse õigustatud isikute järgi, seega kinnistu omanike järgi,siis märgitakse igakord ära, missugused kinnistud antud omanikule kuuluvad. Rõhutatakse igakordset õigustatud isikut.
Kinnistusraamat koosneb – kinnistusregister , kinnistuspäevik (kohtu kinnistusosakonnale esitatud avaldused, millega taotletakse kinnistusraamatusse kande tegemist) , kinnistustoimik(köidetakse kinnistu kohta esitatud dokumendid ).
Kinnistusregistri osad – üldandmed(maatüki andmed, igakordse omaniku kasuks seatud asjaõigused – tulevad maakatastrist), omand, piiratud asjaõigused, hüpoteegid.
Järjekoht – vajadus tuleneb sellest, et kinnisasja saab koormata korraga mitme ühe ja eriliigilise piiratud asjaõigusega. Kehtib paremuse põhimõte. Peamine tähtsus on sundmüügil, määrab nõuete rahuldamise järjekorra. Järjekoht on liikuv. Võib liikuda üles seoses mingi kande kadumisega või vastaval kokkuleppel.
Kinnisomandi teke: üleandmine (müük, kink jne); omandamine kinnistusraamatu kande igamisega; kinnisasja omandamine igamisega; kinnisomandi hõivamine riigi poolt. Lisaks abieluvara, pärimine, avaliku võimu tegevus.
Kinnisomandi üleandmisel, koormamisel, kinnisasjaõiguse sisu muutmisel ja kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse üleandmisel ja koormamisel on nõutav asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus.
Kinnisasja ulatus: kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel . Ulatus horisontaalsuunas – piir naabritega .
Kinnisomandi kitsendused – seaduse, tehingu või kohtuotsuse alusel tekkinud, piiravad kas omandi kasutust või käsutust, seonduvad maapinna, õhuruumi või maapõuega. Eraõiguslikud kitsendused – piiravad omandiõigust teise eraõigusliku isiku huvides(naabrusõigused, kallasrada jne). Avalik-õiguslikud kitsendused – piiravad omanikku ühiskonna kui terviku huvides ( veeseaduse piirangud jne). Seaduslikud kitsendused kehtivad kinnistusraamatusse kandmata, tehingulised peavad olema kantud , kohtulahendiga tehtud kitsendused tuleb samuti kanda. Kõige räigem kitsendus võib olla sundvõõrandamine – lubatud nii omandi kui piiratud kinnisasjaõiguste osas. (valitsuse otsusega, ka kov otsusega).
Naaberkinnisasja kasutamine – naaberkinnisasja ehitamiseks või parandamiseks. Ainus võimalus kasutada kõrvalolevaid kinnisasju (ülekäimiseks, tellingute jaoks, materjali jn).
Ehitis üle naaberkinnisasja piiri – erand põhimõttest, et maa küljes olevad ehitised kuuluvad maa omanikule. Võib olla sattunud võõrale kinnistusele eksituse, väära jagamise tõttu või algselt kuulusid ühele omanikule, kes ehitas üle piiri. Üleehitamine kokkuleppel, seatakse üleulatuva osa suhtes mingi asjaõigus ( servituut , kasutusvaldus vms). Üleehitamine ilma kokkuleppeta – heauskset (mitteteadmine, et ehitab võõrale kinnisasjale)ehitist peab taluma . Pahauskne – ei kontrollinud ehitades, et ei ehita võõrale maale ja vajadusel ka spetsialisti abiga.
Kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Igaüks võib kasutada liikumiseks, kalastamiseks, veesõidukiga randumiseks.
Korteriomand – kombinatsioon ainu ja kaasomandist. Kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja teda võib üldjoontes käidelda nagu kinnisasja.
Korteriomandi tekke võimalused – olemasoleva kinnistu jagamine ainuomanike või kaasomanike poolt; jagatakse alles ehitatavat hoonet; tagantjärele jagamine (mõnest kaasomandis olevast osast moodustatakse korteriomand); olemasolevate korteriomandite jagamisel või ühendamisel.
Korteriomandi lõppemine – kõigi korteriomanike kokkuleppel; hoone on muutunud kasutamiskõlbmatuks ja enamik otsustab korteriomandid lõpetada; kõik korteriomandid on omandatud ühe isiku poolt ja ta soovib korteriomandi lõpetada. Korteriomandite lõppemisel jääb järelejäänud asi kaasomandisse .
Korteriomandi valitsemine – korteriomanike vahel tekib ühisus, mis võib valitseda kaasomandit kas korteriühistuna või mingil muul neile sobival moel. Ühisuse organid : üldkoosolek, juhatus, vajadusel majanõukogu. Ühisuse lõpetamist ei saa nõuda korteriomanik ega kolmas isik. Ühisuse võib lõpetada üksnes korteriomandite lõppemise korral.
Piiratud kinnisasjaõigused – reaalservituudid, isiklikud servituudid, reaalkoormatis , hoonestusõigus, ostueesõigus .
Servituut – asjaõiguslik kasutusõigus , mille püsimine ei sõltu sellest, kes on asjassepuutuvate kinnisasjade omanikud . Tähtajaline või tähtajatu. Reaal /isiklik servituut.
Reaalservituut – seatud kinnisasja huvides. Eeldab kahe kinnisasja olemasolu, millel on ruumiline seos – nn valitsev ja teeniv kinnisasi. Sisu on teeniva kinnisasja igakordse omaniku kohustus olla passiivne, st taluda mingit tegevust oma kinnistul või ise oma kinnistul mingist tegevusest hoiduda. Tekib ja lõpeb kinnistusraamatu kandega. Koormab abstraktselt kogu kinnisasja, tegelikkuses teostatakse võimalikult vähekoormaval moel. Täpsed tingimused poolte kokkuleppel. Teeniva kinnisasja omanik saab teatud tingimustel nõuda servituudi teostamise koha ja viisi muutust, ent mitte sisu muuta. Kinnistu jagamisel jääb servituut kehtima kõigi tekkivate osade suhtes.
Isiklik servituut – isiku huvides
Kasutusvaldus – isiklik subjektiivne piiratud kinnisasjaõigus. Õigustatud isik saab koormatud asja kasutada ja vilju omandada. Kasutusel valdavalt perekonna ja pärismissuhetes. Tekib kinnistusraamatu kandega, võib lõppeda kokkuleppel. Lõppeb tähtaja saavumisel või kasutusvaldaja surmaga. Jur.isiku puhul 100 a möödumisel seadmisest. Ka kinnisasja hävimisel või sundmüügil, sundvõõrandamisel. Kasutusvaldaja võib saada kasutuse ajal eraldunud loodusvilja ja sissenõutavaks muutunud õigusvilja. Eseme võib nt rendile anda, üle ei või anda kasutusvaldust ennast. Valdaja peab : asja senise majandusliku otstarbe säilitama, heaperemehelikult majandama, ei tohi oluliselt muuta ega ümber kujundada, kandma korrapärase majandamisega seotud kulud.
Isiklik kasutusõigus – analoogne reaalservituudiga, aga seatud konkreetse isiku kasuks. Isikliku kasutusõiguse saab üle anda, kui omanik on nõus.
Reaalkoormatis – ei anna õigust asja kasutada, aga paneb igakordsele kinnisasja omanikule kohustuse kas maksta raha või teha mingi muu sooritus . Saab tagada erinevaid nõudeid, kui see tahetakse lahutada isikust ja siduda asjaga. Era või a/õlik. Eraõiguslik tekib enamasti kokkuleppega, a/õ vastava õigusaktiga. Võib olla tähtaegne või tähtajatu, võib olla piiratud ka isiku eluaja või mingi tingimuse saabumisega. On seotud kinnisasjaga ja läheb sellega koos üle. Eraõigusliku võib lõpetada poolte kokkuleppel, samuti võib lõppeda asja müümisel, sundvõõrandamisel.
Hoonestusõigus – võimaldab hoonel selle all olevast maatükist eraldi käives olla. Annab võimaluse omada ehitist võõral maal, olles ise hoone omanik. Tegemist pole ainult kasutusõigusega, vaid õigusega ehitada ja omada kinnistul hoonet. Hoonestusõiguse kohta peetakse samasugust neljaosalist kinnistusraamatut. Koormab kinnisasja tervikuna , samas ulatub peale ehitisealuse maa ka vaid slelle kasutamiseks vajalikule maale. Võib lõppeda kokkuleppel või tähtaja möödumisega. Kui ehitist ei rajata kokkulepitud tähtaja jooksul või rikutakse kohustusi, saab omanik nõuda hoonestusõiguse endale kandmist (reversiooni). Eelistatakse sest: isik ei suuda maatükki omandada, võõrandaja ei soovi kinnisomandist loobuda , piirangud maa võõrandamisel või omandamisel, reaalne majanduslik huvi ongi ajaliselt piiratud.