Asjaõigus- slaidid II (0)

II. Osa  
Teemad 6 - 7 
Vallasomand  
Vallasomand tekib kas: 
● Tehinguliselt  või 
●seadusjärgselt 
Vallasomand 
Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 
1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 
2) asja üleandmist  omandajale  
 
(vt AÕS § 92)  
 
Vallasomand 
Asjaõiguskokkulepe: 
 On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku 
teatud eseme omandi üleminekus omandajale 
 Vallasasja asjaõiguskokkulepe on vormivaba (sh võib 
olla sõlmitud ka vaikimisi) 
 Peab  ulatuma  konkreetsetele asjadele, mitte aga 
asjade kogumitele 
 Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik 
asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral 
läheb omand üle peale  ostuhinna  täielikku tasumist – 
vt VÕS § 233) 
Val
Asja laso
üleandmi mand
ne 
 
 
 Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest, 
vajalik on asi (asja  valdus ) omandajale ka üle anda – valduse signaalfunktsioon 
 Kui  vallasasi  on juba  omandaja  valduses, piisab  omandi tekkimiseks 
võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. 
 Omandaja ja võõrandaja kokkuleppel võib jääda asja valdus ka võõrandajale, 
omandaja omandab sel juhul kaudse valduse (AÕS § 94) 
 Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga 
asendada  valduse üleandmise väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale 
(AÕS § 93) 
 Asja üleandmist ei ole vaja ka kinnistamata merelaeva puhul (AÕS § 92´) 
 
 
Vallasomand 
 Vallasasjade puhul kehtib omandaja heausksuse eeldus. 
 Isik, kes on asja üleandmisega  omandanud  heauskselt, on asja omanik asja 
oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud 
omandit  üle andma 
 
 Omandaja on  pahauskne , kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei 
olnud õigust omandit üle anda. 
 
  Heauskset omandamist ei toimu, kui asi on  varastatud , kadunud või muul 
viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli 
kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, 
kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja 
läinud. Seda põhimõtet ei kohaldata raha või esitajväärtpaberite, samuti 
avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes. (Vt AÕS § 95) 
 
 
Vallasomand 
Koormatiste lõppemine tehingulisel omandamisel (vt AÕS § 
95 ´) 
 Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud 
kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale. 
 Kui asi on juba enne omandamist omandaja valduses, siis 
lõpevad kolmanda isiku õigused üksnes siis, kui omandaja 
on saanud valduse võõrandajalt 
 Kui võõrandatud asi jääb võõrandaja või mõne teise isiku 
valdusesse, lõpeb asja koormav kolmanda isiku õigus 
üksnes siis, kui omandaja saab asja otsese valduse 
 Kolmanda isiku õigus ei lõpe, kui omadaja ei ole 
omandi  üleandmise ajal õiguse suhtes heauskne. 
Vallasomand  
Vallasasja omandamise võimalused seaduse alusel: 
  Hõivamine (AÕS § 96) 
 Leitud vallasasja omandamine (AÕS § 100) 
 Peitvara leidmine (AÕS § 103) 
 Ümbertöötamine, segamine , ühendamine (AÕS §-d 106 -107) 
  Igamine (AÕS § 110) 
 Loodusvilja omandamine (§ 115) 
 
Vallasomand  
●
Hõivamise korral tekib vallasomand peremehetu vallasasja 
valdusse võtmisega tahtega saada selle omanikuks (AÕS § 96 lg 1) 
●
Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on 
valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. (AÕS § 96 lg 3) 
●
Metsloom  on peremehetu, kui ta on looduslikus  vabaduses (AÕS § 96 lg 4) 
●
 Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine 
rikub teise isiku õigust asi hõivata. (AÕS § 96 lg 2)  
 
Vallasomand 
 Leiu  esemeks  on  kaotatud asi, st asi millel ei ole valdajat (mitte aga 
peremehetu) 
 
§ 100. Leiu omandamine 
 (1) Kui  leidja  on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole  selgunud  ühe aasta 
jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha. 
 (2) Kui asja väärtus ei ületa 50 eurot, algab käesoleva paragrahvi 1. lõikes 
sätestatud tähtaja  kulgemine  leiupäevast. 
 (3) Leiukoha kohalik omavalitsus omandab asja või seda asendava raha, kui 
politsei on leidu  hoidnud  ühe aasta jooksul, arvates asja valdusse võtmisest. 
 (4) Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või  varjab  leidu. 
 (5) Leiu omandamisega lõpevad asja koormanud kolmanda isiku õigused. 
 
 
Vallasomand 
  Leidja - isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud 
 Leidja õigused ja kohustused: 
1) kohustus leiust teatada (§ 98) (peab sellest viivitamata teatama kaotajale või 
omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud 
teatama leiust politseile , kui asja väärtus ületab 50 eurot) 
Asja leidmisel elamus , avalikus, asutuses või transpordivahendis tuleb leid anda 
üle majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi 
juhile või politseile – see kellele asi üle anti loetakse leidjaks 
2) Kohustus asja hoida ja säilitada (§ 99 lg 1) 
3) Kui kergesti riknev või säilitamine ebamõistlikult kulukas võib asja müüa 
avalikul enampakkumisel ja säilitama raha (§ 99 lg 2 ja 3) 
4) Õigus saada asja tagasi andmisel leiutasu ja õigus tehtud vajalike kulutuste 
hüvitamisele asja omaniku poolt (§ 101) – ei saa nõuda leiutasu, kui ta leidu 
varjas!! 
Vallasomand 
 
 Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha 
või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, 
mille  omanikku  ei saa kindlaks teha (on leiu eriliik) 
 Peitvara omandab isik, kelle kinnisvaralt asi leiti 
 Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles 
väärtuses. 
  Peitvara väärtus määratakse leidja ja omaniku 
kokkuleppel, vaidluse korral määrab selle kohus.  
 Leidja, kes otsis peitvara  kinnis - või vallasasja omaniku 
nõusolekuta, leiutasu ei saa. 
Vallasomand  
Töötlemine (§ 106) 
 
Võõra vallasasja heausksel ümbertöötlemisel:  
●
asi kuulub asi ümbertöötlejale kui töö on 
väärtuslikum esialgsest  asjast  
●
Asi kuulub esialgsele omanikule kui töö on 
vähemväärtuslikum esialgsest asjast 
●
Võõra asja pahausksel ümbertöötamisel on esialgsel 
omanikul mõlemal juhul õigus uus asi endale nõuda 
Vallasomand 
Ühendamisel ja segamisel  (§ 107) 
●
Kui muutuvad asjad ühe tervikliku asja  olulisteks  
osadeks, siis läheb asja endiste omanike 
kaasomandisse 
●
Kui üht ühendatud asjadest tuleb lugeda peaasjaks, 
saab selle omanik ühendamise teel tekkinud 
tervikliku asja ainuomanikuks. 
●
Kui vallasasi ühendatakse maatükiga sel viisil, et ta 
muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki 
omand maatükiga ühendatud asjale. 
 
Vallasomand 
Igamine 
 
Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab  vallasasja 
katkematult viie aasta jooksul nagu omanik 
 
Igamine on välistatud, kui valdaja on pahauskne. 
 
 
Vallasomand 
Vallasasja omandamine võib olla igamise teel nt siis, 
kui: 
●
Omanik on asja omandanud omanikult, kuid omandi 
üleandmist ei ole toimunud (nt omaniku teovõime 
või asjaõiguskokkuleppe puudumine); 
●
Päritakse heauskselt pärandajale mittekuuluv asi; 
●
Kui omandmine toimub mitte omandi üleandmisega 
vaid ühepoolse valduse võtmisega (ekskombel võõra 
asja võtmine); 
 
 
Vallasomand 
Igamine katkeb, kui (AÕS § 114 lg 1.)  
● omavaldaja kaotab valduse 
● otsese või kaudse valdaja vastu esitatakse nõue 
omandi kaitseks  
● valduse teenija vastu esitatakse nõue omandi 
kaitseks  
● omanik asub oma õigust teostama omavaldaja 
teadmisel ja viimane ei ole selle vastu vaielnud. 
Vallasomand  
Loodusvili 
Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus 
omandada loodusvilja, saab vilja omanikuks vilja 
asjast eraldamise hetkel (AÕS § 115 lg 1)  
Isik kelle on vilja omandamise õigus, kuid kes ei valda 
asja, saab vilja omanikuks selle üle valduse saamisel. 
(AÕS § 115 lg 2) 
Vallasomandi käsutamine 
Omanikul on õigus: 
●
Vallasasi tehinguliselt üleanda (müük, kinge) 
●
Koormata vallasasju piiratud asjaõigustega 
nt vallaspandi  seadmine (käsipant,  registerpant , 
kommertspant) 
Vallasomandi lõppemine 
 
 
●
Lõppemiseks ei piisa üksnes valduse kaotamisest 
●
Vajalik on ka õigusalus (causa) 
Vallasomandi lõppemine 
Vallasomandi lõppemine võib olla kas: 
 
1) suhteline (omand läheb üle teisele isikule) 
2) Absoluutne (omanik ei soovi enam asja omada või asi 
hävib) 
Vallasomandi lõppemine 
Vallasomand lõpeb: 
1) Lõppemine ilma uue omandi tekkimiseta  
● Omaniku vabatahtliku loobumise teel asjast. ( 
loobub asja valdusest, tahtega omadest omandist 
loobuda.  
● Omaniku tahte vastaselt, kui asi hävib või muutub 
peremehetuks. ( kodustatud metsloom  jookseb  ära )  
2) Lõppemine omandi üleminekuga teisele isikule.  
● asja vabatahtliku üleandmise ja valduse ülekandmise 
teel 
● Omaniku tahte vastaselt, kui mõni teine teine isik 
omandab tema valdusest välja läinud asja leidmise, 
Vallasomandi lõppemine 
Lõpeb ka: 
●
 ümbertöötlemisega (AÕS § 106 lg 1)  
●
ühendamise ja segamisega (AÕS § 107 lg  1, 2 ja 4) 
●
kinnisasjaga ühendamisel -  vallasasjast saab maatüki 
oluline osa ja  kinnisomand ulatub ka sellele asjale. 
(AÕS § 107)  
Kinnisomand 
Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele 
 
Kinnisomandi esemeks on: 
1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 
1), 
2)  kinnisasja  olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, 
nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili 
(TsÜS §  54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja 
selle olulised osad eri isikute omandis 
3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või 
tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3)  
 
Kinnisomand 
Kinnisomandi ulatus 
 
1. Horisontaalne ulatus 
Seotud maatüki piiridega.  
Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses 
sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128 lg 1) 
Kinnisasja omanikul on kohustus tagada piirimärgistuse säilimine. 
Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada (AÕS § 128 lg 
2) 
võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade 
piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused 
kannavad naaberkinnisasjade  omanikud  võrdsetes osades. 
(AÕS § 128 lg 3) 
Kinnisomand 
Kinnisomandi ulatus veekogule (AÕS § 131) 
 
Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle 
kinnisasja omanikule 
mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub 
igale kaldaomanikule see osa, mis on kas:  
1) veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning 
sellelt  joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele 
risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või  
2) veekogu keskpunktist vastava omaniku 
kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte 
vahel 
Kinnisomand 
Kuivanud jõesäng või jões tekkinud saar on lähemate 
kallaste omanike omandis. 
Iga kaldaomaniku omandis on see osa jõesängist või 
saarest, mis on keset jõge tõmmatava mõttelise joone 
ning sellelt joonelt vastava omaniku 
kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste 
joonte vahel. 
Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on 
kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub 
teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. 
Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda 
hüvitist vastavalt uue omaniku kasule. 
Kinnisomand 
Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. 
Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir 
Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, 
mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on 
kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) 
Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1  
Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) 
 
Kinnisomand 
VeeS § 5.  Avalikud veekogud 
 (1) Avalikud veekogud on: 
 1) sisemeri ; 
 2) territoriaalmeri; 
 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 
 4) Võrtsjärv; 
 5) Mullutu laht; 
 6) Suurlaht; 
 7) Emajõgi; 
 8) Narva jõgi; 
 9) Nasva jõgi; 
Kinnisomand 
2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127) 
Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka 
õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all 
Ulatus sõltub omaniku huvist kinnisasja kasutamisel 
Huvi sõltub konkreetse kinnisasja kasutusotstarbest  
Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub 
sellises kõrguses või sügavuses,  milleni  tema huvi 
vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu 
Omaniku huvi rikkumise korral AÕS  § 89 nõue 
 
 
Kinnisomand 
Kinnisomand ei ulatu veel: 
Seaduses sätestatud maavaradele (AÕS § 130 lg 1) 
 
Põhjaveele (AÕS § 134) 
Kinnisomand 
MaaPS § 4 lg 1 kohaselt kuuluvad riigile aluspõhja 
maavara , üleriigilise tähtsusega maardlas olev 
maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda  
(ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand 
ei ulatu. 
 Omanik võib kasutada kasutada maavara MaaPS § 59 ja 
60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise 
püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus 
tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada   
 
 
 
Kinnisasja omandamine 
Omandamine võib toimuda kas:  
1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 
2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, 
sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse 
alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt) 
 
 
Kinnisasja omandamine 
Tehingulisel omandamisel vaja: 
1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing  (AÕS § 119) 
2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks (AÕS § 
120) 
3)Märke tegemine kinnistusraamatusse 
 
Kande tegemiseks vaja: 
1) Kinnistamisavaldust (AÕS § 62´lg 1) 
2) vormikohast käsutustehingut ning nõusolekuid 
isikutelt, kelle õigusi kanne puudutab 
Kinnisasja omandamine 
Mittetehinguline omandamine 
 
Omandamine hõivamise, pärimise, sundvõõrandamise, 
sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel – omand läheb üle 
juba enne kinnistusraamatusse kandmist 
 
Omandaja saab maatükki käsutada alles siis, kui ta 
omanikuna kinnistusraamatusse  kantud  
Kinnisasja omandamine 
Hõivamine (AÕS § 126 lg 3) 
 
Kinnisasja, millest on  loobutud , hõivamise õigus on 
riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale 
on vajalik sellekohase kande tegemine 
kinnistusraamatusse 
Kinnisasja omandmine 
Igamine: 
Jaguneb kaheks 
 
1) Omandamine kinnistusraamatukande igamise teel 
 
2) Omandamine igamise teel 
 
Kinnisasja omandamine 
Kinnistusraamatu  kande igamisega (AÕS § 123 lg 1) 
Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja 
omanikuna õigusliku  aluseta , saab ta kinnisasja 
omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul 
katkematult nagu omanik. 
 (Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, 
seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab 
kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka 
sisuliselt omanikuks) 
Kinnisasja omandamine 
Omandamine igamisega AÕS § 124 - lg 1  
Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, 
mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille 
omanikku  kinnistusraamatust  ei nähtu või mille 
omanik oli enne valdaja poolt valdusesse saamist 
surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud 
kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille 
tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja 
nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja 
omanikuna. 
 
 
Kinnisasja omandamine 
Pärimine – pärimisel lähevad üle kõik pärandaja 
õigused ja kohustused. Ka kinnisomand läheb üle. 
Vajalik kande hilisem tegemine kinnistusraamatusse. 
 
Sundvõõrandamine 
kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes 
huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest ( PS § 32 lg 
1 ja kinnisasja sundvõõrandamise seadus) 
Kinnisomandi käsutamine 
Kinnisomandi käsutamine: 
 
1) Kinnisasja ülekandmine 
2) Kinnisasja  koormamine  asjaõigustega 
3) Kinnisasjade ühendamine ja jagamine 
Kinnisomandi käsutamine 
Kinnisomandi lõppemine: 
 
1.  Kinnistu võõrandamisel – omaniku 
omal tahtel kustutatakse ta 
omanikuna 
kinnistusraamatust.  Erand - 
sundvõõrandamisel- omaniku tahte 
Kinnisomandi kitsendused 
Kinnisomandi kitsendused jaotatakse (§ 140) 
1) seadusjärgsed, 
2) seatud tehinguga, 
3) seatud kohtuotsusega 
 
Kinnisomandi kitsendused 
Seadusjärgsed omandikitsendused hõlmavad: 
- käsutusõigust (valdavalt võõrandamiskitsendused) 
- kasutusõigust (valdavalt naabrusõigused) 
 
 eesmärk on nende isikute huvide katsmine, kes end 
teatud suhtes peavad omanikule allutama. Nendeks 
isikuteks on nii piirnevate maatükkide omanikud 
( naabrid ) ja kaugemad eraõiguslikud isikud kui ka 
üldsus, riik. 
Kinnisomandi kitsendused 
Omaniku tehinguline enesekitsendamine võib hõlmata: 
- kasutusõigust ja 
- käsutusõigust. 
Omaniku õiguste tehinguline kitsendamine toimub 
lepingu alusel. Sellisteks kitsendusteks on 
kinnisasjale seatavad piiratud asjaõigused 
(hoonestusõigus,  servituudid , ostueesõigus, 
reaalkoormatis, hüpoteek), aga ka võlaõiguslikud 
kitsendused (ret, üür). 
Tehinguliselt on võimalik mitte ainult omandit 
kitsendada, vaid ka eraõiguslikke seadusjärgseid 
kitsendusi vähendada 
Kinnisomandi kitsendused 
Tehingulised kitsendused muudetakse nähtavaks 
kinnistusraamatu kandega.  
 
Seadusjärgsed kitsendused tulenevad seadusest ja seepärast 
puudub vajadus nende täiendavaks nähtavaks tegemiseks.