Kordamisküsimuste vastused eksamiks (1)

5 VÄGA HEA

Füüsilise isiku õigus- ja teovõime
Füüsilised: teovõimelised, täieliku teovõimega (täisealised), piiratud teovõimega ( alaealised , puudega jms), teovõimetud (antud olukorras otsustusvõimetud?). Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid kehtivaid tehinguid .

Asjade liigitus
Kinnisasi – piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega
Vallasasi – liikuv vara

Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid
Päraldis on vallasasi, mis kuulub peaasja (kinisasja) juurde, teenib peaasja, mood komplekti.
Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused , samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu.
Hindamine: turuhind – keskmine kohalik müügihind
Isikust lähtuvalt – valdaja eriline huvi
Kulutuste liigid: vajalikud – vaja alalhoiuks hüvitatakse
Kasulikud – asja parandamiseks/parendamiseks hüvitatakse
Toreduslikud – luksus

Teadmata kadunud isik
Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.

Isiku surnuks tunnistamine
Kohus võib teadmata kadunud isiku tunnistada huvitatud isiku nõudel surnuks viie aasta möödumisel aasta lõpust, mil isik olemasolevate andmete alusel veel elas. Kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel, võib isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest.

Juriidilised isikud
Juriidilised isikud: eraõiguslikud (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus , mittetulundusühing), avalikõiguslikud (riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides). Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, v.a neid, mis on omased üksnes inimesele.

Abielu sõlmimine
Mehe ja naise vaheline seaduslik liit. Sõlmitakse kirikus ja perekonnaseisuametis. Kirikus vaja: ristitud, leeritunnistus. Perekonnaseisuametis: 1 kuu ooteaeg (30 päeva), max 3 kuud, mõlemad osapooled peavad kohal olema üheaegselt.

Abieluvaraleping
Sõlmitakse/muudetakse kahekesi notari juures. Kehtiva abielu puhul saab sõlmida lepingu, kus on kirjas, et mis vara enne abielu kellele kuulus, mis vara jääb lahusvaraks ja mis vara saab ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada ning ülalpidamiskohustus peale abielu lõppemist. Ühepoolselt saab lepingut muuta, kui teine pool on teadmata kadunuks kuulutatud, pankrotis, tegutseb teadlikult ühisvara kahjustamiseks.

Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara
Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised.
Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik. Mõlemal poolel on õigus abielu sõlmimisel valida kas:

ühiseks perekonnanimeks ühe abikaasa perekonnanimi ;
säilitada oma abielueelne perekonnanimi;
või lisada oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa soovil teise abikaasa perekonnanimi.

Ühisvara: Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.
Lahusvara: Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara.

Abielu lõppemine
Kas ühe poole surm või lahutus . Abielu lahutab perekonnaseisuasutus voi kohus.

Vanemate õigused ja kohustused
Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus .
Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega .
Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

Ülalpidamiskohustus perekonnas
Vanavanemad, kellel varaline seisund seda voimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast, samuti abi vajavat töövoimetut täisealist lapselast, kui lapselapsel ei ole vanemaid, abikaasat voi täisealiseks saanud last voi kui nendelt ei ole voimalik ülalpidamist saada.
Täisealine lapselaps , kelle varaline seisund seda voimaldab, on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövoimetut vanavanemat, kui tal ei ole abikaasat voi täisealiseks saanud last voi kui nendelt ei ole voimalik ülalpidamist saada.
Täisealine vend ja ode, kelle varaline seisund seda voimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist venda ja ode, kui neil ei ole vanemaid, vanavanemaid voi kui nendelt ei ole voimalik ülalpidamist saada.
Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövoimetut vanemat.
Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövoimetut täisealiseks saanud last. Kui laps opib pohikoolis, gümnaasiumis voi kutseoppeasutuses ja jätkab neis oppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda oppimise ajal ülal pidama.
Abikaasa on kohustatud abi vajavat töövoimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist voimaldab.

Lapsendamine
tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused, lapsendamine on tähtajatu ja ei tohi olla seotud tingimustega. Lapsendada saab ainult alaealist üksnes lapse huvides. Lapsendada saab last, kelle vanem(ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle vanem(ad) on surnud või kellelt on ära võetud vanema õigused. Lapsendamisega kaasnevad kõik samad õigused ning kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil. Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul. Sama last võivad lapsendada ainult omavahel abielus olevad isikud. Lapsendamise otsustab kohus lapsendada sooviva isiku avalduse alusel. Lapsendamise otsustamisel kaasab kohus protsessi maavalitsuse eestkosteasutuse arvamuse andmiseks . Vähemalt 10aastast last võib lapsendada üksnes tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

Eestkoste ja hooldus
Eestkoste alaealise üle seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Orvuks jäädes on eestkostja lapse seaduslik esindaja, hooldaja määratkase täiskasvanutele. Eestkostja määratakse kohtu kaudu, hooljada aga sotsiaalameti kaudu. Piirangud: eeskostja annab aru kirjalikult sotsiaalametile varalises osas.

Pärand, pärimisvõime, pärimiskõlbmatus
Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga .
Pärimisvõime on isiku võime pärida.
(2) Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik.
(3) Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes sel ajal on olemas.
(4) Pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps loetakse pärandi avanemise ajal pärimisvõimeliseks, kui ta oli eostatud enne pärandi avanemist.
(5) Sihtasutus, mis luuakse testamendi või pärimislepingu alusel, loetakse pärandi avanemise ajal olemas olevaks, kui ta hiljem omandab juriidilise isiku õigused.
§ 6. Pärimiskõlbmatus
(1) Pärimiskõlbmatu on isik, kes:
1) on toime pannud pärandaja või eelpärija vastu suunatud nende surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, välja arvatud hädakaitses või hädakaitsepiire ületades toimepandu;
2) teadvalt ja seadusevastaselt asetas pärandaja olukorda, milles ta kuni oma surmani oli võimetu tegema või muutma viimse tahte avaldust ;
3) sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või muutma, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada;
4) teadvalt ja seadusevastaselt kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu, kui pärandajal ei olnud enam võimalik seda uuendada.
(2) Isikul ei ole õigust pärida selle isiku vara, kelle vastu ta on toime pannud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo.
(3) Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on vanema õigused ära võtnud.
(4) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka annakusaajate ja teiste isikute suhtes, kellel on õigus saada pärandist mingit kasu.

Pärimine seaduse järgi
Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi.

Testament ja selle liigid, nende sisu ja erisused
Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult.
Liigid: notariaalne või kodune.
Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament.
Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.

Korraldused testamendis ( annak , sihtkäsund, sihtmäärang)
Annak - Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Varaline hüve võib olla asi, rahasumma , samuti õigus või kohustusest vabastamine. Testaator võib teha annaku määramise kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale.
Sihtkäsund - on testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või annakusaajale kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust.
Sihtkäsundi täitmist võib nõuda:
1) pärija;
2) isik, kes võib astuda sihtkäsunditäitja asemele pärijana või annakusaajana;
3) testamenditäitja;
4) kohalik omavalitsusüksus, kui sihtkäsundi täitmine on üldistes huvides.
Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta määrab testamendis pärandile või selle osale sihtotstarbe ja nimetab isiku, kes pärandit või selle osa määratud otstarbel peab valitsema (sihtmäärangutäitja). Sihtmäärangutäitjaks võib olla olemasolev õigus- ja teovõimeline füüsiline või juriidiline isik või sihtmäärangu kohaselt selleks loodav juriidiline isik.

Eelpärand, sundosa pärimisõiguse järgi
Eelpärand on vara, mille on kinkena saanud seadusjärgseks pärijaks olev alaneja sugulane teiste pärijatega pärandajaks olevalt ühiselt ülenejalt sugulaselt selle eluajal. Kingitud vara on eelpärand, kui pärandaja on kinkimisel nii määranud.
Sundosa - Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa. Sundosa on pool pärandiosast, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.

Pärimisleping
Pärimislepingu sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega. Pärimislepinguga määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või muu isik. Pärimislepingus võib ette näha teise lepingupoole kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisele. Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult. Pärimislepingut ei või ühepoolselt muuta ega lõpetada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Valdus , selle liigid, omandamine ja lõppemine
Valdus on isiku faktiline võim asja üle. Valdus on üks omandi elemente.
Liigitus: Seaduslik ja ebaseaduslik valdus
Heauskne ja pahauskne valdus
Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle.
Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta.

Omandi mõiste ja liigid
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus ajsa vallata , kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel.
Liigitus – kinnis - või kaasomand

Üleandmine ja hõivamine vallasomandi tekkimisena
Üleandmine – võõrandaja annab asja valduse üle omandajale. Eeldused: poolte olemasolu, kokkulepe asja üleandmise kohta, faktiline kättetoimetamine. Lepingud: asjaõiguslik- ja võlaõiguslikleping (nt müügileping). Piisab suulisest kokkuleppest, teatud üleandmised registreeritakse registrites (nt auto ARK).
Hõivamine ehk okupeerimine – asja vallutamine tahtega seda endale pidada. Saab omanikuta asju või hüljatud asju hõivata. Seda piiritlevad mitmed seadused, nt jahiseadus

Leid ja peitvara
Leid – tegevus leidmine. Leiu esemeks on kaotatud asjad. Leidja on isik, kes võtab kaotatud asja enda valdusesse. Tuleb otsida omanikku . Kui leiu väärtus on alla 100 krooni, võib seda hoida enda käes, kui mitte, tuleb teavitada politseid. Kui asi leitakse avalikust kohast, tuleks asi viia valvuri/ administraatori kätte. Kulutusi ei pea tegema. Leidjal on õigus küsitleda omanikku, küsida leiutasu 1/3 leitud asja väärtusest. Kulutuste tegemine – omaniku otsimisel – need võib omanikult sisse nõuda.
Peitvara – maasse kaevatud või muul viisil peidetud vara. Vara on peidetud mäletamatu aja eest. Omanik teadmata ja ei ole võimalik otsida, pärijaid võimatu tuvastada. Vara: raha, väärtasjad, väärismetall. Võib olla nii kinnis- kui ka vallasasjas. Nt maad kündes tuleb välja, müüridest, vanast mööblist. Vara kuulub asja omanikule, kelle vara seest see leiti. Omanikule leiutasu, kui leid ära võetaksepooles väärtuses

Ümbertöötamine, segamine , ühendamine, igamine, loodusvili vallasomandi tekkimise alustena
Ümbertöötamine – materjali segamine ja ühendamine, nt riidetükist tehakse ülikond. Ühendamine: pea- ja kõrvalasi koos. Segamine: mündid, vili.
Igamine – vallasomandi saab valdaja endale pidada, kui ta on seda iganud/vallanud 5 aastat järjest heauskselt. Katkeb, kui keegi esitab nõude. Kinnisasja puhul 30 aastat.
Loodusvili – kuulub reeglina asja omanikule. Nt õunad õunapuul.

Kinnisomandi ulatus
Horisontaalselt – piiritletud maatükk, piiri nihutada ei või enda alagatusel.
Vertikaalselt – vaadeldav sambana üles- ja allapoole maapinda. Mõõtude puhul tuleb lähtuda kinnisasja omaniku huvist.
Maavaradele – üldriikliku tähtsusega maavarad kuuluvad riigile (nt põhjavesi, ravimuda , paekivi, põlevkivi). Pinnasesse puutuvad maavarad – omaniku huvi (nt liiv, kruus, turvas , savi).
Veekogule – väikesed veekogud (kallasrada puudub) ühe omaniku maa peal on eraveekogud. Veekogud naaberkinnistute vahel (suured tiigid , järved) neil on keskel mõtteline joon ja üks osa kuulub ühele, teine osa teisele naabrile. Mere rannajoon – tavaline veepiir, kus meri keskmiselt on.

Kinnisomandi kitsendused
Kitsenduste tõttu kinnisasja omanik kaotab piiranguteta õiguse asja üle ja on kohustatud sallima võõrast tegevust või mõjutusi omandi suhtes. Kitsendused ehk seaduslikud servituudid – seaduse järgi tekkinud. Võivad tekkida ka tehingu või kohtuotsuse alusel. Kitsendused maapinna, maapõue või õhuruumi suhtes on era-(naabrussuhted) või avalikõiguslikud (kaitsealad, keelud). Enamik kitsendusi on seaduse järgsed ehk need on seaduses kirjas ja eraldi neid kellegi suhtes fikseerima ei pea. Võõral maatükil viibimine – ilma omaniku loata ei tohi. Omanikul on õigus välja nõuda tekitatud kahju. Tohib viibida piiritlemata alal päikese tõusust loojanguni. Naabrusõigused – tuleb arvestada kohalike olude ja huvidega. Kinnisasja omanikul ei ole õigus keelata suitsu, müra, gaasi, auru, lõhna, soojuse, põrutuste teiselt kinnisasjalt levimist oma kinnisasjale, kui need ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Keelatud rajatis ja seadeldis – kui on teada, et naaberkrundile hakatakse ehitama midagi, millel on negatiivne mõju, siis on õigus sekkuda. Varisemisohtlik ehitis – ehitis lähedal teisele maale ja varisemisoht. Keelatud süvendamine – piiri lähedased mullatööd, kahju kannab süüdlane. Ehitis üle naaberkinnisasja piiri – kas õhust (rõdu) või maa alt; üle piiri ulatuvad oksad ja juured. Kui puud kasvavad piiri peal, siis neid kasutatakse võrdselt ja kokkuleppel. Teed ja liinid – avaliktee, eratee (avalikuks kasutamiseks), juurdepääsuteed (kokkuleppel, kuhu sobib ning ka maksustamine), liinid (nt elektri-, gaasi-, sideliinid; maaga püsivalt ühendatud, seega peaks kuuluma omanikule, aga ei kuulu. Peab olema ligipääs neile). Metsa kasutamine – päikese tõusust loojanguni võib erametsas viibida, va kui mets on tarastatud. Marju, seeni võib korjata omaniku loal. Veekogud – avalikud (võib kasutada igaüks – ujuda , kala püüda, paadiga sõita), eraveekogud (ei tohi keelata tuletõrjel vett võtta). Kallasrada – kõikidel avalikel veekogudel. Laius 4m ja 10m laevatatavatel veekogudel. Kallasrada võib kasutada sõltumata kellaajast.

Hoonestusõigus, ostueesõigus
Kinnisasja võib koormata selliselt , et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.
(2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks.
(3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.
(4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb , on hoonestusõiguse oluline osa.
(1) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.
(2) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav.
Ostueesõigus – kinnisasja omanikul on piirang, kellele ta kinnisasja müüb. Selle tekkimise alused: Seadus – ei pea kinnistusraamatusse kandma.
Tehing – peab kandma kinnistusraamatusse.
Kolm osapoolt: ostja, müüja, ostueesõiguse taotleja.
Ostu hind – selle tasub ostueesõigusega isik. Tasub ka notarikulud ja riigilõivu.

Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted (kohtud, keel, avalikkus , esindus )
Tsiviilandsju lahendavad maakohtud ja ringkonnakohtud , riigikohus . Tsiviilasjad on kõik tsiviilõiguslikud vaidlused, sh tööalased vaidlused.
Koosseisud - Maakohtus lahendab kohtunik ise
Hagita menetlus – kohtunik
Hagiga menetlus – kohtunik võib kaasata 2 rahvakohtunikku, kui üks pooltest seda nõuab või kohtunik ise seda tahab.
Ringkonnakohtus – kollegiaalselt – vähemalt 3e liikmeline kohtu koosseis. Tsiviilkolleegium. Võib kaasata ka maakohtu kohtunikke.
Riigikohus – ainult kollegiaalselt. Võidakse lahendada ka terve tsiviilkolleegiumiga. Erikogu kutsutakse kokku kui muidu ei saa lahendatud , sis 2 kohtunikku tsiviilkolleegiumist ja vähemalt 2 muu kolleegiumi kohtunikku. Riigikohtu üldkogu – terve riigikohus.
Keel – riigikeel , aga võib ka mõnes muus keeles kui selle piirkonna elanikkond seda valdavalt kasutab.
Avalikkus – asjade arutamine on avalik, otsuste kuulutamine avalik. Kinniseks võib kuulutada terve istungi või osaliselt: riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; asutuse siseteabe kaitseks; isiku eraelu kaitseks; lapsendamine; alaealise huvides; õigusemõistmise huvides; kuni 15 aastase isiku ülekuulamisel või psüühika häiretega isikute puhul.

Menetlusosalised , nende õigused ja kohustused
Pooled ja kolmandad isikud. Pooled on hageja (isik, kes esitab nõude milleski osas kohtule kellegi teise vastu) ja kostja (isik, kelle vastu on nõue( hagi ) esitatud). Kolmandad isikud on isikud, keda võib see nõue veel puudutada, nt kindlustusfirma .
Hagita asjad – avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud.
Õigused – õigus tutvuda toimikutega (kohtukantseleis); ...teada kohtu koosseisu; ... esitada taandusi ja taotlusi (tunnistaja kutsumiseks); ... anda selgitusi istungil tõusnud
küsimuste kohta; esitada tõendeid; ... vaielda vastu teiste taotlustele; ... esitada küsimusi; ...edasi kaevata; lisaks veel hagejal: õigus muuta hagi(suurendada/vähendada), õigus hagist loobuda .
Kohustused – kasutada menetlusõigusi heauskselt.

Tõendid tsiviilkohtupidamises
Igasugune teave, mille alusel saab kohus oma otsused teha, esitavad menetlusosalised (hageja ja kostja).

Tunnistajate ütlused
Menetlusosalise vande all antud seletused
Dokumendid
Asitõendid
Vaatlus
Eksperdiarvamus

Menetlusdokumendid ja nende kättetoimetamine
Hagiavaldussed, kaebused, kohtuotsused , kohtukutsed, kohtumäärused.
Kohtuotsused – asjas tehakse sisulised lahendused
Määrused – käivad kaasas protsessi kulgemisega
Kättetoimetamist korraldab kohus: posti teel või kohtukordnik. Toimetatakse ka kohtumajas neid kätte. Kutsed antakse kätte allkirja vastu. Posti teel: lihtkirjana või väljastusteatena. Kui isik keeldub allkirja andmast, siis see tuleb fikseerida. Loetakse, et ta on kirja kätte saanud. Avalik kättetoimetanime: teated ajalehtedes. Peab olema 2 korda nädalase vahega, et 20ne päeva möödudes on isikule kutse kätte toimetatud.

Eelmenetlus ja selle eesmärk
Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus. Kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil.

Eelistung ja kohtuistung
Hagiavalduse esitamisest 2 kuu jooksul peaks toimuma eelistung. Siis antakse kohtukutsed.
Kohtuistung:

avamine ehk rakendamine – kohtunik selgitab, mis tuleb arutlusele, kes on sekretär, tõlk ning kas kõik on kohal.

Tõendite uurimine – tunnistajate ülekuulamine.

Kohtulik vaidlus – sõna saavad menetlusosalised, nende esindajad, advokaadid ning küsimused

Kohtuotsuse tegemine – kohtunikud lähevad nõupidamissaali, avaldadakse kohe või kohtunik ütleb aja, millal otsus selgub . Otsuse saab kätte kantseleist. Kahe nädala jooksul peab otsus valmis olema.

Menetluse peatamine ja lõpetamine
Peatamine – määrusega:

Raske haiguse tõttu
Pikemaajaline ärasõit kodukohast või töölähetus
Kui üks pooltest sureb ja on vaja otsustada õigusjärglus
Ku ion vaja oodata kriminaalotsust – mõnes teises sellega haakuvas asjas

Menetlust jätkatakse uuendusega, määrusega.
Lõpetamine:

Kui ei kuulu tsiviilkohtumenetluse
Samas asjas juba on jõustunud kohtuotsus
Hageja loobub hagist
Pooled sõlmivad kokkuleppe ja kohus kinnitab selle
Üks pooltest sureb ja õiglust tuvastada ei saa

Määruse peale saab kaebust esitada – määruskaebus (10 päeva).

Poolte kohtuistungilt puudumise tagajärjed

Tunnistajate puhul sundtoomine
Kui hageja/kostja ei ilmu , siis jäetakse hagi läbivaatamata või lükatakse edasi
Kostja puhul sundtoomine või asja arutatakse ilma temata. Tehakse tagaseljaotsus – põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis.

Tagaseljaotsus ja kaja
Tagaseljaotsus on kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis. Tehakse kui kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile või kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse,
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamise avalduse ehk kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kaja tuleb esitada tagaseljaotsuse teinud kohtule. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu. Kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada.

Menetluskulud ja nende tasumine
Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta.
Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Tasutakse hagi esitamisel, vastuhagi korral, kaebusel, avaldusel. Maksab avaldaja toimingu tegemiseks ette. Pool sellest tagastatakse, kui pooled jõuavad kokkuleppele või hageja loobub hagist.
Kassatsioonikautsjon
Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon. Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast , arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40 000 krooni. Hagita asjas, mittevaralise hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse kautsjonina 400 krooni. Makstakse riigikohtu kontole, kui kaebus rahuldatakse, siis kautsjoni summa tagastatakse. Kui ei rahuldata või ei võeta menetlusse, siis läheb raha riigi tuludesse.
Asja läbivaatamise kulud on (tasub ette see pool, kes taotleb toimingu tegemist):
1) tunnistaja-, eksperdi - ja tõlgikulud;
2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud;
3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud;
4) menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud;
5) väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud;
6) tsiviilasja hinna määramise kulud.
Kohtuvälised kulud on:
1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud;
2) menetlusosaliste sõidukulud;
3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek;
Apellatsioonimenetlus
Apellastioonimenetlus on ringkonnakohtus asja lahendamine. Apellant on see, kes kaebuse esitab. Vastustaja on see, kelle vastu kaebus esitatakse. Sisu: koostatakse kirjalikult. Seal on ringkonnakohtu nimi, apellandi andmed, teiste menetlusosaliste andmed, selgelt väljendatud nõue ning põhjendus. Lisada dokumendid. Sellele kirjutab alla apellant või tema esindaja. Peab fikseerima ka, kas apellant ise soovib osaleda kohtuistungil. Käiguta võib jätta kui on puudused, nende kõrvaldamiseks antakse tähtaeg. Tihti lahendatakse asi kirjalikult, seega ilma kohtuistungita, kirjalik menetlus.

Kassatsioonimenetlus – ringkonnakohtu otsuse läbivaatamine
Kaebus tuleb esitada kirjalikult ja lisatakse kassatsioonikautsjoni tasumise tõend. See peaks sisaldama:

Riigikohtu nimetust
Kassaatori andmeid
Vastaspoole andmeid
Otsus, mille peale keabus esitatakse
Enda nõue
Põhjendused
Kas soovitakse isiklikult osaleda

Asja võib jätta käiguta, kui kassatsioonikaebus on esitatud puudulikult või kautsjon on tasumata. Puuduste likvideerimiseks antakse tähtaeg.
Ringkonnakohus saadab edasikaebuse riigikohtusse. Neil on õigus küsida lisamaterjale. Seejärel saadab kaebuse ärakirja vastustajale. Vastustaja vastab kaebusele kirjalikult (max 20 päeva). Vastuse ärakiri saadetakse kassaatorile. Kolme liikmeline kogu otsustab, kas seda edasi saab kaevata. 1/5 edasikaebustest läheb umbes edasi riigikohtusse. Loakogu – kui kolmest kasvõi üks taotleb asja edasikaebamist, siis läheb riigikohtusse.
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 162 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

162 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annucas Õppematerjali autor

kõik mis seotud tsiviilõigusega

Sarnased õppematerjalid

doc

Tsiviili vastused

1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isi

Tsiviilõigus

doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki

Õigusõpetus

doc

Tunnikonspekt

Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvestab ja ei lähe pooleks vara. Abieluv

Tsiviilõigus

doc

Õigusõpetus

ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge

Õigusõpetus

doc

Konspekt

Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga). Näite

Õigusõpetus

doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni

Õiguse alused

docx

Pärimisõigus

Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib saada pärijaks ja pärandi vastu

Õigus

doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on

P?rimis?igus

Rohkem sarnaseid