Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust (0)

Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad
1. lepingueelsed läbirääkimised;
2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused);
3. lepingueelne vastutus;
4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused:
1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1. läbirääkimiste tulemusel lepingut ei sõlmita;
2.2. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave on muutunud lepingu sisuks; 2.3. leping   sõlmitakse   ja   leping   on   kehtiv   ning   läbirääkimistel   antud   teave   ei   ole muutunud lepingu sisuks; 2.4. leping sõlmitakse ja leping on tühine (VÕS § 15); 3. tunneb ära eellepingu ja oskab seda eristada lepingulisest võlasuhtest;
4. teab, millised on võimalikud nõuded eellepingust (ei pea oskama nõudeid kontrollida) ja kelle vahel. 1. Kaasus „Eksklusiivsed nõud Facebooki turult“ Reinhold (müüja) on füüsiliselt isikust ettevõtja, kes ostab kokku pankrotivara ja müüb seda
kõrgema hinnaga edasi. 2018. a suvel võttis ta osa pankrotivara müügist, milles ta soetas
endale suurel hulgal juugendstiilis lauanõusid, mis pärinesid aastast 1890. Ostuhind oli 10 000
eurot. Reinhold leidis, et arvestades esemete tegelikku väärtust, õnnestuks tal edasimüügist
teenida vähemalt 10 000 eurot (s.t müüa vara edasi 20 000 euro eest).  Lauanõude müümiseks kasutas ta mh Facebooki turgu. Peagi võttis Reinholdiga ühendust
Mait (ostja). Reinhold ja Mait suhtlesid omavahel Facebook Messenger vahendusel, jagades
järgmiseid sõnumeid: „[Mait] Tere! Oleksin huvitatud nendest juugendstiilis lauanõudest. Kas need on veel alles?
see ei ole offert
[Reinhold] Tere! On alles. 
[Mait] aga ma võtaksin ära 18 000 euroga. Tuleksin neile järele. Kaasa tuleks üks ekspert ka,
kes vaataks asjad üle.ekspert viitab lepingueelsetele läbirääkimistele
[Reinhold] 
[Reinhold]  tule aadressile Kuninga 34, Pärnu. Tel nr 57320015, vaba järgmine nädal iga
päev töötundidel
[Mait] ok, tulen järgmine neljapäev.“ Järgmisel neljapäeval oli Mait kokkulepitud aadressil. Reinholdit ei olnud kohal. Samuti ei
saanud Mait teda telefoni teel kätte. Reinhold vastas lõpuks õhtul hilja ning ütles, et müüs
lauanõud eelmine päev hoopis kellegile teisele, kes kõrgemat ostuhinda pakkus. 


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Mait leidis, et Reinholdil ei olnud õigust lauanõusid kolmandale isikule müüa, sest Maidu ja
Reinholdi vahel oli leping sõlmitud. Reinhold peab asjad Maidule üle andma. Alternatiivselt
peab   Reinhold   hüvitama   Maidule   sõidukulu   30   eurot   (kütus),   eksperdikulu   500   eurot
(tunnihind  50 eurot) ning  kaotatud  võimaluse  teenida  lauanõude  müügist omakorda  2000
eurot (Mait oleks Reinholdilt ostnud nõud 18 000 euro eest, kuid müünud need ise maha
20 000 euroga). Ülesanne: hinda, kas pooled on lepingu sõlminud ning kas ja mille alusel saaks ostja seetõttu
nõuda lauanõude üleandmist. Alternatiivselt hinda, kas ostja saab nõuda müüjalt kulutuste
hüvitamist ning saamata jäänud tulu.
Millisel õiguslikul alusel saab Mait nõuda lauanõude välja andmist? 
Hüpotees: Reinhold nõuab Maidult asjade üle andmist VÕS § 108 lg 2 (sellest paraghrafist
algavadki nõudealused) alusel – lepinguline alus VÕS § 108 lg 2 eeldused: kehtiv leping/ võlasuhe, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine,
vastutus, VÕS § 108 lg 2 välistavate asjaolude puudumine, mõistliku aja jooksul tuleb nõue
esitada, mõisklik aeg KUI ON ASENDATAVAD ASJAD, SIIS EI MÕJUTA SEE, ET ASI ON EDASI MÜÜDUD
ANTUD Faktilised alused - Kaasuses on üks FIE (Reinhold) ja füüsiline isik (Mait) - Üks on soov müüa (Reinhold) ja teisel soov osta (Mait). Järelikult üks osapool müüb
teine ostab õiguslik alus: VÕLASUHE (leping) - faktilised asjaolud vastavad müügilepingule VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 9 lg 1 Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega  (tuleb kasutada ainult esimest poolt, sest meil on offert ja aksept
eristatavad), samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel,
kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kas on
piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe VÕS § 9 mõistes? o VÕS § 208 tingimused  Kas on olemas ostja? Ostjaks on Mait. VÕS § 16 lg 1 – ostja tegi
pakkumuse, avaldas soovi osta. VÕS § 16 lg 1 tulevad tingimused: 1)
piisavalt määratletud – kindel hind, ese, kogus; 2) tahe olla õiguslikult
seotud – soov saada asja omanikuks ja astuda lepingusse; 3) kindlale
isikule – Reinholdile.  Kas on olemas müüja? Müüjaks on Reinhold. VÕS § 20 lg 1 praegu
nõustus müüja läbi tahteavalduse Pöial on veits kahtlane, see ei pruugi
olla nõustumus. Seda ei saa nõustumusena tõlgendada Vastus: poolte vahel ei ole müügilepingut VÕS § 9 järgi sõlmitud. Ostja ei saa VÕS § 108
alusel täitmist nõuda, kuna võlasuhet ei ole ei ole vaja hinnata ka järgnevaid nõude eeldusi VÕS § 75 lg 1 ühepoolsete tahteavalduste tõlgendamine
Saab lepingu muuta kehtivaks VÕS § 26 ja 27 alusel


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Hüpotees: Mait võib nõuda Reinholdilt kulutuste hüvitamist ja saamata jäänud tulu VÕS §
115 lg 1 ja § 14 lg 3 teise lause järgi Eeldused:  läbirääkimiste   pidamine   (võlasuhe),   läbirääkimiste   pahauskne   pidamine   või
katkestamine (rikkumine), vastutus, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga
(§ 127 lg 2), põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel Kui tahame kahju hüvitist nõuda VÕS § 14 rikkumise pärast siis saab seda teha VÕS § 115 lg
2 Läbirääkimised – läbirääkimisi peeti Rikkumine  - Kohustuste sisu o Pahauskne läbirääkimiste pidamine VÕS § 14 lg 3 – praegu ei ole tegemist sellega; tal ikka oli tahe müüa, kui oleks pahauskne siis, ta tegelikult ei soovi
üldse müüa ka o Pahauskne   katkestamine   VÕS   §   13   lg   3   (kas   ühel   poolel   on   tekkinud põhjendatud usaldus – tingimustest rääkimine, kohtumise kokkuleppimine) –
praegu on tegemist pahauskse katkestamisega; kui ta oleks teavitanud, et müüb
teisele, siis oleks heauskne - Kas kohustusi on rikutud? o R ei andnud asja M-le - Kas on rikkumist välistavaid asjaolusid? o VÕS § 101 lg 3 Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt   ega   kasutada  sellest   tulenevalt   õiguskaitsevahendeid   niivõrd,   kuivõrd
selle   rikkumise   põhjustas   tema   enda   tegu   või   temast   tulenev   asjaolu   või
sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kas rikkumise põhjustas M-i tegu
või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab? M
tuli kohtumispaika, ta ei mõjutanud kuidagi ostjat mitte tulema ja temast ei
tulene ka muid asjaolusid, mille pärast kohustuste rikkumine toimus ja mille
riisikot ta kannaks. Vastutus – VÕS § 103 lg 1 järgi R vastutab, VÕS § 103 lg 1 ja 2 järgi ei ole rikkumine
vabadatav - VÕS § 103 lg 1 Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui 
rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. § 
103 lg 2 Vastutust välistatavad asjaolud on need asjaolud, mis tulenesid maidust või 
vääramatust jõust, mille põhjusel ei saa tehingut teha. - § 104 ei sobi, sest „seaduses või lepingus“  Kahju – iga kahju peab eraldi ära hindama, saamata jäänud tulu nõuda ei saa - SAAB NÕUDA AINULT USALDUSKAHJU – usalduskahju -  - Sõidukulu § 127 lg 2 ja lg 4 - Eksperdikulu - Saamata jäänud tulu nõuda ei saa, pole usalduskahju Järeldus: Saab nõuda sõidukulu, eksperdikulu, kuid ei saa nõuda saamata jäänud tulu


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Variant: milliseid õiguskaitsevahendeid võiks ostja kasutada ja mida nõuda siis, kui ostja ja
müüja oleksid lepingu sõlminud, ostjal ei olnud eksperti kaasas ning hiljem selgub, et müüdud
lauanõud ei olnud üldse 1890. a juugendstiilis lauanõud, vaid olid koopiad. Lauanõude tegelik
hinnanguline väärtus oli 50 eurot. 
Müüja väidab, et tema ei teadnud, et nõud ei olnud 1890. a juugendstiilis lauanõud. Müüja
ostis need endale avalikult enampakkumiselt ning seal öeldi, et need on ehtsad. Ostja võttis
ise riski. Hüpotees:  Mait võib nõuda Reinholdilt hinna alandamist VÕS § 112 lg 1 alusel või) Mait
võib taganeda lepingust VÕS § 116  lg 1 alusel, kahju hüvitamine VÕS § 115 lg 1 VÕS § 112 lg 1 eeldused:  kehtiv leping, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine vastutus,
mittekohase täitmise vastuvõtmine, hinna alandamise avaldus VÕS § 112 lg 1 VÕS § 116 lg 1 eeldused:  kehtiv leping, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine vastutus,
oluline lepingurikkumine, VÕS § 188 lg 1 I samm: faktilised asjaolud - Kaasuses on üks FIE (Reinhold) ja füüsiline isik (Mait) - Üks on soov müüa (Reinhold) ja teisel soov osta (Mait). Järelikult üks osapool müüb
teine ostab - Rikutud on tõekohustust VÕS § 14 lg 2  II samm: õiguslik olukord: faktilised asjaolud vastavad müügilepingule VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 9 lg 1  Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui
on   piisavalt   selge,   et   lepingupooled   on   saavutanud   kokkuleppe.   Kas   on
piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe VÕS § 9 mõistes? o VÕS § 208 tingimused  Kas on olemas ostja? Ostjaks on Mait. VÕS § 16 lg 1 – ostja tegi
pakkumuse, avaldas soovi osta. VÕS § 16 lg 1 tulevad tingimused: 1)
piisavalt määratletud – kindel hind, ese, kogus; 2) tahe olla õiguslikult
seotud – soov saada asja omanikuks ja astuda lepingusse; 3) kindlale
isikule – Reinholdile.  Kas on olemas müüja? Müüjaks on Reinhold. VÕS § 20 lg 1 praegu
nõustus müüja läbi tahteavalduse  Kas   on   olemas   objekt,   mida   müüakse?   Juugendstiilis   lauanõud   on
lepinguesemeks  Kas osapoolte vahel eksisteerivad kohustused VÕS § 208 lg 1  Ostjal on kohustus võtta asi vastu ja maksta nende eest kindlaks
määratud tasu  Müüjal  on  kohustus  anda   asi   ja  tegema   võimalikuks  omandi
ülemineku - Kas leping kehtib? o VÕS   §   11  Lepingu   võib   sõlmida   suuliselt,   kirjalikult   või   mis   tahes   muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Järelikkult
vormivead puuduvad - Järeldus: poolte vahel on kehtiv leping III samm: rikkumine


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  - Kohustuste sisu o Milles kokku lepiti? Pooled leppisid kokku, et R müüb ja M ostab hinnalisi, kindla kvaliteediga lauanõusid, hinnaks 18 000 eurot. Pooled leppisid kokku
aja ja koha, kus kohustusi oleks pidanud täitma o Millised   kohustused   tulenevad   seadusest?   VÕS   §   208   lg   1   korral   on   R-l müüjana anda M-le lepinguese ja teha võimalikuks omandi üleminek M-le. M-l
on kohustus võtta asi vastu ja maksta R-le kindlaks määratud tasu. VÕS § 217
lg 1 ostjale müüdav asi peab vastama lepingu tingimustele - Kas kohustusi on rikutud? o VÕS § 217 lg 1 (ütleb mis on kohustus; lg ütleb mis on rikkumine) II Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele,  eelkõige  koguse, kvaliteedi,
liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja
juurde   kuuluvad   dokumendid.  Kui   on   kaks   konkureerivat   paragrahvi   siis
lepinguline   on   tähtsam,   kui   lepingueelne   paragrahv   –   lepingueelset
läbirääkimist   tuleb   vaadata   osana   lepingu   suhtest.  Tingimused:   peab   olema
kaks poolt: müüja ja ostja (R ja M); peab olema lepinguese (lauanõud); müüja
peab andma lepingueseme ostjale (R andis lauanõud M-le); ese ei vasta lepingu
tingimustele VÕS § 217 lg 2 p 1 Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele,
kui, asjal ei ole kokkulepitud omadusi  (R müüdud lauanõud ei ole tegelikult
lubatud väärtusega) - Kas on rikkumist välistavaid asjaolusid? o VÕS § 101 lg 3 Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt   ega   kasutada  sellest   tulenevalt   õiguskaitsevahendeid   niivõrd,   kuivõrd
selle   rikkumise   põhjustas   tema   enda   tegu   või   temast   tulenev   asjaolu   või
sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kas rikkumise põhjustas M-i tegu
või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab?
M-il ei olnud kohustust  IV samm: vastutus - VÕS   §   103   lg   1  Võlgnik   vastutab   kohustuse   rikkumise   eest,   välja   arvatud,   kui
rikkumine   on   vabandatav.   Eeldatakse,   et   kohustuse   rikkumine   ei   ole   vabandatav.
Tingimused: kohustust on rikutud (müüdud asi ei vasta kvaliteedile); rikkumine ei ole
vabandatav – 103 lg 2 (kohustust ei rikutud vääramatu jõu tõttu, R oleks võinud enne
müümist lauanõude kvaliteeti kontrollida) Järeldus: Reinhold peab hüvitama Maidule lepingu rikkusmisest tulnud kahju VÕS § 115 lg
1   või   võib   Mait   lepingust   taganeda   VÕS   §   116   või   võib   Mait   küsida   Reinholdilt   hinna
alandust VÕS § 112 alusel  2. Kaasus „Lepingueelsete läbirääkimiste protokoll“ Ants (ostja) ja Peeter (müüja) pidasid 5. septembril läbirääkimisi Rakveres Andrekse teel
asuva kinnisasja võõrandamiseks. Läbirääkimised toimusid Tallinnas ning sellest võttis osa ka
maakler Juhan (maakler).
Ostja,   müüja   ja   maakler   allkirjastasid   läbirääkimiste   lõpus   kokkuleppe   pealkirjaga
„Lepingueelsete läbirääkimiste protokoll“ (protokoll; vt eraldi fail). Ostja ja müüja leppisid
protokollis   mh   kokku   lepingu   sõlmimise   ettevalmistamise   tasus   3000   eurot.   Selle   tasu
tagastamisest võis müüja keelduda, kui pooled ei sõlmi müügilepingut. Samuti lubas müüja
ostjal hakata kinnisasja korrastama. Maakler kinnitas läbirääkimistel suuliselt, et kinnisasjaga
on kõik korras.


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Ostja asus vahetult pärast protokolli allkirjastamist kinnisasja korrastama. Korrastamise ajal
avastas ostja, et kinnisasjal asuval hoonel on majaseen, ahjud ei ole köetavad ning majas ei
ole elektrit. Samuti teadis naaber selgitada, et hoovis (mitme meetri sügavusel) peaks olema
antiikne kütusetsistern. Ostja lasi asja lähemalt uurida ning maapinna üles kaevata. Naabri
kahtlustused pidasid paika.
Ostja   keeldus   lepingu   sõlmimisest   ning   palus   tagastada   3000   eurot   ja   hüvitada   lepingu
sõlmimise ettevalmistamise käigus tehtud kulutused. Ostja tegi järgmised kulutused: - sõidukulu: 100 eurot (kütus) - sissesõidutee kiviplaatide vahetus: 1500 eurot (uued kiviplaadid) - aiaäärse mulla väljavahetamine: 120 eurot (muld) - elementide värvimine (uksed, aed): 300 eurot (värv) - kaevamise teenus: 1500 eurot Müüja keeldus tasu tagastamisest ja kulutuste hüvitamisest. Müüja väitis, et 3000 eurot oli
leppetrahv   kokkuleppe   rikkumise   puhuks.   Kuna   ostja   rikkus   kokkulepet   (ei   sõlminud
müügilepingut), on müüjal õigus 3000 eurole ning võib protokolli 5.2 järgi keelduda tasu
tagastamisest.
Ülesanne: vasta järjekorras järgmistele küsimustele
1. Millised võimalikud võlasuhted on poolte vahel tekkinud? Tegemist võib olla lepinguliste võlasuhetega   (müügileping,   broneerimisleping,   eelleping,   läbirääkimised(kui   on   leping
sõlmitud,   siis   võib   toetuda   lepingulistele   nõudealustele)   maaklerileping   (müüja   ja
maakleri vahel)) olenevalt sellest, kas leping on olemas või mitte.  2. Kas võlasuhted on kehtivad?
3. Hinda, kas ostja võib nõuda 3000 euro tagastamist ja kulutuste hüvitamist? Hüpotees: Ants võib nõuda Peetrilt 3000 euro tagastamist VÕS § 1028 ja kulutuste hüvitamist
VÕS § 115 lg 1 VÕS   §   1028   eeldused:  võlausaldaja   on   võlgnikule   midagi   üle   andnud,   olemasoleva   või
tulevase kohustuse täitmiseks ila õigusliku aluseta (kohustust ei ole olemas või ei teki või
langeb ära), puuduvad nõuet välistavad asjaolud VÕS § 1028 lg 2 I samm: faktilised asjaolud:  - Kaasuses on kaks füüsilist isikut (Ants ja Peeter) - Üks on soov müüa (Peeter) ja teisel soov osta (Ants). Järelikult üks osapool müüb
teine ostab - Ants   ja   Peeter   allkirjatavad   läbirääkimiste   lõppus  kokkuleppe,   mis  kohustab   pooli
põhilepingut sõlmima II   samm:   õiguslik   olukord:  faktilised   asjaolud   vastavad   eellepingule   VÕS   §   33   lg   1
(erandlik järeldus on see, et eellepingu näol on juba tegemist müügilepinguga; see ei ole
broneerimis leping tähendab, et tasu makstakse AINULT selle eest, et asja ei võõranadataks
teisele isikule – praegu oli tasu ka selleks, et see läheb hinnast maha) - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 9 lg 1  Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui
on   piisavalt   selge,   et   lepingupooled   on   saavutanud   kokkuleppe.   Kas   on
piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe VÕS § 9 mõistes? o VÕS § 33 tingimused  Kas on olemas ostja? Ostjaks on Ants. VÕS § 16 lg 1 – ostja tegi
pakkumuse, avaldas soovi osta. VÕS § 16 lg 1 tulevad tingimused: 1)


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  piisavalt määratletud – kindel hind, ese, kogus; 2) tahe olla õiguslikult
seotud; 3) kindlale isikule  Kas  on  olemas  müüja?  Müüjaks  on  Peeter.  VÕS  §  20  lg   1  praegu
nõustus müüja läbi tahteavalduse  Kas   on   olemas   objekt,   mida   müüakse?   Kinnisasi   lauanõud   on
lepinguesemeks  Kas osapoolte vahel eksisteerivad kohustused VÕS § 33  Ostjal ja müüjal on tulevikus kohustus sõlmida leping - Kas leping kehtib? o VÕS § 33 lg 2 Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka   eelleping   olema   sõlmitud   samas   vormis.  Tegemist   on   müügilepingu
eellepinguga ehk see peaks olema notariaalses vormis, aga ei ole – leping on
tühine TsÜS § 84 lg 1, sest vormi pole järgitud TsÜS § 83 lg 1 AÕS § 118 lg 1 - Järeldus: poolte vahel ei ole kehtivat lepingut III samm: rikkumine - Kohustuste sisu o Milles   kokku   lepiti?   Pooled   leppisid   kokku,   et   Ants   ostab   ja   Peeter   müüb kinnistu.   Pooled   leppisid   kokku   hinnas,   kvaliteedis   ja   ajas,   mille   vältel
põhileping tuleks sõlmida o Millised  kohustused  tulenevad  seadusest? VÕS § 33 lg  1 tulenevalt  võtsid pooled endale kohustuse sõlmida omavahel lepingu eellepingus kokkulepitud
tingimustel. Läbirääkimistel lisandub ka tõekohustus VÕS 14 lg 2, mida Peeter
samuti rikkus, sest ei avaldanud Antsule päris asjaolusid. - Kas kohustusi on rikutud? o Peeter   lubas,   et   kinnistu   on   kindla   kvaliteediga.   Kinnistu   ei   olnud   vastava kvaliteediga - Kas on rikkumist välistavaid asjaolusid? o VÕS § 101 lg 3 Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt   ega   kasutada  sellest   tulenevalt   õiguskaitsevahendeid   niivõrd,   kuivõrd
selle   rikkumise   põhjustas   tema   enda   tegu   või   temast   tulenev   asjaolu   või
sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kas rikkumise põhjustas Ants või
asjaolud, mille esinemise riisikot ta kannab? Antsul ei ole siin riisikot. Samuti
ei pidanud Ants enne lepingu sõlmimist ka asja ülevaatama IV samm: vastutus - VÕS § 103 lg 1 Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui 
rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. 
Tingimused: kohustust on rikutud (müüdud asi ei vasta kvaliteedile); rikkumine ei ole 
vabandatav – 103 lg 2 (kohustust ei rikutud vääramatu jõu tõttu, Peeter oleks võinud 
rääkida tõtt, aga ta ei rääkinud) Järeldus: Ants võib nõuda Peetrilt 3000 euro tagastamist VÕS § 1028 ja kulutuste hüvitamist
VÕS § 115 lg 1 Variant: müüja lubab läbirääkimistel, et müüja korrastab kinnisasja ise enne ära, kui selle
ostjale üle annab (värvitöö, osade sissekäigu tee plaatide vahetus). Ostja ja müüja saavad 30.
oktoobril   notari   juures   kokku   ning   sõlmivad   kinnisasja   ostu-müügilepingu   ja
asjaõiguslepingud, s.t kinnisasja omand läheb kehtivalt ostjale üle. Notariaalses kinnisasja
müügilepingus   lepivad   pooled   kokku   ka   selles,   et   lepingus   on   ette   nähtud   kõik   lepingu


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  tingimused   ja   ostja   ja   müüja   varasemaid   tahteavaldusi   ja   kokkuleppeid,   mis   ei   sisaldu
lepingus, ei loeta  lepingu osaks. Pärast kinnisasja kättesaamist  avastab ostja, et müüja  ei
korrastanud kinnisasja ära. Seega teeb ostja selle ise ära ning nõuab müüjalt kahju hüvitamist,
tuginedes müügilepingu rikkumisele (müüja lubas kinnisasja ise korrastada).
Kas   ostja   saaks   tugineda   müügilepingu   rikkumisele,   s.t   kas   müüjal   oli   müügilepingust
tulenevalt kohustus, mida ta rikkus. Hüpotees: Ants võib nõuda Peetrilt kulutuste hüvitamist VÕS § 115 lg 1 VÕS § 115 lg 2 eeldused: kehtiv leping, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, vastutus,
täiendava tähtaja andmine (või olukord, kus seda ei ole vaja anda) VÕS § 115 lg 2 ja 3, kahju
olemus, põhjuslik seos I samm: faktilised asjaolud:  - Kaasuses on kaks füüsilist isikut (Ants ja Peeter) - Üks on soov müüa (Peeter) ja teisel soov osta (Ants). Järelikult üks osapool müüb
teine ostab - Ants   ja   Peeter   allkirjatavad   läbirääkimiste   lõppus  kokkuleppe,   mis  kohustab   pooli
põhilepingut sõlmima II samm: õiguslik olukord: faktilised asjaolud vastavad eellepingule VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 9 lg 1  Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui
on   piisavalt   selge,   et   lepingupooled   on   saavutanud   kokkuleppe.   Kas   on
piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe VÕS § 9 mõistes? o VÕS § 208 tingimused  Kas on olemas ostja? Ostjaks on Ants. VÕS § 16 lg 1 – ostja tegi
pakkumuse, avaldas soovi osta.   Kas on olemas müüja? Müüjaks on Peeter.  Kas on olemas objekt, mida müüakse? Lepinguesemeks on kinnisasi  Kas osapoolte vahel eksisteerivad kohustused VÕS § 208 lg 1  Ostjal on kohustus võtta asi vastu ja maksta nende eest kindlaks
määratud tasu  Müüjal  on  kohustus  anda   asi   ja  tegema   võimalikuks  omandi
ülemineku - Kas leping kehtib? - VÕS § 11 Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui 
seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Järelikkult vormivead 
puuduvad - Järeldus: poolte vahel on kehtiv leping III samm: rikkumine - Kohustuste sisu o Milles   kokku   lepiti?   Pooled   leppisid   kokku,   et   Ants   ostab   ja   Peeter   müüb kinnistu.   Pooled   leppisid   kokku   hinnas,   kvaliteedis   ja   ajas,   mille   vältel
põhileping   tuleks   sõlmida.   Lisaks   lepingueelsetel   võttis   müüja   endale
kohustuse korrastada kinnistu enne Peetrile üleandmist


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  o Millised   kohustused   tulenevad   seadusest?   Läbirääkimiste   pidamisest   tuleb tõekohustus VÕS 14 lg 2, mida Peeter rikkus, lubades müüa kinnistu parema
kvaliteediga, kui tegelikult müüs. - Kas kohustusi on rikutud? o Peeter   lubas,   et   kinnistu   on   kindla   kvaliteediga.   Kinnistu   ei   olnud   vastava kvaliteediga. Peeter rikkus tõekohustust VÕS § 14 lg 2 - Kas on rikkumist välistavaid asjaolusid? o VÕS § 101 lg 3 Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt   ega   kasutada  sellest   tulenevalt   õiguskaitsevahendeid   niivõrd,   kuivõrd
selle   rikkumise   põhjustas   tema   enda   tegu   või   temast   tulenev   asjaolu   või
sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kas rikkumise põhjustas Ants või
asjaolud, mille esinemise riisikot ta kannab? Antsul ei ole siin riisikot. Samuti
ei pidanud Ants enne lepingu sõlmimist ka asja ülevaatama IV samm: vastutus - VÕS § 103 lg 1 Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui 
rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. 
Tingimused: kohustust on rikutud (müüdud asi ei vasta kvaliteedile); rikkumine ei ole 
vabandatav – 103 lg 2 (kohustust ei rikutud vääramatu jõu tõttu, Peeter oleks võinud 
teha kinnistu korda, aga ta ei teinud) V samm: täiendava tähtaja andmine VÕS § 115 lg 2 ja 3 - Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s
114   sätestatud   täiendava   tähtaja   möödumist.   Kui   kohustus   seisneb   teatud   eseme
tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui
võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.  Täiendavat
tähtaega ei saa anda, sest ostja on ise juba tööd ära teinud. Seega võib kahju hüvitamist
kohe nõuda - Kohustuse   täitmise   asemel   võib   kahju   hüvitamist   nõuda   ka   täiendavat   tähtaega
määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti
käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude
kohaselt   on   kahju   kohe   hüvitamine   muul   põhjusel   mõistlik.  Praegu   võib   kahju
hüvitamist   nõuda   ilma   täiendava   tähtaja   määramiseta,   sest   täiendava   tähtaja
määramisel ei oleks tulemust, sest ostja on juba ise remondi ära teinu VÕS § 127 lg 1 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on
võimalikult   lähedane   olukorrale,   milles   ta   oleks   olnud,   kui   kahju   hüvitamise   kohustuse
aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.  Peeter peab hüvitama kahju summas, mis kulus
Antsul, et taastada kinnistu olukord, mis oli Peetri poolt lubatud VII samm: Kahju olemus, põhjuslik seos - VÕS § 128 lg 2 Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara
väärtuse või vara halvenemisest tekkinud  väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib
tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud
kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise
saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete
esitamiseks. Müüja ekitas ostjale kahju, sest ta ei teinud enne müümist majas remonti
ja sel põhjusel pidi ostja ise remonti tegema ning sellega seosnevaid kulutusi kandma Järeldus: Ants võib nõuda Peetrilt kulutuste hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020  Lepingueelsed kohustused - VÕS § 14 ütleb meie ainult kohustused, see ei saa olla nõude aluseks -> VÕS § 115 - VÕS § 15 on erikoosseis Lepingulised kohustused - Põhikohustused, lepingut defineeriv säte NT müügilepingul kohustus asi üle anda - Asi peab avastama lepingu tingimustele - Nõude alus on seadusest tulenev alus