Essee valdusest (0)

Valdus on tegelik võim asja üle, isiku teatud õiguslikult reguleeritud suhe asjasse, õigussuhe. Samas ei saa valdust pidada siiski õiguseks, kuna see ei ole asjaõigus ega võlaõigus, ega ka mitte asja koormamine ; seda ei saa ka kanda kinnistusraamatusse. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu alla asi on, sõltumata sellest, kas tal on selleks õigus või ei. Seetõttu tuleb valdust selgelt eristada omandist, kui õiguslikust võimust asja üle.
Asja on võimalik vallata nii otseselt kui kaudselt ja valduse esemeteks võivad olla nii asjad kui loomad kui ka asja reaalosad. Otsene valdaja valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu taolise lepingu alusel. Selline leping annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Teine isik valdab asja kaudselt. Valdajaks ei saa olla isik, kes teostab tegelikku võimu teatud asjade üle, aga teeb seda kellegi teise korraldusel ja mitte oma majapidamises või ettevõttes.
Valdus on seaduslik juhul kui ta põhineb seaduslikul alusel. Valdus on heauskne , kui valdaja ei tea (ei peagi teadma), et tema valdusel puudub seaduslik alus ja on olemas isik, kellel on selle valduse peale suurem õigus. Valdus on pahauskne , kui valdaja siiski teab (või peab teadma), et tema valdusel puudub seaduslik alus ja kellegil teisel on suurem õigus tema valduse peale.
Valduse omaniku staatus tekib siis kui saabub tegelik võim asja üle. Sellise olukorra tekkimiseks on vajalik senise valdaja ja uue omandaja kokkulepet. See suhe ei pea olema õiguslikult kehtiv, piisab sellest kui otsene valdaja seda tunnistab . Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle mingil põhjusel. Mingi mööduv olukord või takistus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta.
Valdus on omavoli vastu seadusega kaitstud. Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusevastaselt valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Omavaolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija või muu õigusjärglane, kui ta selle valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Omavoliga ei ole tegemist, kui seadus valduse äravõtmist või rikkumist erandina lubab. Omavoli on õigustatud näiteks hädakaitse või hädaseisundi korral, samuti täituri tegevus, kui tal tuleb võlgniku vara arestida või järelvalveametniku liikumine võõral maatükil.
Valdajal on õigus valdust omavoli eest jõuga kaitsta, hädakaitse piire ületamata. Kui vallasasi võetakse omanikult salaja või vägivallaga ära, on valdajal õigus tabatud või jälitatud omavolitsejalt see kohe tagasi võtta. Kui taoline asi juhtub kinnisasjaga on valdajal õigus tarvitada omavoli, et isik kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi temalt tagasi võtta.
Kui vallasasi on sattunud valdaja võimu alt teise isiku valduses olevale kinnisasjale on valdajal õigus see enesele tagasi võtta. Kui sellega seoses tekkisid kinnisasja omanikul mingisugused kahjud, tuleb vallasasja omanikul need need kinnisasja omanikule hüvitada. Kui valdust mingitel põhjustel ei ole võimalik tagasi saada isikult kes on valdab valdust omavoliliselt, peab see omavolitseja kahju hüvitama või valduse taastama . Kui aga nõudja valdus oli äravõtja või tema eelkäijate suhtes omavoliline ja oli omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist siis valdaja nõuet ei rahuldata. Kinnisasja valdaja peab tõendama, et tema poolt asja äravõtmine ei olnud omavoliline ja tal oli selleks õigus.
Valdajal on õigus oma valduse kaitseks esitada nõudeid otse rikkujale või hagi teel kohtusse. Selliselt võib ta toimida nii valduse omavolilise rikkumise kui ka selle omavolilise äravõtmise korral. Selline valduste kaitse ei ole väga levinud, kuna siin ei selgitata protsessis õigust, vaid ainult faktilist olukorda. Selle protsessi olulisim roll on omaabi vähendamine valduse kaitses.
Valduse kaitse nõudeid nimetatakse possessoorseteks ehk valduslikeks nõueteks, kuna need põhinevad vahetult valdusel ega ole seotud õigusega sellele. Valdaja ei saa toetuda ei omandile ega asjaõigusele. Valdusnõudega võib taotlusel kaasas käia ka võlaõiguslik kahju hüvitamise nõue.
Kui valdus on omavoliliselt siiski omandatud, vaatamata omaabi proovimisele, on senisel valdajal õigus nõuda oma valduse taastamist ja sellest tulenevat kahju hüvitamist võlaõiguslikul alusel. Tal on võimalik panna oma õigus maksma ka kohtu kaudu. Valduse äravõtja tahtlus ei ole seejuures oluline. Omavoliga kaotatud valdus tuleb igal juhul taastada ja selle peab tagama kohus.