hüpoteegiga. Peale hüpoteegi seadmist maksab pank ka laenu välja. Hiljem selgub, et OÜ Osavad Poisid oli kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kantud pettuse teel ning kinnisasja tegelik omanik K laseb ennast edukalt kinnisasja omanikuna uuesti kinnistusraamatusse kanda. Kinnisasja tegelikule omanikule K ei meeldi ka see, et tema kinnisasi on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Pank ei ole aga hüpoteegi kustutamisega nõus, sest väidab, et omandas piiratud asjaõiguse heauskselt ja seetõttu olevat tema õigused seadusega kaitstud. Ühispanka esindas laenuosakonna jurist, kes tegutses volikirja alusel, mille oli välja andnud Ühispanga üks juhatuse liige. Kas K saab lasta hüpoteegi kustutada? Lahendus: 1. Hüpotees: Kas K saab lasta SEB panga hüpoteegi kinnistusraamatus kustutada AÕS § 65 lg 1 alusel. (-) Eeldused: 1. Kas nõude esitajal ehk K-l on omandiõigus olemas? (+) 2. Kas kinnistusraamatu kanne on ebaõige? (-) 2
Omandi tagasinõudmise nõue. E: 1) Kas P on omanik ? a) Kas H sai asja omanikuks § 92 kohaselt ? H ei saanud omanikuks § 92 kohaselt. b) Kas tegu on vallasasjaga ? TsÜS § 50 (1) (2) + c) Otsese valduse üleminek ? ASÕ § 33 + d) Kokkuleppe sõlmimine (kuna - kas on vahetatud kehtivat tahteavaldust, asjaõiguses, piiratud teovõime puhul ei tekiks kokkuleppe küsimust. Kas isikute tahteavaldused mis on suunatud asjaõiguse leppele, kas need lepingud kehtivad). Kontrollime, kas isik saab valdust üle anda. Asja saab üle anda ainult omanik § 68 (1). Asja õigusliku staatuse muutmine - asja käsutamine. M ei olnud omanikuks saanud! e) Asjaõiguskokkulepe - 1.2 Kas H on saanud omanikuks AÕS § 95 kohaselt ? f) Vallasasi ? + g) Valduse üleminek ? + h) Kehtiv kokkulepe ? (üks pooltest ei tohi olla piiratud teovõimega) +
❏ Tsiivilkohtumenetluse seadustik reguleerib kinnistusraamatusse kannete tegemist (§ 58, § 591). ❏ ! Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses sätestatud andmeid ! ❏ Kinnistusraamat - on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta. Kinnistusraamatu esimeses jaos on § 56. Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine (1) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. (2) Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud. Liiklusregistriandmed on reegliõiged, aga ei pruugi alati õiged olla. ❏ Käsutus- omandiõiguse ülekandmine.
Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks tunnuseks on selle absoluutsus: see õigus on kehtiva õiguskorra poolt iga ühe suhtes antud ja iga õigusvastase sekkumise eest kaitstud. Asjaõigus on õiguskäibes osalejate omavahelisi suhteid reguleeriva eraõiguse üks osa. Asjaõigus on osa eraõigusest ja tsiviilõigusest. Asjaõigused moodustavad ühiskonna varalise korralduse aluse ning on turumajanduse nurgakiviks. Asjaõiguse põhiprintsiibid ja nende väljendus kehtivas õiguses a) era-ja üldhuvide arvestamine
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.)
Asjaõiguse kaasused 29) Ettevõtja E ostis kontorimasinate müügiga tegelevalt osaühingult V kaks laserprinterit ja tasus nende eest pangaülekandega. Kuna E-l ei olnud endal võimalik printeritele teise linna järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandaj
M avastab O võlgnevuse alles siis, kui ostuhinna tasumise nõue on aegunud. Nüüd tahab M O-lt vaipa tagasi saada. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas M saab O-lt vaipa AÕS § 80 (1) ? Eeldused: 1) Kas M on omanik ? 2) Kas omanik O § 92 (1) kohaselt ? - Vallasasi ? + Valduse otsene üleminek ? + Kokkulepe ? - omand läheb üle ainult siis, kui omand läheb üle ehk tingimuslik kokkulepe. Tingimuslikku kokkulepet ei saa sõlmida asjaõiguse omandi üleminekuks. Meil on tegu edasilükkuva tingimusega Pädevus - TsÜs § 105 (1) tingimus pidi tekkima raha maksmisel ja aegumine ei ole oluline. Heausksust ei ole mõtet kontrollida, kuna omandit ei ole üle antud. 3) § 95 ? - 4) § 110 ? - 5) O valdab asja ? + 6) Õiguslik alus ? VÕS § 208 (1), § 233 (2) II lause. Vastus: M saab nõuda vaipa AÕS § 80 (1) OÜ Osavad Poisid OÜ Osavad Poisid soovib saada AS-lt SEB Pank laenu
Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks: 1) kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid? 2) milliseid subjektiivseid õigusi omavad kaasustes märgitud isikud ja milli
Kõik kommentaarid