Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Asjaõiguse järelarvestus (0)

3 KEHV
Punktid
Asjaõiguse järelarvestus
Nimi:
Kursus (sh päevane/ avatud ülikool):II, päevane
Kuupäev: 18.03.13
O1 on sõiduauto VW Golf omanik. Varas V varastab selle auto. Peale vargust müüb O1 auto O2-le maha. O1 ja O2 lepivad kokku, et auto hakkab kuuluma O2-le ja et O2 võib minna ja autot varga käest nõuda. Mõni päev peale seda pargib V auto ühe poe ette, mille katuselt kukub auto kapotile suur jääkamakas, mis kahjustab autot. Auto väärtus langeb õnnetuse tagajärjel 10 000 eurolt 5 000 eurole . Nüüd nõuab O2 V-lt auto väljaandmist ja 5 000 euro hüvitamist. V vaidleb raha nõudele vastu, väites, et tema autot ei lõhkunud ja et tema ei ole jää kukkumises süüdi. Kas O2 saab nõuda V-lt 5 000 euro hüvitamist?
Lahendada kaasus kaasuste lahendamise metoodika järgi. Iga üliõpilane peab kaasuse lahendama iseseisvalt. Kaasuse lahendus tuleb vormistada trükitud kujul, paberil , A4 formaadis ja esitada 18.03.13 hiljemalt kell 17.00 dekanaati Tallinn ruum 202.
LAHENDUS
Hüpoteetilise tulemuse esitamine : O2 saab nõuda varalise kahju hüvitamist V-lt AÕS § 84 lg 1 alusel.
EELDUSED
  • Kas O2 on auto omanik? AÕS § 68 lg 3
    O2 ei ole auto omanik.
    Omanikuks olemise tingimused :
    • Poolte kokkulepe –oli
    • Võõrandajal käsutusõigus-oli, sest autot müüs omanik
    • Valduse üleminek- ei olnud. O2 ei saanud autot enda kätte, ta pidi minema V juurde ja nõudma talt autot.

  • Kas O2 sai auto omanikuks? AÕS § 92 lg 1
    Ei saanud. Antud seaduse kohaselt O2 sai auto omandajaks, kuid mitte omanikuks.
  • Asjaõigusleping, Kas esines poolte ühine tahe?
    Jah, mõlemad pooled olid nõus leppima kokku, et auto hakkab kuuluma O2-le.
  • Kas võõrandajal oli käsutusõigus?
    Jah. Auto kuulus täielikult O1-le ja tal oli selle üle täielik käsutusõigus.
  • Kas O2 sai auto otsese valduse? AÕS § 36 lg 1
    Ei saanud.
  • Kas V omandas vaidlustatud auto?
    Jah, V omandas vaidlustatud auto.
  • Kas V omandas auto AÕS § 92 lg 1 alusel?
    Ei. V-le ei antud autot üle, ta varastas selle. Temaga polnud kokku leppitud, et auto läheb temale üle. Ta sai selle omavoliliselt.
  • Kas V sai auto otsese valduse? AÕS § 36 lg 1
    Jah, V sai auto otsese valduse. Tal oli tegelik võim selle auto üle.
  • Kas O1 ja V vahel oli kehtiv AÕL?
    Ei olnud. O1 ja V polnud lepingut sõlminud .
  • Kas O1 oli auto käsutusõigus?
    Jah.
  • Kas O1 ei vallanud autot? AÕS § 33 lg 1
    Ei. Ta kaotas valduse, sest V varastas talt auto.
  • Kas V on asja(auto) omanik?
    Ei ole. Poolte kokkulepet pole toimunud, V sai auto omavoliliselt.
  • Kas V sai auto omanikuks? AÕS § 92 lg 1
    V ei saanud auto omanikuks.
  • AÕL, Kas esines poolte ühine tahe?
    O1 ja V ei olnud kokku leppinud, et auto läheb üle V-le.
  • Kas võõrandajal oli käsutusõigus?
    Jah.
  • Kas V sai auto otsese valduse? AÕS § 36 lg 1
    Jah. V omas tegeliku võimu auto üle. Auto oli tema käes ja tema kasutuses.
  • Kas V on pahauskne valdaja ? AÕS § 35
    Jah, V on pahauskne valdaja. Valdamisel puudub õiguslik alus.
    TULEMUS: AÕS § 84 lg 1 kohaselt O2-l ei ole õigust nõuda V-lt varalise kahju hüvitamist, kuna O2 ei ole auto omanik.
  • Asjaõiguse järelarvestus #1 Asjaõiguse järelarvestus #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor igorexa Õppematerjali autor
    asjaõiguse arvestus

    Sarnased õppematerjalid

    Asjaõiguse seminarid
    27
    pdf

    Asjaõiguse seminarid

    hüpoteegiga. Peale hüpoteegi seadmist maksab pank ka laenu välja. Hiljem selgub, et OÜ Osavad Poisid oli kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kantud ​pettuse teel ning kinnisasja ​tegelik omanik K laseb ennast edukalt kinnisasja omanikuna uuesti kinnistusraamatusse kanda. Kinnisasja tegelikule omanikule K ei meeldi ka see, et tema kinnisasi on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Pank ei ole aga hüpoteegi kustutamisega nõus, sest väidab, et omandas piiratud asjaõiguse heauskselt ja seetõttu olevat tema õigused seadusega kaitstud. Ühispanka esindas laenuosakonna jurist, kes tegutses volikirja alusel, mille oli välja ​ andnud Ühispanga üks juhatuse liige. Kas K saab lasta hüpoteegi kustutada? Lahendus​: 1. Hüpotees: ​Kas K saab lasta SEB panga hüpoteegi kinnistusraamatus kustutada ​AÕS § 65 lg 1 ​ alusel. (-) Eeldused: 1. Kas nõude esitajal ehk K-l on omandiõigus olemas? (+) 2. Kas kinnistusraamatu kanne on ebaõige? (-) 2

    Asjaõigus
    ESIMENE SEMINAR ASJAÕIGUS
    6
    docx

    ESIMENE SEMINAR ASJAÕIGUS

    Omandi tagasinõudmise nõue. E: 1) Kas P on omanik ? a) Kas H sai asja omanikuks § 92 kohaselt ? H ei saanud omanikuks § 92 kohaselt. b) Kas tegu on vallasasjaga ? TsÜS § 50 (1) (2) + c) Otsese valduse üleminek ? ASÕ § 33 + d) Kokkuleppe sõlmimine (kuna - kas on vahetatud kehtivat tahteavaldust, asjaõiguses, piiratud teovõime puhul ei tekiks kokkuleppe küsimust. Kas isikute tahteavaldused mis on suunatud asjaõiguse leppele, kas need lepingud kehtivad). Kontrollime, kas isik saab valdust üle anda. Asja saab üle anda ainult omanik § 68 (1). Asja õigusliku staatuse muutmine - asja käsutamine. M ei olnud omanikuks saanud! e) Asjaõiguskokkulepe - 1.2 Kas H on saanud omanikuks AÕS § 95 kohaselt ? f) Vallasasi ? + g) Valduse üleminek ? + h) Kehtiv kokkulepe ? (üks pooltest ei tohi olla piiratud teovõimega) +

    Õigus
    Asjaõiguse loengukonspekt - Kaasuse lahendamine
    17
    pdf

    Asjaõiguse loengukonspekt - Kaasuse lahendamine

    ❏ Tsiivilkohtumenetluse seadustik reguleerib kinnistusraamatusse kannete tegemis​t (§ 58, § 591). ❏ ! Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses sätestatud andmeid ! ❏ Kinnistusraamat - ​on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta. Kinnistusraamatu esimeses jaos on § 56.​​ Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine (1) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. ​ (2) Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud. ​ Liiklusregistri​​andmed on reegliõiged, aga ei pruugi alati õiged olla​. ❏ Käsutus​- omandiõiguse ülekandmine.

    Asjaõigus
    Asjaõigus eksamikonspekt
    82
    docx

    Asjaõigus eksamikonspekt

    Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus ­ õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks tunnuseks on selle absoluutsus: see õigus on kehtiva õiguskorra poolt iga ühe suhtes antud ja iga õigusvastase sekkumise eest kaitstud. Asjaõigus on õiguskäibes osalejate omavahelisi suhteid reguleeriva eraõiguse üks osa. Asjaõigus on osa eraõigusest ja tsiviilõigusest. Asjaõigused moodustavad ühiskonna varalise korralduse aluse ning on turumajanduse nurgakiviks. Asjaõiguse põhiprintsiibid ja nende väljendus kehtivas õiguses a) era-ja üldhuvide arvestamine

    Õigus
    Asjaõigus
    53
    doc

    Asjaõigus

    I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. ­ 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 ­ 6 (lk 29 ­ 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.)

    Õigus
    Asjaõiguse kaasused
    2
    docx

    Asjaõiguse kaasused

    Asjaõiguse kaasused 29) Ettevõtja E ostis kontorimasinate müügiga tegelevalt osaühingult V kaks laserprinterit ja tasus nende eest pangaülekandega. Kuna E-l ei olnud endal võimalik printeritele teise linna järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandaj

    Asjaõigus
    TEINE SEMINAR ASJAÕIGUS
    4
    docx

    TEINE SEMINAR ASJAÕIGUS

    M avastab O võlgnevuse alles siis, kui ostuhinna tasumise nõue on aegunud. Nüüd tahab M O-lt vaipa tagasi saada. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas M saab O-lt vaipa AÕS § 80 (1) ? Eeldused: 1) Kas M on omanik ? 2) Kas omanik O § 92 (1) kohaselt ? -  Vallasasi ? +  Valduse otsene üleminek ? +  Kokkulepe ? - omand läheb üle ainult siis, kui omand läheb üle ehk tingimuslik kokkulepe. Tingimuslikku kokkulepet ei saa sõlmida asjaõiguse omandi üleminekuks. Meil on tegu edasilükkuva tingimusega  Pädevus - TsÜs § 105 (1) tingimus pidi tekkima raha maksmisel ja aegumine ei ole oluline. Heausksust ei ole mõtet kontrollida, kuna omandit ei ole üle antud. 3) § 95 ? - 4) § 110 ? - 5) O valdab asja ? + 6) Õiguslik alus ? VÕS § 208 (1), § 233 (2) II lause. Vastus: M saab nõuda vaipa AÕS § 80 (1) OÜ Osavad Poisid OÜ Osavad Poisid soovib saada AS-lt SEB Pank laenu

    Asjaõigus
    TsÜS 1 seminar 2016
    8
    docx

    TsÜS 1.seminar 2016

    Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks: 1) kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid? 2) milliseid subjektiivseid õigusi omavad kaasustes märgitud isikud ja milli

    Tsiviilõiguse üldosa




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun