KINNISOMAND (0)

KINNISOMAND
Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele
Kinnisomandi esemeks on:
1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa ( maatükk ) (TsÜS § 50 lg 1),
2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis
3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3)
Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse.
Kinnisomandi ulatus
1. Horisontaalne ulatus

• Seotud maatüki piiridega.
  
• Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega ( AÕS § 128 lg 1)
  
• Kinnisasja omanikul on kohustus tagada piirimärgistuse säilimine. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada (AÕS § 128 lg 2) võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutusedkannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. (AÕS § 128 lg 3)
  
• Lisaks veel maakatastri seadus!
  

AÕS § 127
Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel .
Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.
§ 129. Piiri kindlakstegemine
(1) Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha.
(2) Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa.
AÕS § 130 Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. (Valdkonda reguleerib maapõueseadus)
Kinnisomandi ulatus veekogule (AÕS § 131)
Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule
mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on kas:
1) veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või
2) veekogu kesk
punktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel
Kuivanud jõesäng või jões tekkinud saar on lähemate kallaste omanike omandis.
Iga kaldaomaniku omandis on see osa jõesängist või saarest , mis on keset jõge tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele ristim tõmmatavate mõtteliste joonte vahel.
Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule.
Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, jääb kalda osaks (AÕS § 132)
Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir
Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133)
Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1
Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2)
VeeS § 5. Avalikud veekogud
(1) Avalikud veekogud on:

sisemeri (vt MPS § 4);

territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6);

piiriveekogude Eestis paiknevad osad;

Võrtsjärv ;

Mullutu laht;

Suurlaht;

Emajõgi ;

Narva jõgi ;

Nasva jõgi;

Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani;

Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni.
2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127)

• Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all
  
• Ulatus sõltub omaniku huvist kinnisasja kasutamisel
  
• Huvi sõltub konkreetse kinnisasja kasutusotstarbest
  
• Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu
  
• Omaniku huvi rikkumise korral AÕS § 89 nõue
  

Kinnisomand ei ulatu veel:

• Seaduses sätestatud maavaradele (AÕS § 130 lg 1)
  
• Põhjaveele (AÕS § 134)
  

MaaPS § 4 lg 1 kohaselt kuuluvad riigile aluspõhja maavara , üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu.
Omanik võib kasutada maavara.
MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada.
KINNISASJA OMANDAMINE
Omandamine võib toimuda kas:
1) tehinguliselt (Müük, kinge jne)
2) Mitte tehinguliselt ( pärimine , igamine , sundvõõrandamine , sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt)
Tehingulisel omandamisel vaja:
1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119)
2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks notariaalselt tõestatud(AÕS § 120)
3)Kande tegemine kinnistusraamatusse
Kande tegemiseks vaja:
1) Kinnistamisavaldust (AÕS § 62´lg 1)
2) vormikohast käsutustehingut ning nõusolekuid isikutelt, kelle õigusi kanne puudutab.
Mittetehinguline omandamine
Omandamine hõivamise, pärimise, sundvõõrandamise, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel – omand läheb üle juba enne kinnistusraamatusse kandmist
Omandaja saab maatükki käsutada alles siis, kui ta omanikuna kinnistusraamatusse kantud
Hõivamine (AÕS § 126 lg 3)
Kinnisasja, millest on loobutud , hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.
Igamine
Jaguneb kaheks:

Omandamine kinnistusraamatukande igamise teel

Omandamine igamise teel
Kinnistusraamatu kande igamisega (AÕS § 123 lg 1)
Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta , saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik.
(Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka sisuliselt omanikuks).
Omandamine igamisega AÕS § 124 - lg 1
Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valdusesse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna.
Pärimine – pärimisel lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Ka kinnisomand läheb üle. Kinnisomand jääb esialgu valeks, pärija peab ümber tegema. Vajalik kande hilisem tegemine kinnistusraamatusse.
Sundvõõrandamine kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest ( PS § 32 lg 1 ja kinnisasja sundvõõrandamise seadus).
KINNISOMANDI KÄSUTAMINE
Kinnisomandi käsutamine:Igasuguseks käsutamiseks on vaja notariallset tõestatud kokkulepet ja avaldust .

Kinnisasja ülekandmine

Kinnisasja koormamine asjaõigustega

Kinnisasjade ühendamine ja jagamine-Selle puhul jäävad kinnisasjal kolmandate isikute õigused, mis kinnistusraamatusse oli kantud, jäävad kehtima.
Kinnisomandi lõppemine:
1. Kinnistu võõrandamisel – omaniku omal tahtel kustutatakse ta omanikuna kinnistusraamatust. Erand - sundvõõrandamisel- omaniku tahte vastaselt. Omaniku jaoks lõppeb võõrandamisel kinnisomand.
2. Kinnistu enda kustutamisel kinnistusraamatust (nt ühendamisel teise kinnistuga, kinnistu kustutamine omanikule langemisel, korteriomandi lõpetamisel) – nendel juhtudel jääb kinnisasi (st maa piiritletud osa koos selle oluluste osadega) ise üldjuhul alles, aga lõpeb omand kinnistule tema endisel kujul.
3. Kinnisomandist loobumine - Omanikul õigus esitada selleks notariaalne avaldus - kinnisasja hõivab riik(keegi teine ei saa), kui tehakse sellekohane kinnistusraamatusse kanne. AÕS § 126 lubab igal omanikul oma kinnisomandist loobuda .
KINNISOMANDI KITSENDUSED
Kinnisomandi kitsendused jaotatakse ( AÕS § 140)

Seadusjärgsed-tulevad otse seadustest. Kinnistusraamatusse üldjuhul ei kanta -on kõigile nähtavad, kuna tulevad seadustest.

seatud tehinguga,

seatud kohtuotsusega-see on siusliselt seadusjärgne , aga teoorias tuuakse eraldi välja.
Seadusjärgsed omandi kitsendused hõlmavad:

käsutusõigust (valdavalt võõrandamiskitsendused) NT: muinsuskaitsest tulevad piirangud

kasutusõigust (valdavalt naabrusõigused) eesmärk on nende isikute huvide katsmine, kes end teatud suhtes peavad omanikule allutama. Nendeks isikuteks on nii piirnevate maatükkide omanikud (naabrid) ja kaugemad eraõiguslikud isikud kui ka üldsus, riik.
Omaniku tehinguline enesekitsendamine võib hõlmata:

kasutusõigust ja

käsutusõigust.
Omaniku õiguste tehinguline kitsendamine toimub lepingu alusel. Sellisteks kitsendusteks on kinnisasjale seatavad piiratud asjaõigused ( hoonestusõigus , servituudid , ostueesõigus , reaalkoormatis , hüpoteek ), aga ka võlaõiguslikud kitsendused (rent, üür)-nende kohta kannet pole.
Tehinguliselt on võimalik mitte ainult omandit kitsendada, vaid ka eraõiguslikke seadusjärgseid kitsendusi vähendada.
Tehingulised kitsendused muudetakse nähtavaks kinnistusraamatu kandega.
Seadusjärgsed kitsendused tulenevad seadusest ja seepärast puudub vajadus nende täiendavaks nähtavaks tegemiseks.
Seaduslikud kitsendused: Võõral maatükil viibimine
Varem reguleeris AÕS § 142. Alates 01.08.2014 see säte kehtetu .
Reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 2 jagu (§-d 32-39): Õigus kasutada võõrast maatükki ja veekogu.
Võõral maatükil võib viibida üksnes omaniku loal
Seda luba (va õuemaal) aga eeldatakse, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest, siis eeldatakse, et see nõusolek on olemas.
Võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist (KeÜS § 32)
Võõral maatükil võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, kui omanik ei ole määranud teisiti (KeÜS § 34)
Lõkke tegemine on võõral maatükil lubatud üksnes omaniku loal- Omaniku luba eeldatakse olevat omaniku poolt lõkke tegemiseks ettevalmistatud ja tähistatud kohas (KeÜS § 36).
Võõral maatükil võib telkida või muul viisil püsivamalt peatuda üksnes omaniku loal.
Luba telkimiseks või muuks püsivamaks peatumiseks eeldatakse olevat väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe telkimist või muud püsivamat peatumist piirata, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Loa olemasolu ei eeldata kauemaks kui ööpäevaks.
Telkimise ja muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele. (KeÜS § 35)
KeÜS § 33. Võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamine

Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks teeseaduses ning muudes seadustes sätestatud ulatuses.

Teid, mis ei ole rajatised, (edaspidi rada ) võib kasutada jalgsi , jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav . Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Veekogu avalik kasutamine (KeÜS § 37)
Veekogu avalikku kasutust ei või kaldaomanik takistada, sealhulgas ei või ta sulgeda vooluveekogu veeliikluseks suuremas ulatuses kui üks kolmandik selle laiusest.
Avalikul ja avalikult kasutataval veekogul võib tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega, järgides kalapüügiseadusega või selle alusel sätestatud piiranguid.
Veekogu, mis ei ole avalikult kasutatav, võib kasutada üksnes omaniku loal. (järv, tiik) .Luba veekogu avalikuks kasutuseks eeldatakse olevat, kui veekogu ei ole piiratud ega tähistatud viisil, millest ilmneb tahe piirata veekogu kasutamist, või kui tahe piirata veekogu kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest.
(Veekogu avalik kasutamine on suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük, veevõtt ning muul viisil veekogu kasutus, mis vastavalt veeseadusele ei ole vee erikasutus, avaliku kasutamise alla ei kuulu mootorsõidukiga vees või jääl liikumine)
Kallasrada (KeÜS § 38)
Avalikult kasutatava veekogu ääres on veekogu avalikuks kasutamiseks jäetud kallasrada
Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit.
Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (ajutine kallasrada ).
Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada (va § 38 lg 5 ja § 39 erandid)
Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav
Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks.
NAABRUSÕIGUSED
Kahjulikud mõjutused (§ 143)
Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma , soojuse, müra , põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
Kui käesoleva paragrahvi eelnevalt nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.
Tuleb hinnata mõjutuste iseloomu selles piirkonnas, samuti kas mõjutused ületavad keskkonnanõudeid (nt tööstuspiirkonnas ühed keskmised objektiivsed tingimused, linnaäärses elamupiirkonnas teised).
Kui mõjutused on selles piirkonnas ülemääraselt suured või ületavad keskkonnaalaseid piirmäärasid, siis saab nõuda AÕS § 89 ja VÕS § 1055 alusel mõjutuste lõpetamist ja edaspidist hoidumist, samuti VÕS § 1043 alusel tekkinud kahju hüvitamist .
Keelatud rajatis või seadeldis (AÕS § 144)
1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist.
Sätte eesmärk on ennetavalt nõuda rajatise mittepüstitamist, mis võib tekitada keelatud mõjutusi kinnisasjale (nt tuulegeneraator, võimas raadiosaatja, sõnnikuhoidla jne)
Tuleks nõue esitada mitte ainult maaomaniku vastu, kelle maale seda hakatakse püstitama või on püstitatud, vaid kõigi seadeldisega seotud isikute vastu (vastasel juhul isegi kohtuotsuse puhul võib selle täitmine võimatuks osutuda).
Varisemisohtlik ehitis (AÕS § 145)
(1) Ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine .
(2) Omanik, kelle kinnisasja ohustavad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolud , võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult ohu kõrvaldamist.
Kui kahjuliku toime eest vastutav isik ei ole teada, võib ta nõuda ohu kõrvaldamist valdajalt.
Säte on mõeldud ohu kõrvaldamiseks, milleks võib kasutada erinevaid meetmeid – nt parandada ehitis, lammutada, konserveerida jne
Kohtuotsus on sundtäidetav. Kohtutäitur võib lasta ohu kõrvaldada kohustatud isiku kulul (TMS § 182)
Keelatud süvendamine (AÕS § 146)
(1) Maatükki ei või süvendada selliselt , et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi .
(2) Süvendamine on lubatud, kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud.
Sätte eesmärk on kaitsta naaberkinnisasja sellise maapõue süvendamise eest, mistõttu kaoks vajalik tugi ja naaberkinnisasi hakkaks seeläbi kahjustuma (varisema, lagunema)
Ärahoidvad vahendid, on süvendaja valida – st kohtus ei saa nõuda konkreetsete abinõude rakendamist.
Lisaks kohustamise nõudele selle sätte alusel on võimalikud võlaõiguslikud kahju hüvitamise nõuded (VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7 ning VÕS § 1043)
Naaberkinnisasja kasutamine (AÕS § 147)
 Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine .
§ 148. Ehitis üle naaberkinnisasja piiri

Ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2. Lõikele lubama.

Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist.

Naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osaMkõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles.

Hüvitise saamise nõue on eelistatud kõigile teistele nõuetele, mis lasuvad  kinnisasjal, mille piiridest ehitis väljub. Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele kareaalkoormatiste sätteid.
Talumiskohustuse näol on tegemist seadusjärgse kitsendusega juhuks, kui naaberkinnisasjal olev ehitis (hoone või rajatis) on ehitatud ekslikult üle piiri.
Sama kitsendus on ka lg 6 kohaselt hoonestusõiguse või servituudi kahjustamisel
Oluline on ehitamisel heausksus piiride või ehitamist lubanud asjaõiguse osas. ( Riigikohus on pidanud pahauskseks seda, kui ei ole piirialale ehitamisel piiride täpset asukohtu kontrollitud)
§ 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad

Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.

Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses.

Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt.

Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades.
Säte on mõeldud naabrite vaheliste erimeelsuste reguleerimiseks üle piiri kasvavate juurte, okste ja viljade osas.
Lisaks käesolevale normile on kinnisasja omanikul, kelle naabri puude ja põõsaste oksad ja juured tema kinnisasja kahjustavad, ka AÕS § 89 tulenev negatoornõue.
§ 150. Piiril kasvavad puud ja põõsad
Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis.
§ 151. Piirirajatis

Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi , peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.

Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.

Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.
TEED, TEHNOVÕRGUD JA RAJATISED
Need on kinnisomandi seadusejärgsed kitsendused, mis piiravad omandiõigust oluliselt.
§ 155. Avalikult kasutatav tee – sätte eesmärgiks on tagada omaniku kinnisasja läbiva avalikult kasutatava tee ka§ 155. Avalikult kasutatav tee

Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena .

Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi.

Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras.sutamine teiste isikute poolt
§ 156. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele – eesmärk tagada juurdepääs avalikult kasutatavale teele, juhul kui selleks peab läbima teise isiku omandis oleva kinnisasja. Kinnisvara omanik võib nõuda selle eest omakorda hüvitist. § 158 – 159 tehnovõrkude ja rajatiste talumise kohustus.
Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
§ 158. Tehnovõrgud ja -rajatised
(1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus - või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.