üksteisest täiesti erinevad? Lugedes materjale viimasena püstitatud küsimuse põhjal võib leida sõna „õigus“ definitsiooni, mis on lahti kirjutatud järgnevalt: õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Õigus on riigi tahte vormikohane väljendus. Sõna „õiglus“definitsioon on aga järgnev; õiglus on inimeste loomulike ja olemuslike õiguste ja vajaduste ühiskonna tunnustamine ning nendega arvestamine inimeste omavahelises suhtlemises. Seega saame järeldada, et sõnadel õigus ja õiglus on täiesti erinevad tähendused. Juriidilises keeles kasutame rohkem sõna õigus, mis on seadustena kirja pandud. Sõna õiglus võime aga tõlgendada nagu inimeste õiguste tunnustamist. Sellest järeldades ei ole õigus ja õiglus kattuvad mõisted.
sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Sündiva kõlaterviku eripärane ülemhelirikkus meenutabki kellaheli. Samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, vene, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96). Tänaseks on
strukturaalset liini s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Sündiva kõlaterviku eripärane ülemhelirikkus meenutabki kellaheli. samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92, "Miserere", 1989/92, "Magnificat", 1989, "Litany", 1994/96)
1. KVALITEEDI OLEMUS Kvaliteedi olemus Kvaliteet on määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid (ISO 9000). Kvaliteet tähendab seega teatud nõudmiste täitmist. Võtmeküsimuseks on kelle või mille nõudmisi tuleks täita? Kvaliteeti, mille saavutamine on kogu TQM (Tervikliku kvaliteedijuhtimise) süsteemi eesmärgiks, võib defineerida järgmiselt: "Kvaliteet on vastavus kliendi nõudmistele". Kvaliteedi mõiste piiritlemine: Eriline kvaliteet Tootel põhinev Kasutajal põhinev Tootmisel põhinev kvaliteet
sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle – üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Sündiva kõlaterviku eripärane ülemhelirikkus meenutabki kellaheli. Samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, vene, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96). Tänaseks on
mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta Folkloori hakati käsitlema kui suuremat nähtust. Folkloor on nii minevikus, kui ka tänapäeval. Folkloor saab olla kas territooriumi piires või mõne tegevusega seostatud, tervel rahval või vaid pärimusrühmal (kus rahvus ei oma tähtsust) 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on(olemuslike tunnuste kaudu): kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anonüümne. Rahvaluule mõiste tähendabki seda, et see on mingi vaimne looming, mis levib peamiselt suuliselt (vahel ka kirjalikult), aga sellel ei ole autorit ning see on kollektiivne, sest see looming on rahva poolt ,,koostatud", mitte aga kellegi ühe inimese looming. See, et see looming on traditsiooniline, seob neid inimesi (rahvast) rahvaluule
mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta Folkloori hakati käsitlema kui suuremat nähtust. Folkloor on nii minevikus, kui ka tänapäeval. Folkloor saab olla kas territooriumi piires või mõne tegevusega seostatud, tervel rahval või vaid pärimusrühmal (kus rahvus ei oma tähtsust) 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on(olemuslike tunnuste kaudu): kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anonüümne. Rahvaluule mõiste tähendabki seda, et see on mingi vaimne looming, mis levib peamiselt suuliselt (vahel ka kirjalikult), aga sellel ei ole autorit ning see on kollektiivne, sest see looming on rahva poolt ,,koostatud", mitte aga kellegi ühe inimese looming. See, et see looming on traditsiooniline, seob neid inimesi (rahvast) rahvaluule
mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini meloodia ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Sündiva kõlaterviku eripärane helirikkus meenutabki kellaheli. Samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline eetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaalkooseisudele või vokaalinstrumentaal koosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii saksa, vene, ladina, slaavi, inglise, hispaania ja itaalia keeles. Tänaseks on Pärt loonud
On mõistetav, et politsei riik ei kuulu demokraatlike riigivormide hulka. Haldusriik kujtab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalim otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Õigusriigi materiaalseteks tunnusteks(formaalsed ehk välised tunnused 11. punkti all toodud) loetakse sisemisi olemuslike omadusi. Sellisteks tunnusteks loetakse inimõiguste austamist riigi poolt, rahusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmist, seadusandja mitte ainult deklareeritud vaid ka faktilist seotust põhiseadusega, inimväärikuse austamist ja kaitsmist riigi poolt jt. 13) Õiguse ja poliitika seosed: Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon.Poliitika on Ühiskonna ja riigi toimimist
· objekt vs subjekt · "asi" vs protsess · staatiline versus dünaamiline folkloorikäsitlus 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. 1. Rahvaluule tugineb traditisoonile 2. Rahvaluule varieerub ulatuslikult 3. Rahvaluule on tavaliselt anonüümne 4. Rahvaluule väljendab pärimusrühma maailmavaadet 5. Rahvaluule võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme Need on Ülo Valgu sõnastatud tunnused, kuidas rahvaluulet määratleda olemuslike tunnuste kaudu. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? *Folkloor kui kultuuriprotsessi peegeldus *See püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis, millele on omane pidev muutumine *pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames *kajastab eriliselt ühiskonna kultuurilist ja sotsiaalset identiteeti 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas.
See tähendab, et miski mida meie arvame olevat mees või naine spetsiifiline ei pruugi olla samamoodi mõitetav mõnes teises kultuuriruumis.1 Siinkohal tasub täpsustada, et ei sex ega gender ei ole kuidagi seotud kellegi seksuaalsusega või nende seksuaalse orientatsiooniga – mis siin all on mõeldud on vaid nende sugu ning enesedefineeringut kas mehe või naisena. Essentsialism on lähtumine eeldusest et sugu (või üldse mingisugune olemus) on iseloomustatav olemuslike omadustega, siinkohal siis X- ja Y- kromosoomidega.2 See on justkui et öelda, et sex ja gender on samatähenduslikud sõnad kirjeldamaks kellegi sugu. Teemaväliselt võib tuua näiteks Rene Descartes arvamuse, et hinge essentsiaalne omadus on mõtlemine. See on sama kui öelda, et mehe essentsiaalne omadus on tema suguelundid, mis on siis essentsiaalne vaade soo probleemile. Essentsialism ei ole aga ainus viis kuidas sugu defineerida. Sellele
Kasvatus on pidevas dialoogis oma aja vaimuga ning kasvatusteaduste osaks on mõista inimest, tõlgendades erinevate aegade mängureegleid. Kasvatusteadus püüab avada kasvatuse muutuvat tähendust eri aegades, kultuurides ning ka mõtteviisides, analüüsida tingimusi, milles lapsed kasvavad. Kasvatus algab inimkäsitlusest, mis tinglikult jaotuvad kahe äärmusliku vaateviisi vahel: · ühes ollakse veendunud,et inimesel on olemus, inimliigile ainuomane olemuslike joonte kogum, mis antakse meile kaasa sünniõigusega ning millest oluline osa jääbki muutumatuks. Oma elu jooksul me siis kas saame või ei saa selle oma olemusliku poolega kontakti, me kas areneme või taandareneme. · Teised leiavad,et inimene on oma sünnihetkel puhas võimalus. Inimene saab selleks, kelleks ühiskond teda vormib-inimese enese kaasabil. Isiksuse loomine algab eelteadvustikus
kasutusel alates M. J. Eiseni töödest 1890. aastatel; o pärimus – kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina; osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, pärimusmuusika; o vaimne kultuuripärand – kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; Rahvaluule mõiste määratlemine: o aineloendi kaudu; o olemuslike tunnuste kaudu; o kommunikatsiooni laadi kaudu; 20. sajandi folkloristikas toimunud muutused rahvaluule määratlemisel: o minevik vs tänapäev; o ’’vanad’’ vs ’’noored’’; o Rahvas vs pärimusrühm; o Territoorium vs tegevus; o Objekt vs subjekt; o ’’asi’’ vs protsess; o Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus; 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut.
kaks ühehäälset strukturaalset liini meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Sündiva kõlaterviku eripärane ülemhelirikkus meenutab kellaheli. Samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, vene, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", "Miserere", "Magnificat", "Litany").
Samuti, et valmistada ette teenuse kättesaadavuse parandamiseks uusi notareid või tegeleda hoopiski kutse-eetika küsimustega. Eesti notariaadi põhiväärtuseks võib pidada usaldusväärsust ja erapooletust kõigi tehinguosaliste suhtes, mis on eeldatavasti ühiskonna esmane ootus notaritele. Samas peavad nii Notarite Koda kui ka notarid pidevalt kohanema, arendama nii toimingute kui ka teenuste kvaliteeti ning leidma koos sellega tasakaalu notariaadi olemuslike põhimõtete säilitamisel. 23 juridica 559 7 KASUTATUD ALLIKAD Kasutatud kirjandus 1. juridica 559 2. Notarite Koda. www.notar.ee (10.02.2015) 3. triinu käes olev raamat 4. milva lõputöö 5. P. Malavet. Counsel for the Situation: The Latin Notary, A Historical and Comparative Model. Florida, 1996. Arvutivõrgust: http://works.bepress.com/pedro_malavet/2/, 15.01.2012 6
Vaimne kultuuripärand < ingl. Intangible vultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Võeti kasutusele, sest '90-aastatel oli paljudes keeltes sõnal folkloor halb maik midagi madalat ja mõtte tõsiseltvõetavat mida häbenetakse, seetõttu ei saanud seda kanda sisse seadustesse ja leiutati uus sõna. www.rahvakultuur.ee Rahvaluule mõiste määramine I. aineloendite kaudu II. olemuslike tunnuste kaudu III. kommunikatsiooni laadi kaudu. I Aineloendi kaaudu Jakob Hurt 1896 esindab laia rahvaluule käsitlust. Loend (laulud, rahvanaljatamised, kombed, lastemängud, nõidade (sic!) laulu ja sõbad jm), mille ta esitas, ei saa olla kunagi täielik, sest rahvaluulele on omane pidev muutumine (nähtusi on väga palju). II Olemuslike tunnuste kaudu Nt. Oskar Looritsa (1935), Ülo Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. III Kommunikatsiooni laadi kaudu
Prioriteedid: 1.) sotsiaalne kaitse 2.) sisejulgeolek 3.) töövõimereform 4.) julgeolek Valitsuse iga sõltub ...seadusega kehtestatud valitsemiskorraldusest ...valitsuse töö tulemuslikkusest Üheparteiline või mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus Kohtuvõim Õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum Õiglus- inimeste loomulike ja olemuslike õiguste ja vajaduste ühiskonnas tunnustamine ning nendega arvestamine Õiguskantsler- sõltumatu ametiisik, kes nimetatakse Riigikohtu poolt Ülesanded: 1.) kontrollib uute seaduste vastavust põhiseadusega 2.) analüüsib riigiasutuste tööd 3.) väärhalduse juhtumite lahendamine Õigusvahemees ehk ombudsman- riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusibürokraatliku omavoli üle.
Folkloorsete nähtuste tähistamiseks on Eestis kasutusel olnud hulk erinevaid termineid (vanavara, rahvamälestused, rahvaluule, pärimus, vaimne kultuuripärand) 150. aasta vältel on toimunud folkloori mõistevälja avardumine (dünaamilise folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus) Folkloori mõistet on määratletud aineloendi, olemuslike tunnuste või kommunikatsiooni laadi kaudu 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. - Rahvaluule kommunikatiivsus - Rahvaluule muutumine/varieerumine - Rahva asemel sotsiaalne rühm - Rahvaluule levib nii suuliselt, kirjalikult kui internetis - Rahvaluule pole üksnes minevikunähtus, vaid see on toimiva sotsiaalse rühma elususe tundemärk ka tänapäeval
Eraldi räägitakse füüsilisest, motoorsest, kognitiivsest ja psühhosotsiaalsest arengust. Areng kulgeb etapiti. Kasv Kasvu mõistet kasutatakse siis, kui tahetakse eriti rõhutada arengu humanistlikke, inimlikke, pehmed jooni. Sellist lähenemist võib iseloomustada nt Wileniuse (1975) esitatud kasvu tunnusjoontega. kasv on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasv on oma olemusest eesmärgipärane. Kasvu eesmärk on kahesugune: liigile olemuslike joonta ja individuaalsuse teostumine. Viimasena mainitu olulisim sisu on isiksuse kujunemine. kasvu eelduseks on sellele kaasaaitamine. Vaja on positiivseid kasvustiimuleid. kasvule on tüüpiline aeglus (retardatsioon) kasvule on tüüpiline mitmetasemelisus. Kasvamine toimub eri valdkondades (füüsiline, vaimne) kasvule on omane, et kasvav inimene saab vähehaaval oma kasvuprotsessi teadlikuks. Tal areneb eneseteadvus ning koos sellega hakkab kasvatus asenduma enesekasvatusega.
on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloetelu kaudu – Folkloristika on vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud. Olemuslike tunnuste kaudu – Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne ja anonüümne kunstilooming. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt ühine tunnust (elukutse, keel, religioon, vms) Vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid (st. mitte ainult rahvus ja perekond, vaid ka muud rühmad) 6
initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Rahvaluule mõiste määratlemine: 1. Aineloendi kaudu Jakob Hurt 1896: vanavara e rahvamälestused on „vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk, ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud“ (Hurt 1989; Jaago 1999). NB! Täielikku aineloendit pole võimalik luua, sest folkloor muutub pidevalt. 2. Olemuslike tunnuste kaudu NT Oskar Looritsa (1935), Üle Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. Rahvaluule on: Kollektiivne, Traditsiooniline, Suuline, Vaimne, Anonüümne (kunsti)looming (Jaago 1999) Uuem Ülo Valgu sõnastatud määratluse järgi on rahvaluule: Tugineb traditsioonile, Varieerub ulatuslikult, Võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, On tavaliselt anonüümne,
olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Kreutzwald – „vana vara”; Hurt –„rahvamälestused” (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud); 1878. a esimest korda kasutas mõistet „rahvaluule” Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses
3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kõik nad sisaldavad folkloorset ainest. Kajastavad selle ajastu vaateid ja mõtteid, traditsioone, huumorit, kollektiivseid tõekspidamisi, levivad suuliselt ja kollektiivselt. 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Olemuslikud tunnused vs kommunikatsiooni laad vs aineloend(Jakob Hurt). Olemuslike tunnuste põhjal liigitamine keskendub üldistele tunnustele nagu kollektiivsus, traditsioonilisus, suulisus, anonüümsus jne, kuid Hurda aineloendi kaudu määratlemine keskendub spetsiifilisemalt folkloori liikidele ja sisule nagu vanad jutud, vanadsõnad, rahvanaljatamised, kombed, ebausk jne. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on ükskõik mis inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus
peidus vaid poeesia. (Vt ka: Ülo Tedre. Sünkretism rahvaluules. -- Keel ja Kirjandus nr 7, 1983, lk. 337-341.) teksti loomise ja esitusega seotud rollide põimumist: teksti looja (autor) ja esitaja ei ole lõpuni eristatavad, sest tekst ei esine esitusest eraldi, iseseisvana. Erinevate rahvaluuleliikide puhul ja erinevate aegade pärimuskultuuri puhul ilmneb sünkretism erinevalt. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.8. Suulisus Rahvaluule olemuslike tunnustena (vt rahvaluule definitsioone ajavahemikust 1920-1980) on loetletud: traditsioonilisust (vt mõiste "traditsioon") rahvaomasust (vt mõiste "pärimusrühm") suulisust anonüümsust 20. sajandi lõpus suulisust ja anonüümsust ei saa pidada rahvaluule olemuslikeks tunnusteks, kuigi need mõisted jäävad oluliseks, kui kirjeldatakse rahvaluule teatud liike ja ajajärke. Suulisus on vaid üks, kuigi oluline pärimuskultuuri levikuviis (kirjalikult või
3) nulldefekti kehtestamine kogu organisatsiooni eesmärgiks; 4) kvaliteedi mõõtmine mittevastavuse kulutusena. · T. Peters rõhutab uuenduste, inimeste, tarbijate, eestvedamise ja süsteemide tähtsust. · C. Møller pakkus välja tegelike toimingute taseme tõstmisele kaasaaitamiseks 12 kuldreeglit ning 17 kvaliteediettevõtte ehtsuse tunnust. KVALITEEDI MÄÄRATLUS JA KVALITEEDIGA SEOTUD MÕISTED Kvaliteet · ... Määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded. EVS-EN ISO 9000:2001 Põhimõisted · Protsess seostatud tegevuste jada · Süsteem seostatud protsesside kogum · Tarnijad inimesed või organisatsioonid, kes eelnevad protsessile · Kliendid inimesed või organisatsioonid, kes järgnevad protsessile Sisemised ja välised kliendid Kliendid · Inimene, kelle vajadusi rahuldatakse Siseklient teine töötaja organisatsioonis
annab need seosed meile lähedase looduse ja inimeste kaudu. Luuletaja otsib iseend oma maa ja selle looduse kaudu. Iga ta luuledetail on leid selle otsimises, iga kujund osake iseenda defineerimisest. Luulekogus on valdav assotsiatsioonidele ehituv luule, eriti värsiraamatu alg- ja lõpposas. Tegemist on intiimselt vahenditu ja endamisi mõtiskleva poeesiaga Tunnetatud loodusesideme kaudu tunnetame omakorda Ellen Niidu ühtsust eesti luule kauaste ja olemuslike traditsioonidega, rahvaluuleni välja. (Mallene, 1970) 7 Kohati on ,,Linnuvoolijas" täheldatav libastumine proosa piirimaile, luulekujundid nagu pageksid autori käest, kes nende puudumist püüab korvata värvika kirjeldamisega (,,Seisatus Tõnismäe künkal", ,,Kurbrõõmus lugu mu isa punase tutiga mütsist"). Autori pärusmaaks jääb eriliselt, kordumatult laulev, riiminõtke ja puhas lüürika, luuletused, millel on muusika põues.
nähakse ette rangem varude kontroll, järelikult ka kiirem reageerimine varude lõppemise korral. Püsimahuga mudelites ei ole kindlat tarneaega; x püsimahuga mudeli teenindamine on töömahukam, kuna iga toote lisamine või võtmine registreeritakse. 4. Kvaliteedi juhtimine 4.1. Kvaliteedi erinevad käsitlused ja aspektid Kvaliteet määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid. Kasutusel on neli kvaliteedikäsitlust. x Tootekeskne. Lähtub põhimõttest, et kvaliteet on toote erinevate omaduste summa ja seda saab defineerida mõõdetava suurusena. Toote erinevused kajastuvad kvaliteedis puudustena. x Tegevuskeskne. Eesmärk on tootmise vastavusse viimine ja kohandamine tootele esitatud nõuetega. Kui toode ei vasta esitatud nõuetele ega ootustele, on tegemist hälvetega, mille kõrvaldamine nõuab lisakulutusi
mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Sündiva kõlaterviku eripärane ülemhelirikkus meenutabki kellaheli. Samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92, "Miserere", 1989/92, "Magnificat", 1989, "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt
folkloristikas. Aineloendi kaudu - vanavara ehk rahvamälestused on “vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade (sic!) laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud” Kommunikatsiooni laadi kaudu - “Rahvaluule on /.../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning samas kontekstisidus väljendus- ja suhtlusviis, mis realiseerub kindlas situatsioonis ja konkreetsete inimeste vastasmõjus.” Olemuslike tunnuste kaudu - “Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata. /---/ Rahvaluule kitsamas mõttes tähendab esmajoones rahva luuleloomingut (rahvajutud, -laulud, -mängud, - mõistatused, jm), laiemas mõttes aga ka üldse rahva elutarkust (eriti vanasõnu), kombestikku, arvamusi, uskumusi, jne).” 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi
esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Mõiste võttis kasutusele briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses "Primitiivne kultuur". Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. metsahaldjad kõigil puudel, põõsastel ja kividel oma hing või kaitsevaim (kellele tuleb ka ohvreid tuua). 20. Arutle läänemeresoome haldja-terminoloogiale olemuslike joonte ja eri nimekujude leviku üle. Näiteks on meil ammust ajast tavaks esitada usundialase germaani laenuna sõna haldjas1, kuid pole sugugi kindel, kas selle omaaegsel germaani vastel, mis arvatavasti tähendas `(karja) hoidja, valvaja'2, usundilist sisu üldse oli. Sellekohaseid tähendusvarjundeid annab vastavas germaani sõnaperes igatahes otsida. On seega olemas tõsine võimalus, et kaitsevaimu tähenduse omandas haldjas alles läänemeresoomlasil.
hõlmavam ja seostatum teadmisetervik. Dialektilist mõtlemist iseloomustab Platon aga ka kahe tee ühtsusena, nimelt “tee üles” ja “tee alla” ühtsusena. Dialektika tähendab ju otseses tõlkes “läbi- ja lahtikõnelemine”. Lahtikõnelemine tähendakski siin seda, et arutluse alla võetud idee liigendatakse lahti tema liikideks, st. olemuslikeks komponentideks. Läbikõnelemine võiks tähendada seda, et niisugune lahtikõnelemine peaks taotlema kõne alla võetud asja kõigi olemuslike aspektide käsitlemist. Seda võiks siis nimetada “teeks alla”. Kuid sellele ei tohi peatuma jääda – lahtiliigendatu tuleb nüüd taas tervikuks kokku koondada. Seda võiks nimetada “teeks üles”. Viimane hõlmab aga endas muidugi ka taotlust liikuda arutluse all olnud idee soomääratlusele, mis seejärel tuleks omakorda lahti- ja läbikõnelda. Selline on filosoofia lõputu ülesanne. Ühtlasi on dialektika teatud laadi kõnelemine
Varasema üldise rahva asemel võib olla ükskõik milline kahest või enamast inimesest koosnev sotsiaalne rühm, kellel on omad naljad ja uskumused. Territoorium vs tegevus - ?? Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Folkloori mõistet on määratletud aineloendi, olemuslike tunnuste või kommunikatsiooni laadi kaudu. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on dünaamiline: rahvaluule ei kao, muutuvad vaid rahvaluule välised tunnused, tähendus ja funktsioonid. Rahvaluule ei pea olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus, vaid saab olla ka kirjalik ja tänapäevane, nt netifolkloor.
"Vooruslik" elu põhineb enesekontrollil ning võimel end motiveerida ja oma tahet juhtida. Eetikamõisted seostab ta järjekindlalt loogilise arutluse ja mõistusliku valikuga. Aristoteles eristas 3 elamisviisi selle järgi, mis on elus olulisel kohal: 1. nautlev elu: õnnelik ollakse kõikvõimalikes naudingutes söömises, joomises, lõbutsemises, riietumises jne. ; 2. tegutsev elu: eesmärgiks on aktiivsus (majanduses, poliitikas jne.); 3. mõtisklev elu: elu olemuslike seoste leidmine, omaenda sisemise tasakaalu ja rahu leidmine, täiuslikkuse taotlus. 1.2 Eetika kategooriad 3 Eetika tegeleb peamiselt inimeste käitumise ja otsustamise dilemmadega, aga samuti konfliktide ja huvide temaatikaga. Eetiline dilemma vajadus valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava võimaluse vahel. Üldised eetilised dilemmad: · hea ja halva vahel; · hea ja hea vahel;
kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus,muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Mõiste Aeg Kes kasutas? Mis kontekstis? 1. ) Vana vara (regivärsilood, 1861 (1843) Kreutzwald Suunatud minevikupärandile. ennemuistsed jutud) 2. )Rahvamälestused ehk
tegu asjadega, mille mõõduks on inimene. See tähendab, et viimati toodud fragment on käsitletav Protagorase esimese fragmendi arendusena. Seejuures tähendab inimene antud juhul inimühiskonda oma ühiskonna liikmetele mõõtuandvas tegevuses. Sellisena on inimene vastandatud jumalatele, kellele varem oli omistatud mõõtuandev funktsioon. Jällegi on Protagorase mõtlemine siin käsitletav peegeldusena selle ühiskondliku transformatsiooni olemuslike külgede üle, mida kreeka ühiskonnad 5-ndal sajandil läbi elasid. Kuid sel ajal kui esimene fragment tema Platoni poolt antud käsitluse kohaselt juhtis arusaamisele, et igal ühel on oma tõde, paistab Protagorase viimati toodud fragment eeldavat, et avalikus debatis on võimalik kujundada ühiskonnale – vähemasti ajutiselt – ühiselt tunnustatavaid normatiivseid lähtekohti. 8
Tellimuse täitmise parameetrid: x Teeninduskestus juhuslik suurus ja oleneb üldjuhul nii tellimuste iseärasustest kui ka kanalite võimsusest. x Teenindussüsteemi konfiguratsioon teenindussüsteemi klassifitseeritakse lähtudes kanalite ja faaside arvust. On ühe kanaliga süsteemid, mitmekanalilised süsteemid, ühefaasiline, mitmefaasiline. x Teenindajate arv. Kvaliteedi erinevad käsitlused ja aspektid Kvaliteet määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid. Kasutusel on neli kvaliteedikäsitlust. x Tootekeskne. Lähtub põhimõttest, et kvaliteet on toote erinevate omaduste summa ja seda saab defineerida mõõdetava suurusena. Toote erinevused kajastuvad kvaliteedis puudustena. x Tegevuskeskne. Eesmärk on tootmise vastavusse viimine ja kohandamine tootele esitatud nõuetega. Kui toode ei vasta esitatud nõuetele ega ootustele, on tegemist hälvetega, mille kõrvaldamine nõuab lisakulutusi
- Ennemuistsed jutud - Muinasjutud, ajaloolised jutustused, - Vanadsõnad ja mõistatused sh kohalised jutustused, vaimulikud - Vanad kombed ja pruugid rahvajutud, rahvanaljatamised - Rahvausk ja ebausk - Jm Folkloristid kasutavad sääraseid lühendeid: L laulud J jutud Lv lühivormid vanasõnad, mõistatused U/k vanad kombed ja pruugid II olemuslike tunnuste kaudu - Oskar Loorits, 1936 (esimene Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja) - Eduard Laugaste, 1950ndad, 1986 - Ülo Tedre, 1965, 1998 III kommunikatsiooni laadi kaudu 1. Laiem valdkond, kuhu rahvaluule kuulub kultuur 2. Määratletakse tunnused, mis eristavad rahvaluulet teistest sama valdkonna nähtustest Rahvaluule on: - Kollektiivne - Traditsiooniline - Suuline - Vaimne - (kunsti)looming
tabamises vahetul, loogilist arutelu ennetaval või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu, kiire leidmisena. Alateadvuses toimuva loomingulise akti kehastus. Reproduktiivne Tahteline Tahtmatu Intuitsioon Heuristika- tegeleb mõtlemisülesannete lahendamise hõlbustamise ning uute, kiirete ja tavatute lahendusteede otsimisega. Insait - mõeldakse ootamatut, varasema täpselt samasuguse probleemsituatsiooni kogemuse puudumisel ilmnevat situatsiooni olemuslike seoste ja struktuuride olemuse mõistmist, nende vahetut tabamist. Äratundmine,tabamine. Inkubatsioon - sel perioodil on tegemist välise aktiivsuse puudumisega. Kuid väline passiivsus on teatud määral petlik. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Soodustavad uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus. Verifikatsioon - kontroll, lahendust kontrollitakse. Funktsionaalne fikseeritus - liigne vilumus , takistab probleemilahendust leida. Me oleme
Areng kulgeb etapiti. Kasv Kasvu mõistet kasutatakse siis, kui tahetakse eriti rõhutada arengu humanistlikke, inimlikke, pehmed jooni. 12 Sellist lähenemist võib iseloomustada nt Wileniuse (1975) esitatud kasvu tunnusjoontega. kasv on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasv on oma olemusest eesmärgipärane. Kasvu eesmärk on kahesugune: liigile olemuslike joonta ja individuaalsuse teostumine. Viimasena mainitu olulisim sisu on isiksuse kujunemine. kasvu eelduseks on sellele kaasaaitamine. Vaja on positiivseid kasvustiimuleid. kasvule on tüüpiline aeglus (retardatsioon) kasvule on tüüpiline mitmetasemelisus. Kasvamine toimub eri valdkondades (füüsiline, vaimne) kasvule on omane, et kasvav inimene saab vähehaaval oma kasvuprotsessi teadlikuks. Tal areneb eneseteadvus ning koos sellega hakkab kasvatus asenduma enesekasvatusega.
Nt valitsuskoalitsioon viimastel presidendivalimistel - läbirääkija ei orienteeru pinevais kõnelustes sedavõrd et käigult infot hankida jne Mida kavandada, ette näha? mis küsimused arutluse alla võetakse vaidlusküsimuste prioriteedid Nt: piirilepe, vägede väljaviimine, sõjakompensatsioon, vangide vahetamine, majandussidemete arendamine, langenuist teatamine jne iseenda huvide olemuslike, protsessuaalsete, suhte- ja põhimõttehuvide täpsustamine esindatavatega konsulteerimine vastaspoolega konsulteerimine läbirääkimise koha, aja, korra, kestuse, kolmandate osapoolte kaasamise ... kokkuleppimine iseenda prioriteetide kõrvutamine vastaspoole omadega põhisuhtumise kujundamine
On nii, et süsteem, mis tekitab meil probleeme, on ka ainuke lahenduse pakkuja. Samas on selge, et kui süsteem neid probleeme tekitab ei ole ta huvitatud lahenduste pakkumisest. Nt. kui eluviis tekitab stressi, siis see süsteem ütleb, et näe meil on teraapiad ja nõustamised, mille ülesanne on sümptoome leevendada, kuid süsteem ei ole nõus muutuma. Tekib kujutlus, et maailm oleks kui valmis. Et tema olemuslike joonte kohta ei tohigi küsimusi esitada ja kui keegi neid esitan on ta vastaline, ta ei ole meie hulgast, tahab meie eluviisile halba, tema ei ole võimalik ega hea arvestada. · Kriitiline intellektuaal marginaliseerub ja vabadus kaotab mõtte tindisolkija, mõttetu intellektuaal, tüütud ärritavad struktuurilised küsimused. See läbi asetab ta ennast järjest rikkamate hulka rühkiva ühiskonnas
Üks kompositsioonikindlamaid Liivi teoseid, avab realistliku käsitluslaadi eripära, rahvapärase ainesega, karakterid veenvad. Esimene eesti novellikogu ,,Kümme lugu" (1893) 20.sajandi alul kirjutas mõnikümmend laastu, miniatuuri, mõttemõlgutust, millest osa ilmus K.E. Söödi koostatud kogumikus ,,Elu sügavusest" (1909), teine osa Tuglase vahendusel 1934. aastal. Allegoorilise käsitluslaadiga laastudes arutleb Liiv lakoonilises mõttetihedas sõnastuseselu olemuslike väärtuste - tõe, aususe, headuse üle, esitab huvitavalt tabatud looduspilte, olustikukujutusi, memuaarseid kilde. Lüürikas esikkogu ,,Õied ja okkad" (1887) jäi käsikirja, 1909 ilmunud hilisem kogu ,,Luuletused" värsid moodustavad vaid osa tema luuleloomingust. Hiljem avaldatud trükis üle 300 Juhan Liivi luuletuse. Suurima teema hõivab isamaaluule, isamaa on reaalselt tajutud ja olemasolev Eestimaa (,,Eile nägin ma Eestimaad!")
prognoosida selle kulgemist tulevikus samade raamtingimuste kehtimisel. See tähendab, et protsessi vaadeldakse suhteliselt pasiivselt kui iseenesest kulgevat või väliskeskkonnana käsitletavat juhitamatu nähtuste kompleksi. Taolisi mudeleid ei koostata üldjuhul majanduse praktilises juhtimises kasutamiseks, vaid peamisel juhtimisprotsesside olemuste teaduslikuks tunnetamiseks. - Normatiivsed mudelid võetakse kasutusele subjektide juhtimiseks, olemuslike elementeide kujundamiseks ja arengu suunamiseks. Normatiivsed mudelid mängivad aktiivset rolli juhitavate subjektide tegevuse kujundamisel, kuid kutsuvad sellega esile ka aktiivsed vastureaktsioonid subjektidel, kelle elulisi huvisid nende regulatsioonidega puudutatakse. Normatiivsed mudelid annavad oodatud positiivse tulemuse juhtimise kvaliteedi paranemise vormis ainult siis, kui juhitavate subjektide vastureaktsioonid ei suuda moonutada ja neutraliseerida nende mudelite
Neid pidepunkte, teisisõnu meie ja keskkonna interaktsioonis subjektselt konstrueeritud tähendusi (sümboleid) harilikult peetaksegi silmas, kui räägitakse sotsiaalse kommunikatsiooni märkidest. Sõltuvus (kommunikeeriva) subjekti ja märgisüsteemi subjeltse konstrueerimise vahel lubab öelda, et märgilisel alusel toimuv sotsiaalne kommunikatsioon pole piiramatult vaba ettearvamatu protsess, vaid ajaloolilselt kujunenud kultuuriruumi (ühiskonna) olemuslike tähendusseoste alusel objektiivselt raamistatud, süsteemselt korrastatud ja säärasena prognoositavalt eesmärgipärane tegevus niivõrd, kui antud kultuuriruum on kvalitatiivselt vorminud tunnetava (kommunikeeriva) subjekti. Ruum, vaadatuna subjekti positsioonilt, pakub huvi ja ärgitab kommunikeeruma peamiselt (subjektse) kohandumise ja (ruumi) kohandamise vaatevinklist. Oleks kummaline eeldada, et kommunikeeriv subjekt loob märgisüsteemi, subjektselt
KOHALIK OMAVALITSUS JA DEMOKRAATIA PRINTSIIP ____________________________________________________________________________________________________ NB! kindlasti põhitõed üle korrata (poolvahetu demokraatia rahvakoosolekud, küsitlused) Sissejuhatav osa 1. Riiklik enesemääramisõigus, õigusriigi ja demokraatia põhiseaduslikud printsiibid Rahvusvaheliselt üldtunnustatud rahva riiklikust enesemääramisõigusest tuleneb õigus omariikluse rajamisele ning selle olemuslike tunnuste kujundamisele nii riigi rajamise algjärgus kui ka kogu järgneva arengu jooksul (vrd MSKÕP art 1). See õigus saavutatakse rahva kujunemisega iseseisvumisprotsessi käigus enesemääramisõiguse subjektist ümber põhiseadusandliku võimu (pr k pouvoir constituant) kandjaks. Märkus: põhiseaduse teoorias tehakse vahet põhiseadusandliku võimu (pouvoir constituant) ja põhiseaduslikult organiseeritud võimude (pouvoirs constitués) vahel
esimesena meelde tulevad. Heuristilised meetodid on sellised, kus probleemi lahendamine toimub teatud ,,rusikareeglite" või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud. Algoritmilised meetodid võimaldavad teatud kindla lahenduseni jõuda kindlalt fikseeritud lahenduskäikude ja vaheoperatsioonide kaudu. (kui>siis tüüpi otsustused) Insait on ootamatu, varasema täpselt samasuguse probleemsituatsiooni kogemuse puudumisel ilmnev situatsiooni olemuslike seoste ja struktuuride olemuse mõitsmine, nende vahetu tabamine. Eriti oluline on kriitiline mõltemine massiühiskonnas ning poliitiliste ja reklaamtekstide ülekülluse tingimustes. Lisaks näitele nõua fakte, küsi ikka ja jälle ja mis siis sellest, kas tegemist on arvamusga Probleemid jagunevad hästi ja halvasti determineerituteks. Lahenduse leidmine on käsitletav teatud otsinguprotsessina, kus püsimälu andmed ühelt poolt
ideaalina, mida püüeldes on võimalik üles ehitada õiglane inimsuhete kooslus. Selleks et avada õiguse olemust, tuleb uurida seda inimeste ühiskondliku olemise materiaalsete ja vaimsete protsesside ajalooliselt kujunenud taustsüsteemi, mida 30 nimetatakse (iseorganiseeruvaks) ühiskonnaks. Õigus on sügavalt sotsiaalne, ühiskonna olemuslike külgedega vahetult seotud, tema ajaloolise dünaamikaga objektiivselt määratud nähtus. Sissejuhatus õigusteadusesse: Kaasajal ollakse seisukohal, et õigus on osa kultuurist. Sõnal õigus on mitmeid erinevaid tähendusi ja juristi ning tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. Õigus võib tähendada, et kõneleja väide (seisukoht) mingi fakti olemasolu või puudumise kohta osutus tõeks. Samas võib see tähendada, et kõnelejal on õigus/vabadus
pidama õiguse idee teisi komponente – õiglust ja õiguskindlust. Kokkuvõtlikult – õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise „taga“ seisab õiguse idee. ÕIGLUS 347. Kuidas defineerida õiglust? Milline on õiguse ja õigluse seos? Kuidas defineerida võrdsustavat ja jaotavat õiglust? Absoluutset ja relatiivset õigluskontseptsiooni? Õiglus on inimeste loomulike ja olemuslike õiguste ja vajaduste ühiskonna tunnustamine ning nendega arvestamine inimeste omavahelises suhtlemises. Õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Õigus on riigi tahte vormikohane väljendus. Õiguse ideaal oleks see, kui õigus ja õiglus oleks kokkulangevad mõisted; kui õigus oleks õigluse vorm ja õiglus õiguse sisu, mis oleks kehtestatud seaduses. Nüüdisaja õigusriigi
Joonis 3.41 Soovitav on võrrelda vektoriaalse pulsilaiusmodulatsiooni ajadiagramme eelnevalt vaadeldud plokk-pulsilaiusmodulatsiooni ja siinuselise pulsilaiusmodulatsiooni ajadiagrammidega. Nähtavasti moonutab nullpingevektori ajastamine väljundpinget, kui seadepinge kasvab. Selle vältimiseks kasutatakse spetsiaalset ülemoduleerimise algoritmi. Antud valemid kajastavad ideaalset olukorda, kus pole arvestatud pooljuhtlülitite olemuslike ajaliste viivitustega. Praktilise rakendusega modulaatorite väljatöötamisel tuleb aga neid osaliselt arvesse võtta, nt avanemis-ja sulgumisaegade erinevust, mis põhjustab muunduri tunnusjoonte märkimisväärseid moonutusi madala pinge ja madala sagedusega talitluse korral. Vektormodulatsiooni juhtimine. Erinevate vektormodulatsiooni algoritmide realiseerimiseks on välja töötatud mitmeid digitaalse signaaliprotsessoriga (DSP) mikrokontrollereid
väljendab ning viitab ka selle mõistega haaratud objektidele. Mõisteväljend väljendab mõistet. Termin viitab mõistele ja mõistega haaratud objektidele. Nt sõna ,,kivi" on mõisteväljend, mis viitab mõistele ,,kivi" ja ka igale üksikule kivile. Mõiste on mentaalne (mõtlemisse kuuluv), abstraktne (lõppkokkuvõttes saadud abstraheerimise tulemusena, mittemateriaalne), universaalne (haarab kõiki võimalikke objekte, millest mõistet abstraheerida saab), põhitunnustega (olemuslike omadustega) ning püsiv (ei muutu mõistega haaratud objektide muutumisel). Termin on üldkasutatav ja väljendab keeleliselt seda, mida isik mõistega mõtleb. Sinna kuulub isiklik mõiste ja arusaam kokkuleppelisest mõistest, nt koerte puhul võivad teised isikud koerte kohta rohkem või vähem teada, kuid on olemas mingi kokkuleppeline ühisosa, mida kõik peaks enam-vähem tunnustama, juhul kui selle kohta kasutatakse väljendit „koer“.