Sooline defineerimine (0)

Sooline defineerimine
Arutelu
Sarah Raichmann
Inglise keeles on ilmekalt kaks sõna kirjeldamaks kellegi sugu – sex ja gender . Sex, nagu arvamusliider Marina Watanabe kirjeldab, on bioloogiline. See ei tähenda, et see ei oleks binaarne või vaid üheti mõistetav, kuid et see on seotud otseselt inimese füüsisega. Gender on aga sotsiaalselt kujundatud arusaam kellegi soost. Hea näide sellest on näiteks arusaamad mehisusest ning naiselikkusest erinevates kultuurides. See tähendab, et miski mida meie arvame olevat mees või naine spetsiifiline ei pruugi olla samamoodi mõitetav mõnes teises kultuuriruumis.1 Siinkohal tasub täpsustada, et ei sex ega gender ei ole kuidagi seotud kellegi seksuaalsusega või nende seksuaalse orientatsiooniga – mis siin all on mõeldud on vaid nende sugu ning enesedefineeringut kas mehe või naisena .
Essentsialism on lähtumine eeldusest et sugu (või üldse mingisugune olemus) on iseloomustatav olemuslike omadustega, siinkohal siis X- ja Y-kromosoomidega.2 See on justkui et öelda, et sex ja gender on samatähenduslikud sõnad kirjeldamaks kellegi sugu. Teemaväliselt võib tuua näiteks Rene Descartes arvamuse, et hinge essentsiaalne omadus on mõtlemine. See on sama kui öelda, et mehe essentsiaalne omadus on tema suguelundid, mis on siis essentsiaalne vaade soo probleemile.
Essentsialism ei ole aga ainus viis kuidas sugu defineerida. Sellele vastandub sotsiaalne konstruktivism , mille kohaselt sõltub teadmine alati sotsiaalsest taustast ning on aja jooksul kujunev ning mõjutatav.3
Judith Butler , tuntud ameerika filosoof , teoreetik ja sotsiaalse konstruktivismi suur pooldaja, on kirjutanud oma teoses „Gender Trouble“ järgmiselt: „Gender is not something that one is, it is something one does, an act… a doing rather than a being.“ Selle põhjal saame väita, et sugu pole miski, mis me oleme, kuid pigem kuidas me käitume. Kas keegi on mees või naine, on defineeritud selle põhjal kuidas ta suhtleb, mõtleb või käitub. Butler ise ütleb, et sugu on pidev enese keha kujundamine; see tähendab, et mingisuguse loomuliku tunde või uskumuse pidev tõestamine läbi enese välimuse. Kuigi pidev, siis kindlasti mitte igavene – Butler rõhutab, et sugu võib olla ajas kujunev.4 Säärast teooriat kutsutakse performatiivsuseks. Tuletatud inglise keelsest sõnast perform , sellega kirjeldatakse iga sündmust, mis toimub publiku juuresolekul. Sinna alla kuuluvad ka pulmatseremooniad või kohtuistungid , kus öeldes spetsiifilisi fraase nagu näiteks jah küsimusele „kas sa võtad selle inimese endale abikaasaks“ või kui kurjategia end süüdi tunnistab.5 Need on mõlemad teod, kus küll sõnadega väljendatakse mingisugust mõtet, kuid mida öeldes kaasnevad ka kõigile arusaadavad tagajärjed (keegi abiellub või saab kohtult karistuse). Et tuua sõna konteksti, on sugu samuti kui näitemäng . Inimene mängib mingisugust rolli (kas siis mehe või naise) vastavalt ühiskonnas või sellest kultuuriruumis sätestatud normidele. Mida Judith Butler väidab on, et sugu on sotsiaalsetele normidele põhinev käitumisvorm. Need normid on õpitavad ning on kui rinnapiimaga lastele sisse söödetud. Butleri sõnul algab sooline defineerimine mitte lapse enda poolt, kuid tema vanemate sõnadega „it’s a boy/girl“. Laps võib kasvada üles väga erinevate käitumisnormidega vastavalt sellele, kuidas ta vanemad teda defineerivad. Butler ei ignoreeri seda, et inimese sugu on suuresti defineeritud tema füüsilise välimuse põhjal, kuid pigem arutleb, et kuidas mõned füüsilised omadused mängivad väga suurt rolli kellegi enesedefineerimises, kui teised, nagu näiteks kellegi juuksevärv või stiilitunnetus, ei ole väga olulised.
Kuigi on mitu viisi kuidas kellegi sugu defineerida, ei ole kumbki neist ilma oma vajakajäämistega. Julia Serano, ameerika autor, luuletaja ja bioloog , on öelnud, et insident, kus inimene ei tunne, et tema füüsis tema õiget sugu väljendab, esineb liiga tihti, et essentsialism tõele saaks vastata. Bioloogina ta väidab, et säärane probleem esineb liiga tihti, et see saaks olla lihtsalt mõni geneetiline defekt . Samal ajal väidab ta, et enese sooline defineerimine algab palju varem kui inimene jõuab tutvuda ning kujundada enda sotsiaalsed normid, mis räägib vastu sotsiaalsele konstruktivismile.6 Serano pooldab mudelit, mida kutsutakse inglise keelse nimetuse järgi intrinsic inclinations model. Selle mudeli põhjal, on inimesel võimalus valida endale omadused, mis on spetsiifilised mingisugusele soole, seda ilma, et ta seda sugu tingimata oleks. Mudel näeb ta välja järgmiselt: kaks kõverat, millest üks väljendab kellegi füüsist ning teine sugu. Statistika põhjal me teame väita, et inimesed, kellel on meessoole spetsiifilised suguelundid on tavaliselt pikemat kasvu. Säärased näited, mis loovad kattuvaid alasid kahe kurvi vahele, on omased inimestele, kes tunnevad et on sündinud õigesse kehasse. Milleks see mudel aga hea on, on selgitamaks miks on maailmas inimesi, kes ei tunne end oma kehas mugavalt, teisisõnu on transseksuaalsed. Inimesed, kes essentsialisti silmis omaksid mingisugust geneetilist defektiki, mahuvad Serano mudeli põhjal normaalhälbe alla.7
Julia Serano mudel ei lähe vastuollu ning suisa et toetab Judith Butleri väidet, et inimene on seda sugu, mis te leiab, et on mugav. Inimese aju ning mõte omab mingisugust arusaama „õigest soost“, olgu see siis sotsiaalsete mõjutuste tulemus või geneetiline defekt, inimesel on lõpuks oma valik, kuidas selle arusaama kohaselt käituda.
Filosoofid , kes on teemat lahanud üldiselt nõustuvad, et sugu on nii palju objekt, kui ta on subjekt . Nii palju kui sugu on isiklik kogemus ja mõiste, on see ka kirjeldus massidest ning nähtustest. Inimese aju ning eneseteadlikus omavad kindlasti mõjuvõimu otsustamaks kuidas keegi ennast isiklikult defineerib , kuid et inimese füüsis, teiste inimeste arvamus, ühiskondlikud reeglid ja normid mängivad kõik kriitilist rolli, mil moel kellegi eneseteadlikus lõpuks väljendub.
Filosoof ja kirjanik, Simone de Beauvoir , on öelnud järgmiselt: „One is not born, but rather becomes, a woman “. Lisaks sellele, et ta lause toetab sotsiaalse konstruktivismi ühte põhilistest postulaatidest, tõstab ta valguse alla tänapäeva sotsiaalse ebavõrduse probleemi. Mitmeti on meessugu meie ühiskonna norm – kuidas suurem osa filmide peategelastest on mehed, kuidas inimfiguur , ilma kleidi või juusteta, on sümbol meessoole ning kuidas inglise keeles asesõna kirjeldamaks tundmatut isikut on he. Tüdrukuid, kes käituvad sotsiaalnormidest mööda – ei kanna meiki, on lühikeste juustega ja ei naudi poodlemist – kutsutakse võõrkeelese sõnaga tomboy , kuid poisse , kes ei ole huvitatud spordist ega video mängududest, kutsutakse intelligentseteks. Lihtsalt huvi puudumise tõttu ei viita me neile teise soo kaudu nagu me teeme seda tüdrukutega. Oma sõnastusega vihjab Simone de Beauvoir sellele, et termin naine on ise veel ka kujunemisel ning enese sooline defineerimine on naissoo puhul seda keerulisem.8
Mida mitmed sotsiaalsed konstruktivistid on kirjeldanud, on maailm ilma sugudeta. Ühiskond, kus ei eksisteeri mitte ühtegi sugu, või siis pigem, kõigi isiklik tõlgendus soost. Mitte ainult ei oleks see lahenus soolisele ebavõrdsusele, aga ka suur samm üksteise tolereerimise ja mõistmise suunas. Võibolla kehtib ka siinpuhul reegel, et kõike mõõdukuses, kuid samme säärase maailma suunas on juba tehtud, näiteks sooneutraalsed tualettruumid ning riideesemed. Tänapäeval näeme kujunemas ka mitmeid erinevaid sugusid, mis lisavad juurde senini binaarsele süsteemile – gender fluid, bigender, gender non-conforming ning mitmeid veel.9 Mis nende juures märkimisväärne on, on suhtumine soosse kui eneseväljendusse, teisisõnu ka kunsti. Inimesed, kes defineerivad ennast väljaspool sätestatud binaarset süsteemi, on paindlikud oma välimusega ning ei paista olevat piiratud oma biloogiliste omaduste poolest. Selle asemel, et olla vaid mees või naine, on inimesed võtnud endale vabaduse olla mõlemat või mitte kumbagi, olles enesega rahul ning õnnelikud enda kehas.
Teisisõnu, kui sugu on rohkemat kui vaid inimese füüsis ning välimus vaid eneseväljendus , kas on seal vahet, mis sugu keegi on?
1 „What's the Difference Between Sex and Gender?“, Youtube,  https://www.youtube.com/watch?v=8kX5vNmat7Q (14.02.2015)
2 „Essentsialism“, Wikipedia,  https://et.wikipedia.org/wiki/Essentsialism (01.02.2007)
3 „Sotsiaalne konstruktivism“, Wikipedia,  https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalne_konstruktivism (17.06.2013)
4 „Gender Ex Machina “, Youtube,  https://www.youtube.com/watch?v=O5UVuZmxOvE (07.12.2015)
5 „Performativity“, Interdisciplinary Center for Narratology,  http://www.lhn.uni-hamburg.de/article/performativity (22.04.2014)
6 „Whipping Girl“, Blogspot,  http://juliaserano.blogspot.com.ee/2015/09/julia-serano-on-judith-butler.html (11.09.2015)
7 „What is Gender?“, Youtube,  https://www.youtube.com/watch?v=seUVb7gbrTY (29.09.2015)
8 „How Do We and The Sims Perform Gender?“, Youtube,  https://www.youtube.com/watch?v=oMBYFXZknGQ (05.04.2015)
9 „10 Gender Identities Beyond Male And Female “, Youtube,  https://www.youtube.com/watch?v=shOSz2Jo450 (10.12. 2016 )