Folkloristika kordamine eksamiks (0)

Ainekursuse “ Folkloristika alused”
kordamisküsimused eksamiks (2015)
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud.

• vanavara, ka vana vara – terini tõi kasutusele Kreutzwald 1861. aastal; propageeris laialt Jakob Hurt;
  
• rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost);
  
• folkloor – ing folklore = folk+ lore ; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna;
  
• rahvaluule – eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal Sakala lisalehes;
  
• folklooor = rahvaluule – omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel alates M. J. Eiseni töödest 1890. aastatel;
  
• pärimus – kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina; osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, pärimusmuusika;
  
• vaimne kultuuripärand – kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta;
  

Rahvaluule mõiste määratlemine:

• aineloendi kaudu;
  
• olemuslike tunnuste kaudu;
  
• kommunikatsiooni laadi kaudu;
  

20. sajandi folkloristikas toimunud muutused rahvaluule määratlemisel:

• minevik vs tänapäev;
  
• ’’vanad’’ vs ’’noored’’;
  
• Rahvas vs pärimusrühm;
  
• Territoorium vs tegevus;
  
• Objekt vs subjekt;
  
• ’’asi’’ vs protsess;
  
• Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus;
  

2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud
tunnuste valikut.
rahvaluule – rahva pärimuslik poeetiline sõnalooming, laiemalt ka kogu rahvapärimuslik vaimne kultuur;
pärimuslik, enamasti suuline , hiljuti ka kirjalik, žanririkas, rahvustundlik, oluline, kultuslik , loominguline , reeligioossete sugemetega, usundiline, ühtekuuluvus, pedagoogiline , õpetuslik, ajaloosäilituslik,mitmekülgne, traditsiooniline, arenev, teisenduv nt pop-kultuuri.....
3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook ’i pildinalju ja
grafitit folklooriks? Ja miks?
rahvapärimuslik, pedagoogilisus,
loomulikult leviv ehk kavandamata, institutsiooniliselt kontrollimata levik,
meelelahutuslik,
kultuurivorm,
alati muutuv ja arenev, ’’orgaaniline eluvorm’’
4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti
folkloristikas.
Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud , lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne , rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki).
Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori) mõistet nii Euroopa kui ka Ameerika kultuuriuurimises suulise rahvakultuuri kirjeldamiseks. Tänapäeval (sihipäraselt alates 1960. aastatist, kuid hajusalt 1920-30ndaist) kõneldakse ka rahvaluule kirjalikest vormidest (kettkirjad, salmialbumid, kirjalikud teemajutustused jms).20. sajandi lõpust alates on põhjust kõnelda ka interneti teel levivast folkloorist. Need rahvaluule kirjeldamisviisid  seostub rahvaluule leviku tehnikatega. Nii nagu muutuvad tehnilised võimalused, nii muutuvad ka rahvaluule ja selle kirjeldamisviis.
5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus
varasematest rahva määratlusest?
6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile
kuulujutule omased tunnused.
7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja
võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud .
8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest
oma uurimisobjektiga?
9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”?
10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga
etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide.
Slaidide lehel.
11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi
iseloomustamiseks vähemalt üks näide.
Slaidide lehel.
12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis?
13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva)
folkloori kohta?
14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori
vastu 18.-19. sajandil?
+ K. J. Peterson ja Fahelmann
15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus?
(Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.)
16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või
motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse.
17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel.
18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest?
............................................................................
19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet
folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat.
20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud
sellega kaasnesid?
Esimeste slaidide konspekt viimane lehekülg.
21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli
seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal]
22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele
andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud?
23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti
Rahvaluule Arhiivis (min. 5 rahva kogud ) ja kirjelda, missugust ainest ja millistel
ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad.
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud
ja suletud perioodile omased tunnused.
25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal]
ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega.
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid
järeldusi.
27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need
folkloorižanrid erinevad?
28. Arutle [ Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased
linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse?
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid.
30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on
sarnane ja mis erineb?
31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU?
ATU tüübinäide: ATU 333 „ Punamütsike “
32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte
kohapärimuse väljaannet.
33. Kõrvuta [R. Järve artikli põhjal] muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt
kolm nende nähtuste sarnasust.
.....................................................................................
34. Missugused folkloorižanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta
võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega.
SLAIDIDEL PIKEMALT ...
35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või
kontekstis.

• Kohviku leti kohal dekoratsioonina
  
• Raha karp*, kaunistusena
  
• Kotka keldri reklaamil, nime sildil
  
• Estonian airi visuaalreklaamis Postimehes
  
• Prügikastidel, seintel grafiti
  

36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel.
Žanri muutumise jälgimine tsentri ja perifeeria teooria abil
Tsentraalsele alale jäävad 130 000 "tavalist" mõistatust, mis annavad
mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse;
see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele
( esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks
hani, neli nina? - Padi ).
Täiuslikem kogu Eesti mõistatusi
on leitav akadeemilisest väljaandest
“Eesti mõistatused” I-II (2001-2002,
kogujate register 2012,
paralleelide register 2013). Koostajad:
A. Hussar, A. Krikmann, R. Saukas, P. Voolaid .
A. Krikmanni koostatud andmebaasist
“Eesti mõistatused”
http://www.folklore.ee/moistatused/ (2012)
Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte
kirjeldused, vaid (otse)küsimused või ülesanded
Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte
kirjeldused, vaid küsimused või ülesanded
Piltmõistatused e. reebused – Harjumuspärase suulise
rahvaluule asemel on tegemist kirjalikuga. Küsimuspoole
moodustab paberile joonistatud (tavaliselt raamitud) minimalistlik
pilt koos küsimusega Mis on pildil?. Vastuseks on pildil oleva
nähtuse, eseme, tegevuse, olukorra ühe sõna või lausena antud
kujundlik kirjeldus.
Perifeerset ainest iseloomustavad järgmised erinevused:
1. Enamik perifeeriast on lähiminevikust pärit, autoriloomingu ja/või trükistest
pärineva ainese osakaal on siin silmapaistvalt suur; sellest kerkib omakorda
välja eriti hilistekkelisi sarju (nagu keerdküsimustüübid Mis on kõige suurem...?;
Mis vahe on...?; Mis ühist on...? jts).
2. Perifeeria on tugevasti orienteeritud koomikale ja naljale.
3. Kui "päris"-mõistatustes valitseb metafoorsus või metonüümilisusmetafoorsus,
siis perifeerias piltlikkus ei ole esiplaanil , vaid esiplaanile tulevad
hoopis teistsugused tähendusmängud. Kui metafoorsus või piltlikkus
pärismõistatustes on võtmeks vastuse leidmisel, siis keerdküsimuses viiakse
inimene vastusest eemale.
Arhiivitöö kinnitab tsentri ja perifeeria teooriat
4. Mõned osad ”perifeeriast” ei eelda nähtavasti üldse mõistatamist kui sellist,
vaid on loomult kas mingid absurdile, kalambuurile vms rajatud lühijutu
pauseeritud esitused või mingite verbaalsete, graafiliste, pantomiimiliste vm
trikkide demonstratsioonid; sedakaudu jõuab mõistatusžanr kokkupuutesse
lühijuttude ja mängudega (nn Armeenia raadio sarja kuuluv repertuaar on
markantne näide mõistatuste ja anekdootide vaheliste hübriidnähtuste kohta).
37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost.
Piret Voolaid (?)
Artiklid, mis olid kodulugemiseks
2.11.2015 loengut täiendav kodulugemine :
Voolaid, Piret 2013. Täägin, järelikult olen olemas. Paröömiline pilguheit Tartu grafitile. -
38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse
grafiti erisuste üle.
....................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi?
Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused?
40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga.
41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid.
42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus?
43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse
sündmusega seotud siirderiituse kohta.
44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva
surmakultuuris? + KODULUGEMINE
45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja
väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti
regilaule?
46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem?
Regilaulu piirkonnad 20 sajandi alguses olid nt kihnu saar, sakala kõrgustiku ümbrus, põhja-eesti rannikuala, haanja kõrgustiku äärne ala.
47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust ).
48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu
levikut mõjutasid?
49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid
tunnuseid.
50. Kuidas on seotud omavahel kuulujutud ja vandenõuteooriad?
51. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises.
52. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine?
53. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik?
54. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS

7.09.2015 loengut täiendav kodulugemine:
Dundes, Alan 2002. Kes on rahvas? - Kes on rahvas? Valik esseid folkloristikast.

14.09.2015 loengut täiendav kodulugemine:
Kalmre, Eda 2007. Võõraviha lõhenenud ühiskonna folklooris : kuulujutud kannibalismist

21.09.2015 loengut täiendav kodulugemine:
Lukas, Liina 2011. Eesti rahvaluule baltisaksa luule inspiratsiooniallikana.

28.09.2015 loengut täiendav kodulugemine:
Seljamaa, Elo- Hanna . Täiustatud tõde ehk Walter Andersoni rahvajuttude enesekontrolli...

5.10.2015 õppekäiku Eesti Rahvaluule Arhiivi täiendav kodulugemine:
Salve, Kristi 2002. Muude rahvaste folkloor Eesti Rahvaluule Arhiivis

12.10.2015 loengut täiendav kodulugemine:
Voolaid, Piret 2014. Varateismeliste identiteet ja väärtused Facebooki ahelpostitustes

19.10.2015 loengut täiendav kodulugemine:
Klintberg, Bengt . Kas eilsed ja tänased muistendid kuuluvad samasse žanrisse? -

26.10.2015 loengut täiendav kodulugemine:
Järv, Risto 2010. Muinasjutt ja turismireis. - Keel ja Kirjandus, nr 8-9, lk 628-638.

2.11.2015 loengut täiendav kodulugemine:
Voolaid, Piret 2013. Täägin, järelikult olen olemas. Paröömiline pilguheit Tartu grafitile. -

9.11.2015 loengut täiendav kodulugemine:
Kõivupuu, Marju 2010. Surmakultuuri suundumustest tänapäeval.

16.11.2015 loengut täiendav kodulugemine:
Kästik, Helen 2014: Regilaulu elulugu kontserdirepresentatsioonis. - Andreas Kalkun jt.
26