“Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) (0)

“ Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud.
19. Saj- mõisteid, kreutzwald vanavara (rahvaluule, midagi vana ja väärtuslikku), hurt rahvamälestused(rahvaluule kui osa ajaloost).
Võeti kasutusele ka mõiste folkloor , mis eesti keelde tõlgiti rahvaluulena.
Pärimus- 20 saj lõpp 90ndad. Unesco -vaimne kultuuripärand.
2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud
tunnuste valikut.
Traditsioonilisus, kollektiivsus, pärimuslikkus, varieeruvus, suulisus. Kõik need tunnused on minu arust olemuslikud rahvaluulele, ei oleks rahvaluulet ilma traditsiooni, ega suulise pärimuseta. Samuti on olulisel kohal olnud kollektiivsus, läbi selle on folkloor levinud, arenenud , olnud vajalik.
Varieeruvus aga annab folkloorile erinevaid värve juurde ning lisaks annab võimaluse mõtestada folkloori läbi ajaloo muutumise.
3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook ’i pildinalju ja
grafitit folklooriks?
Kõik nad sisaldavad folkloorset ainest. Kajastavad selle ajastu vaateid ja mõtteid, traditsioone, huumorit, kollektiivseid tõekspidamisi, levivad suuliselt ja kollektiivselt.
4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti
folkloristikas.
Olemuslikud tunnused vs kommunikatsiooni laad vs aineloend(Jakob Hurt).
Olemuslike tunnuste põhjal liigitamine keskendub üldistele tunnustele nagu kollektiivsus, traditsioonilisus, suulisus, anonüümsus jne, kuid Hurda aineloendi kaudu määratlemine keskendub spetsiifilisemalt folkloori liikidele ja sisule nagu vanad jutud, vanadsõnad, rahvanaljatamised, kombed, ebausk jne.
5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus
varasematest rahva määratlusest?
Rahvas on ükskõik mis inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (näiteks elukutse , keel, religioon ). Kui varem on rahva all mõeldud rahvuse ja perekonna rühmitusi.
6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile
kuulujutule omased tunnused.
Kuulujutt väljendab ühiseid uskumusi ja hirme. Kuulujutt
7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja
võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud .
Ajalooliselt on teada sõjajärgsed ajad, mil vastandatakse ennast ja võõrast. Olulisemad vastandamispaarid on loomulik-üleloomulik, maapealne-maa-alune, kuultuurne-metsik. Üldiselt tekib võõraviha stereotüüpide pealt, näiteks sõjas on vastased vaenlased, halvad. Suur roll on ka kommete, usu ja rassi erinevustel. Võõrad ohustavad eestlaste endi arvates meie identiteeti. Me ei tea, kes nad on ning see hirm teadmatuse ja tundmatu ees tekitab võõraviha ning vallandab mitmeid kuulujutte. Võõraviha kuulujutud tekivad segastel perioodidel , muutuste ajal.
8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest
oma uurimisobjektiga?
Folklorist peab looma usaldusliku ja sooja suhte inimestega kelle käest ta tahab ainest koguda. Kui uuritav on juba talletatud materjal, siis on suhe sarnasem, oluline on kirjapandu aeg koht ja kontekst. Kirjandusteadlasel on suurem distants uuritavaga, ning valik kas ta tahab suhestuda uuritavasse läbi ajaloo ja kirjaniku eluloo , või võtta teksti tekstina, folklorist peab arvestama ajalooga . (arvan ma)
9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”?
Folkloori kogumise ja säilitamisega ( arhiivid ), see annab võimaluse neid korduvalt vaadata, lugeda, kuulata.
10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga
etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide.
Folkloori „esimene elu“ algab sellest et folkloor eksisteerib elu loomuliku osana, seda ei mõtestata folkloorina ja loomine ei ole teadvustatud (ehk plaanitud või sihilik ). Järgneb aga osaline teadvustamine mõne rühmasisese inimese poolt, mõne olulise inimese poolt grupis , kes teadvustab folkloori olulisust (kuid puudub vajadus defineerida oma tegevust folkloorina) ja tahab seda järgnevatele põlvedele ja teistele rühmaliikmetele edasi anda.
Järgmiseks avastatakse see folkloor kellegi rühmavälise poolt ja seeläbi saab folkloor ka definitsiooni. Välise huvi tõttu hakkab rühm ka ise märkama oma tegevuses folkloori ja seda kirjeldama. Tekib inimlik suhe uuritava ja uurija vahel, mis on alus folkloori kogumiseks ja uurija ja uuritava vaheliseks koostööks .
11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi
iseloomustamiseks vähemalt üks näide.
Pärast esimese elu etappe on uurijatel olemas kogutud/arhiveeritud materjal, mis hakkab elama „teist elu“. Arhiivimaterjal pannakse uude konteksti või uutesse žanritesse. Kasutatakse folkloorset ainest väljaspool kultuurilist konteksti, milles see loodi (folklorism). Folkloor saab uue hingamise tänapäevases võtmes näiteks muusikas, festivalidel, kunstis (Trad. Attack, viljandi folk, tootmisettevõte Etno , Simon and Garfunkel). Kunstnikud võtavad uurijakogukonna rolli üle, uurivad ainest uuel eesmärgil. Teatud folkloorirühmad võivad „teises elus“ saada riiki ja rahvast esindava rolli. Nad liigutavad inimeste rahvuslikke tundeid ja neid võetakse üldiselt kindla rahvuse kultuurina, folkloor muutud teatavas mõttes kõigi omaks. Lisaks kasutatakse folkloori hariduslikel eesmärkidel koolis, peale selle võimalik folkloori õppimine ülikoolis, tehakse rahvusvahelist koostööd, tekivad uurijate võrgustikud jne.
12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis?
Ütlused, vanasõnad , kõnekäänud , üldistavad väited (ainult matsid sodivad seintele , intelligendid joonistavad), parafraasid, aforistlikud mõtteterad (Milleks see kiire, mis kuhugi ei vii? Thoreau ), minakeskne grafiti (Igatsen valgust), sina-pöördumised (Sa oled see mida lood/ jood ).
13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva)
folkloori kohta?
Keskaja kroonikad (Vanavene leetopiss , läti Henriku Liivimaa kroonika)
Reisikirjad (Münster „Cosmographey“ 1588) ([Liivimaa] Lihtrahva seas on samuti paljusid, kes saksa keelest midagi ei tea ja sellepärast pole neil ka kristlikke karjaseid, nad kummardavad päikest, kuud, tähi, puid ja linde. Nad teavad Kristuse nime, aga ei oska tema kohta midagi öelda. Nad lasevad oma lapsi ristida lähimates kohtades, aga kui nad mujale kolivad, kus neid ei tunta, lasevad nad oma lapsi kindluse mõttes veel kord ristida. Nad elavad ja surevad Jumalat tundmata nagu loomad.)
Kohtudokumendid 17. Sajandist ( teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta)
14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori
vastu 18.-19. sajandil?
Muinaskultuuri väärtustamine, pärimuse ajaloolise muutuse mõtestamine ja soov seda süstemaatiliselt uurida ja tutvustada. Mõisteti, et folkloor ja traditsioonid on olulisel kohal inimese arenguloos ning mitte ainult üksikisiku tasandil vaid kollektiivses mõttes. Kogumisaktsioonid tõid selle teadmise teadlaste juurest ka tavainimeste teadvusesse, lisaks kogumisele rahvaluule avaldamine. Varasem negatiivne suhtumine muutub folkloristlikuks huviks, folkloori nähakse uues positiivses valguses. (Näiteks: Herder – mütoloogia sidumine luule ja kirjandusega. Tema rahvaluule kogumise kampaania.)
15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus?
(Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.)
Peterson tõlkis ja täiendas Gananderi „Soome mütoloogia“(1798). Kus lisaks soome mütoloogiale kirjeldas ja võrdles ka eestlaste uskumusi. Lisaks alustas Peterson eesti panteoni ehitamist ja mütoloogia konstrueerimist, mõtestas eestlust.
16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või
motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse.

• Jutt röövlipealikust, kelle tütar armub õilsast soost vangi, isa on selle vastu ja lükkab vangi kaljult merre, mille peale tütar talle järele hüppab.
  
• Haldjatütar. Eesti muistend . (Hiljem tuntud „Kalevipoja“ Salme kosimisloona). Kanamunast koorunud Salmele tulevad kosja päike kuu ja täht, Salme valib viimase. Seega läheb ta taevalootusesse elama ja paneb tähena enda poole vaatavad noormehed armuvalu tundma.
  
• Jutt kurikuulsast pankurist, kes võrgutab tütarlapsi ja jätab nad siis maha häbisse ning kuidas ta tõmbab kuradilgi naha üle kõrvade.
  

Lisaks eesti muistendid baltisaksa luules ( hiiumuistendid-näiteks Suurest Tõllust, Faehlmanni müüdid- Koit ja Hämarik, Kreutzwaldi ennemuistsed jutud) ja Rändava järve muistendi motiivid.
17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel.
Avaldas ajakirjanduses folklooriteemalisi artikleid, kutsus inimesi üles rahvaluulet jagama ja väärtustama. Rõhutab rahvaluule olulisust rahvusluse seisukohalt, hariduse seisukohalt ( silmaring , pedagoogiline väärtus), esteetilist vaatepunkti. Kutsub üles koguma murdekeelt, rahvaluulet, jagama rahvakombeid ja rahvausundit. Läbi selle leidis ta umbes 1400 kaastöölist kelle materjale ta uuris ja mille kohta andis leheveergudel ka tagasisidet. Kogus kaastööd köidetesse. Avaldas kogumisaktsiooni varal rahvaluuleteoseid.
18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Võttis rahvaluulet osana ajaloost.
19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet
folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat.
Geograafilis-ajalooline meetod uurib tekstide muutumist ajas ja nende päritolu ning seost piirkonnaga kust tekst pärit on. Tekste võrreldakse omavahel ja jälgitakse ühe teksti teisenemist läbi aja. Selleks on oluline välja selgitada teksti algupära ja ühe teksti teisenenud versioonid. Mida rohkem on materjali seda täpsemad on uurimistulemused. Selline uurimine on mõjutusi saanud evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast, positivismist.
Kaarle Krohn (sõnastas põhiseisukohad). Walter Anderson .
20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud
sellega kaasnesid?
20. saj. Teadusharude vahele tekkis täpsem piir, kujunesid eraldiseisvad suunad nagu folkloristika, arheoloogia , etnograafia (varasema segunenud ja üldisema asemele). 1919 asutati Tartu ülikoolis Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool (professorid Walter Anderson ja M.J Eisen). 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv – ERMi allüksus Hurda kogude tarvis.
21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli
seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal].
Walter Anderson oli geograafilis-ajaloolise meetodi järgija, kes kutsuti Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule esimeseks professoriks kus ta töötas 1920-1939.
Üks geograafilis-ajaloolise meetodi ideedest oli jälgida erinevate rahvaluule lugude teisenemist läbi aja. Siinkohal tuli appi Andersoni enesekontrolliseadus, mis oli tähelepanek, et rahvaluules jääb püsima erinevate tekstide baassisu, kuigi tekst levib suuliselt ja seda ei esitata kunagi sõna-sõnalt ühtemoodi. Sellest lähtudes peab uurija kõigepealt välja selgitama uuritava jutu kohalikud redaktsioonid ja algse teksti ja siis neid võrdlema, et leida ühiseid jooni.
22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele
andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud?
1927, ERMi allüksusena, et hoiustada Hurda kogusid. Registrid , kartoteegid, koopiamapid, käsikirjad, fotod, helisalvestused, videosalvestused.
23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti
Rahvaluule Arhiivis (min. 5 rahva kogud ) ja kirjelda, missugust ainest ja millistel
ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad.
Läti- materjal osalt pärit Lätist, osalt Eestist, näiteks Valgast, kuhu 19. Saj lõpus kolis palju lätlasi. Ka Karula kihelkonna eestilätlastelt.
Saksa- olulisel kohal Paul Ariste Hamburgist kogutu . Lisaks Eestis kogutu, peamiselt linnadest (Tallinn, Tartu). Materjalis on nii juhuslikult kuuldud anekdoote, vanu kaustikuid.
Rootsi- Paul Ariste kogutu (keelesituatsioonide kohta kogutu, külade ja perede kaupa fikseeritud suhtlemiskeel), rootsi koolide õpetajate kaastööd. Suurem osa säilinud koopiatena. Kogutud enamasti Noarootsist, Ristilt ja Vormsi saarelt.
Vene- ERA töötajate kogumismatkadelt kogutu, välitööde praktika materjalid, vene koolide õpilaste kaastööd, stipendiaatide kogud, venelaste kaastööd (vene intelligentsid). Materjal: küladest ja linnadest kirjapandu, folkloristide juhukirjapanekud venelastest tuttavatelt, oluline on olnud tekstide esitajate rahvus ja esitamise keel. Materjal oli pärit paljuski Petserimaalt, lisaks Narva-tagusest ja Pepsi -äärest.
Leedu- Kogutud Leedus. Redlichi kogutu. Leonhard Masingu loovutatu. Peeter Arumaa kogutu.
(veel on Ingeri-, Vadja-, Mustlase -ja Juudikogud ning ERA, Mitmesugused rahvad)
24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud
ja suletud perioodile omased tunnused.
Avatud-kontekstikesksed uurimused, mõistete sõnastamine, teooria mõtestamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus .(1927-40 ja alates 1991)
Alates 1990. aastatest –Avatud perioodil leidis rahvaluule teoorias koha ka tänapäeva rahvaluule, rahvaluule muutus kaasaegsemaks mõisteks, folkloristikas rakendati ka teiste teaduste teadmisi (interdistsiplinaarsus), olulisel kohal olid välitööd.
Suletud- (1901-1927 ja nõukogude periood ) Keskenduti ühele uurimissuunale, folkloori sõnastamisele ja teooriale (SPETSIALISEERUMINE).
Nõukogude perioodil domineeris filoloogiline suund. Valmistati ette folkloori fundamentaalväljaandeid. (Vana Kannel, Eesti Vanasõnad 1-4)
25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal]
ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega.
Laste õudusjutud, kett-kirjad, hoiatusjutud,
26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid
järeldusi.
Teema allub žanri spetsiifikale: –erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; –sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt;
Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus;
Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes.
27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need
folkloorižanrid erinevad?
Müüt, muistend, muinasjutt
28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased
linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? LOE
Ühest küljest jääb mulje et tänapäevased linnalegendid saavad muistendiks alles läbi aja, et neid saab küll üheks liigitada, kuid väärtuse omavad nad alles tulevikus. Nii et kaasaegsed hindavad kaasaegset sisu negatiivselt aga vanemat positiivselt. On läbinud mingi filtri. Samas toob Klintberg näiteks et inimestel kes tänapäeval antud lugusid tõsimeeli usuvad, on väga raske leppida sellega kui neile vastupidist tõestatakse.
Klintbergi ja paljude teiste muistendiuurijate meelest kuuluvad klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid samasse žanrisse. Vanas traditsioonis on üleesindatud muistendid üleloomulikest olenditest, nõidusest ja ajaloolistest sündmustest, seevastu alaesindatud talupojaühiskonnas muutust ja uuendusi peegeldavad muistendid. Praeguses muistendiainestikus on tõenäoliselt üleesindatud kõmulised, õudus - ja naljajutud, jutud üleloomulikust võivad olla alaesindatud. Mõlemal juhul peegeldavad "võõrad" selle ühiskonna eluolu kindlaid aspekte .
29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid.
Jutustaja räägib enamasti mina-vormis mõnest naljakast läbielamisest või mõnest müstilisest juhtumist. Kui kuulajate seas pälvib jutt positiivse tagasiside, soovib jutustaja lugu veel rääkida, nii samale kuulajale kui ka uutele. Isikukogemuse jutul on enamasti kindel vorm, mis on läbi aja kujunenud ja mis lähtub traditsioonist. Loo rääkimine on sotsiaalne tegevus, mis on olnud läbi aja olulisel kohal inimestevahelisel suhtlemisel.
30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on
sarnane ja mis erineb?
Müüdis-sageli seotud piirsituatsiooniga, mingi korra loomise või lõpetamisega.
Legendis on teada aga sündmuse kindel koht ja legend justkui selgitab sellesse kohta maha jäänud märgi teket või vastupidi märk kinnitab legendi toimumist. Kristluses on lohetapja legend seotud võiduga paganausu üle. Piiblis peaingel Miikael võitleb lohega , võidab, lohe/kurat saadetakse maapeale.
Muinasjutus- kuningas peab lohele (või analoogsele olevusele) tütre söögiks andma, et katastroofi ära hoida, nt et lohe ei hävitaks linna või riiki. Kuningas otsib kangelast kes lohega võitleks, vastutasuks lubab oma tütre naiseks. Leitakse kangelane, kes võidab lohe.
31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU?
Rahvusvaheliste muinasjututüüpide kataloog  ATU ehk  Aarne –Thompson–Utheri klassifikatsioonisüsteem.
32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte
kohapärimuse väljaannet. Kohapärimus keskendub mingi kindla koha või piirkonna rahvaluulele, näiteks kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused. „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimusi“ 2005(koostanud Mari-Ann Remmel ).
„Rõuge kihelkond . Paigad ja pärimus“, 2001 ( koost . Mari-Ann Remmel, Terje Potter , Heiki Valk) „Mööda maad ja piki randa . Kohajutte Kuusalu kihelkonnast“, 2004 (koost. Melika Kindel)
33. Kõrvuta [R. Järve artikli põhjal] muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt
kolm nende nähtuste sarnasust.
Sarnane ülesehitus ( lahkumine , kohalejõudmine, seiklused kohapeal, takistuste ületamine, uuena koju naasmine).
Sarnane eesmärk (meelelahutus, argielust eemaldumine, oluliste eluliste asjade mõtestamine, argielus saavutamatute kogemuste saamine).
34. Missugused folkloorižanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta
võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega.
Vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused
Mõistatused: Ülesande lahendiks oleva esteetiline kirjeldus. Dialoogiline – luuakse pilt millestki , mille peab kuulaja-lugeja ära arvama . Allvormideks on keerdküsimused , sõnamängud, lühendid , tähemängud, piltmõistatused, arvutusülesanded, tähelepanutestid –kõik loovad mingi küsimuse, kasutades selleks erinevaid viise, vastavalt allliigile on mõistatuse sisu erinev.
35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või
kontekstis.
Grafiti, reklaam , poliitika, ajalehe pealkirjad , huumori loomise eesmärk.
36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel.
Tsentris asuvad nö tavalised mõistatused, mis annavad lahendist peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse, keskendudes enamasti füüsilistele omadustele, oluline on ka metafoorus. Perifeersel alal on aga uuemad mõistatused, mis on konkreetsemad kuid ei pruugi alati teenida mõistatamise vaid vahel ka nalja viskamise eesmärki.
37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost.
Arvo Krikmann „Sissevaateid folkloori lühivormidesse“ (Tartu, 1997)
Piret Voolaid „Kotisuu ei räägi. Liitsõnamänge.“
38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse
grafiti erisuste üle.
Kommunikatiivne on avatud suhtlusele, soovib panna inimesi kaasa mõtlema või kajastab mingit ühiskonnas toimunud sündmust, on teadlikult loodud dialoogi eesmärgil. Mittekommunikatiivne on aga konkreetne, deklaratiivne, öeldakse oma arvamus teiste arvamusest lähtumata/hoolimata.
Kommunikatiivse puhul on vaatajal võimalus grafitit ise mõtestada, leida seoseid kultuurikontekstis, enese teadmistes ja grafitikunstniku idees. Suhtlus võib toimuda ka erinevate kunstnike vahel, näiteks joonistatakse üle /muudetakse grafitit vahel korduvalt. Kommunikatiivse alla kuuluvad nt sina-pöördumised..
39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi?
Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused?
Kõrgreligioon keskendub ajalooliste isikute õpetustele ja enamasti on sellel ka pühakiri ( Piibel , Koraan jne – seos kirjakultuuriga ), on organiseeritud, üleolev teiste usundite suhtes. Olulisel kohal on õpetus/pühakiri, institutsioon , vaimulikkond, usu levitamine.
Rahvausund on aga korraldamata ja levib inimeste vahelises suhtluses ja traditsioonides, seeläbi on ka varieeruv ja seda on raske kindlalt piiritleda, olulisel kohal on inimene ja tema religioosne kogemus.
40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga.
Memoraat on lugu, mis on räägitud minavormis ja mis kajastab jutustaja isiklikku kogemust või läbielamist. Võib olla nii luuleline ,kindlat ülesehitust järgiv kuid ka vastupidi konkreetne ja emotsioonitu.
Kui muistend püüab tõsiseltvõetavuse huvides lisada teatud fakte (asukoht, keegi kes oli kohal, tuntud tegelased), siis memoraat keskendub rohkem kogemuse edasiandmisele ja sisaldab kogemuse seisukohalt (mitte kuulaja seisukohalt) olulisi fakte.
41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid.
Reet Hiiemäe sari eesti rahvausundi erinevate valdkondade kohta(armastus, kaitsemaagia, ended ja ennustused ) “Ended ja ennustamised eesti rahvausundis“, „Kaitsemaagia eesti rahvausundis“.
Oskar Loorits „Eesti rahvausundi maailmavaade“
Uku Masing „Eesti usund “
42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus?
Usk hingedesse, sandid kui hinged kes tulevad pikalt rännakult kaugest teispoolsusest.
Viljaõnne toomine külastatavatesse peredesse.
43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse
sündmusega seotud siirderiituse kohta.
Gennep eristas kolme etappi, mis läbitakse siirdeks uude staatusesse. Esimene oli seotud inimese eemaldumisega antud hetkel olemas olevast (sotsiaalsest) staatusest , teine märkis kahe staatuse vahepeal olekut ja kolmas uue positsiooni omandamisega.
Näiteid: Pulmad, matused, kooli lõpetamine , katsikud jne.
44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva
surmakultuuris?
Inimesed ei oma tihti otsest kontakti surmaga (näiteks lapsi ei võeta matustele kaasa), kokkupuude surmaga on pigem läbi meedia, arvutimängude ja filmide , mis loob väära pildi. Seeläbi ei ole surm argine ja inimesed ei oska sellega toime tulla ega sellest rääkida, mälestamine on kolinud virtuaalmaailma (youtube videod, kodulehed) populaarne on tuhastusmatus .
45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja
väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti
regilaule?
Eristuse aluseks on rahvalaulu kasutamine, rahvalaul on kas elavas kasutuses või väljaannetes ja arhiivis (esimene vs teine elu). Elava kasutuse puhul on oluline kasutusvaldkond (kiigelaul pulmalaul jne), väljaannetes ja arhiivis on oluline aga regilaulude liigitamine vormi põhjal ( regivärsiline , riimiline) või sisu ja teemade alusel ( lüürilised laulud, lüroeepilised)
Vanem rahvalalul (regilaulu eelsed vormid - hüüded, loodushääled, itkud . Regilaul)
Uuem rahvalaul (siirdevormilised ja lõppriimilised laulud)
46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem?
Kihnus , Petseris, Mulgimaal , Lahemaal
47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust ).
Eesti rahvalaule viisidega I-V
Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV
Mari Sarv Regilaul - loodud või saadud?
Aado Lintrop Regilaul esitus ja tõlgendus
48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu
levikut mõjutasid?
Olulisel kohal lõppriim , värsid koondatud stroofidesse, mitmekesine värsimõõt, arenenud viisid, refrään arenenum, kirjalik levik.
49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid
tunnuseid.
Ei ole teada kust jutt alguse sai, kuid levib igal pool, seostub muistendiga (lisatakse usutavuse huvides tuntud tegelasi, paiku, sõbra-sõber jne, antakse edasi üldisi vaateid), kindel süžee puudub.
50. Kuidas on seotud omavahel kuulujutud ja vandenõuteooriad?
Usk millessegi utoopilisse, ajaloost üldtuntu vastandamine (inimesed usuvad midagi, mis tegelikult pole tõsi, midagi mille vandenõuteooriad on loonud pettuseks), väidetavalt inimestega manipuleeritakse, leitakse seoseid sündmuste ja teooria vahel. Vandenõuteooria algus pole samuti määratletav, ei saa viidata konkreetsele inimesele, lugu samamoodi intrigeeriv, põnev , levib.
51. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises.
Tüüp väljendab püsivust, muutumatust. Variant aga muutuvust, varieeruvust.
52. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine?
Folkloori järjepidavust väljendab võimalikult paljude variantide olemasolulu, see annab tõestust materjali sügavusest ja traditsiooni püsimisest.
53. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik , olevik ja tulevik?
Minevikku tõlgendatakse oleviku vaatepunktist tulevikku silma pidades.
54. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?
Autentsust ehk ehedust vajatakse allikakriitilises töös.