Ühiskond, riik ja õigus (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Riigi ja Õiguse üldküsimused

oktoobri paikku. 60 punni töös tuleb saada, et läbi saada. Saab ise hinnata oma tööd ja kui õpsi ja minu punktid kokkulangevad, saan +5 punni. Õpikus olevad enesekontrolli küssade järgi tulevad ka arvestustöö küssad.  Ülesandeid tuleb lahendada, need on ka eelduseks, et saab arvestustööle. Teadus-Ühiskonna teadused-sotsiaal teadused-Õigusõpetus. Riigi ja Õiguse üld küsimused Riigi ja Õiguse tekkimine Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seotud. Riik – riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Õigus – käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust eristatakse objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogumik Õigus subjektiivses mõttes – õigus subjektidele objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvad õiguste alla.

Õigus

9

docx

Ühiskond, riik ja õigus

VÕIMUORGANISATSIOONIST. AVALIK VÕIM, RAHVAS JA TERRITOORIUM RIIGI TUNNUSTENA. RIIGI MÕISTE Lk8-14 Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena: a) Kogukondlikud vahendid ­ sugukonnas teostas võimu pealik(valitud juhiks austuse ja autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile, käitumist juhtisid tavad. b) Riik ja avalik võim ­ tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara omandada), millest arenes ajapikku lähikond, kellele hakati usaldama ka sugukonnasiseseid funktsioone, nt ka juhtimisfunktsioonide teostamist. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel

Õiguse alused

20

doc

ÕIGUSE ALUSED

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim

Õigus alused

8

docx

Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus"

Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus" Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus": 1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika?

Õigus

4

docx

Õiguse alused eksamiküsimused-vastused 1-63

tagamine,sotsiaalmajandus,kultuurilis-kasvatsulik f. Välisf- kaitsef,vastastikune koostöö ja abif. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat- riigiorganite systeem,mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan-riigiaparaadi struktuurne element,selle funktsionaalne osa. Liigitus-seadusandliku,täidesaatva ja kohtuvõimu oraniteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab õigusele vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Õigusriik-riigivõimu selline õiguslik korraldus,mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriik-selline riigivõimu korraldus,mille puhul ei tunnustata

Õigus

35

docx

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.

Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkimised uued juhtimissuhtes, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse; 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigile on omased kolm tunnust: 1) avalik võim; 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib; 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Avalik võim on riiki riigieelset ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus

Õigus

24

docx

Riigi tekkimine

institutsioonide kogum, eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel teinud olulise arengu, mis on vaieldamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. Ürgkogukondliku korra ajal tuli ühiskond enda juhtimisega toime ise. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli juhiks valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Nii nagu ürgühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu, nii ei olnud tal ka ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt käitumise aluseks võetud tavad, ehk käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel.

Õiguse alused

38

docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas:  avaliku võimu tekkimine  selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel  tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi:

Õigus alused

Kommentaarid (0)