Ühiskond, riik ja õigus (0)

Ühiskond, riik ja õigus

1) Riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus võrreldes riigivõimuga on lihtsam. Võib väita et riigieelses ühiskonnas tuldi enda juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid , mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega.
2) Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Taval on nii positiivne kui neg. Aspekt. Nimelt positiivne seisneb selles et tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunni aparaati . Negatiivne aga selles et kui ühiskonna arenedes tekkib vajadus asendada tavad õigusnormidega.(olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regulatsioonidele visa vastupanu.
3) Riigi põhitunnused (millega riiki iseloomustatakse):
Territoorium , millel see avalik võim kehtib
rahvas – kes elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud.
Avalik võim
4) Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike.( monarhia , piiramata monarhia, sesuslik-esinduslik monarhia, konstutsiooniline monarhia, vabariik, feodaalne vabariik, sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presiidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik).
Monarhia on riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata. Monarhh on seejuures ise ainuisikuline riigipea.Eristatakse piiramata ja piiratud monarhijat.
Piiramatu monarhija korral kuulub monarhile kogu monarhija täius, st riigi pea on üheaegselt kõrgeim seadusandlik võim, täidesaatev võim ja õigusmõistja .
Piiratud monarhija - monarhija alaliik , milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt, kellega tal tuleb arvestada. Monarhi võimul puudu absoluutne võim.
Konstitutsiooniline monarhija - selline riigi valitsemise vorm, milel puhul monarhi pädevaus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud põhiseadusega ehk konstitutsiooniga. Ja seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev valitsusele.
Vabariik – riigivalitsemise norm, mille puhul riigipeaks on kindlaks määratud tähtajaks valitud president .
Presidentaalne vabariik on riigivalitsemis vorm, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus.
Parlamentaarne vabariik on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus.
Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus.
5) Traditsiooniliselt eraldatakse riikliku korralduse 2 erivormi:
Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik.
Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid.
Föderatsiooni subjektid kannavad erinaveid nimesid (näiteks USA-s osariigid )
6) Poliitiline reziim – kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumikku, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimu organite seotust oma tegevuse ja õiguslike alustega
Poliitilise reziimi põhitüübid:
Demokraatlik – riigi võim lähtub rahvast. Väga oluline on võimude lahususe printsiip (st seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud).
Autoritaarne – rajaneb isiku võimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatault, kusjuures selleks kasutatakse laialdlaselt sunni organeid.
Totalitaarne – on antidemokraatliku poliitilise reziimi äärmuslik vorm, seda iseloomustab kodanike kogu elu allutamine riigi kontrollile . Kultuuri ja ideoloogiate politiseerimine ning massiteabe vahendite üle järelvalve teostamine. Tavaliselt tekib riigipöörde tulemusena.
7) Riigi funktsioonid on riigi tegevuse põhisuunad, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid jagatakse kaheks: sise- ja välisfunktsioonid.Lähemalt lk 23
8) Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element.
Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus:
Seadusandlikud riigiorganid (parlament)
Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne)
Kohtuorganid
Kasutatakse ka nn nelikliigitust:
Riigivõimu esindusorganid
Riigipea
Täidesaatva riigivõimu organid
Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/ karistus asutused jne)
9) Nüüdisaja õiguse mõistmise määratlemisel ei piisa üksnes õigust ja tava eristavate tunnuste esiletoomisest, vaid tuleb lähtuda õiguse sellistest tunnustest, mis eristavad teda ka tänapäeva ühiskonna teistest regulatsioonivahenditsest(nt moralist, kehtivatest mitteõiguyslikest tavadest, korporatiivsete ja religioosete normide süsteemist), ning nende õigust iseloomustavate tunnuste kogumis määretleda õiguse mõiste.(lk 27 tunnused)
10) Õiguse juriidilse käsitluse all mõeldakse seda kui õigus on riigi poolt kehtestatud normistik , mis on väljendatud õigusaktides.
Õiguse sotsioloogilis käsitluse all mõeldakse seda et õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle konspektsiooni alusel ei tule õigust otsida seaduseramatutest ega kohtupraktiks, vaid meied ümbritsevatestreaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast.
Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle konseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide, sealhulgas ka õigusnormide kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema kehtejõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universiaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Need põhimõtted kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks, nagu isikuvabadused, inimõigused , inimväärne elukeskond jne.
11) Riik ja õigus on omavahel rangelt seotud. Riigi ja õiguse omavaheline suhe:
Riik annab talle vajalikke täitmisreeglite üldkohustusliku jõu
Õiguses väljendub riigi tahe
Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse õigusriigi konstruktsiooni, mida isaloomustavad järgmised tunnused:
Võimude lahusus – seadusandliku, täidesaatvat ja kõhtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid
Ükskiisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena- riigi õigused ei ole esmased üksiisiku õigustega võrreldes.
Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele
Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete austamine.
Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude ellurakendamine/elluviimine, mille kohaselt madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega.
Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises tähendab nende käitumise vastavust õigusnormide nõudele.
Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine.
Õiguse kaudu loob riik tingimused nende eesmärkide saavutamiseks
12)Politseiriik on selline riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklike õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sundorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. On mõistetav, et politsei riik ei kuulu demokraatlike riigivormide hulka.
Haldusriik kujtab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalim otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust.
Õigusriigi materiaalseteks tunnusteks(formaalsed ehk välised tunnused 11. punkti all toodud) loetakse sisemisi olemuslike omadusi. Sellisteks tunnusteks loetakse inimõiguste austamist riigi poolt, rahusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmist, seadusandja mitte ainult deklareeritud vaid ka faktilist seotust põhiseadusega, inimväärikuse austamist ja kaitsmist riigi poolt jt.
13) Õiguse ja poliitika seosed:
Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend.
Riik on poliitilise võimu organisatsioon .Poliitika on Ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, mille osalevad mitmesugused huvirühmad ja institustioonid. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena.
14) Õiguse seos majandusega:
Õigus on majanduse peegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud , litsentsid jne).