Õigus ja ühiskond (0)

Õigus ja ühiskond
Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal
Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe , täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele.
Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law
Õiguse idee: õiglus , õiguslik garanteeritus , eesmärgipärasus
Õigusperekonnad : *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug-Ida, Aafrika, *sotsialistlik
Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus
Avalik õigus
Eraõigus
rahvusvaheline õigus
riigi- ja konstitutsiooniõigus
haldusõigus
kirikuõigus
kriminaalõigus
kohtu- ja protsessiõigus
finantsõigus
sotsiaalõigus
tsiviilõigus
võlaõigus
asjaõigus
perekonnaõigus
pärimisõigus
kaubandus- ja majandusõigus
ühinguõigus
väärtpaberiõigus
pangandusõigus
autoriõigus
konkurentsiõigus
tarbijakaitseõigus
tööõigus
Riik ja õigus
Riigi tunnused: avalik võim, territoorium , rahvas
VP asendab: RK esimees
Kodakondsus omandatakse: omandatakse sünniga, saadakse naturalisatsiooni korras
Riigivormi mõiste: riigivalitsemise vorm, riikliku korralduse vorm, poliitiline režiim
Riigivalitsemise vormid: Monarhia ja vabariik ( presidentaalne või parlamentaarne)
Riiklik korraldus: unitaarriik , föderatsioon
Poliitline režiim: demokraatlik, autoritaarne, totalitaarne
Riigi funktsioonid: sise- ja välisfunktsioonid
Riigiorgani tunnused: riigivõimualased volitused, õigusaktidega määratud funktsioon, vajalik pädevus , kulud kaetakse riigieelarvest, riigiteenistujad saavad tasu riigilt
Riigiorganid : seadusandlik-, täidesaatev-, ja kohtuvõim
Õigusriigi tunnused: Võimude lahusus , Üksikisik ja riik on võrdsed õigussubjektid, Riigi allutatus PS-le, Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, Seaduslikkuse põhimõte, Seaduse ülimuslikkus, Demokraatlik õigusemõistmine
Õiguse allikad
Õigusaktide üldliigitus: Üldakt ( normatiivakt) ja Üksikakt ( mittenormatiivne õigusakt )
Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel (referendumil) ja saab muuta rahvahääletusel või RK poolt
Seadusi võetakse vastu rahvahääletusel või RK poolt ja jagunevad konstitutsioonilisteks ja lihtseadusteks
RK õigusaktid : seadus (üldakt) ja otsus ( üksikakt)
VP õigusaktid: seadlus (üldakt), otsus (üksikakt), käskkiri (üksikakt)
VV õigusaktid: määrus ( üldakt ), korraldus ( üksikakt )
Ministri õigusaktid: määrus ( üldakt ), käskkiri ( üksikakt )
EP õigusaktid: EP nõukogu = otsus ja EP president = määrus ( üldakt) ja käskkiri ( üksikakt)
KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt), korraldus ( üksikakt )
Õigusaktid kehtivad: ajas, ruumis, isikute ringi suhtes
Õigusnorm
Reguleerimine: Individuaalne või Normatiivne
Sots normide liigid: Moraali-, korporatiivsed-, tava-, religioossed ja välise kultuuri normid
Õigusnormi tunnused: lähtub riigist, täitmine tagatakse riigi sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel , annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, formaalselt määratletud reegel
Õigusnormi struktuur: hüpotees , dispositsioon , sanktsioon
Hüpotees 1
Hüpotees 2
Hüpotees 3
Määratluse astme järgi
Konkreetsuse astme järgi
Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi
määratletud
suhteliselt määratletud
määratlemata
kasuistlik
abstraktne
lihtne hüpotees
liithüpotees
alternatiivne hüpotees
Dispositsioon 1
Dispositsioon 2
Dispositsioon 3
Õigusaktis väljendamise viisi järgi
Käitumise määratletuse astme järgi
Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi
Lihtne
Kirjeldav
absoluutselt määratletud
suhteliselt määratletud
imperatiivne
dispositiivne
Sakntsioonide liigid 1
Sakntsioonide liigid 2
Sakntsioonide liigid 3
Rakendatavate vahendite iseloomu ja rakendavate organite järgi
Määratletuse astme järgi
Struktuuri järgi
- kriminaalõiguslikud
- haldussanktsioonid
- distsiplinaarsanktsioonid
- varalised
- absoluutselt määratletud
- suhteliselt määratletud
- määratlemata
- lihtsanktsioon
- liitsanktsioon
- alternatiivne sanktsioon
Õigusnorme saab liigitada erinevate tunnuste alusel:
subjekti järgi
ajalise kehtivuse järgi
ettekirjutuse iseloomu järgi
regulatsiooni viisi järgi
reguleerimisobjekti järgi
territoriaalse kehtivuse järgi
täidetava funktsiooni järgi
Õigussuhe
ÕS tunnused:
ÕS elemendid:

• Inimestevaheline seos õigusnormi alusel
  
• Tekib subjektiivsete jur õiguste ja kohustuse kaudu
  
• Säilimise tagab riik
  
• Määratletud iseloomuga
  

• Subjektid
  
• Subjektiivsed õigused ja jur kohustused
  
• Objekt
  

• Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi
  
• Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja jur kohustusi iseseisvalt teostada
  
• Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt jur vastutust toimepandud õigusrikkumise eest
  

ÕS subjektid:

• ÕS sisu:
  

• Füs isikud (inimesed)
  
• Jur isikud
  

• Subjektiivne õigus
  
• Jur kohustus
  

• ÕS objektid
  
  • Materjaalsed esemed
    
  • Mittematerjaalsed väärtused
    
• ÕS põhiliigid :
  
  • Õigussuhte struktuuri järgi:
    
    • kahepoolsed õigussuhted
      
    • ühepoolsed õigussuhted
      
  • Õigussuhte funktsiooni järgi:
    
    • Regulatiivsed
      
    • Kaitsvad
      
• Jur faktide liigid 1:
  
  • Sündmus (toimub inimese tahtest sõltumata. Nt üleujutus, päikesest põhjustatud tulekahju, loomulik surm)
    
  • Tegu (tegelikkuses asetleidev asjaolu, mis toimub inimese tahtel nt lepingu sõlmimine või ka kuriteo toimepanemine)
    
• Jur faktide liigid 2:
  

Õigussuhte struktuuri järgi
Õigussuhte funktsiooni järgi

• kahepoolsed õigussuhted
  
• ühepoolsed õigussuhted
  

• Regulatiivsed (suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele)
  
• Kaitsvad ( juriidilist vastutust kehtestavad)
  

• Juriidiliste faktide liigid 3
  
  • Õiguslike tagajärgede järgi liigitatakse juriidilised faktid:
    
    • Õigustloovad (leping, tehing)
      
    • Õigustmuutvad
      
    • Õigustlõpetavad (surm, hõivamine )
      

• Juriidilised faktide liigid 4:
  
  • Juriidilise fakti struktuuri järgi :
    
    • Lihtfakt
      
    • Liitfakt
      
    • juriidiline koosseis
      

Õiguse realiseerimine ja rakendamine

• Õiguse realiseerimise vormid:
  
  • Õigusnormide nõuetest kinnipidamine
    
  • Õigusnormide kasutamine
    
  • Õigusnormide rakendamine
    
• Õigusnormi rakendamise staadiumid:
  
  • Tehiolude väljaselgitamine
    
  • Õigusnormi valik ja analüüs
    
  • Otsuse tegemine
    
  • Otsuse täitmise tagamine
    
• Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded:
  
  • seaduslikkuse nõue
    
  • põhistatuse nõue
    
  • otstarbekohasuse nõue
    
  • õigluse nõue
    
• Õiguse rakendamise aktid 1:
  
  • Õiguse rakendamise akt peab andma vastused järgmistele küsimustele:
    
    • Milline organ on akti välja andnud?
      
    • Millal akt on välja antud?
      
    • Kus akt on välja antud?
      
    • Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud?
      
    • Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub ?
      
    • Millise seaduse või muu üldakti alusel on see akt vastu võetud?
      
    • Milles seisneb asja lahendamise olemus?
      
• Õiguse rakendamise aktid 2:
  
  • Õiguse rakendamise akti struktuur:
    
    • sissejuhatav osa
      
    • kirjeldav osa
      
    • põhjendav osa
      
    • resolutiivosa
      
• Õiguse rakendamise aktide liigid:
  
  • Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi:
    
    • Regulatiivsed
      
    • jurisdiktsioonilised
      
  • Akti välja andnud organite järgi:
    
    • seadusandliku võimu aktid
      
    • täidesaatva riigivõimu aktid
      
    • kohtuorganite aktid
      
    • kontroll- ja järelevalveorganite aktid
      
• Seadusloome protsess:
  
  • Seaduseelnõu algatamine
    
  • Seaduseelnõu arutamine
    
  • Eelnõu vastuvõtmine
    
  • Seaduse väljakuulutamine ja avaldamine
    

Õiguse rikkumine ja juriidiline vastutus

• Käitumise koosseisu elemendid:
  
  • subjekt
    
  • subjektiivne koosseis
    
  • objekt
    
  • objektiivne koosseis
    
• Õigusrikkumise koosseid :
  
  • subjekt
    
  • subjektiivne koosseis
    
  • objekt
    
  • objektiivne koosseis
    
• Teo õigusvastutust välistavad asjaolud 1:
  
  • Hädakaitse
    
  • Hädaseisund
    
  • Kurjategija kinnipidamine
    
  • Kuritegude matkimine
    
  • Kohustuste kollisioon
    
  • Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
    

• Teo õigusvastutust välistavad asjaolud 2:
  
  • Kannatanu nõusolek
    
  • Teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu
    
  • Oma õiguste teostamisele suunatud tegu
    
  • Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine
    

• Õigusrikkumise objektiivne koosseis:
  
  • Objektiivse külje elemendid:
    
    • teo õigusvastasus
      
    • kahjulik tagajärg
      
    • põhjuslik seos
      
• Õigusrikkumise liigid:
  
  • Kuriteod
    
  • Väärteod
    
  • Tsiviilõigusrikkumised
    
  • Distsiplinaarsüüteod
    

• Juriidiline vastutus:
  
  • Vastutus aktiivses aspektis
    
  • Vastutus retrospektiivses aspektis
    
• Juriidilise vastutuse liigid õigusharude järgi:
  
  • Kriminaalvastutus
    
  • Haldusvastutus
    
  • Varaline vastutus
    
  • Distsiplinaarvastutus
    
• Juriidilise vastutuse liigid kohaldava organi järgi:
  
  • kohtulik vastutus
    
  • haldusvastutus
    

Õiguse tõlgendamine

• Tõlgendamise olemus- Õiguse tõlgendamine on seaduse mõtte väljaselgitamine seaduse rakendamisel
  
• Tõlgendamise meetodid:
  
  • Keeleline tõlgendamine
    
  • Süstemaatiline tõlgendamine
    
  • Ajalooline tõlgendamine
    
  • Teleoloogiline tõlgendamine
    
• Tõlgendamise reeglid:
  
  • õigusaktide alluvus
    
  • üldnorm vs erinorm
    
  • õigusaktide ajaline kehtivus
    
  • analoogia
    

Riigiõigus

• Põhiseadus- Kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juunil 1992
  
• PS preambul- Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
  
• Põhiseaduslikud institutsioonid : 8TK
  
  • RK
    
  • VP
    
  • VV
    
  • Riigikohus
    
  • EP
    
  • Riigikontroll
    
  • ÕK
    
  • KOV
    
• Eesti pank :
  
  • Asutatud 1919.a.
    
  • EP nõukogu
    
  • EP president
    
• Rahareformid:
  
  • 1928 (margalt kroonile)
    
  • 1992 (rublalt kroonile)
    
  • 2011 ( kroonilt eurole)
    
• Võimude lahusus:
  
  • Seadusandlik võim
    
  • Täidesaatev võim
    
  • Kohtuvõim
    
• Põhiseaduse printsiibid :
  
  • Demokraatia printsiip
    
  • Õigusriigi printsiip
    
  • Sotsiaalriigi printsiip
    
  • Muud printsiibid
    
• Põhiõiguse liigid ajaloolise kujunemise järgi:
  
  • inimõigused ja poliitilised õigused
    
  • sotsiaalsed ja majanduslikud õigused
    
  • solidaarsusõigused
    
• Põhiõiguste liigid sisu järgi:
  
  • vabadusõigused
    
  • võrdsusõigused
    
  • õigused riigi positiivsele tegevusele
    

• Põhiõiguse kandjad ja adressaadid:
  
  • Põhiõiguste kandjad
    
    • füüsilised isikud
      
    • juriidilised isikud
      
  • Põhiõiguste adressaat ehk kohustatud pool on eelkõige riik
    
• Põhiõiguste piiramine:
  
  • Põhiõiguste piiranguid võib kehtestada ainult seadusega
    
  • Põhiõiguste piiramise lubatud eesmärgid võivad PS olla sätestatud kolmel eri viisil:
    
    • seaduse reservatsioonita põhiõigused
      
    • kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused
      
    • lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused
      

Protsessi-ja menetlusõiguse liigid.Kohtuväliste vaidluste lahendamine

• Kohtusüsteem : 3tk
  
  • Maakohtud , halduskohtud
    
  • Ringkonnakohtud
    
  • Riigikohus
    
• Kohumenetlused:
  
  • Tsiviilkohtumenetlus
    
  • Halduskohtumenetlus
    
  • Kriminaalmenetlus
    
  • Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus
    
• Vahekohtumenetlus:
  
  • Vahekohtu menetluse võimalused
    
  • Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus
    
  • Vahekohus vs kohus
    
• Töövaidluskomisjon:
  
  • Töövaidlused
    
  • Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus
    
  • Töövaidluskomisjoni moodustamine
    
  • Menetlus töövaidluskomisjonis
    
• Suhtlemine meediaga:
  
  • Ajakirjanik on ka inimene
    
  • Küsi küsimused kirjalikult ja vasta kirjalikult
    
  • Palu oma artikkel või intervjuu enne avaldamist lugemiseks
    
  • Esita oma pretensioon kirjalikult ülemusele
    

• Pressinõukogu:
  
  • Ajakirjandusväljaannete eneseregulatsiooni organ
    
  • Tegutseb Ajalehtede Liidu juures
    
  • www.eall.ee
    
  • Arutab kaebusi Ajakirjanduseetikakoodeksi (Hea ajakirjandustava) reeglite rikkumise koht
    

Tsiviilõigus

• Eraõiguse süsteem:
  

Tsiviilõigus
Kaubandus- ja majandusõigus
Tööõigus

• Võlaõigus (tagatised on käendus, garantii, käsiraha, leppetrahv)
  
• Asjaõigus ( vallasasi , kinnisasi)
  
• Perekonnaõigus
  
• Pärimisõigus
  

• ühinguõigus
  
• väärtpaberiõigus
  
• pangandusõigus
  
• autoriõigus
  
• konkurentsiõigus
  
• tarbijakaitseõigus
  

• Tsiviilõiguse allikad:
  
  • Põhiseadus
    
  • Seadused
    
  • Valitsuse määrused
    
  • Ministri määrused
    
    • Kohtupraktika
      
• Tsiviilõiguse põhimõtted:
  
  • Privaatautonoomia põhimõte
    
  • Hea usu põhimõte
    
  • Mõistlikkuse põhimõte
    

• Isikute liigid:
  Füüsilised isikud
  EÕJI
  AÕJI
  Inimesed
  Täisühing
  UÜ- Usaldusühing
  OÜ
  AS
  TÜ- Tulundusühistu
  SA-sihtasutus
  MTÜ
  Riik
  KOV
  Muu jur isik
  
• Füüsiline isik:
  
  • Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi
    
  • Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid
    

• Täisühing on äriühing, milles 2 või enam osanikku tegutsevaid ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga
  

• Usaldusühing on äriühing, milles 2 või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt 1 neist (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt 1 neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses
  

• OÜ on äriühing, millel on osadeks jagatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest, ühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga
  
• AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult AS kohustuste eest, AS aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga
  

• Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikme osalevad:
  
  • 1) tarbijate ja muude hüvede kasutajatena
    
  • 2) hankijatena
    
  • 3) tööpanuse kaudu
    
  • 4) teenuste kasutamise kaudu
    
  • 5) mõnel muul sarnasel viisil
    

• SA on EÕJI, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
  

• MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Saadud tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
  

• EÕJ isikud:
  
  • Õigusvõime tekib seaduses ettenähtud
    
    • registrisse kandmisest
      
    • äriregister
      
    • mittetulundusühingute ja sihtasutuste register
      
  • Eraõiguslikel juriidilistel isikutel on põhikiri või ühinguleping
    

• AÕJ isikud:
  
  • Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast
    
  • Neil on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega
    
  • Juhtimisorganid ja nende pädevus sätestatakse vastava seadusega
    

• Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid
  
  • AÕ korporatsioonid (ühendused)
    
  • avalik-õiguslikud asutused
    
  • avalik-õiguslikud sihtasutused ( fondid )
    

• Tähtaeg:
  
  • Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik , millega on seotud õiguslikud tagajärjed
    
  • Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega
    

• Tähtpäev :
  
  • Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel
    
  • Tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega
    
  • Kui tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval
    

• Tehingu mõiste ja liigid
  
  • Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
    
    • Ühepoolsed tehingud
      
    • Mitmepoolsed tehingud
      
      • varalised tehingud
        
      • isiklikud tehingud
        

• Tehingu vorm:
  
  • Üldreeglina kehtib vormivabaduse põhimõte
    
    • suuline vorm
      
    • kirjalik vorm
      
    • kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
      
    • notariaalne vorm:
      
      • notariaalne kinnitamine
        
      • notariaalne tõestamine
        

• Esindus:
  
  • Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu
    
  • Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu
    
  • Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja tegutseb esindatava nimel:
    
    • tehinguga antud esindusõigus ( volitus )
      
    • seadusjärgne esindusõigus
      

• Nõude aegumine:
  
  • Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat
    
  • Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat
    

Kehtima hakkamised:
Õigusnorm kehtib alates 10 päeva peale RT avaldamist
Määrused kolmandal päeval peale avalikustamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
Üksikaktid hakkavad kehtima allkirjastamise hetkest, kui ei ole kirjeldatud teisiti. NB! Oluline on kellaaeg.