Riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 2. Kuidas te liigitate põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi riigiõiguses? Tooge näide ühest põhiseaduslikust vabadusõigusest. Põhiõiguse, vabadusi ja kohustusi saab liigitada: a) Kandjate e. subjektide alusel (Kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused; kodanikuõigused) b) Sisu alusel (Vabadus- ja võrdsusõigused, kaitseõigused) Põhiseaduslik vabadusõigus on näiteks vabadus eneseteostusele, see kuulub igaühele. 3. Nimetage kolm riigihalduse kandjat haldusõiguses Parlament, saadikud, õiguskantsler 4. Milliseid suhteid reguleerib karistusõigus, ehk mis on karistusõiguse reguleerimise ese? Karistusõigus määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate
5)kaasamine,põhjendamine,selgitamine,uurimine jne. SISULINE LEGITIMATSIOON PERSONAALNE KAUDNE VAHETI VALIMISED RK DM VD K-A PÕHIÕIGUSE-olemus,eesmärk PÕHIÕIGUSED ja INIMÕIGUSED RHV PÕHIÕIGUSTE ARENG-esimese,teise ja kolmanda ringi põhiõigused PÕHIÕIGUSTE GRUPID 1) Vabdusõigus 2) Võrdsusõigused 3) Sotsiaalsed põhiõoigused PÕHIÕIGUSE ÕIGUSTATUD SUBJEKT 1)Igaühe põhiõigused 2)Kodanike põhiõigused 3)Erisubjektiga põhiõigused 4)Füüsilised isikud ja/või juriidilised iskud(sh JI staatust mitteomavad ühendused) PÕHIÕIGUSE KOHUSTATUD SUBJEKT 1)RIIK 2)ERASUBJEKTID(PS prghp 19 lg 1,prgh 25) PÕHIÕIGUSEST LOOBUMINE
minimaalselt inimväärikas äraelamine. Teiseks tuleb sotsiaalriigi printsiibist riigi objektiivsemat laadi kohustus. Riik ei tohi olla ,,pime" riigis eksisteerivate sotsiaalsete probleemide suhtes. Riik on kohustatud tegelema selliste probleemidega nagu vaesus, tööpuudus, tervishoid ja keskkonnakaitse. Riigi kohustus on hoolitseda igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas isegi kui võrdsusõigused iseenesest tagavad õigusliku võrdsuse, nõuab sotsiaalriigi printsiip, et riik arvestaks võrdsuse tagamisel tegelikkuses eksisteeriva ebavõrdsusega. Samas riigi abi ulatus, liigid ja abi saamise tingimused on vähemalt teatud osas seadusandja määrata. Küllaltki madalad sotsiaaltoetused ja kindlustushüvitised võivad olla Eesti kontekstis õigustatud. Oma roll on määrata perekonnal (Põhiseadus § 27 lg 5: ,,Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest").
o Täidesaatev võim o Kohtuvõim Põhiseaduse printsiibid: o Demokraatia printsiip o Õigusriigi printsiip o Sotsiaalriigi printsiip o Muud printsiibid Põhiõiguse liigid ajaloolise kujunemise järgi: o inimõigused ja poliitilised õigused o sotsiaalsed ja majanduslikud õigused o solidaarsusõigused Põhiõiguste liigid sisu järgi: o vabadusõigused o võrdsusõigused o õigused riigi positiivsele tegevusele Põhiõiguse kandjad ja adressaadid: o Põhiõiguste kandjad füüsilised isikud juriidilised isikud o Põhiõiguste adressaat ehk kohustatud pool on eelkõige riik Põhiõiguste piiramine: o Põhiõiguste piiranguid võib kehtestada ainult seadusega o Põhiõiguste piiramise lubatud eesmärgid võivad PS olla sätestatud kolmel eri viisil:
Eesti Pank Riigikontroll Õiguskantsler Kohalik omavalitsus 39. Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitus. Ajaloolise kujunemise järgi: - Inimõigused (üldõigused) ja poliitilised õigused (valimisõigus) - Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused (õigus tervisele, kaitsele, haridusele) - Solidaarsusõigused (õigus rahule, keskkonna arengule) Sisu järgi: - Vabadusõigused: tagavad mittesekkumise isiku vabadussfääri - Võrdsusõigused: võrdseid tuleb kohelda võrdselt - Õigused riigi positiivsele tegevusele: riik tagab, et isik on kaitstud. 40. Haldusõigus. Rajaneb riigiõiguslikel alustel ja seondub eeskätt riigivõimu ühe harutäidesaatva riigivõimu teostamisega. 41. Avalik haldus. a) Haldusorganisatsioon, kuidas riigi avalik sektor on üles ehitatud. b) Materiaalõiguslik, seotud kogu riikliku tegevusega c) Korralduslik tegevus, formaalses mõttes – tähtis pool on
Proportsionaalsuse põhimõtte- piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et isegi kui mõni põhiõiguse piirang oli kehtestatud PS-s kehtestatud lubatud eesmärgil, võib selline piirang osutuda siiski põhiseadusevastaseks. 18.9 Vabadusõigused Vabadusõiguse eesmärgiks on anda isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma et nende tegevusse sekkuks riik ja kolmandad isikud. 18.10 Võrdsusõigused Võrdsusõigused kaitsevad võrdseid ebavõrdsete ja ebavõrdseid võrdse kohtlemise eest. Vabadusõigused tagavad üksikisikule otsustamisvabaduse midagi teha või tegemata jätta. 18.11 Ebavõrdse kohtlemise keeld Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
vabadused langetada otsuseid ilma õiguslike takistusteta. 1.2.3. Põhivabaduste struktuur Iga põhivabadus koosneb kahest elemendist: õiguslikust loast, midagi teha või tegemata jätta, ning üksikisiku õigusest riigi vastu, et riik isikut lubatu teostamisel ei takista. Põhivabaduste kõrval esineb põhiseaduse teises peatükis veel ka näiteks võrdsusõigusi, eelkõige põhiseaduse § 12 lg 1 lause 1, mis sätestab igaühe võrdsuse seaduse ees. Võrdsusõigused ei ole põhiseaduse teise peatüki pealkirjas eraldi välja toodud. Põhivabadused ehk vabadusõigused asuvad dogmaatiliselt ühel tasandil aga just võrdsusõigustega. Põhiõiguste teooriast lähtudes, ei ole vabaduste eraldi mainimine põhiseaduse teise peatüki pealkirjas niisiis hädavajalik. Pigem on tegemist kordusega, millel iseseisev regulatsioon puudub. Samas ei ole vabaduste esiletõstmine õiguste kõrval põhiseaduse
kehtestatud lubatud eesmärgil, võib selline piirang osutuda siiski põhiseadusevastaseks. 18.9 Vabadusõigused Vabadusõiguste abil võimaldatakse igaühel kaitsta enda vaba käitumist teiste isikute rünnete eest. Igaüks, kelle vabadusõigusi rikutakse, peab saama seda vabadust uuesti kasutada. Vabadusõiguse eesmärgiks on anda isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma et nende tegevusse sekkuks riik ja kolmandad isikud. 18.10 Võrdsusõigused Võrdsusõigused kaitsevad võrdseid ebavõrdsete ja ebavõrdseid võrdse kohtlemise eest. Võrdsusõiguste puhul võrdsuse kindlakstegemisel peab olema tuvastamiseks vähemalt kaks isikut, või gruppi või faktilist asjaolu, keda või midagi võrrelda. Vabadusõigused tagavad üksikisikule otsustamisvabaduse midagi teha või tegemata jätta. 18.11 Ebavõrdse kohtlemise keeld Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,
parteide moodustamise vabadus) · b) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused: õigus abile puuduse korral, õigus tervise kaitsele, haridusele, eluasemele. · c) solidaarsusõigused: õigus rahule, õigus arengule, keskkonnaalased õigused. 56. Põhiõiguste sisu järgi võib eristada järgmisi õiguste liike: · vabadusõigused · b) võrdsusõigused · c) õigused riigi positiivsele tegevusele kaitseõigused; sotsiaalsed põhiõigused 13. Põhiõiguse kandjad ja adressadid 57. Põhiõiguste kandjateks on need isikud, kellele kuuluvad põhiõigused kui subjektiivsed õigused. 58. Põhiõiguste kandjateks on eelkõige füüsilised isikud. Füüsiliste isikute puhul on põhiseaduse kohaselt omakorda kaks eri kategooriat:
ja eraelule. Põhiõiguste liigid: a) isikulise kaitseala järgi: - igaüheõigused - kodanikuõigused - rahvusõigused b) tsiviilõigusliku isiku mõiste järgi (PS § 9): - õigused, mis laienevad ainult füüsilistele isikutele - õigused, mis laienevad ka juriidilistele isikutele (NB! põhiõiguste puhul erandina ka ühendustele,milllel ei ole juriidilise isiku õigust) c) põhiõiguse sisu järgi: - tõrjeõigused ehk vabadusõigused (vabadused) - võrdsusõigused - õigused riigi positiivsele tegevusele ehk nõudeõigused riigi vastu (sealh. sotsiaalsed põhiõigused) 9.3 Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese - Haldusõigus - avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. See seletab kuidas riigifirmad ja ametid toimivad ja mis nende õigused on ühesõnaga
- Poliitilised õigused: valimisõigus, koosolekute pidamise vabadus, ühinemisvabadus jm. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused: õigus abile puuduse korral, õigus tevise kaitsele, haridusele, eluasemele jm. Solidaarsusõigused: õigus rahule, õigus arengule, keskkonnaalased õigused Sisu järgi võib põhiõigusi liigitada: Vabadusõigused Võrdsusõigused Õigused riigi positiivsele tegevusele: - Kaitseõigused - Sotsiaalsed põhiõigused 3) Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese. Avalik haldus on riigi haldus laiemas mõttes. Organisatsioonilises mõttes see on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduskandjate, haldusorganite jm haldusinstitutsioonide kogumist; materiaalses mõttes see on haldustegevus, mida
142. Põhiõiguste liigitus nende kandja järgi. Kõigi ja igaühe õigused kuuluvad isikule sõltumata isiku kodakondsusest. Kodanikuõigused kuuluvad kas ainult Eesti kodanikele või on Eesti kodanikega võrdsed võimalused antud ka välismaalastele, tänapäeval võib olla ka antud teatud õigused EL riikide kodanikele 143. Mida kujutavad endast tõrjeõigused, mida sooritusõigused? Kumba gruppi kuuluvad vabadusõigused? Kumba gruppi kuuluvad võrdsusõigused? Tõrjeõigus isiku õigus sellele, et avalik võim liialt ei sekkuks tema sooritustesse. Siia kuuluvad kõik vabadusõigused: liikumisvabadus, kodu puutumatus, perekonnaelu puutumatus, poliitilised õigused. Sooritusõigused võimaldavad riigilt nõuda teatavat tegu. Sooritusõigus ilma riigi soorituseta/tegevuseta ei saa realiseeruda. Ka võrdsusõigused kuuluvad sooritusõiguse alla. Võrdsusõigus üldnõue: Võrdseid tuleb kohelda võrdselt. 144
vabadusõigused, vaid menetlusõiguslikud garantiid (§-d 21 ja 24) või hoopis õigus riigi positiivsele tegevusele (§ 44 lg 1). Enamik vabaduspõhiõigusi ei sisalda viidet vabadusele, nagu nt PS §-s 16 sisalduv õigus elule ehk eluvabadus, mis on formuleeritud lihtsalt subjektiivse õigusena. Üldine vabaduspõhiõigus tuleneb PS § 19 lg-st 1 (vt § 19 komm 2). (Vt ka Alexy Juridica artiklit ,,Põhiõigused Eesti põhiseaduses" 6.2.) 18.10. Võrdsusõigused Võrdsuspõhiõiguse kõige üldisem sisu kajastub stereotüüpses väljendis, mis pärineb Aristoteleselt: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Sellest tuleneb võrdsuspõhiõiguste mõistmiseks põhjapaneva tähtsusega tõdemus: et teha kindlaks, kas kedagi on kellegagi koheldud võrdselt või ebavõrdselt, peab olema vähemalt kaks isikut või isikute gruppi, keda omavahel võrrelda. Võrdsuspõhiõigused kaitsevad isikut riigi
annaabi.ee 
