mõjutasid neid muutusi. Relvastus muutus kordinaalselt: lühike jalaväemõõk asendus ratsaväelasele käepärasema pikka mõõgaga; Suured kandilised kilbid kadusid, andes kohta normanni kilpidele, Plaatturvistik asendus rõngassärkidega, mida oli palju lihtsam teha. Ainuke koht, kus Rooma sõjapidamisstiil püsima jäi oli Byzantioni Impeerium. 5-13saj. See aeg on rüütlide õitseaeg. Kõige levinum turvisetüüpidest oli Rõngasturvis. Kuna selline turvis kaitseb lõikehaavade eest aga ei kaitse luumurdude pärast, on relvad brutaalselt rasked. Rüütel sai osaleda maksimum 4-5s lahingus, seejäral oli ta kas surnud või lihtsalt invaliid. 13l sajandil hakati kasutama uuesti plaatturviseid, kuna nad peatavad löögi täielikult, erinevalt rõngasrüüdest kuid rõngasrüüd jäid veel püsima. Kuna rüütlid olid eelkõige ratsaväelased siis võitlustehnika põhines raiuvatel hoopidel suunaga ülevalt alla
kaitserüüga. Sellel perioodil muutus mõõgatera pikaks, tugevaks ja painduvaks, temast sai mitte raiumise vaid torkerelv; ratsaniku oda muutus raskemaks; täiustusid, kuid muutusid samas ka raskemaks kaitserüüd. Rüütli relvastus koosnes mõõgast ja raskest odast, millel oli pika varre otsas rombikujuline otsik. Oda oli määratud löögi jaoks, selle heitmist hobuselt ei praktiseeritud. Rüütli relvastusse kuulusid veel nui ja sõjakirves. Nui oli eelistatuim relv vaimulike feodaalide seas, kuna kirik ei lubanud mõõka haarata (kes mõõga haarab, see selle läbi sureb). Rüütli kaitserüü koosnes soomusrüüst, rõngassärgist, kiivrist, metallkinnastest ja -saabastest. Kiiver XI sajandil oli ilma tervikliku näokaitseta, oli vaid ninakaitse. XIII sajandiks kattis kiiver ka rüütli näo, jäid vaid silmapilud ja hingamisaugud. XIII sajandi rüütel oli üleni kaetud rüüga mis ei jätnud vabaks ühtegi kohta kehal.
või ajus kinnistuda. Leitud originaalrelvad, mida on aga väga vähe. Ürikud ja kroonikad, kus tekib relva mõiste küsimus, pole 100% teada, mida tollel ajal relvaks liigitati või nimetati. Keskaegsed kunstiteosed, mis tavapäraselt kujutasid kunstniku eluaja kõige modernsemat relvastust ka varasemaid ajaloosündmusi kujutades. Relvad pole olnud muidugi vaid tapariistadeks vaid ka kunstiteosteks. Relvade areng on olnud alati kiirem, kui näiteks ehete areng. Relv oli ka kaitsevahend, peale selle ka sotsiaalset staatust näitava sümboli roll. Nt rüütli tunnuseks mõõk koos rüütlivööga. Oli olemas ka päris kuninglikke mõõkasid, mis oli kuninga üheks sümboliks. Veel keskajalgi on ka mõõkadele antud nimesid nagu inimestelegi ja pärandati kui perekonna reliikviat. Konverents USA-s, kus jõuti järeldusele, et sõda on käinud juba koos inimesega tema kujunemise algusest peale
....................... 5 Käsirelvad ......................................................................................................................................... 5 Oda.................................................................................................................................................5 Kirves.............................................................................................................................................5 Mõõk..............................................................................................................................................6 Võitlusnuga ...................................................................................................................................7 Laskerelvad........................................................................................................................................7 Vibu.........................................
konstruktsiooniga. Kõige lihtsam neist on vibu, kuid see on ka teatud mõttes eriline, kuna seda peetakse juba primitiivseks masinaks, kuna vibu abil muudetakse üht liiki energiat teiseks. Kaitserelvad Kiiver Kilp Kaitserüü 9. september, teine loeng Pistodad, sõjanoad ja mõõgad Kiviaeg Need on relvad, millel on väga lühike vars ehk lihtsalt käepide. Mõõk kui relv kujuneb alles pronksiajal ning kujuneb pistoda muutmise läbi. Pistoda muutub nii pikaks, et temaga saab peale torkamise ka juba lüüa ning kujuneb välja mõõk. Kas Eestis on kiviajal olnud juba sõjarelvasid? Enamik arheolooge, ütleks, et tõenäoliselt Eesti aladel kiviajal mingeid konflikte ega lahinguid ei ole saanud toimuda, kuna rahvastik oli väga hõre. Esimeseks tõepoolest sõjarelvaks võib pidada pistoda, kuna sellega vaevalt inimesed on jahti pidanud ning jahil oleks
2 1. Relvastus Keskaegsed relvad jagunesid kaitse -ja ründerelvadeks. Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures väga tähtis, sellest sõltus väga palju. Üldiselt ei olnud turviste ja korralike relvadeta talupoegade väel lootustki hästivarustatud rüütlisalga vastu saada, ehkki loomulikult oli oma osa ka väljaõppel. XIV saj. I poole rüütel kasutas mitmeid relvi: ründerelvadeks oda, mõõk , pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. Kaitserelvadest põhilisimad olid kiiver ja kilp. Pead on alati oluline kaitsta, sellepärast on ka tänapäeva sõduritel kiiver ja kilbita on kilbiga vastase vastu väga raske võidelda. 1.1 Ründerelvastus XIV sajandil oli keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü, XIV saj. algul arenes sellest plaatvest. Sellest sõltuvalt olid muutunud ka ründerelvad: üha rohkem levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid
tõugata. 15. sajandil võeti kasutusele puubarjäär ja üks rüütel ratsutas ühel, teine teiselpool barjääri. Et odahoop oli küllaltki võimas, siis kasutati turniiridel sageli tugevamaid ja raskemaid raudrüüsid ja kiivreid. Jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil. Kasutatavad relvad ja tihti isegi lubatud löökide arv olid eelnevalt määratud. Hoope andsid vastased kordamööda ja võitluse lõpul teatas kohtunik, kumma löögid olid paremad. Peeti ka grupivõitlusi, varasematel aegadel koguni ehtsate lahingurelvadega. Ka sel juhul oli võitluse kestuse suhtes enne kokku lepitud. Turniir ei kujutanud endast aga mitte üksnes sportlikke üritusi, vaid pidustusi laiemas mõttes. Seal koguneti oma senjööri ümber ja kohtuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma mehisust demonstreerida. Sageli esinesid neil pidustustel ka muusikud ja poeedid
Tavaliselt kasutasid põhjaosa võitlejad peamiselt jalgu ja lõunaosa võitlejad käsi. Samuti olid põhjaosa võitlejate löögid pikemad. Enamasti võitsid põhjaosa võitlejad. Alates 1953.a. on Hiinas turniirid olnud rahvusliku iseloomuga. Võitlus pole aga lubatud ja enamuses võib näha sooloesinemisi. 1959. aastaks töötas riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomisjon välja standardid viie wu-shu põhivormi jaoks: 1. changquan, mille all on kõik wushutüübid 2. mõõk 3. lai mõõk 4. oda 5. kaigas Võistlejad peavad alguses esitama standardharjutusi ja siis vabalt valitud liigutusi. Alates 1950. aastate lõpust eksperimenteeritakse Pekingis võitlust kaitsevahenditega ja 1965. a. peeti ka sellised võistlused. Sõjalistes operatsioonides on jätkatud traditsiooniliste wu-shu elementidega. (http://www.wushuclub.ee/wushu%20ajalugu.html ; 28.12.2012) Aastal 1979, Riikliku Spordi- ja Kehalise Kultuuri Komitee andis ühele wushu asjatundjate
- salved 1 instruktorile - nugatääk ja selle tupp 1 instruktorile - puhastusvahendite komplekt 1 instruktorile 3) õppevahendid - relvaalus ja osutaja 1 (kui on) - laud 1 (kui on) Ettevalmistused Seadke üles laud ja relvaalus. Kinnitage instruktori relvale nugatääk ilma tupeta ja salv ning asetage relv relvaalusele, suudmekaitse jätke lauale. Soovitused a. Kui tutvustate mingit relva osa, peab instruktor ütlema selle nimetuse ja funktsiooni, kuid selles etapis sõduritelt kõikide relvaosade meeldejätmist veel ei nõuta. b. Relvade ohutuskontroll peab olema tehtud enne õppetunni algust.. 2 B. TUNNI LÄBIVIIMINE Eeltööd Tehke kindlaks, et jaol on olemas salved vasakus salvetaskus ning salvetasku on kinni.
ülesanne on teise palli mängimine e tõstmine, ründemängija e lööjad on rünnakuga palli üle võrgu mängimine e ründelöögi sooritamine, kaitsemängija e libero on pallingu vastuvõtt ja kaitsemäng Varustus- põlvekaitsed, võrkpallijalanõud e tossud, põlvekaitsmed pehmendavad põrutust Mängu juhtimine- teevad kohtunikud, esimene kohtunik- asub pukil ja juhib mängu tema otsused on lõplikud, teine kohtunik asub vastas väljaku küljel abistab esimest, kohtunik sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli, piirikohtunik seisab vabaalas väljaku nurkades ja jälgivad piire, Mängu käik- algab loosimisega, valida on pall või vastuvõtt, väljakupool, palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija e 1 tsoon, mängitakse 25 punktini, otsustav geim kahepunktilise vahega, iga viga on punkt, üle ühe korra järjest ei tohi puudutada,
kättemaksuiha südant paisutab ja südidust kahekordistab. Ta keerutab mõõka niisuguse vihaga, et see puruneb vastu Parise kilpi tükkideks... Pealtvaatajate seast tõuseb sumin: Menelaos on relvitu, Paris võiks ta kergesti tappa... Aga ei, veel enne kui noor troojalane jõuab astuda sammu ettepoole ja lüüa, viskub Menelaos paljakäsi talle peale, haarab kiivrist ja tirib kõigest jõust. Paris püüab vastu panna, aga kiivri kaelarihm kägistab teda, mõõk pudeneb käest, Menelaos aga muudkui sikutab ja sikutab... Kaelarihm rebeneb tükkideks ja kreeklane kukub maha, tühi kiiver pihus; ta tõuseb, korjab maast üles oma oda ja hüppab möirates ettepoole, et vihatud vaenlane sellega läbi torgata... Aga ta ei leia teda enam... Paris on kadunud. Armastuse ja ilu jumalanna Aphrodite, kes on Trooja noort valitsejat alati kaitsnud, kaitseb teda ka sel ülimal hetkel: ta mässib Parise tolmupilve ja viib ta kaugele eemale ning Menelaose oda
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivse
germaani hõimude vastu hakati järjest rohkem keskenduma piiride kaitsmisele. Selleks ehitati linnuseid ja pandi patrullima leegione. Igal leegionil oli oma kindel piirilõik, millel ta pidi korda hoidma. Lisaks leegionitele mõeldud kindlustatud baasidele olid piiridel ka abivägede rügementidele mõeldud kivikindlused. (Imperial Roman Army 2012) 1.1. Relvastus Esimesel sajandil oli leegionäride põhirelvastuseks paar viskeoda (pilum), lühike sirge mõõk (gladius), kujult gladiusele sarnanev pistoda (pugio), ristküliku kujuline painutatud kilp (scutum), kaela kaitseva kraega ja kõrvu ning ülevalt tulevate löökide vastu kaitseva äärega ``Galli kiiver`` ja metallplaatidest koosnev keha ja õlgu kaitsev turvis (lorica segmentata). Mõned sõdurid võisid kaasas kanda ka väikeseid viskenooli (plumbatae), aga see ei olnud laialt levinud. (Roman Legions 2012) Pilum (lisa 1) oli umbes 2 meetri pikkune viskeoda, mis koosnes kahest osast
'' · Gladiaator (lk 48) - ladina keeles gladiatores, olid Vana-Roomas elukutselised võitlejad, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitlesid üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. Need võitlused toimusid areenidel paljudes linnades. Sõna 'gladiaator' tuleb sõnast gladius, mis tähendas ladina keeles lühikest kaheteralist mõõka, mida kasutasid ka leegionärid.Gladiaatorite relvadeks olid mõõk ja kilp, võrk ning kolmhark. Gladiaatorid valiti sunniviisiliselt sõjavangide, orjade, kurjategijate ja hiljem kristlaste seast. · Barbar (lk 37) - (kreeka barbaros) olid vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. Tänapäeval nimetatakse barbareiks tooreid ja harimatuid inimesi. IV peatükk Kuidas Spartacus kasutas oma vabadust Ülemisel rõdul vahtis all tunglevate inimeste summa Spartacus
a. Enne seda oli ta Bremeni toomhärra. Temast sai Baltikumi ristisõja juht. Albert tuli suure sõjaväega Väina suudmesse ja rajas seal juba eesolevate saksa kaupmeeste abiga 1201. a. Riia linna, mis sai ristisõdijate keskuseks Baltimaades. Tema heakskiidul loodi 1202. a. vaimulik rüütliordu Kristuse sõjateenistuse vennad ehk Mõõgavendade ordu, selle nimetus tuleneb nende valgest ülekuuest, millel oli kujutatud (punasega) mõõk ja rist. Ordusse kuulusid rüütel -, preester - ja teenijavennad ning palgasulased. Rüütlid olid ühtlasi ka mungad. Ühendust juhtis ordumeister. Ordu loodi ennast Pühal Maal teostanud militaarvennaskondade eeskujul. Peaaegu igal aastal purjetas Albert Saksamaale sõjaväele lisa tooma. Mõne aastaga alistati Väina ning Koiva jõe ümbruse liivlased ning lätlased. Võidetud maa nimetas Albert neitsi Maarja järgi Maarjamaaks. Et sõjalist jõudu suurendada, läänistas ta
Cervantese kangelase täpne koopia, kellega me teda nii õnnelikult võrdlesime, kui meie ajaloolasekohustused tegid vajalikuks tema portree visandamise. Don Quijote pidas tuuleveskeid hiiglasteks ja lambakarju armeedeks, d'Artagnan pidas iga naeratust solvamiseks ja iga pilku väljakutseks. Sellest tuleneski, et Tarbes'ist kuni Meung'ini hoidis ta kätt alati 10 rusikas ja haaras mõõgapideme järele kümme korda päevas. Siiski ei langenud rusikas ühelegi lõuale ja mõõk jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu kollase setuka 11 nägemine möödujate nägudele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratava välimusega mõõk ja mõõga kohal vaikus pigem metsik kui uhke silm, mis manitses teekäijaid naerupahvatust maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest ei hoolinud, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed maskid. Nii püsis ülitundlik d'Artagnan majesteetlikuna ja puutumatuna kuni õnnetu
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks rahvõ vahendit: meetod ja a
monoloog sul meeles on, alusta sellest reast oot, ma kohe tuletan meelde Julm Pyrrhos kui Hürkaania kiskja Mitte nii. Aga Pyrrhosega see algab Söetükkidena silmad hõõgumas see põrguline Pyrrhos otsimas on vanaisa Priamost seal nüüd. Jätka nüüd sina. KOLMAS NÄITLEJA : Pea märkab rauka, käest kel langend mõõk Ei allund käsule, ei kuuletund, ei kreeklasini küündind rauga relv. Ning Pyrrhos ründab ebavõrdset vastast. Lööb vihas mööda, rauk ent jõuetu ta hirmsa mõõga tuulevuhast vaob. Kui tundes hoopi, Trooja võpatab ta leegitsevad tornid langevad. See õudne ragin peatab Pyrrhose. Ta mõõk, ennäe! kui õhku naelutet
27. jaanuaril 1901. a. Faust Martin, pangateenistuja, sünd. 19. augustil 1894. a. Rechenberg Anton, treial, sünd. 19. augustil 1894. a. Kerner Oskar, kaupmees, sünd. 4. jaanuaril 1875. a. Kuhn Karl, ülemkelner, sünd. 27. juulil 1897. a. Lafors Karl, üliõpilane, sünd. 28. oktoobril 1904. a. Neibauer Kurz, teenistuja, sünd. 27. märtsil 1899. a. Pappe Klaus, kaupmees, sünd. 16. augustil 1904. a. Pforten Theodor, kohtunik, sünd. 14. mail 1873. a. Rickmers Johann, sõjaväelane, sünd. 7. mail 1881. a. Scheibner-Richter Erwin, insener, sünd. 9. jaanuaril 1884. a. Stronski Lorenz, insener, sünd. 14. märtsil 1899. a. Wolf Wilhelm, kaupmees, sünd. 19. oktoobril 1898. a. 3 Niinimetatud rahvuslik valitsus keeldus langenud kangelasi matmast vennashauda. Ma pühendan selle töö esimese köite nende langenud võitlejate mälestuseks
. . näe!» Karu ajas ennast kolm sammu eemal urisedes püsti. «Kas härrad annavad pärismaad?» «Annan, jumala eest annan.» «Kas vannuvad selle peale?» «Vannun, vannun, vannun!» Nüüd rebis sulane suure jahinoa piiskopi vöölt ja astus karule vastu, teda teravasti silmitsedes. Mesikäpp urises vihaselt . . . Vahur lipitses silmapilgu tema ümber. Korraga haaras ta oma raudsete sõrmedega elaja kõrist kinni ja tõukas talle jahinoa tera täiesti rindu. Aga surmavalt haavatud loom võttis vastase palavasu kaissu. Inimene 11 ja kiskja Veerlesid maas. Murtud raod ragisesid, peene liiva tolm keerles üles, kuuldus segane pool-lämbunud rohin ja mõmin -- siis kerkis võitja-inimene, kriimustatult ja lõhkiste riietega, püsti ja vaatles võidurõõmuga võidetud vaenlase mürakalist, surmakrampides tuksuvat keha. «Selle kiskja veri paneb minu vabaduse taime tärkama,» pomises ta iseeneses. Ta ei eksinud
Veetse rikkamate bojaaride parlament, u 300 tähtsamat ja rikkamat novgorodlast. Isandate nõukogu valmsitas arutatavaid küsimusi ette. Nõukogu eesotsas oli Novgorodi peapiiskop, kõige suurema võimuga isik Novgorodis. Kui varem määrati Kiievi, siis 1156 hakati ise piiskopi valima. Sofia katedraalis hoiti kaubamõõtusi, kaalude algnäidiseid, pikkuste pulkasid. Vahel pidid välismaa kaupmehed oma kaubakeldrite võtmeid hoidma peapiiskopi juures. Novgorodi linnakohtu kohtunik. Oma sõjavägi ja nõukogu olid tal, ei jäänud Vene vürstidele alla. Passadnik tähtsal kohal, algul nagu vürsti abiline nimetatud Kiievi vürsti poolt määratud. Pärast Novgorodi revolutsiooni hakkas passadnikut veetse valima ja hakkas vürsti abina ka tema tegevust kontrollima. Veetse valis veel tuhatniku, kes oli Novgorodi linna kaitseväe eesotsas ja kaubandusnõukogu eesotsas. Novgorodi vürstide residentsiks Rjuriku linnus, pidid linnast väljas elama.
Nõuti valitsuse tagasi astumist, parlamendi ees vastutava kabineti loomist, sõja lõpetamist jne. Valitsus püüdis rahva liikumist ohjeldada tavapäraste meetoditega, saates linnatänavatele tugevdatud politseipatrullid, aga kuna tegemist oli ülelinnalise streigiga, jäi politsei jõududest väheks. 25.veebr anti Petr sõjaväeringkonna ülemale kindral Habalovile käs rahutused relva jõul maha suruda. Koondati ka ümbruskonnas leiduvaid väeosi. Esialgu relv sõjaväelaste tulek justkui talitses liikumist, see oli esialgne ja näiline tulemus, sõjaväelaste rakendamine rahva vastu andis kogu liikumisele uue suuna, agitaatorid läksid nüüd sõjaväeosadesse ja kasarmutesse ja alustasid seal agitatsiooni, rääkides, et sõdurid on osa rahvast, töölised on teie vennad jne. Jutud andsid õige kiiresti ootamatult ulatuslikke tulemusi, 26ndal esimene väeosa läks rahva poole üle kõigi relvadega, mis tema käes olid
Siin võib näha sarnasust ,,Beowulfi" 30 mehe rammuga, mida omas nimikangelane. Üldse on kaks eepost väga sarnased. Mõlemas on väga olulised teemad truudus ja rüütliau. Ganelon reetis prantslased sama äkitselt kui Beowulfi tema rüütlid lohega silmitsi seistes. Mõlemate eeposte peakangelased võitlesid kodumaad kaitstes üleloomulike jõudude vastu. Arvan, et siin peaks kujutlusvõime looma pildikese raskes relvastuses mehest, kel pikad juuksed tuules lehvimas ja võimas mõõk maas lamava vaenlase (Rolandi puhul lausa 30 vaest mauri korraga) kõrile suunatud. Ning tema taga seisaksid parimad prantsuse rüütlid ligikaudu samas poosis. Taolise rahvuskangelase kirjeldusega sobiks Karl Suure vasall paremini kui ükski teine. Teoses pole armastust ega huumorit, ainult rahvuse kaitsmise idee. Eeposes on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis
,,Lamba allikas" - näidendi aluseks ajaloolised sündmused, Vana-Hispaania kroonika põhjal. Tegevus 15.sajandi lõpul. Küla senjööriks on üks väga isepäine ja türanlik rüütliordu tüüp senjöör Fernando kohtleb küla talupoegi vägivaldselt. Talupoegadel viskab üle, kui Fernando röövib pruudi peigmehe rüpest. Talupojad haaravad relvad ja tungivad temale ja ta teenritele kallale tapavad kõik maha. Ühel teenril õnnestub pääseda ja põgeneda, viib sõnumi kuningale. Kohtunik saadetakse sinna külla, et süüdlased välja selgitada, et neid karistada. Kuningas võtab selle küla oma otseseks alluvaks, küla pääseb rõhuvast peremeheks. Õnnelik lõpp. Jällegi tegemist auküsimusega aukompleksi kandjaks terve küla. Kuningas liidus rahvaga, kaitseb rahvast aadlike omavoli eest. Kuningas on võrdsete seas. Lope dramaturgia on väga optimistlik, rõõmsad ja elujaatavad teosed. See on vastuolus tema enda eluga. Cervantes oli oma loomingus üli pessimistlik
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
parimaid palu ning ääreni täidetud veinipeekreid... Kõik inimesed vaatavad meile nagu oleksime me surematud... Ja meile on antud suur ja viljakas maatükk, puuvilja-aed... Seepärast on meie kohuseks seista esiplaanil lahingus, seista vastu vastasele ning kanda oma rolli lahingutärinas." (Ilias) Aukoodeks on aadli koodeks; sõna ,,aadel" tähendab erilisust, kõrgemat, õilsamat (tuleb saksa keelest). Lahinguid ei peetud kogu aeg, selle alternatiiviks oli sport olümpiamängude roll. See polnud orjade vaatemäng, vaid vabade meeste võistlus militaarse kallakuga spordialadel. Taheti oma staatust parandada ja oma võimed näidata. Pinged ja probleemid Kõrgema staatusega inimeste vahel tekib tihti konflikte, individuaalne auahnus vs kogukonna teenimine. Kreeka juhtide vaheline tüli (Achilleus vs Agamemnon ; Trooja sõja näide). Homeros arvas, et meeleparandus on võimalik (Achilleus näeb kõrgemaid huvisid), kõik ei
jalaväelased, seal olid ka ratsaväeüksused kaitsesid külgedelt, käisid luurel, jälitasid vaenlast; võitluse algul heideti vaenlase pihta oda ja siis hakati mõõgaga võitlema; rivistuti väiksemate ristkülikutena, asetsesid nagu malelaua ruudud; sõjaväes oli 25 leegioni, mis olid riigi piiridel. Rooma õigus kõik olid seaduse ees võrdsed, ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista, puudus õigus edasi kaevata keisrile, keiser oli kõrgeim kohtunik, ta pidi lähtuma rooma rahva kasust, alluma seadusandlikele põhimõtetele; seadused kujunesid pikalt, alates 5.saj. 12 tahvli seadustest, lähtusid varem aset leidnud sündmustest, kohtuotsuse langetamisel püüti eeskujuks võtta samalaadsetel juhtumitel tehtud otsuseid; Rooma õigus põhines praktilisel kogemusel, arvestati ka Kreeka seadusi, riigikorraldust; vabariigi lõpul hakati materjali süstematiseerima, moodustusid seadustekogud, kujunes juriidiline
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
