1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade 1980 Moskva Mait Riisman Veepall
1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1952 Helsingi Kotkas maadlus kg) Ants 1964 Innsbruck Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Antson Svetlana Naiskondlik 1968 México Vehklemine Tsirkova florett Jüri 1972 München Kergejõustik Kõrgushüpe 2.23 Tarmak 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal 110 kg Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Svetlana Naiskondlik 1972 München Vehklemine Tsirkova florett
(kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva
saamiseks. Vehklemiseks on kasutatud väga erinevaid relvi: Rooma mõõka, Jaapani espadroni, Türgi saablit, Karolingide espeed, Hispaania rapiiri ja nüüdisaegset elektrifiksaatoriga floretti. Ramses III aegsel Egiptuse bareljeefil on vehklejad maskidega ning neil on käes mõõgad. Vehklemisreeglid panid kirja keskaja, ala muutus populaarseks 15. sajandi Hispaanias ning 1567. aastal lõi Prantsusmaa kuningas Charles IX vehklemisakadeemia. Elegantne ja oskusi nõudev florett tekkis 17. sajandil. 19. sajandil olid duellid keelatud ja levis tulirelvade kasutamine. Dumas Fevalia Scoti vehklemisromaanid muutsid vehklemise taas populaarseks. 1852a. asutati Prantsusmaal Join Ville´i vehklemiskool (Etsole de Join Ville), kus vehklemisest sai tõeline spordiala. Kui elektrifiksaatori kasutuselevõtt kõrvale jätta, siis on vehklemine muutunud väga vähe. Vehklemine (täpsemalt meeste florett ja espadron) oli olümpiamängudel juba Ateenas, 1
hõbedat(1945-1954) ning 3 pronksi (1943-1947 ; vasaraheitega) · Võitis NVSL spartakiaadidel Kulla 1956 · Võitis NVSL meeskondlikul meistrivõistlustel · 2 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi (1947-1953) Ants Antson · Oli Eesti kiiruisutaja · Spordiala kiiruisutamine(1500m) · Võitis 1964 kulla Svetlana Tsirkova · Oli NSVL vehkleja, hilisem Eesti vehklemistreener · Spordiala vehklemine(naiskondlik florett) · Võitis kulla 1968 ja 1972 · Sai MM'ilt kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi Jaan Talts · Oli Eesti tõstja · Spordiala tõstmine(raskekaal) · Tulemus 580(210-165-205) · Võitis 1968 hõbeda poolraskekaaluga ja 1972 kulla raskekaaluga Jüri Tarmak · Oli Eesti tippkõrgushüppaja · Spordiala kergejõustik(kõrgushüpe) · Tulemus 223 cm · Võitis 1972 kulla Aavo Pikkuus
1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1980 Viljar Loor võrkpall
Palusalu 87 kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 1952 Helsingi Kotkas maadlus 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Svetlana Naiskondlik 1968 México Vehklemine Tsirkova florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 2.23 Raskekaal (110 1972 München Jaan Talts Tõstmine kg) Svetlana Naiskondlik 1972 München Vehklemine Tsirkova florett
Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Aasta : 1968,1972 Spordiala : Vehklemine (naiskondlik florett) Jaan Talts Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on Eestitõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali(vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali.
1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova naiskondlik florett 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0-165,0-205,0). 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus meeskondlik maanteesõit 1980 Mait Riisman veepall 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kolmikhüpe 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall
Osvald Käpp 192 Amsterdami vabamaadlus 8 s (kergekaal) Kristjan 193 Berliin kreeka-rooma Palusalu 6 maadlus (raskekaal) Johannes 193 Berliin kreeka-rooma Kotkas 6 maadlus(raskekaal) Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0 Viljar Loor 198 Moskva võrkpall 0 Jaak Uudmäe 198 Moskva kolmikhüpe 0