Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mõõk" - 501 õppematerjali

mõõk – võim ja jõud, aga ka tarkuse, tõe ja õigluse sümbol.
thumbnail
2
doc

Keskaja relvastus

Nii sümboliseeris osa relvi teatud sotsiaalset kuuluvust: näiteks mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks ja relvade puudumine näitas isiku madalat päritolu. Mõõgal oli läbi keskaja eriline tähtus, kuulsaid mõõku pärandati isalt pojale ja nii said nad kõige väärtuslikumateks perekonnareliikviateks. Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Relvade liigitus Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk-...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Aadlikud

Relvad olid keskajal eelkõige võitlusvahendid, kuid nad tähistasid ka sotsiaalset kuuluvust: mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks, samas kui relvade puudumine näitas isiku madalat päritolu. Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: vähivõitlusrelvad (mõõgad, odad) ning laskerelvad (vibud, tulirelvad). Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigeksmõistmist, vahel oli mõni mõõk ka võimutähiseks. Kurjategijate hukkamisel peeti auväärsemaks karistusviisiks mõõgaga pea maharaiumist, mis viidi täide linna turuplatsil. Hukkamist viis läbi timukas. Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüsi, mis koonses väikestest soomuskujulistest metallplaadikestest....

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Muinas-Eesti sõjandus

Kõige lihtsam neist on vibu, kuid see on ka teatud mõttes eriline, kuna seda peetakse juba primitiivseks masinaks, kuna vibu abil muudetakse üht liiki energiat teiseks.  Kaitserelvad  Kiiver  Kilp  Kaitserüü 9. september, teine loeng Pistodad, sõjanoad ja mõõgad Kiviaeg Need on relvad, millel on väga lühike vars ehk lihtsalt käepide. Mõõk kui relv kujuneb alles pronksiajal ning kujuneb pistoda muutmise läbi. Pistoda muutub nii pikaks, et temaga saab peale torkamise ka juba lüüa ning kujuneb välja mõõk. Kas Eestis on kiviajal olnud juba sõjarelvasid? Enamik arheolooge, ütleks, et tõenäoliselt Eesti aladel kiviajal mingeid konflikte ega lahinguid ei ole saanud toimuda, kuna rahvastik oli väga hõre. Esimeseks tõepoolest sõjarelvaks võib pidada pistoda, kuna sellega vaevalt inimesed on jahti pidanud ning jahil oleks...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Rüütlikultuur

rüütleid Rüütli põhitegevused • Osavõtt turniiridel • Jahiretked • väetite kaitsmine, võitlus katoliku kiriku ja daamide eest (kohustus) Turvised • Jalaturvised • Kürass (kattis peamist osa kehast) • Käeturvised • Soomuskindad • Kiivrid Relvad • Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka . • Rüütli mõõk kaalus umbes 1 kilogramm. • Rüütli teiseks peamiseks relvaks oli piik. Loss/kindlus Kautatud materjalid 1. https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtel 2. http://miksike.ee/documents/main/referaadid/ryytlid.htm...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Õiguse alused

Seda on ka käsitlenud mitmeid kuulsaid inimesi juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Voltaire (François-Marie Arouet), 1694-1778 oli prantsuse filosoof ja kirjanik ,,Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Pythagoras, eKr580-eKr500 oli vanakreeka filosoof ja matemaatik ."Nagu nüri mõõk ei ole kasulik, ei sobi ka sõnavabadust valesti kasutada." 3 1. Miks on sõnavabadus oluline? Sõnavabaduse ning sõltumatu ajakirjanduse olemasolu on üks kodanikuühiskonna eeldusi ning kodanikuühiskond on omakorda demokraatliku riigi peamiseks eelduseks. Sõnavabadus võimaldab väljendada loovaid, murrangulisi, arendavaid ja ka kriitilisi uusi mõtteid, mis aitavad kaasa riigi arengule....

Õigusteadus
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kreeka - nimed ja mõisted

Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks Hetäär ­ "kaaslanna", vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted hetääridega Hopliit ­ raskerelvastuses jalaväelane, võitles kinnises faalanksis, kandis suurt kilpi, kiivrit, turvistikku, säärekaitseid, relvadest peamine oda ja mõõk Kitoon ­ kreeklaste riietus ­ napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sagely vööga kinnitõmmatud riietus Koloonia ­ kreeklaste rajatud emalinnast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula Oraakel ­ ennustuskoht, enamasti pühamu, kus jumaluselt paluti vastest mingile küsimusele Polis ­ Kreeka linnriik, oli küllalt väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Strateeg ­ Kreeka väejuht...

Ajalugu
117 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Vürst Gabriel" Eduard Bornhöhe

4. Junkrud kohtusid teel Gabrieliga. 5. Gabriel tõmbas Risbiteri sadulast maha, kui too üritas talle nööri kaela panna ja ta oleks võinud ta tappa, kui ta oleks tahtnud. Põlvili maas olles oli ta hirmunud ja palus appi. Kui ta jälle hobuse seljas oli, sai ta oma julguse tagasi ja nad läksid kolmekesi Gabrielile mõõkadega kallale, aga Gabriel oli osavam ja varsti oli Risbiteri mõõk Gabrieli jalgade ees maas. Risbiter sai vihaseks ja tõmbas pika rauaga püstoli välja, aga olles hirmust poolpime, laskis ta mööda. 6. Junkrutest oli oli kõige rüütellikum Delwig ja see avaldus selles, et ta häbenes neljakesi üksiku jalamehe kallale minna. 7. Parun von Mönnikhusen kutsub Gabrieli oma teenistusse, aga Gabriel keeldub sellest, peale seda ütles parun, et Kuimetsa väravad on Gabrielile lahti selle päeva õhtuni. 8...

Kirjandus
284 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Baroki lühikokkuvõte

MOOD Kolmekümneaastase sõja järel muutus meeste riietus sõjaolukorrale vastavamaks - mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube. Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk . Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid. Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima mehe jõudu ja tugevust. Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega. Ühe luksusliku ülikonna jaoks olevat kulunud üle 5 meetri...

Kunstiajalugu
335 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

Kotkaristi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Valge Roosi orden (Soome), Silmapaistvate Teenete orden (Inglismaa), Ema Au orden (NSV Liit), II liigi 1. järgu Vabadusrist, Rahu kuldmedal, Sirbi ja Vasara medal (NSV Liit), Kuldkiiver, Kuldnaelkingad, Hõbevaas, Hõbeflorett, Suure Merevaigu auhind ~ Suur Merevaik, Kuldne Palmioks, Punase Nelgi auhind, Vändra Karu auhind, Piisoni karikas, Kuldviljapuu rinnamärk, aumärk Mõõk ja Ilves. 9. Üritused Üritusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt rahvatantsupidu, künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, XV olümpiamängud, XII üldlaulupidu, IV sisekergejõustiku MM-võistlused, kohalike omavalitsuste nõupäev, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalmängud, Eesti Vabariigi 75. aastapäeva...

Eesti keel
283 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti muinasaeg - rauaaeg, kiviaeg

Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted ­ linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR ­ 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg ­ paleoliitikum, keskmine ka ­ mesoliitikum 9000-5000, noorem ka ­ neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus ­ 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg ­ 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula ­ vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...

Ajalugu
302 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Stalinismi müstilised ja maagilised märgid" Jaan Undusk - kokkuvõte

Stalin oli nagu iga teine tsaar, aga tema eripäraks oli tema terrorireiimi eriline psühhologiseeritus (kasvõi juba selle kolmanda silma tõttu). Turvatunnet loovana propageeritud Stalini igikohalolek sai nõukogude inimese ajus jälitusmaaniaks. Jumala Silmast sai KGB käsi, jumalikust moraalimütoloogiast sai ideoloogilise puhtuse müstika. Kõigi kohal oleks nagu nähtamatu mõõk rippunud. Stalinistlik optimism on ammu surnud, aga selleaegne negativism elab ikka edasi. Tänu Stalinile juurdus partei kõnepruuki väljend 'hoidma nagu oma silmatera', mis pärineb otse Vanast Testamendist. Lenini surma puhul peetud kõnes tõmbab ta paralleeli Moosese ja Joosua ning Lenini ja enese vahele. See on otsene püüd end ja seltsimeest pühalikustada (vana, juba keskajast pärit võte)....

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu

muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Kalevipoeg"Fr. R. Kreutzwald - kokkuvõte

142-155). Kalevipoeg läheb hobust ostma(142) ja Kikerpära soos aitab paharettidel sood kaheks jagada. Tuleb vetevaim ja kuuldes mida tehakse, palub, et soole piire ei pandaks ­ annab varandust. Paharet veab lõpmatusse kaabusse kulda. Vennad katsuvad jõudu(150). Kalevipoeg palub Alevipojal võla ära viia Soome(152) ning otsustab Tartu ja Tallinna rajada. Kalevipoeg läheb kaevu ja toob ilmaneitsi sõrmuse ära(155). Üheteistkümnes lugu(Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. Väikemehe seiklus, 156-171). Kalevipoeg toob laudu üle Peipsi ja Peipsi sorts tekitab laineid. Kaldale jõudnud, jääb K. magama ning sorts varastab ta mõõga, mis kukub jõkke(160-164). Tõustes hakkab K. mõõka otsima(164-165) ning leiab selle jõe põhjast ja otsustab selle sinna jätta ning loeb manasõnad peale(166-168). Teel Pepsist eemale kohtab ta väikemeest ja kuuldes mure ­seiklusi püksituule lennust, võtab ta enda seltsi.(168-171)...

Kirjandus
327 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hamlet - kokkuvõte

Ta oli uppunud ojja. Matustel, kui kirst oli juba maasse lastud ja hakati mulda peale viskama hüppas Ophelia vend Laerter kirstu peale sooviga teda koos Opheliaga matta. Tema kõrvale hüppab ka sama sooviga Hamlet. Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka , siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestus tal Hamletit tabada. Järsku kiljatas kuninganna. Ta oli joonud klaasist, kus oli mürgitatud jook, juhuks kui Hamlet peaks duelli keskel juua tahtma. Kuninganna suri. Sellepeale Hamlet torkas Laertest ja seal nad surid kõik koos....

Kirjandus
1187 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rembrandt van Rijn

tõstetud, et see lausa peab mõjuma pulma elu kõrghetke märgina. Esemedki on kooskõlas abielu sõlmimise kui uhke pidupäeva toredusega: kunstniku kübaral lainetavad jaanalinnusuled, laual on narmastega lina, vaagnal serveeritakse eksootilist vaud. Mõõk kunstniku vööl kaitseb õnnelikku abielupaari võõra publiku eest, kes nende õnne tervitada ei taha. Rembrandti maalimistehnika on omapärane. Vahel pani Rembrandti värvi lõuendile tihedate laikudena, mõnikord saavutas ta värvitoonide erilise sügavuse ja läbipaistvuse lakkidega. Juhtus, et Rembrandt kuhjas värvi ühte kohta nii palju, et mõnel figuuril võib lausa ninast kinni haarata. Aga on ka pilte, kus värvid näivad lõuendisse sisse hõõrutud olevat....

Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
47
xls

Tabelid

hind ... kulu ... 2..3 2..3 Koond Päring 6 5 4 3 Column N 2 1 0 Mari Peete Malle Malle Köögi Kalle Kalle Valve Paul Mari Peete Silver Karla Köögi Valve Kalle Paul Karla Musti r Kuri Kuri Mõõk Kusti Kusti Naab King Musti r Julm Meos Mõõk Naab Kusti King Meos kas Mura er kas Mura er kas kas 1 0 Mari Peete Malle Malle Köögi Kalle Kalle Valve Paul Mari Peete Silver Karla Köögi Valve Kalle Paul Karla Musti r Kuri Kuri Mõõk Kusti Kusti Naab King Musti r Julm Meos Mõõk Naab Kusti King Meos...

Informaatika
212 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

Clodovechi riik tükeldatigi tema kolme poja vahel. peale tema viimase poja surma, algas Frangi riigis (7.saj) nn laiskade kuningate ajastu, kus tegelik võim on majordoomuste käes. - 8. saj võttis majordoomus KARL MARTELL endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. Nii saigi frankide peajõuks ratsavägi. loomulikult oli selliste täisvarustuses ratsameeste ülalpidamine kallis. Karl Martell andis sõjalise teenistuse eeidevalt uusi maavaldusi, kuid kiriku autoriteet põhines neil valdustel. Martell andis kõrgemad vaimkud ametid väejuhtidele. - Pippin Lühikese järeltulija Karl Suur. Karolingide dünastiale paneb aluse ka Karl Suure isa Pippin Lühike. Karl...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
3
doc

„Kalevipoeg“ - kokkuvõte

Selle peale ärkas Kalevipoeg üles ja hüppas kaevu sõrmust otsima. Sortsid nägid seda ja kukutasid talle veskikivi kaela, kuid Kalevipoeg tuli natukese aja pärast välja ja keerutas seda sõrmes. Teisel päeval asus ta teele Peipsi järve taha. Kuna paati polnud, pidi ta jalgsi läbi vee minema. Vees üritasid sortsid teda veelkord peatada kuid seekordki tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama. Üks sorts tuli talle ligi ja võttis ta mõõga. Mõõk kukkus Kääpa jõkke. Kalevipoeg hakkas ärgates oma mõõka otsima. Leides ei saanud ta enam seda kätte ja ütles talle, et kui keegi, kes teda ennem kandnud, veest läbi läheb, murraks ta tema jalad. Pärast hakkas Kalevipoeg laudadega kodu poole tagasi astuma. Teel kohtas ta jälle sortse, kuis seegi kord oli Kalevipoeg vägevam. Peale sellist päeva oli Kalevipoeg väga väsinud ja heitis magama....

Kirjandus
3136 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

Poliitika ­ polise asjadega tegelemine: · Rahvakoosolek ­ Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. · Nõukogu ­ Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. · Ametnikud ­ Valiti rahvakoosolekul. f. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: · Rikastest ratsavägi. · Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk , kilp, kiiver). · Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) · Faalanks ­ lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. · Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia ­ võim on koondunud aristokraatide kätte: · Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. · Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem....

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

b. Leegion ­ Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) · Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) · Kergrelvastusega jalavägi (1200) · Ratsavägi (300) · Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. c. Relvastus · Viskekoda ja lühike mõõk . · Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. d. Võitlustaktika: · Maniipul ­ leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) e. Sõjatehnika · Head kindlusepiirajad. · Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu 1. Seisused a. Senaatoriseisus:...

Ajalugu
185 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun