Nahahaigused (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Eveli Otterklau
Yvette Vaino
TAIMERAVI JA NAHAHAIGUSED
Referaat
SISUKORD
2.3 Nahapõletike taimeravi 9

SISSEJUHATUS
Inimene on osake elusloodusest, igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Ja see kui hästi sellega osatakse ümber käia on juba 40-50. eluaastaks näha.
Inimorganism on keerukas ja väga täpselt töötav, kus kõik elundid ja süsteemid on omavahel seotud. Seega iga tarbitav söök, jook või ravim jätab kuhugi oma jälje. Mitmete haiguste raviks võiks senisest palju julgemini kasutada ravimtaimi,mitte esimese hooga tormata apteeki erinevate ravimite järgi. Loomulikult on nende toime kiirem ja neid on mugavam võtta, aga kas see ka pikemas perspektiivis meie tervisele hästi mõjub? Pigem mitte, igal medikamendil on ka salakaval kõrvaltoime ja just antud juhtudel on ravimtaimedel vaieldamatud eelised. Nad toimivad küll aegla-semalt, kuid kindlalt, aidates aegamööda taastada organismi rikutud tasakaalu.
Põline tarkus, et loodusest võib leida iga haiguse vastu ravimi, peab küll paika, kuid tänu looduse ümberkujundajatele nüüd juba teatud reservatsiooniga (Aili Paju).
Alljärgnevas referaadis tahaks pikemalt peatuda rohkem levinud nahahaigustel, kirjeldada nende tekitajaid, olemust ja ravimist taimedega, mida on võimalik leida loodusest. Nahahaiguste käes vaevleb üha enam inimesi ja tänapäeval sagedamini ka väikseid lapsi.
1. NAHA EHITUS JA NAHA PÕLETIK
Nahk ( Cutis ) on keha väliskate ja kõige suurem organ. Nahal on mitmeid elutähtsaid funktsioone. Ta kaitseb keha sisemisi kudesid , osaleb soojusregulatsioonis, on vere- depoo , nahk on ka tundeorgan ja lisaks on nahal sekretsioon-, respiratoorne ja aine-vahetusfunktsioon.
Nahas moodustatakse päikesevalguse toimel D-vitamiin.
Nahk jaotatakse kolme kihti: epidermis e. maarasnahk, dermis e. pärisnahk ja subkuutis e. alusnahk. Naha paksus on 1-4 mm, kogupindala 1,5-2 m² ning kaal 4 kg. Kõige paksem on nahk peopesadel ja jalgadel ning kõige õhem silmalaugudel ja huultel. Erinevad füüsikalised, keemilised, mehaanilised ja bioloogilised tegurid võivad nahal esile kutsuda erinevaid reaktsioone. Nahk on otsekui peegel , mis näitab keha sisemuses toimuvat.
1.1 Dermatiit ehk nahapõletik
Dermatiit on naha pindmise osa põletik, üks kõige tavalisem ja sagedamini esinev nahahaigus . Üheks olulisemaks asjaoluks selle haiguse kujunemisel on pärilik eelsoodumus .
Haigus avaldub ühetaolise nahalööbena, nt. punetuse või villikestena.Esineb sagedamini väikelastel ja avaldub tavaliselt 3. elukuul. Kui nahapõletiku põhjuseks on mingi välisteguri toime, nimetatakse haigust kontaktdermatiidiks. Allergilise kontakt-dermatiidi põhjuseks on ühe või mitme allaergeeni sattumine organismi. Kontakt-dermatiiti täheldatakse mitu korda sagedamini kui allergilist ja rohkem esineb teda kätel ( vt joonis 1 ).
Imikutel paikneb lööve (punetus) eelkõige põskedel ja otsmikul. Haiguse süvenemisel tekib lööve jäsemete painutuskülgedele, võib levida üle kogu keha. Vanematel lastel punetavad silmalaud ja põsed ketendavad. Kaelal, küünarlohkudes, randmetel ning põlveõnnaldes esinevad punetavad haiguskolded. Täiskasvanutel on lööbe eelistuskohad nägu ja suurte liigeste painutusküljed.
Joonis 1. Atoopilise dermatiidi näide
Tähtsaks paranemise eeltingimuseks on ärritajate (vesi, seep ) ja allergeenide välti-mine. Last tuleks vannitada ainult keedetud ja pehmendatud veega, pehmendamiseks kasutada kliisid, nõgese- või raudrohuteed, soodat.
2. EKSEEM JA PSORIAAS
Ekseem on krooniline taaspuhkev, sügelev nahahaigus. Ekseemi korral on tegu nahapõletikuga nagu dermatiidi puhulgi, kuid selle tekkimist ei saa seostada väliste põhjustega. Ekseemide põhjuseks peetakse mingeid seni täpsustamata endogeenseid tegureid ( vt joonis 2 ).
Ekseemi esineb igas vanuses inimestel, kuid kõige sagedamini keskealistel. Haigus võib välja näha väga erinev – kuivade ärritunud nahaaladena või hoopis vastupidi märgunud, villide või koorikutega kaetud laikudena. Mõnikord on ekseemilaigud suured ja paiknevad randmete piirkonnas, põlveõnnaldes või teistel suurtel pindadel, mõnikord aga ainult kõrvarõngaste piirkonnas. Kirjeldatakse kuni 20 erinevat ekseemi vormi, millest tähtsamad on järgmised:

• Atoopiline ekseem (atoopiline dermatiit)
  
• Düshidrootiline ekseem e.pomfolüks
  
• Käteekseem
  
• Seborroiline ekseem (seborröadermatiit)
  
• Mikroobne ekseem
  
• Nummulaarne ekseem
  
• Asteatootiline ekseem
  
• Venoosne e staasekseem
  

Atoopiline dermatiit on kõige tüüpilisem ekseem, kuid tavaliselt vaadeldakse seda haigust teistest ekseemivormidest eraldi, kuna ta on palju mitmekesisem kui nn tavaline ekseem.
Joonis 2. Sageli esinev nahahaigus – ekseem
2.1 Ekseemi ravimeetodid
Dermatiit ja ekseem on näiliselt sarnased haigused, seega on ka nende tervendamiseks kasutatud samasid looduslikke ravimisviise:
• Valage 1 spl takja- ja 1 spl võilillejuurtele 600 ml külma keedetud vett, laske öö läbi seista, keetke hommikul 10 minutit ja jooge 3 korda päevas 100 ml.
• Rasunäärmete talitluse häirest tuleneva seborröa korral tuleks panna kahjustatud nahale ööseks apelsinikoori.
• Peanaha kuiva ekseemi ja juuste väljalangemise korral on soovitatud hõõruda kord nädalas pärast pesemist veerand tundi pead keedusoolaga ja loputada siis sooja veega. Juba kuue protseduuri järel pidavat ekseem taanduma.
• Märja ekseemi raviks kasutatakse munakollasega segatud kapsalehti.
• Männi-, nulu - või kuusevaigust on samuti märja ekseemi ja troofiliste haavandite puhul abi saadud. Määrige kahjustatud piirkondi vaiguga ja haigus hakkab taganema.
• Ekseemist kahjustatud kohti pestakse noore paju kuivatatud koore kange keedusega. Paranemist on märgata juba 3-4 protseduuri järel.
• Ekseemivastase salvi valmistamiseks segage 20 g kaupa kuivatatud takjalehti, kummeliõisi, metspiprajuurt ning pajulillelehti ja -varsi (ahtalehine põdrakanep). Valage peenestatud ainetele 800 ml vett, laske keema , lisage 1 spl võid ja 2 klaasi kanget heinapebretõmmist ning keetke, kuni tekib paksu hapukoore taoline mass. Kurnake, pigistage vedelik välja ja segage sama suure koguse glütseriiniga. See salv annab väga häid tulemusi, ent mõju on veelgi tugevam, kui joote ravimise ajal takjajuurekeedust. Selle valmistamiseks keetke 15 g takjajuuri 10 minutit aeglasel tulel klaasitäies keevas vees, laske 2 tundi tõmbuda, kurnake ja võtke 1 spl enne sööki.
• Väikese igihalja keedusega määrimine aitab märgade ekseemide, löövete ja naha sügelemise korral.
• Aaloed kasutatakse välispidiselt nii puhtal kujul (mass, mahl ) kui salvidena. Peenestatud lehti segatakse vahekorras 1:4 mageda võiga ja määritakse saadud salviga kahjustatud kohti 2 korda päevas.
• Harilik võilill. Ekseem paraneb , kui määrite nahka sageli võilillemahlaga.
• Kasepungakeeduse valmistamise võetakse 100 ml keeva vee kohta 1 tl pungi . Ekseemi korral juuakse seda vedelikku 3 korda päevas 2-3 spl.
• Hariliku maavitsa varte tipud. 100 g kuivatatud toorainele valatakse 1,5 l keeva vett, lastakse 6 tundi tõmbuda ning kasutatakse ekseemide korral loputamiseks ja kompresside tegemiseks. Selle taime piiritustõmmist on kasutatud ka sarkoomi ehk sidekoekasvaja raviks.
2.2 Psoriaasi avaldumine ja leevendamine
Psoriaas ehk soomussammaspool on pärilikul teel edasikanduv kroonilise kuluga nahahaigus, mis väljendub selgelt piirdunud pruunikaspunase värvuse ja ketendava pinnaga laikudena. Psoriaasi esineb umbes 2% rahvastikust, alla 5 – aastastel lastel esineb psoriaasi väga harva, sagedamini haigestutakse 15 – 25 ja 57 – 60 aasta vanuselt. Lisaks geneetilisele eelsoodumusele on psoriaasi soodustavateks faktoriteks stress , mure, ülepinge, liiga rasvane ja vürtsikas toit.
Nahalööve ei sügele või sügeleb vähe, lööbega kaasneb ebamugavustunne ja lõhede korral valulikkus. Haigusele on iseloomulik positiivne Köbneri fenomen (lööve tekib eelistatult trauma kohtadel). Tüüpilisemad psoriaasi paiknemise kohad nahal on küünarnukid, põlved, sääred, ristluupiirkond, juustega kaetud peanahk ( vt joonis 3 ).
Psoriaas on küll eluaegne haigus, mida ei ole võimalik välja ravida, kuid raviga on võimalik hoida haigust kontrolli all. Väga positiivselt mõjuvad ürdivannid ja vesi-võimlemine, ka mudaravil on hea põletikuvastane toime. Soovitatakse ka soolaravi, mille positiivne efekt seisneb soola heas mõjus naharakkudele. Soolaraviks kasuta-takse tavaliselt meresoola, erilise toimega on Surnumere sool, seetõttu soovitatakse kõigil nahahaiguste küüsis vaevlevatel inimestel puhkusele sõita Iisraeli Surnumere äärde, kus on selleks hea kliima.
Hästi mõjub ka mõõdukas päikese võtmine, taimsete õlide kasutamine nagu nt: jojoba, teepuuõli, njaouli ja palmaroos.
Joonis 3. Pärilik nahahaigus – psoriaas

2.3 Nahapõletike taimeravi

Eelpool kirjeldatud nahapõletikke ravitakse veel hariliku aaloe , takja, hariliku saialille, kuningakepi, hariliku seebilille, hariliku kuldvitsa, aasristiku ja sidruni-melissiga. Omal kohal on siis kompressid vastavate taimedega ja ravimtaimeteed, mis soodustavad põletiku taandumist seedeelundites.
Saialill (Calendulaofficinalis) - Maksa ja sapi rohi , parandab põletikke ja hävitab kahjulikke baktereid. Rahvameditsiinis peetakse ka "vere puhastajaks" ja uriinieritust lisavaks. Antiseptiline , hea nahahaiguste ja haavandite ravis , kuna rahustab, desinfit-seerib ja parandab naha kudesid. Saialille vann rahustab ja pehmendab nahka ja hoiab ära põletikke.
Aasristik e. punane ristik (Trifoliumpratense) - Ristik on eelkõige suur desinfitseerija, parandab põletikke ja haavu , nahakoed uuenevad. Kasutatakse limas -kestade põletike puhul, mõjub hästi ka kõhukatarrile. On hea vedeliku eemaldaja organismist, sobib seega paastujale ja ka reuma , podagra haigetele. Rahvameditsiinis on kasutatud "verepuhastajana".
AloebarbadensisMiller ( Aloe Vera)
Aaloede kodumaal Aafrikas teadsid pärismaalased aaloemahla raviomadusi juba üle 3000 aasta tagasi. See mahl sisaldab antibakteriaalseid ja immuunsüsteemi tugevda-vaid aineid, isegi vitamiine, mõjub valu vaigistavalt. Tänapäeval kasutatakse aaloe-mahla ravitoimet haavandtõbede, bronhiaalastma, silmahaiguste, põletushaavade jpm tervisehädade puhul. Värskete lehtede mahlaga saab edukalt ravida mädaseid haavu ja mädapaiseid, suu loputamine aitab suukoopa- ja igemehaiguste puhul.
Taimeravi põhireegel on, et ühtki ravimtaime ei kasutataks korraga palju ja pikaaja-liselt. Kaks nädalat on keskmine kasutusaeg, loomulikult peab ka meeles pidama , et taimed hakkavad mõjuma mõne aja pärast, näiteks alles nädala pärast ja olulist rolli mängib ka regulaarsus, kui on ette nähtud kuur , siis tuleb seda ka igapäevaselt täita.
3. ALLERGILISED LÖÖBED
„ Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Aller -geenideks, mille suhtes on organism ülitundlikuks muutunud, võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid , loomad, ravimid vms. Nahanähtudena avalduv aller-gia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kuplad ( urtikaaria )“ ( TheMerckManual, 1992).
Allergilise lööbega haigus on nõgestõbi ehk urtikaaria. Haigusel ei ole tegelikult nõgestaimega mingit seost. Nimi on tulnud sellest, et lööve meenutab nõgese kõrveta-misel tekkinud kuplasid – nahale tekivad turselised, nahapinnast kõrgemad alad. Haigusele on iseloomulik naha sügelemine ( vt joonis 4 ).
Allergiat võib põhjustada ligi 2000 ainet. Kõige sagedamini tekitavad lööbe antibiootikumid , valuvaigistid. Samuti võib tekitada haigust alkohol, hallitusjuust , eksootilised mereannid . Viimastel aastatel on nõgestõve põhjuseks ka viirused , stress, füüsiline koormus.
Joonis 4. Urtikaaria kaelal
3.1 Löövete ravi
Allergilisi nahahaigusi saab ravida teekummeliga, vääris-vaipkakariga, kibuvitsaga, kõrvenõgesega,
Teekummel ( MatricariaChamomilla )
Ravimtaimega ravitakse nahaärritusi, nõgestõbe, lööbeid, ekseemi. Ravimina kasutatakse õisi. Teekummelit on koduaias lihtne seemnetest kasvatada. Taim lõhnab tugevalt ja mõrkjalt, sest sisaldab rohkesti aromaatseid ühendeid, kaasa arvatud eeter -likku õli. Destilleerimise saaduseks on tumesinine aroomiõli, mis sisaldab rikkalikult sinise värvusega põletikuvastast ühendit asuleeni. Kummelit kasutatakse taimeteede koostises. Teekummeli toime on põletikuvastane, spasme leevendav , rahustav, haavu raviv ( vt joonis 5 ).
Vääris-vaipkakar ( AnthemisNobilis )
Vääris-vaipkakar ehk Rooma kummel on suguluses teekummeli ehk Saksa kummeliga, kuid selle mõju on leebem ja aroom meeldivam . Ravimina kasutatakse õisi. Nahaärrituste, ekseemi, nõgestõbi, põletuste korral kantakse kuivatatud õite jahu-tatud leotist nahale või siis pannakse kahjustatud nahapiirkonnale 3 tilka aroomiõli lahustatuna 1 tl päevalilleõlis, et taandada punetust ja kiirendada tervenemist. Ravim-taime toime on põletikuvastane, valuvaigistav ja rahustav ( vt joonis 6 ).
Kibuvits ( Rosae / centifolia, damascena, gallica )
Kibuvitsa on nimetatud ka vanaaegseteks parfüümiroosideks. Südasuvel puhkevad kibuvitsal äärmiselt tugeva ja meeldiva lõhnaga õied. Ravimina kasutatakse kroon-lehti ning nende toime on allergiavastane, põletikuvastane. Nahahaiguste korral võetakse kibuvitsaõli sisse 1 tl 2 korda päevas, välispidiselt laotakse haigele kohale 1-2 korda päevas kibuvitsaõlis niisutatud marlirätid ning peale pannakse vahapaber. Ravi kestab 1-2 kuud.
Kõrvenõges ( UrticaDiotica )
Ravimtaime on juba sadu aastaid peetud organismi mürkainetest puhastamise ravi-miks. Selleks kasutatakse kogu taime – varsi, lehti, juuri ja seemneid. Kõrvenõgese-teed soovitatakse juua vere tugevdamiseks. Aitab organismi tugevdada.
Joonis 5. Tuntuim ravimtaim – kummel
Joonis 6. Punetust taandav vääris-vaipkakar
4. AKNE JA SEBORRÖA
Akne ( acnevulgaris ) ehk vinnipõletik on nahahaigus, mida põhjustab rasunäärmete ummistumine ja põletik. Akne on seotud puberteediea hormonaalsete muutustega. Haigust iseloomustab vistrike esinemine nahal, rasuvoolavus, komedoonid, põletiku-liste sõlmede, mädavillide ja raskematel juhtudel ka armide teke. Akne on komeeti-line probleem, mis võib tekitada psühhosotsiaalseid raskusi.
Teine spetsiifiline nahahaigus on seborröa ehk rasuvoolavus, mis iseloomustab aknet. Põhjuseks on rasunäärmete talitluse häire. Eristatakse kuiva ja rasust seborröad. Kuiva seborröa puhul on tegemist rasunäärmete alatalitlusega. Rasuse seborröa korral hakkab nahk juustega kaetud piirkonnas, ninal, laubal , põskedel, seljal rasvaselt läiki-ma, muutub karedaks ja krobeliseks. Kuiv seborröa on juuste suurenenud väljalange- mise peamisi põhjusi. Samuti kõõm on sebboröa haiguse üks tunnuseid.
4.1 Rasuse naha haiguste ravi
Rasuse naha probleeme, haigusi saab ravida hariliku kirikakraga, punase päevaküba-raga, Virgiinia nõiapuuga, tähklavendliga, teepuuga, hariliku seebilillega, punase jalakaga, hariliku sidrunipuuga, hariliku mürdiga. Seborröa puhul aitavad ka mitmed teised ravimtaime tinktuurid: saialilleõietinktuur, taruvaigutinktuur, põldosjatinktuur.
Punane päevakübar ( Echinacea Purpurea )
Punane päevakübar on pärit Ameerika Ühendriikidest, kus paljud indiaanihõimud kasutasid seda ravimtaimena haavade parandamiseks, hambavalu leevendamiseks ja üldise antiseptikuna. Ravimtaim on verd puhastav nahahooldusvahend. Ravimina kasutatakse juuri.
Akne korral kantakse kahjustatud nahapiirkonnale kaks korda päevas kreemi.
Tarvitatakse tablette, kapsleid või tinktuuri nagu on näidustatud.
Tee- melaleuka ( Teepuu ) ( MelaleucaAlternifolia )
Teepuu on maailmas tuntud loodusliku antiseptikuna. Lehtedes sisalduv eeterlik õli annab puule tugeva aroomi ning pärast korjamist ja destilleerimist saadakse lehtedest aroomiõli. Ravimina kasutatakse lehti ning nende toime on antiseptiline, mikroobi-vastane, viirusevastane, haavu parandav.
Akne korral tilgutatakse 2 tilka aroomiõli vatipadjale ja kantakse 2-3 korda päevas kahjustatud kehapiirkondadele.
Harilik sidrunipuu ( CitrusLimonum )
Sidrunipuu kodumaa on Hiina. Tänapäeval on peamisteks sidrunitootjateks Brasiilia, Sitsiilia , Ameerika Ühendriigid.
Ravimina kasutatakse koori ja lehti. Neil on antiseptiline, diureetiline toime. Rasuse naha probleemide leevendamiseks tuleks 2 tilka sidruni aroomiõli lisada 1 tl aaloegee-lile ja masseerida õhtuti näole.
Tinktuurid
Seborröa puhul aitavad:

• Saialilleõietinktuur – saialilleõitele tuleb valada piiritust , lasta tõmbuda, lahjendada 1 sl saadud tinktuuri pooles klaasis keedetud vees ning määrida põletiku vähendamiseks rasust seborröast kahjustatud kohti.
  
• Aaloetinktuur – tuleb tükeldada aaloelehed, puisata peale peensuhkrut, lasta 3 päeva seista, valada nende peale viina ja lasta veel tõmbuda. Seejärel kurnata vedelik ja pigistada aaloetükid kuivaks . Rasuse kõõma korral hõõruda pea-nahka ülepäeviti.
  
• Kasepungatinktuur – 1 osa pungi ja 10 osa viina hõõrutakse peanahka ülepäeva.
  

5. SEENHAIGUSED
Mükoos ehk seentõbi on viirushaigus, mille põhjustab seen , mis levib nahal ja küüntel. Jalaseene puhul muutuvad küüned kollakaks, valgeks või tekivad hallid täpid. Ravimata mükoos võib minna sügavale naha alla ja organismi. Selle tagajärjel organism võib nõrgeneda ja põhjustada astmat, gastriiti.
5.1 Seenhaiguste ja mükoosi ravi
Mükoosi ravimiseks saab kasutada harilikku mürti, teepuu pärmseent, ipe-tabebuiat, greibipuud, Tseiloni kaneelipuud.
Somaali mürripuu ( CommiphoraMyrrha )
Mürripuu on pärit Aafrikast, eriti palju leidub seda Etioopias ja Somaalias ning selle saaduseid on juba tuhandeid aastaid saadetud Euroopasse.
Inimesed on mürrivaiku kogunud ning haavu parandava ja antiseptilise ravimina kasutanud juba antiikajast saadik. Mürri kasutati palsameerimisel, kosmeetikatoode -tes, haavade tervendamiseks juba iidses Egiptuses. Mürril on fungitsiidne, antisepti-line, kootav, haavu parandav toime. Mükoosi korral lisada 2 tilka mürri aroomiõli ja teelusikatäis soola kausitäiele soojale veele . Soovitav teha sellist jalavanni kaks korda päevas ( vt joonis 7 ).
Tseiloni kaneelipuu ( CinnamonumZeylanicum )
Kaneelipuud pärinevad Sri Lankal ja Malaisiast, nad saavad kasvada vaid troopilises kliimas. Kaneel on olnud eluliselt oluline ravim, viirukimaterjal ja maitseaine juba piibliaegadest saadik. Ravimina kasutatakse koore sisekihti ja lehti. Neil on kootav, fungitsiidne, reumavastane, vereringet stimuleeriv, seedimist soodustav toime. Pärmseene ( kandidoosi ) korral lisatakse soojale vanniveele 2 tilka kaneelipuu lehtede aroomiõli, see rahustab limaskesti.
Joonis 7. Antiseptiline ravimtaim Somaalia mürripuu
6. VIIRUSLIKUD NAHAHAIGUSED
Herpese ehk ohatise tekitajaks on viirus . Tal on 2 alaliiki : huuleohatis ja suguelundite ohatis . Herpesviirused on levinumaid viirusnakkuseid maailmas. Herpes levib ka siis, kui herpeshaigel puudub lööve. Nakatumise järel jääbki viirus organismi immuunsüs-teemi ning püsib varjatud kujul kogu elu. Organismi imuunsüsteemi ajutisel nõrgene-misel, liigub viirus tundenärve kaudu nahale või limaskestadele.
Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne, valu. Sellele järgneb vesivillide teke. Suguelundite ohatise puhul tekib esmalt sügelus, valulikkus suguelundite piir-konnas, seejärel tekivad haavanduvad vesivillid.
Soolatüügas on samuti viiruslik, pealisnaha healoomuline nahamoodustis. Tüükad tekiad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vihamisest ja papillomatoosist. Soolatüügas on nööpnõela suurune või suurem nahavärvi sõlmeke, mille pind muutub ebatasaseks, võib lõheneda, sarvestuda ja isegi sisaldada verd. Tüükad võivad olenevalt asukohast välja näha väga erinevad.
Viirusnakkus põhjustab ka vöötohatise teket. Tekitajaks on Varicella -zoster virus ( VZV),mis kuulub huuleohatist põhjustava viirusega samasse viiruste perekonda. Levib piisknakkuse teel ja on väga nakkav. Sama viirus põhjustab ka tuulerõugeid.
Tavaliselt avaldub haigus nõrgestatud organismis. Tüüpiline vöötohatise haiguspilt on villiline lööve nahal. Kahjustub osa nahast , mida vastav närv innerveerib, enne ville tekib punetus, villid on vahel verise sisuga. Haige tunneb reeglina valu, vähem süge-lust, võib esineda ka kerge palavik (37-38). Vöötohatis avaldub peamiselt eakatel, kuna immuunsus võib neil nõrgem olla, kuid esineb ka täiesti tervetel noortel inimes-tel ( vt joonis 8 ).
Joonis 8. Vöötohatis seljal
6.1 Viiruslike nahahaiguste taimne ravi
Kuna viirused põhjustavad haigusi just nõrgenenud immuunsüsteemi korral, siis tuleks end nende eest kaitsta vastupanuvõime suurendamise näol. Immuunsüsteemi saab tugevdada päevakübaratinktuuri abil – valmistatakse taime värsketest juurtest ja 95% piiritusest või kuivatatud juurtest ja alkoholist.
Ülitugevdav toime on ka naistepunatinktuuril, mis tehakse 1 osast naistepunaürdist ja 10 osast viinast.
Vöötohatisest tekkiva tugeva valu leevendamiseks soovitab rahvameditsiin kasutada mägisibula mahla.Lõigatakse 4-5 lihavat lehte pikkupidi lõhki ja asetatakse taldri-kule. Pealispinnale tulevat mahla määritakse haigetele kohtadele mitmel korral päevas. Juba pärast esimest määrimist tunneb haige kergendust.
Veel on vanarahvas kasutanud järgmist retsepti: 25g tammekoort, 10g kortslehte, 20g kaeru, 10g kummelit, 25g salveid, 10g mesikat. 4 spl hästi peenestatud taimede segule kallatakse 1 liiter külma vett, kuumutatakse keemiseni ja lastakse 5 min kaane all tõmmata. Leige keedisega tupsutatakse päeva jooksul korduvalt haigestunud kohta. Jäägid pannakse linasesse riidesse asetatuna ööseks haigele kohale.
Herpese raviks kasutatakse iisopi, saialille, küüslauku, tedremarani, kuuske, naiste-puna. Soolatüügaste ravimiseks võib tarvitada vereurmarohtu.
Harilik vereurmarohi ( Chelidoniummajus )
Vereurmarohi on mürgine rohttaim . Kogu taim on hajusalt kaetud pehmete karvadega ja sisaldab oranž kollast mürgist piimmahla,.
Ravimiseks kasutatakse vereurmarohu ürti. Rohtu kasutatakse kindluse mõttes välis-pidiselt: värsket taimemahla soolatüügaste eemaldamiseks, ka psoriaasi ja sügeliste raviks.
KOKKUVÕTE
Ravimtaimi on palju ning enamusel neist on mitu otstarvet. Ühe ja sama taimega on võimalik ravida nii ekseemi, psoriaasi, vöötohatist kui ka haavandeid, kriimustusi ning seedehäireid: soolegaase. Lisaks tarvitatakse taimi ka kulinaarias.
Taimede raviomadusi on kasutatud juba iidsetest aegadest, mil ei tuntudki meditsiini sellisel kombel nagu tänapäeval. Rahvameditsiin leiab iga haiguse vastu ravi. Ravimtaimed tugevdavad meie vastupanuvõimet ning aitavad organismist välja saada neid aineid ja ühendeid, mida me oma eluks ei vaja. Ravimtaimed võivad aidata meil regulaarsel kasutamisel haigustest terveneda.
Tänu kiirelt arenevale arstiteadusele ja meditsiinile hakkavad looduslikud ravimis-viisid unustuste rüppe jääma ning inimesed usaldavad pigem rohte, mida apteegid pakuvad.
Oma tervise eest hoolitsemiseks on palju tõhusaid looduslikke viise, mis võivad anda hämmastavaid tulemusi. Loomulikult on olemas kõikide eespool mainitud haigustele ka arstide poolt määratud kindel ravi – mitmete tablettide, salvide, kreemide ja hor-moonide näol. Loodus on aga andnud meie käsutusse nii mitmekesise ja suurepäraselt toimiva taimestiku ning sellist võimalust tuleks kasutada. Ravimtaimede kasutamis-õpetus tuleb vaid välja uurida ning need loodusest üles leida.
KASUTATUD ALLIKAD
Kirjandus

• HARDING, J. Ravimtaimed, Tallinn: AS Tänapäev, 2009.
  
• KAUR, S. Nahahaigused, Tartu: Ülikooli Kirjastus, 2010.
  
• PAJU, A. Loodusravi , Tallinn: Printall, 1997.
  
• PAJU, A. Loodusravi, Tallinn: Raamatutrükikoda, 2002.
  
• PAJU, A. Sootaimed, Tallinn: Raamatutrükikoda, 1999.
  
• SARENDIK, K. Tohterduse abc, 8.osa, Tartu: Sünnimaa, 2010.
  
• VÄRVA, M. Meie ravimtaimed, Tartu: OÜ Greif, 2010.
  

Veebiviited

• Akne.ee. Akne tunnused. [Online] Kättesaadav: http://www.akne.ee/index.php?id=18[3.01.2012 ].
  
• Epp Halliku Aroomteraapia kool. Taimsed eeterlikud õlid. [Online] Kättesaadav: http://www.aroomteraapia.ee/Pages/Eeterlikudolid.html[4.01.2012 ].
  
• ERR, 2011. Ekseemi ravi jõudis sammukese lähemale. [Online] Kättesaadav: http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=5774[3.01.2012 ].
  
• Gorbunova, T. Ravimtaimed koduapteegis. [Online] Kättesaadav: http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/vorming04k/ravimtaimed/[3.01.2012 ].
  
• Karu, M. Vöötohatis rahvameditsiinis. Derma .ee[Online] Kättesaadav: http://www.terviseleht.ee/200014/14_ohatis.php/[4.01.2012 ].
  
• Kaur, S. Ekseem. Inimene.ee[Online] Kättesaadav: http://www.inimene.ee/?sisu=teemakeskus¢ral_id=16&article_id=30&idr=UCN77VTh9-6IABOOI7t6-x8TITf[3.01.2012 ].
  
• Loogna, N. Atoopiline dermatiit. Terviseleht [Online] Kättesaadav: http://hot.ee/synnitus/tervis/Atoopiline.html[3.01.2012 ].
  
• Loogna, N. Dermatiit. Millega tegemist? Terviseleht [Online] Kättesaadav: http://www.terviseleht.ee/200002/2_dermatiit.php[3.01.2012 ].
  
• Mere, E. 2000. Salakaval nõgestõbi. Pere ja kodu [Online] Kättesaadav: http://allergialaps.kolhoos.ee/stories/storyReader$164[3.01.2012 ].
  
• Vitaclinika. Papilloom e. näsakasvaja. [Online] Kättesaadav: http://www.vita.ee/dyna/site/133est.html[3.01.2012 ].
  
• Väinsaar, T. Ravimtaimed. Loitsukeller[Online] Kättesaadav: http://www.loitsukeller.ee/ravimtaimed.htm[3.01.2012 ].
  

Tallinn 2012