Nahahaigused (0)

Ekseem - Eczema
Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus , ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus ).
Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad ,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine .
Eristatakse järgmisi ekseemivorme:
kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv.
RAVI/SOOVITUS
Välditakse ärritajaid ( seep , teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatavad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine halvendab naha seisundit );
Asteatootilise ja nummulaarse ekseemi korral vanne ja sagedast pesemist ei soovitata ; Sügelemise leevendamiseks kasutatakse traditsioonilisi allergiaravimeid
(antihistamiinikume), vajadusel rahustavaid, uinutavaid ravimeid; Raske ekseemi korral kasutatakse hormoonravi : glükokortikosteroide; Seborröadermatiidi korral kasutatakse asoole, isotretinoiin; paikselt ketokonasooli või salitsüülhapet või tõrva sisaldavaid šampoone; Mikroobse ekseemi ja sekundaarselt infitseerunud ekseemide korral on vajalik antibiootikumravi (erütromütsiin, fusidiinhape); Naha kuivuse ja sügelemise korral kasutatakse regulaarselt, ka siis, kui haigusilmingud ei ole väljendunud, pehmendavaid kreeme, eriti asteatootilise ekseemi korral. Ägeda põletiku korral peab raviga olema ettevaatlik: mida ägedam on protsess, seda leebem peab olema ravi.
KAS NAKKAB?
ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega – olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav.
Ohatis - Herpes
Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress , traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus.
Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid . Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon , füüsiline või psüühiline stress. Sageli võib lööbega kaasneda palavik , pea- ja lihasvalud ning lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemine.
VORMID:
Huuleohatis (HSV1), suguelundite ohatis (HSV2), vöötohatis.

RAVI/SOOVITUS
Viirusevastaste ravimid , millest levinum on atsükloviir. Atsükloviiri on saada kreemina , tablettidena ja süstitava vormina. Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravimvorm huuleohatise puhul piisab tavaliselt
kreemist, tablette kasutatakse väga tihti korduva ohatise ning nõrgestatud immuunsüsteemiga isikute puhul. Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse viirusevastast ravimit veeni.
KAS NAKKAB?
Kuna herpesehaige on nakkav ka mittelööbivas perioodis , on oluline seksuaalvahekordade ajal kasutada kondoomi või turvakilet. Ilus oleks oma partnerit herpesviirusest informeerida.

Melanoom - Melanoma malignum
Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja , mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Nahal esineb sagedamini kui meestel.
Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust, kuid ka:
- Pigmentsünnimärgid e. neevused – rohkem on ohustatud inimesed, kellel on väga paljuvõi ebatüüpilised sünnimärgid. Samuti peetakse ohtlikeks ka väga suuri kaasasündinud neevuseid.
- I ja II nahatüüp – neile inimestele on iseloomulik hele nahk, heledad silmad (sinised,
rohekad, hallid), blondid või punased juuksed ja kergesti tekkiv päikesepõletus juba
peale lühiajalist päevitamist.
- Päikesepõletus – eriti ohtlikud on korduvad päikesepõletused lapse- ja noorukieas
- Pärilikkus – antud kasvaja esinemine suguvõsas on samuti riskiteguriks.
VORMID
pindmiselt leviv, sõlmeline, lentigo maligna ja akraal -lentigo melanoom (viimane esineb peopesades, taldadel või küünevallil). Kasvaja võib paikneda nahal, silmas või ka seede -, hingamis - või suguelundite limaskestal. Väliselt võib kasvaja meenutada pigmentsünnimärki, kuid silmaga nähtavateks pahaloomulisuse tunnusteks on:
- Kolde kuju muutumine ebakorrapäraseks
- Kolde serva muutumine ebaühtlaseks, piiride muutumine ebateravaks
- Värvuse muutumine ebaühtlaseks, tekib 2 või rohkem erinevat pigmendi tooni, samuti
võivad tekkida heledamad alad
- Kolde suurus >5mm
- Kolle hakkab muutuma nahapinnast kõrgemaks
RAVI/SOOVITUS
tuleb kiiresti pöörduda arsti poole, sest raviga viivitamine või iseravimine võib saada saatuslikuks. Valikraviks on kasvaja ulatuslik kirurgiline eemaldamine selleks kvalifitseeritud raviasutuses. Kaugelearenenud juhtudel (kui on tekkinud siirded) kasutatakse ka kiiritus -, immuun - ja keemiaravi, kuid see ainult pikendab ja parandab mõningal määral haige elu, kuid ei too tervistumist.
KAS NAKKAB?
Melanoom ei nakka. Perekondades, kus melanoomi esineb sagedamani, on tegu päriliku eelsoodumusega .
Rosaatsea - Rosacea
(krooniline dermatoos) nahahaigus , mille korral näonahale tekivad punetus, punased sõlmekesed, mädavillid ja veresoonte laiendid . Haiguse varajased tunnused (sageli tekkiv punetus näol) võivad esineda juba 20ndates eluaastates, kuid haigestumuse tipp jääb neljakümnendatesse ja viiekümndatesse eluaastatesse. Lööve paikneb põhiliselt näo keskosas: otsmikul, ninal ja põskedel. Ei esine, erinevalt aknest, komedoone (mustapeasid ja valgepeasid).
Tekkepõhjus on teadmata, kuid arvatakse, et tekkimist soodustab ka liigne UV kiirgus. Oluliseks peetakse pärilikku eelsoodumust.
VORMID
I tüüp ehk erütemato-teleangiektaatiline rosaatsea (ETR), II tüüp ehk paapulo-pustulaarne rosaatsea (PPR), III tüüp ehk fümatoosne rosaatsea ning IV tüüp ehk okulaarne rosaatsea.
RAVI/SOOVITUS
Haigust ei saa päris välja ravida, kuid kindlate meetmetega on võimalik nahamuutusi
leevendada. Peaks vältima alkoholi, kuna see laiendab veelgi veresooni ja ägestab haigust. Eriti halvasti mõjub punane vein. Samuti peab vältima tuliseid jooke ja sööke ning vürtsiseid toite ning päikest. Paikses ravis kasutatakse antibiootikumsalvi ning põletikku alandavaid ravimeid. Vahel võib vajalikuks osutuda ka suukaudne
antibiootikumikuur või retinoidide (A-vitamiini preparaat) kasutamine. Laienenud veresooni on võimalik ravida erinevate kosmetoloogias kasutatavate ravivõtetega.
KAS NAKKAB?
Kuna tegemist on kroonilise nahahaigusega, siis see ei nakku.
Sünnimärk - Naevi
Sünnimärgid ehk neevused on selgepiirilised healoomulised naha või limaskesta kasvajad või väärarendid. Nad on naha pinna kõrgused või kõrgemad siledad või ebaühtlase pinnaga moodustised, mis esinevad juba vastsündinutel, kuid võivad nähtavale tulla elu vältel igasuguses vanuses. Olemasolevad sünnimärgid tavaliselt ei kao kuhugi , küll aga võib tulla neid elu jooksul juurde.
Nahal võib esineda mitmesuguses suuruses pruunikaid naha pinna kõrguseid või veidi
kõrgemaid pigmentsünnimärke, mis sisaldavad pigment melaniini. Veresoonkoe-tüüpi sünnimärgid ehk hemangioomid tekivad veresoonte arenguhäirete tõttu, on tavaliselt pisut nahapinnast kõrgemad roosakat, punakat või lillakat värvust, paiknevad sagedamini pea ja kaela piirkonnas.
VORMID
Eristatakse veresoontest lähtunud sünnimärke hemangioome ja pigmentsünnimärke.
Pigmentsünnimärgid võivad muutuda UV kiirguse toimel pahaloomuliseks eluohtlikuks
kasvajaks melanoomiks.
RAVI/SOOVITUS
Sünnimärke on võimalik kirurgiliselt eemaldada. Sagedamini tehakse seda pahaloomulisuse kahtluse korral. Sünnimärkide teket ennetada ei saa. Hemangioomid võivad kaduda iseenesest. Pigmentsünnimärke tuleb pidevalt jälgida, kuna on melanoomi tekke oht. Samuti tuleks kaitseks UV kiirguse eest kasutada spetsiaalseid päevituskreeme, eriti pigmentsünnimärgi kohal.
KAS NAKKAB?
Sünnimärk ei ole nakkav, kui on perekonnas neevuse eelsoodumus , siis esineb neid rohkem.
Kandidoos - Candidiasis
Kandidoos on inimese normaalse mikrofloora hulka kuuluva pärmseene Candida albicansi poolt tekitatud põletik, mis tekib teatud tingimustel organismi vastupanuvõime vähenemisel. Seda esineb terve inimese nahal, suus , seedetraktis ja välistel suguelunditel.
Kandidoos on pärmseente liigse vohamise tulemusel tekkiv seisund. Immuunpuudulikkusega isikutel võib kandidoos levida kogu organismis, haarata mitmeid elutähtsaid organeid ning õigeaegse ravi puudumiksel osutuda eluohtlikuks. Haudunud nahavoltides - kubeme -, kaenlaalustes-, kõhunahavoltides, rindade all - esineb tugevalt punetav ning sageli leemendav pindmine nahakahjustus. Iseloomulik on aeg-ajalt tekkiv või pidev naha sügelemine.
VORMID
käte-, küünte-, suu-, suguelundite kandidoos. Siseminekandidoos ➔ (võib viia) sepsiseni (veremürgitus)
RAVI/SOOVITUS
Suu kandidoosi raviks on seentevastase toimega suuveed, suus lahustuvad tabletid , ka
suu limaskestale määritavad kreemid . Vajadusel võetakse ka tablette. Söögitorusoori ravitakse seentevastaste tablettidega. Nahale määritakse seentevastaseid lahuseid või kreeme, vajadusel võetakse lisaks ka tablette - ketokonasooli või flukonasooli. Ravitav nahapiirkond tuleb hoida võimalikult puhas ja kuiv. Tupe ja päraku seeninfektsioone raviks kasutatakse küünlaid. Suguelundite seenpõletiku korral on vajalik ravida mõlemat seksuaalpartnerit, kuna nakkus levib kergesti ühelt inimeselt teisele suguühte ajal!
KAS NAKKAB?
Kandidoos on nakkav suguühte ajal. Muudel kohtadel kandidoos ei nakka.
Akne - Acne vulgaris
krooniline rasunäärmetehaigus näol, seljal ja rinnal, mis on seated puberteediea hormonaalsete muutustega. Seda iseloomustab vistrike esinemine nahal, rasuvoolavus, komedoonide, põletikuliste sõlmede, mädavillide ja raskematel juhtudel ka armide teke.
Aknet soodustab suure rasvasisaldusega kosmeetika, nahalt loputamata seebijäägid ja muud ained, mis veelgi suurendavad pooride ummistumist. Samuti higistamine, ultraviolettkiirgus , mõned ravimid, kaudselt ja stress. Naistel ägeneb akne tihti menstruatsioonieelsel perioodil seoses hormoonide muutusega.
Akne tekkes on palju põhjuseid: pärilikkus, rasueritus- ja rasunäärmete salvestumishäired, hormonaalsed nihked, bakterid jne.
VORMID
Komedoonakne, sõlmeline- ja põletukulineakne.
RAVI/SOOVITUS
näopuhastus, dieet, sõbralik emotsionaalne tugi, fototeraapia (päike, solaarium ), kosmeetika, nahka kuivatavad ravimid, hormoonravi, kirurgiline ravi. Haigust otseselt ennetada ega vältida pole võimalik, kuid regulaarse näohooldusega, mõnede soodustavate faktorite (higistamine, rasvane kosmeetika, pigistamine ) vältimisega ja õigeaegse adekvaatse raviga on võimalik oluliselt haiguse raskusastet vähendada ja seega vähendada võimalike armide teket.
KAS NAKKAB?
Kui peres on akne eelsoodumus, siis on selle haiguse esinemise võimalus suurem, kuid see ei ole nakkav.
Leetrid - Morbilli
Kõrge nakkavusega viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena.
Haiguse tekitajaks on Morbilli viirus .
VORMID
sümptomaatilised ja asümptomaatilised.
RAVI/SOOVITUS
Haigusele spetsiifilist ravi ei ole, ravitakse komplikatsioone. Palavikku alandav ravi ning tüsistuste korral antibiootikumid .

• inimesed, kes on olnud kokkupuutes haigega , tuleks isoleerida 8-17 päevaks.
  
• peale lööbe teket peaks haige isoleerima 5 päevaks
  
• lapsi vaktsineeritakse 12.kuul ning revaktsineeritakse 13.aastaselt
  
• vaktsineerimine on vastunäidustatud rasedatee ja munaallergia korral
  

KAS NAKKAB?
Haigestutakse, kui vaktsineerimata inimene puutub kokku nakatunuga. Tegemist on piisknakkusega ning selle tõttu on see äärmiselt nakkav. Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ja suueritistega kokku puutudes.
Psoriaas - Psoriasis vulgaris
Psoriaas on põletikuline nahahaigus,mis on tingitud marrasnaha ( epidermise ) rakkude
kiiremast elutegevusest ja paljunemisest võrreldes normaalse nahaga. Haigus avaldub roosakate või lillakaspunaste, teravalt piirdunud, ümbritsevast nahast kõrgemate laikudena, mis on kaetud hõbevalge ketendusega. Lööve võib paikneda kõikides kehapiirkondades, kuid tavalisemateks kohtadeks on peanahk, küünarnukid, põlved ja küüned.
Kuigi üldiselt on põhjused ebaselged, teatakse , et tegemist on päriliku eelsoodumusega haigusega. Arvatakse, et varajasem haigestumine on rohkem seotud päriliku eelsoodumusega kui hiline haigestumine.
Kui geneetilise eelsoodumusega inimene satub kokku mõne haigust vallandava teguriga , arenebki välja haiguspilt. Nendeks provotseerivateks faktoriteks võivad olla:
1)traumad
2)teised ravimid
3)hormonaalsed muutused
4)haigused
5)stress
VORMID
punktikujuline, tilgakujuline, mündikujuline, naastuline psoriaas jne.
RAVI/SOOVITUS
Haigusevabadel perioodidel ei tohi unustada nahahooldust ja pehmendavaid kreeme.
Kergematel ägenemistel piisab paiksetest ravisalvidest. Parem tulemus saadakse ravimite kombineerimisel õli-ja meresoola ravivannidega ning paar korda aastas mõõduka ultraviolettkiirgusega (UVA ja UVB). Inimesed, kellel on olnud psoriaas ja ka nende lapsed peaks eriti hoiduma vallandavatest faktoritest: ravima korralikult organismis leiduvad põletikukolded, kontrollima oma kehakaalu, hoiduma stressist ja traumadest. Samuti võivad abiks olla mõõdukas päevitamine ja merevees suplemine.

KAS NAKKAB?
Kui on peres olnud psoriaasihaigeid, siis on haigestumise risk suurem. Psoriaas ei ole nakkav.
Naha mädapõletik
Nahamädapõletikku tekitavad stafülokokid satuvad nahale käte ja riietusesemete kaudu. Tervel kuival nahal nad hävivad. Krooniliste nahahaiguste põdemisel aga
paljunevad stafülokokid nahal kiiresti.
Mädapõletike teket soodustavad soe ja niiske kliima, halb hügieen, kleepplaastrite kasutamine, naha määrdumine õlidega, umbne riietus, aga ka halb toitumus, alkoholism , suhkurtõbi, neerupuudulikkus , verehaigused ja teised organismi kaitsevõimet pärssivad haigused või seisundid , näiteks HIV-nakkus.
VORMID
impetiigo, karvanääpsu(mäda)põletik ehk follikuliit, furunkul (nn koeranael), karbunkul ehk mädamuhk.

• Pindmised - armita
  
• Sügavad - armiga
  

RAVI/SOOVITUS
olulisel kohal on hügieeniharjumuste ja toitumuse parandamine ning kaasnevate haiguste (nt sügeliste) väljaravimine. Vajalik on antibakteriaalne ravi, kusjuures eelnevalt määratakse tekitaja tundlikkus antibiootikumide suhtes. Impetiigo võib 2–3 nädala pärast iseenesest paraneda, kuid tavaliselt kestab haigus ilma ravita palju kauem, eriti siis, kui impetiigo kaasneb muu nahahaigusega või kui kliima on soe ja niiske.
KAS NAKKAB?
Naha mädapõletik ei ole nakkav.
Allergia
Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi .
Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet.
Aineid, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks. Nendeks võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm , kemikaalid , loomad, ravimid vms.
VORMID

• väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid ;
  

• organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid.
  

RAVI/SOOVITUS
Arvatakse, et rinnapiima saavatel lastel esineb allergiat vähem. Kui allergia on juba tekkinud, aitab seda ennetada vaid allergeeni tuvastamine ning vältimine.
KAS NAKKAB?
Allergia ei ole nakkav.
Furunkul (koeranael) - Furunculus
Rasunäärme, higinäärme või karvajuuretupe bakteriaalsest põletikust tekkiv mädakolle, mille keskele moodustub surnud kudedest tuum ehk mädakork. Põletik haarab ka ümbritsevat nahaalust kude. Furunkul võib esineda mis tahes karvadega kaetud kehaosal, sagedamini aga rohkete rasunäärmetega piirkonnas, mida riided tihedalt pitsitavad, nagu kukal, kael , selg, puusad ja tuharad.
Tekitajaks on üldjuhul kobarkokk (stafülokokk). Põletikuline valulik paise kujuneb välja juba esimesel või teisel päeval pärast infitseerumist. Furunkul esineb sagedamini diabeeti põdevatel ning halva tervisega inimestel. Furunkli ja karbunkli puhul on ohuks bakterite levimine vere kaudu teistesse elunditesse. Karbunkliks ehk verikoeranaelaks nimetatakse mitmest furunklist moodustunud põletikukollet.
RAVI/SOOVITUS
Klassikaline ravi furunkuli korral on aseptiline mähis. Mäda kiiremaks eemaldamiseks avatakse mädakolle kirurgiliselt kas sisselõike või väljalõikamisega, seejärel kaetakse kolle salvmähisega. Peale paikse ravi on tähtis järgida üldisi hügieeninõudeid. Näopiirkonna furunkul vajab komplikatsiooniohu tõttu ravi haiglas. Furunkuli tekkimisel ei tohi seda ise pigistama ega avama hakata. Kui mäda on väljunud, siis tuleb sidemeid korralikult vahetada ja ümbritsevat nahka puhastada ning pärast korralikult käsi pesta, et hoida ära põletiku levimist .
KAS NAKKAB?
Et hoiduda põletiku levimisest, tuleks peale furunkuli avamist, koheselt ümbritsevat nahka puhastada ning pesta käsi.
Jalaseen
kõige sagedasemaseks tekitajaks on dermatofüüt Trichophyton rubrum. Haigust tuleb rohkem ette täiskasvanutel ja meestel ning esinemissagedus kasvab vanusega. Lastel on jalaseent harva.
Haigestumise riskifaktorid:

• sagedane nn.ühiskondlike riskikohtade kasutamine (duširuumid, basseinid , jõusaalid jt)
  
• umbsed jalanõud
  
• ühtede sokkide või jalanõude kandmine pikka aega järjest
  
• väiksem rasvhappe hulk nahas (nn.loomulik seenevastane kaitse)
  
• liigne higistamine (hüperhidroos)
  
• immuunpuudulikkus (põhjuseks mõned ravimid, HIV- infektsioon jt)
  
• külmad jalad, mis on tingitud kehvemast verevarustusest
  

VORMID
krooniline varvastevaheline infektsioon, “mokassiini” tüüpi seeninfektsioon , põletikuline/villiline tüüp, äge haavandunud tüüp, kuivad ümmargused laigud
RAVI/SOOVITUS
Jalaseent võib ravida kas paiksete või suukaudsete seenevastaste ravimitega või neid kombineerides. Kreemi või salvi soovitatakse panna kogu talla ulatuses, isegi kui nähtavad tunnused piirduvad kitsama piirkonnaga. Tugeva ketenduse või põletikulise/villilise haiguse korral, kuid ka diabeeti põdevatel, nõrgenenud immuunsusega või häirunud verevarustusega patsientidel, on vajalik suukaudne ravi.
KAS ON NAKKAV?
Seenespoorid võivad püsida kuid või isegi aastaid vannitubades, duširuumides ja muudes ühiskasutatavates kohtades. Nad armastavad sooja ja niisket keskkonda. Seetõttu tuleb vältida neis kohtades paljajalu käimist ja käterättide või muude tarbeesemete jagamist - seega on jalaseen nakkav.
Naha ESMASED lööbeelemendid
tekivad eelnevalt tervele nahale.
VORMID
punetus, laik, paapul, sõlm, nõgeskubel, villike, mädavill

RAVI/SOOVITUS
erüteem (punetus) Samuti võib kaasneda rasedusega või teatud ravimite (sulfonamiidid, suu kaudu manustatavad eostumisvastased vahendid, bromiidid ) tarvitamisega. Harva esineb iseseisva haigusena. Sümptomite raviks sobivad voodirežiim, jalgade ülespidi hoidmine, kompressid ning mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. Viimased on tõhusamad ägeda erüteemi puhul.
Määrida lööbe piirkonda mentooli- või anestesiinpiiritusega. Tursete tekkel tuleb pöörduda koheselt arstile. rohkesti juua.
Jahuta turselisi sügelevaid kuplasid külma mähisega. (nõgeskubel)

KAS ON NAKKAV?
Naha esmased lööbeelemendid ei ole nakkavad.
Naha TEISESED lööbeelemendid
tekivad esmaste arenemise või taandarenemise tagajärjel (tavaliselt
kaasnevad nahahaigustega).
VORMID
kett, koorik, haavand , arm.
RAVI/SOOVITUS
niisutavad kreemid haavadele, plaastrid, antiseptilised naha hooldusvahendid . Armi ei saa ravida, kuid saab teha vähem nähtavaks kirurgilisel teel, kosmeetiku juures.
KAS ON NAKKAV?
Naha teisesed lööbeelemendid ei ole nakkavad.
Mis vahe on esmasel ja teisesel lööbeelemendil?
teisene lööbeelemnt tuleb esmase lööbeelemendi järel.
Mollusk - Molluskum contagiosum
Viirushiagus, mis levib kokkupuutel nakatunuga ja väljendub nahale tekkivate valutute sõlmekestena.
Põhjustab viirus, mis tungib naharakkudesse. Viiruse toimel häirub rakkude normaalne kasvamine, mille tagajärjeks ongi omapäraste molluskumkehakeste teke.
RAVI/SOOVITUS
Edukaks raviks on oluline kõik sõlmekesed kui nakkusallikad eemaldada. Kasutatakse krüo- ehk külmutusteraapiat,diatermiat ehk kõrgsageduslikku vahelduvvoolu, mis mõlemad seisnevad molluski hävitamises. Samuti kasutatakse molluski eemaldamist laseriga . Paikse tuimestuse all võidakse ka sõlmekeste sisu välja pigistada. Ravitud sõlmekese põhja peitsitakse joodi, hõbenitraadi või mõne muu kuivatava ja desinfitseeriva ainega. Haiguse ajal tuleb vältida ühiskondlike duširuumide, ujumisbasseinide külastamist, ühiste spordivahendite, käterätikute jms. kasutamist.
KAS ON NAKKAV?
Nakatumine toimub kas otsese kontakti teel või nakatatud esemete, ka nahavigastuste kaudu. Viiruse levikut soodustavad üleasustatus, napp riietus, halvad hügieenitingimused. Puberteedijärgses ja täiskasvanueas omandatakse haigus tavaliselt seksuaalsel teel. Nakkus kandub edasi ka vee vahendusel, mistõttu on sagedased koolilaste haigestumised seoses ujumisbasseinide külastamisega.
Sügelised - Scabies
Parasitaarne väga nakkav nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest. Haigus põhjustab tugevat sügelemist, eriti õhtul ja öösel ning on väga nakkav. Tüüpiliselt esineb: randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil . Teised tavalised kohad:kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele ja kehale.
Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad. Sügelised ei levi loomade kaudu.
RAVI/SOOVITUS
Raviks kasutatakse sügelislesta hävitavaid preparaate, 10% väävlisalv, 20% benzylbenzoat salv . Kandke ravimit kogu kehale lõuast taldadeni, eelistatult õhtul
enne magama minekut. Kaasuvate koorikute ja infektsiooni korral on vajalik ka
antibakteriaalne ravi. Pehme harja abil kandke ravimit ka küünte alla. Küüned
lõigake lühikeseks. Ravida tuleb kõiki lähikontaktseid, sõltumata sellest, kas nad
sügelevad või mitte. Peske voodipesu ja käterätid (soovitavalt 60 kraadi juures).
Ravi on soovitav korrata nädala pärast.
KAS ON NAKKAV?
Sügelised võivad nakatada lapsi, noorukeid ja vanureid, harva imikuid. Haigust tuleb kahtlustada, kui lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene sellest teadlik olla.
Soolatüügas - Verrucae vulgares
Healoomulised moodustised nahal, mida põhjustab inimese papilloomiviirus .
Soolatüükad paiknevad sagedamini labakätel, sõrmedel, huultel, lastel ka näol ja põlvedel. Algul tekib roosakaspunanesõlmeke, mis muutub hiljem hallikaks, konarlikuks ja kõvaks.
RAVI/SOOVITUS
Kasutatakse väga mitmekesiseid ravivõtteid. Soolatüükad võivad ka iseenesest taandareneda. Kasutatakse kooriva toimega ravimeid (salitsüülhape). Krüoteraapia külmutamine vedela lämmastikuga. Diatermokauter elektroodi abil tekitatakse koldes hetkeks kõrge temperatuur, mistõttu samuti haiged rakud hävivad. CO2- laser vähem levinud meetod, kasutatakse juhtudel, kui teised ravimeetodid on jäänud soovitud efektita.
KAS ON NAKKAV?
Nakatumine toimub viiruse ülekandumisel kas otsesel kontaktil haigega või kaudse kontakti teel. Nendeks kohtadeks võivad olla saunad , duŝŝiruumid, basseinid. Vastuvõtlikkus nakkusele sõltub väikeste nahatraumade olemasolust, aga ka inimese organismi kaitsevõime (immuunsuse) tugevusest.
Täitõbi ( pedikuloos ) - Pediculosis capitis
täide esinemine peas, kehal, riietel või kubemes. Inimese peatäi (Pediculus humanus capitis) on verd imev parasiit , kes elab vaid inimese peas, juustega kaetud alal. Tavaliselt on haigestunud ainult peanahk. Harva ka kulmud, ripsmed , kubeme- või habemekarvad. Täide lemmikpiirkonnaks on kõrvade tagused.
RAVI/SOOVITUS
mehhaanilised (täikammid), keemilised ( insektitsiidid ), taimsed tooted (kookosõli, aniis ) ja füüsikalised ( dimetikoon -silikoonõli) ravimeetodid.
KAS ON NAKKAV?
Nakkuse võib saada igaüks: sõltumata soost, vanusest , sotsiaalsest kuuluvusest.
Karvanääpsu põletik - Follikuliit
kollaka sisuga täidetud villikesed- pustulid peanahal karvade ümbruses.
Haigusetekitajateks on eeskätt Staphylococcus aureus ja Pseudomonas aeruginosa. Stafülokokkide allikaks võib olla nina- neelu kandlusega inimene.
Meestel eisneb pageli habeme piirkonnas. Pustulid võivad olla üksikult või üle kogu peanaha, võivad tekkida verised koorikud .
Haigus võib lisanduda seborroilisele põletikule. Pustulid on karvanääpsu ümbruses.
Võib kesta mõnest päevast mitme kuuni.
RAVI/SOOVITUS
Leevendus - habeme ajamine ja raseerimine keelatud. Parandada hügieeni.
KAS ON NAKKAV?
naha karvanääpsu bakter -nakkus
Küünevallipõletik - Paronychia
Esineb rohkem nendel, kelle käed pidevalt märjad; kehv verevarustus ; põevad diabeeti. Ka nendel, kes lükkavad küünenahkasid pidevalt ja agressiivselt tagasi.
Krooniline küünevalli põletik (kestvus üle 6 nädala) on järk-järguline protsess ja seda on suhteliselt raske ja aeganõudev ravida. Põletik võib alguse saada 1 küünevallist, kuid sageli levib teistele sõrmedele edasi. Kahjustada saab ka küüneplaat, mis võib muutuda kollakaks, rohekaks või hapraks. Peale paranemist võivad küünemuutused kaduda alles kuni aasta jooksul.
Küünevallipõletik on põhjustatud erinevatest mikroorganismidest, sageli pärmseente ja bakterite segust.
RAVI/SOOVITUS
küünenahkade õrn hooldus , spetsiaalsed küünenahakreemid ja õlid, SPA hooldused kätele. Küünenahkasid tuleb kreemitada ja õlitada vä hemalt 2x päevas, kummikinnaste kasutamine kodustel töödel, vä ltida veega kokkupuudet, käte korralik kuivatamine on väga tähtis, kinnaste kasutamine külmadel ja niisketel aegadel .
KAS ON NAKKAV?
Küünevalli põletik ei ole nakkav, kuid kui inimene põeb kroonilist küünevalli põletikku, siis võib see levida haige teistele sõrmedele.
Erütrasma
Erütrasma on kergekujuline nahapõletik, mis paikneb nahavoltides ja mille tekke aluseks on naha normaalste mikrofloora häirumine. Enamasti paikneb erütrasma voltidevahelises nahapiirkonnas (kubemes, munandikotil, kaenlaalustes, tuharatevahel või rindade all). Hiatus tekib sagedamini kuumas kliimas ning ülekaalulistel ja suhkrutõvega isikutel.
Soodsatel tingimustel hakkab nahal vohama normaalsesse mikrofloorasse kuuluv pisik nimega Corynebacterium minutissimum, Selle tagajärjel tekib nahale pruunikas-punane laik, mis pidevalt suureneb ja võib lõpuks muutuda kuni peopesa suuruseks.
RAVI/SOOVITUS
Nahavoltide vahelisi piirkondi peab pesema antibakteriaalse seebiga ning seejärel kogu keha korralikult kuivatama. Riided peavad olema õhku läbilaskvad ning looduslikust materjalit. Kahjustunud naha piirkonda võib määrida antibakteriaalset kreemi, harvem osutub vajalikuks suukaudne antibiootikumikuur.
KAS ON NAKKAV?
Erütrasma ei ole nakkav, kuid Soodustavateks faktoriteks on soe niiske ilmastik, rohke higistamine, ülekaalulisus, kitsad sünteetilised riided, suhkruhaigus ja ka vähene hügieen. Neid olukordi vältides saab haigust edukalt ära hoida.
Kelloid (LIIGLIHA ARM)
arm, mis ulatub üle algse haava servade, iseloomustab kollageeni liig moodustumine. Kelloid arme esineb ainult inimestel, kelloid armidel on geneetiline eelsoodumus. Kelloidarm ei taandu ja kao.
RAVI/SOOVITUS
keeruline ja koplitseeritud ravi, kuna iga sekkumine võib muuta armi hullemaks. Raviks kasutatakse külmutamist, kortikosteroidi süste, surveravi, silikoonplaastreid-geele, laserravi , kiiritus ravi ja oprastiivset ravi. Sageli kombineeritakse erinevaid meetodeid
KAS ON NAKKAV?
Kelloid ei ole nakkav, kuna tegemis on armiga..
Alopeetsia - Alopecia areata
Ebaselgetel põhjustel vallanduv koldeline juuste kaotus, mis võib viia kõigi juuste kaotuseni ja ka küünte muutusteni.
Juuksesibula piirkonnas tekib põletik, mis viib juuksekarva väljalanguseni. Peanahale tekivad teravalt piirdunud juusteta laigud, mis enesetundes muutusi ei põhjusta Tavaliselt on laiguline juuste väljalangemine pöörduv, kuid võib ka korduda
RAVI/SOOVITUS
Koldesisesed steroidsüstid, paiksed ravimid, immuunravi, suukaudsed hormoonid, PUVA ravi (valguseravi).
KAS ON NAKKAV?
Alopeetsia ei ole nakkav, kuid võib tihedamini esineda peredes , kus on olnud haigust (geneetiline eelsoodumus)
Küüneseen
Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega.
Küüneseene tekitajad:

• dermatofüüdid enamus juhtudel (Trichophyton rubrum, Trichophyton interdigitale, Trichophyton mentagrophytes)
  
• pärmseened (näit. Candida albicans)
  
• hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis)
  

VORMID
1)vä limine küünealune seeninfektsioon
2)pindmine valge seeninfektsioon
3)proksimaalne küünealune seeninfektsioon
4)pärmseentest põ hjustatud küüneseen
RAVI/SOOVITUS
paiksed-, suukaudsed seenevastased ravimid, küünte kirurgiline eemaldamine.
küüneseene puhul on tavaliselt vajalik suukaudne ravi, v.a.juhtudel, kui kahjustatud on vaid väike osa küü nest . Sõrmeküüned alluvad ravile kiiremini ja efektiivsemalt kui varbaküüned. Alati on oluline jalaseene ravi, kuna see on potentsiaalne küüneseene infektsiooni allikas.
KAS ON NAKKAV?
kuna seda haigust tekitavad bakterid on küüneseen nakkav soojas ja niiskes kliimas ( saun ), ühiskasutatavates ruumides jne.
Karbunkel
Karbunkuliks ehk verikoeranaelaks nimetatakse mitmest furunkulist moodustunud põletikukollet. Karbunkel esineb tihti kuklapiirkonnas kaelal . Haigusilmingutest esinevad palavik ning valulikkus põletiku kohas. Karbunkeli puhul on põletikust haaratud suurem nahapiirkond, on näha mitmeid mädakoldeid ja sageli esineb ka palavik.
RAVI/SOOVITUS
Haigust on mõningal määral võimalik ennetada hea hügieeniga.
Karbunkuli tekkimisel ei tohi seda ise pigistama ega avama hakata, see halvendab haiguse kulgu ja soodustab levimist. Karbunkulile võib asetada sideme, mis soodustab mäda tekkimist ja väljumist. Kui mäda on väljunud, siis tuleb sidemeid korralikult vahetada ja ümbritsevat nahka puhastada ning pärast korralikult käsi pesta, et hoida ära põletiku levimist.
KAS ON NAKKAV?
Karbunkel ei ole nakkav.
Hüperhidroos - liighigistamine
higistamine tugevamal määral, kui vajalik keha normaalseks soojaregulatsiooniks. Probleem algab tavaliselt lapse –või noorukieas, esinedes sagedamini peopesadel, taldadel või kaenla all. Diffuussele ehk üle keha higistamisele on iseloomulikum hilisem algus ja konkreetne põhjus.
Liighigistamist võivad tekitada:
- kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk)
- ainevahetusehäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, menopaus , podagra jt)
- neuroloogilised haigused
- palavikuga kulgevad haigused
- tuberkuloos (öine higistamine)
- psühhiaatrilised häired (paanikahood või rahutus )
- ravimid (nt propranolool, füsostigmiin, pilokarpiin, tritsüklilised antidepressandid, venlafaksiin, türoksiin); aspiriin või atseetamiofeen suures doosis; morfiin
- krooniline alkoholism
- teatud toidud ja joogid - vürtsikad ja tugevalt lõhnavad toidud (nt küüslauk ja sibul) ning kuumad joogid; joogid, mis sisaldavad kofeiini ja alkoholi
RAVI/SOOVITUS
Võimalusel tuleb ravida higistamise põhjuseid, samuti potentsiaalseid tüsistusi, nagu
bakteriaalseid ja seeninfektsioone. Liighigistamise ravivariandid ulatuvad antiperspirantidest kirurgiliste protseduurideni.
KAS ON NAKKAV?
Kuna tegemist on higistamisega, ning kahjulikke aineid (seened, bakterid) kehast ei välju , siis see ei ole nakkav.
Skleroderma - Kõvanahksus
kõvanahksus on sidekoehaigus, mille esimeseks ja nähtavaks tunnuseks on naha kõvastumine. Tegemist on sümptomite kogumiga, mis on seotud sidekoe liigkasvuga nahas koos sellega kaasneva sidekoe kootumisega. Haigus algab Raynaud’ sündroomiga, mis seisneb käte ja jalgade külmatundes ning värvimuutuses külmaga ja/või stressi korral.
Haiguse põhjus pole täpselt teada. Vallandavad tegurid võivad olla külmetamine, trauma , põletikud (nt angiin ), endokriinsed häired (nt kilpnäärme alatalitlus ).
RAVI/SOOVITUS
Sklerodermia on krooniline haigus, mille korral tavalised vereanalüüsid võivad olla oluliste muutusteta. Ravis on oluline haiguse vallandamist soodustavate tegurite kõrvaldamine ning kaasuvate haiguste väljaravimine. Sklerodermia kolderavi on suunatud naharakkude ainevahetuse parandamisele, vältimaks armilise atroofia (kõhetumise) ning kontraktuuride (kootumiste) teket. Ulatusliku nahakahjustuse korral määratakse haigele glükokortikoidravi. Paikselt kasutatakse suhteliselt tugevatoimelisi teise põlvkonna glükokortkoidsalve ja -kreeme. Sõrmede liikumise säilitamiseks on olulised käte võimlemisharjutused.
KAS ON NAKKAV?
Kuna tegemist on kroonilise haigusega, siis skleroderma ei ole nakkav.
Ihtüoos - Kalasoomustõbi
Ihtü oosi puhul on nahasarvkihi rakkude uuenemine kiirenenud või nende irdumine aeglustunud. Haigus on eluaegne.
VORMID
(sagedasemad) vulgaarne-, x-liiteline- ja lamellaarne ihtüoos.
( harvemad ) hystrix-, villiline ihtüoos, kaasasündinud ihtüoosi sarnane naha punetus ja herleguin-beebi
RAVI/SOOVITUS
Ihtüoosihaige naha seisundit on võ imalik ravimite ja regulaarse nahahooldusega parandada, kuid täielikku tervistumist ei saavutata.
KAS ON NAKKAV?
Kuna tegemist on päriliku haigusega, seega ei ole ihtüoos nakkav.
Juuste väljalangemine - Alopecia
juuste väljalangus võib olla osaline või täielik. Inimese peas on tavaliselt umbes
100000 juuksekarva ning normaalselt langeb igal päeval välja umbes 100 juuksekarva. Juuste väljalangemine on liigne, kui päevas langeb välja rohkem kui 100 karva. Kiilaspäisus on pärilik.
Sageli on kiilaspäisuse tekkes oluline geneetiline tegur ehk pärilikkus, kuid ka Mehe tüüpi juuksetus, Pärilik hiilaspäisus, Hormonaalsed häired (hüpertüreoos), Rasedus ja sünnitus, Emotsionaalne või füüsiline stress, Šampoonid, Psoriaas, Seborroiline dermatiit, vitamiin A liig, Kemoterapeutikumid, Kiirituskahjustused, Seenhaigused
RAVI/ENNETAMINE
Päriliku kiilaspaisuse ravis on saadud häid tulemusi ravimist Propecia, mille kirjutab teile
raviarst. Seenhaiguse korral tuleb kasutada seentevastaseid ravimeid.
KAS ON NAKKAV?
alopeetsia ei ole nakkav.
Küünehaigused - Psoriasis vulgaris, Dermatoophytia pedum
Küüntel esineb erinevaid arenguhäireid, mis muudavad küünte vormi. Mitmed välised tegurid mõjutavad nende kasvu ja seisundit, ka mitmesugused haigused väljenduvad küündeformatsioonidena.
VORMID
küünte seenhaigused (Candida seen ), küünte prsoriaas,
RAVI/SOOVITUS
seenhaiguse korral suukaudne-, paikne- ja laki ravi,
Effektiivsed ravimid küünte psoriaasi raviks puuduvad. Küüned võivad iseeneslikult paraneda. Kuigi küünte psoriaas on healoomuline protsess, võib see inimesele ebamugavust ja psühholoogilist häiritust põhjustada. Küünte raviks on kasutatud mitmeid ravimeid, kuid vaatamata sellele võib ravi ebaõnnestuda. Ravi on iga patsiendi puhul individuaalne, sõltudes kahjustuse kohast jaraskusest.
KAS ON NAKKAV?
seenhaigused on nakkavad, kuna paljunevad niisketes ja soojades kohtades (saun, ühiskasutatavad ruumid jne), Küünte psoriaas ei ole nakkav, kuna tegemis on healoomulise protsessiga.
Nõgestõbi - Urticaria
Nõgestõbi ehk urticaria on allergia teatud vorm, mis annab endast märku teatud iseloomulike nahailmingutena. Tüüpiline on, et haigus ka pärast täielikku paranemist ikka ja jälle uuesti puhkeb.
Mitte alati ei ole võimalik kindlaks teha, milline faktor nõgestõve vallandas. Sageli on nendeks putukapisted või nõgesed - sellest ka nimetus" nõgestõbi". Ka antibiootikumid (penicillin) võivad korduval manustamisel nõgestõve esile kutsuda. Mõnikord on ärritajateks hormonaalhä ired või teatud toiduained. Isegi füüsikaline ä rritus , nagu soojus , külm või surve, võivad organismis erinevaid reaktsioone esile kutsuda. Ka toiduained, infektsioonid, sissehingatavad allergeenid, insektallergeenid, sisehaigused, psühhogeensed tegurid, füüsikalised faktorid võivad esile kutsuda urtikaariat.
RAVI/SOOVITUS
Akuutseid hoogusid võib ravida antihistamiinide (AH) või kortisooni abil.
Ära võta ravimeid ( eriti aspiriin ja kodeiin), mida arst on soovitanud vältida. Paratsetamool ja uued Cox II inhibiitorid on ü ldjuhul ohutud .Väldi happerohkeid puuvilju, köögivilju.Väldi histidiinirikkaid toiduaineid – tomatit, hallitusjuuste, loomaliha , seamaksa, lõhet, tuunikala, konserveeritud liha –ja kalatooteid,hapukapsaid. Väldi toiduaineid, mis võivad organismis histamiini vabastada – aedmaasikad , kakao, munavalge. Väldi säilitus- ja värvainetega toiduaineid, kondiitritooteid (eriti E102, benzoaadid E210-220) Väldi alkohoolseid jooke. Väldi higistamist ja tihedaid riideid . Jahuta turselisi sügelevaid kuplasid külma mä hisega , jääga või jahutatavate loksutustega. ( NB! mitte külmaurtikaaria puhul) Vältige võimalusel füüsikalist urtikaariat esilekutsuvaid faktoreid, nagu külm, kuum, rõhk, vibratsioon , higistamine, füüsiline koormus, mehhaaniline trauma jt Abi võite saada antihistamiinikumi võtmisest 1 tund enne potentsiaalset löövet esilekutsuvat tegevust ( näit. dušš, ujumine, sportimine jt. ).
KAS ON NAKKAV?
Kuna tegemist on allergia vormiga , siis nõgestõbi ei ole nakkav.
Vitiliigo (laikpigmeditus) - Vitiligo
Melanotsüütrakud ei tooda enam melaniini ehk pigmenti, nahale ilmuvad ebaregulaarse kujuga heledad või täiesti valged laigud. Ka karvad vitiliigo piirkonnas muutuvad valgeks.
Vitiliigo põhjus on teadmata, kuid arvatavalt on põhjuseks oksüdatiivne stress, autoimmuunsed, geneetilised ning viiruslikud tegurid.
RAVI/SOOVITUS
Ravivõimalused jaotatakse mitmesse kategooriasse: loomulik ja kunstlik fototeraapia, farmatseutiline, naha katmine ja lisaravimite kasutamine. Nahavähi suurenenud ohu tõttu kasutatakse fototeraapiat vaid juhul, kui primaarsed ravivõimalused osutuvad ebaefektiivseks.
KAS ON NAKKAV?
vitiligo ei ole nakkav, sest et tegu on pigmendihäiretega.
Kõõm
Kõõm on tuttav probleem paljudele inimestele. Liigse hulga surnud naharakkude irdumine põhjustab peanaha sügelemist ja valget või hallikat ketendust juustega kaetud peanahal. Õnneks ei ole haigus nakkav, kuid ta võib olla üpris püsiva iseloomuga .
Kõõma tekkes on süüdistatud nii kuiva kui rasust nahka, pea pesemist liiga sageli või liiga harva, stressi, kehva toitumist jm. Kuigi mõned neist faktoreist võivad soodustada peanaha ketendust, peetakse nii kõõma kui seborroilise nahapõletiku tõenäoliseks põhjuseks pärmseent Malassezia furfur. Seen kuulub normaalse naha mikrofloora hulka ja enamasti probleeme ei põhjusta.
RAVI/SOOVITUS
Kõõma on võimalik edukalt kontrolli all hoida, kuid kahjuks mitte välja ravida. Kergetel juhtudel piisab vaid igapäevasest pea pesemisest, mis vähendab naha rasusust ja ketendust.
kõõmavastased šampoonid, kooriva toimega ained, stressi vähendamine, tervislik toitumine, liikumine, päikese võtmine, juuste mitte föönitamine
KAS ON NAKKAV?
Kööm ei ole nakkav haigus.
Hirsutism - Liigne karvakasv naistel
Kergekujuline hirsutism on võrdlemisi levinud nähtus.
Selle põhjuseks on tavaliselt ülemäärane androgeenide ehk meessuguhormoonide tootmine naise organismis.
RAVI/SOOVITUS
kombineeritud rasestumisvastased tabletid, kehakaalu langetamine, laserravi.
KAS ON NAKKAV?
Hirsutism on liigne karvakasv, mis ei ole nakkav.
Tuulerõuged - Varicella
Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves.
Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka – Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede – monotsüütide – sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet.
RAVI/SOOVITUS
Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha infektsioon ehk põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni. Samuti siis, kui kaasuvad teised haigused nagu kopsupõletik, tserebelliit või väga harva esinev entsefaliit ehk ajupõletik.
Palaviku alandamiseks kasutatakse tavalisi palavikualandajaid nagu paratsetamool või ibuprofeen.
Sügeluse vähendamiseks kasutatakse antihistamiinikume ehk allergiaravimeid, näiteks tavegüül, dimedrool.
Lööbe infitseerumise korral on vajalik antibiootikumravi, sest põletikku põhjustavad bakterid.
Teisiti ravitakse haigeid, kes oma kroonilise haiguse - immuunpuudulikkus, leukeemia – tõttu põevad tuulerõugeid väga raskelt. Nemad saavad raviks spetsiaalset viirusevastast ravimit – atsükloviiri. Atsükloviiri saavad ka rasedad ja vastsündinud.
KAS ON NAKKAV?
Tuulerõuged on väga nakkav haigus.
MIS VAHE ON HERSUTISMIL JA VIRULISMIL?
Hirsutismi all mõistetakse naisel esinevat liigset karvakasvu.
Virilismiks nimetatakse hääle madaldumist, kõdisti suurenemist ning mehele iseloomulikku kehaehitust.
Peaseen -
Peaseen on dermatofüütidest põhjustatud infektsioon, mille käigus seeneelemendid tungivad juuksekarva. Haigus on sagedasem 3-7 a. lastel.
Tekitajateks võivad peamiselt olla Trichophyton`i ja Microsporum`i perekonna seened. Eestis on rohkem levinud kassidelt või koertelt pärinev Microsporum canis . Trichophyton seened saadakse kontakti teel teiselt inimeselt.
RAVI/SOOVITUS
Peaseene korral ei piisa tavaliselt ainult paiksetest vahenditest, kuna need ei suuda tungida efektiivselt juuksetüvesse, kus valdavalt asuvad haigustekitajad. Eduka ravi aluseks on suukaudsed ravimid.
KAS ON NAKKAV?
Kuna tegemis on seenega, siis on see nakkushaigus .
Miilium
Miilium on miniatuurne marrasnaha tsüst, mis sisaldab keratiini, peamist naharakkude koostisainet. Selle diameeter on 1 - 2 mm. Tsüst paikneb tavaliselt laugudel, otsmikul ja põskedel. Enamasti on neid hulgaliselt.
Tsüst tekib tervele kohale tavaliselt traumade foonil (päikesepõletus, dermaabrasioon).
RAVI/SOOVITUS
saab eemaldada kosmeetiku juures
KAS ON NAKKAV?
Miilium on rasukogu, seega see ei ole nakkav.
MIS VAHE ON TEDRETÄHTEDEL JA LENTIIGOL?
Tedretähed tekivad päriliku eelsoodumusega ja eelkõige heleda nahaga ja/või blondide või punaste juustega inimestel. Suvel, UV-kiirte toimel tulevad tedretähed esile ning talvel taandarenevad spontaanselt.
Tedretähed on eelkõige kosmeetiline probleem, mistõttu ravi ei ole vajalik. Siiski, kuna kalduvus tedretähtede tekkele kipub olema seotud kalduvusega nahavähi tekkele, on väga oluline korralik päiksekaitse . Päikese eest kaitsmine aitab vähendada ka tedretähtede ilmnemist .
Lentiigod ehk läätslaigud on väikesed, teravalt piirdunud hele –kuni tumepruunid, lamedad või mõnikord nahast veidi kõrgemad laigukesed . Erinevalt pigmentneevustest ei moodusta siin pigmendirakud pesasid .
Hemangioom
emangioomid on healoomulised naha veresoonte seinast lähtuvad moodustised. Neid võib nimetada ka angioomideks.
Väga oluline on suurenevate ja suuremõõtmeliste, pea-, kaelapiirkonnas asuvate hemangioomide jälgimine perearsti või nahaarst poolt, vajadusel ka pildistamine hemangioomi arengu jälgimiseks.
VORMID
kapillaarne ja kavernoosne hemangioom
RAVI/SOOVITUS
süsteemsed steroidharmoonid, Hemangioomisisesed kortikosteroidsüstid, Paiksed kortikosteroidid, Interferoon alfa, Krüoteraapia (külmutamine), Diatermokoagulatsioon, Kirurgiline eemaldamine, laserravi, impulssvalgusravi
KAS ON NAKKAV?
Hemanginoom ei ole nakkav
Mädakolle - Abscessus
Mädakoldeks nim. koes või elundis olevat mädakogumit. Mädakolle tekib tavaliselt bakteritest tingitud põletiku tagajärjel.
Mädakolle võib kujuneda erinevatesse kohtadesse : naha alla, rinnanäärmesse, kõhukoopasse, maksa, kopsu, ajju.
Mädakollet põhjustavad sageli bakterid ( stafülokokk, streptokokk ja soolekepikesed), aga ka seened ja algloomad.
Tüüpilised vaevused on palavik ja valu, nahaalune mädakolle põhjustab naha punetust ja turset.
RAVI/SOOVITUS
Kirurgiliselt eemaldatav.
Ise mäda välja pigistada ei tohi. Sel juhul võib nakkus levida ning veenide kaudu liikuda silmakoopasse ja jõuda isegi ajukelmetele (tuleb väga harva ette).
KAS ON NAKKAV?
Mädakolle ei ole nakkav.
Erüteem - Erythema
Erüteem on punetusest tingitud kapillaaride ülekoormusest nahas.
See võib olla põhjustatud infektsiooni, massaaži, elektri ravi, akne ravi,allergia, kasutamise või päikesekiirguse (päikesepõletus), ja vahatamine ja karvade kitkumisest, need kõik võivad põhjustada kapillaaride laienemise, tulemuseks on punetus. Erüteem on sage kõrvaltoime kiiritusravi patsientidel, kus on kokkupuude ioniseeriva kiirgusega.
Enamasti esineb säärtel. Õrnad punased sõlmekesed siledal ja läikival nahal, läbimõõt on 1-5 cm. Hiljem võivad sõlmed kokku valguda ja kogu jalg võib tursuda ning nahk muutub kõvaks. Sõlmed muutuvad sinakaspunaseks,pruuniks,kollakaks ja lõpus roheliseks. Kaovad u 2-6 nädalaga.
RAVI/SOOVITUS
Erüteem on hästi ravitav. Raviks sobib kompress, jalgade ülespidi hoidmine ja vajadusel põletikuvastased ravimid.
KAS ON NAKKAV?
Kuna haigus ei ole nakkav, võin klienti teenindada. Saan talle soovitadad puhkamist ja kompressi. Soovitan tal pöörduda kindlasti ka arsti juurde.
Kontaktdermatiit - Dermatitis contacta
Kontaktdermatiit (KD) on välistest teguritest põhjustatud nahapõletik, mis tekib ärritava või sensibiliseeriva (allergiat tekitava) aine sattumisel nahale. Vastavalt eristatakse kas lihtsat või allergilist kontaktdermatiiti.
Ärritajad on tavaliselt keemilised ained, mis nahaga kokkupuute järgselt on võimelised kahjustama nahka ja põhjustama lihtsat kontaktdermatiiti.
(RAVI)
paiksed hormoonid
baaskreemid
paiksed või suukaudsed antibiootikumid kaasuva infektsiooni korral
valgusravi
suukaudsed steroidid (tavaliselt vaid rasketel juhtudel ja lühikeste kuuridena)
Azathioprine, cyclosporin või teised immuunsuppressiivsed vahendid (rasketel, steroidresistentsetel juhtudel)
(SOOVITUS)
kasutage kindlat pesuvahendit ja lahjendage seda ettenähtud kangusele
kasutage “ märga tööd” tehes kummikindaid koos puuvillakinnastega
kuiva töö juures pole kindad vajalikud
hoiduge mittevajalikust kätepesust
võimalusel vältige sõrmuste, kella, käevõrude kandmist
kreemitage regulaarselt nahka
KAS ON NAKKAV?
kontaktdermatiit ei ole nakkav, kuna tegemist on väliste ärritajatega.
RESISTENTNE - vastpanuvõimeline
Punetised
Punetised on äge punetiseviiruse põhjustatud lööbeline nakkushaigus, mida põevad peamiselt lapsed. Nakkuse ülekanne toimub haigelt tervele piisknakkuse teel. Haigusele on iseloomulik lümfisõlmede suurenemine kuklal ja kaelal. Võib esineda liigesevalu, eriti noortel naistel.
Ennetamiseks vaktsineeritakse lapsi nõrgestatud elusvaktsiiniga 12. elukuul, revaktsineeritakse 13. eluaastal . Kui fertiilses eas naisel puudub immuunsus punetiste suhtes, on soovitatav lasta end vaktsineerida . Pärast vaktsineerimist ei tohi kolme kuu jooksul rasestuda, sest viirus läbib platsentat .
aigustekitaja on Rubella viirus mis levib piisknakkusena nakatunud inimeselt. Viirus eelistab eriti seonduda lootekudedega, põhjustades loote väärarendeid juhul, kui haigestutakse raseduse ajal.
RAVI/SOOVITUS
tavalise haigusekulu jooksul ravi ei vaja.
KAS ON NAKKAV?
Tegemist on piisknakkusliku haigusega,seega see on nakkav.