Herpes ja Haigused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

docx

Nahahaigused

(erütromütsiin, fusidiinhape); Naha kuivuse ja sügelemise korral kasutatakse regulaarselt, ka siis, kui haigusilmingud ei ole väljendunud, pehmendavaid kreeme, eriti asteatootilise ekseemi korral. Ägeda põletiku korral peab raviga olema ettevaatlik: mida ägedam on protsess, seda leebem peab olema ravi. KAS NAKKAB? ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega ­ olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav. Ohatis - Herpes Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus.

Iluteenindus

22

docx

Nahahaigused

Atoopiline dermatiit on kõige tüüpilisem ekseem, kuid tavaliselt vaadeldakse seda haigust teistest ekseemivormidest eraldi, kuna ta on palju mitmekesisem kui nn tavaline ekseem. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Joonis 2. Sageli esinev nahahaigus ­ ekseem 2.1 Ekseemi ravimeetodid Dermatiit ja ekseem on näiliselt sarnased haigused, seega on ka nende tervendamiseks kasutatud samasid looduslikke ravimisviise: · Valage 1 spl takja- ja 1 spl võilillejuurtele 600 ml külma keedetud vett, laske öö läbi seista, keetke hommikul 10 minutit ja jooge 3 korda päevas 100 ml. · Rasunäärmete talitluse häirest tuleneva seborröa korral tuleks panna kahjustatud nahale ööseks apelsinikoori. · Peanaha kuiva ekseemi ja juuste väljalangemise korral on soovitatud hõõruda kord

Anatoomia

26

odt

Nahahaiguste õpimapp

mis mõne aja pärast haavanduvad ja põhjustavad tugevat valu, paranevad aga aeglaselt. Haigus avaldub tavaliselt stressi vm. tegurite toimel üha uuesti ja uuesti, kuigi kergemal kujul kui esimene kord. Viirus siseneb suguelundite limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade ( mikroskoopiline trauma on tavaline suguühtel) , kus paljuneb ja levib ümbritsetevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Eristatakse Herpes Simplex 1 (HSV-1) ja Herpes Simplex 2 (HSV-2) viiruse tüüpi. HSV-1 esineb sagedamini suu ja huule limaskestadel, mida tuntakse rahvakeeli ka kui ohatist, HSV-2 paikneb enamasti suguelundite piirkonnas. Kaasaaja seksuaalsete tavade eripära tõttu esineb üha sagedamini HSV 1 ka suguelunditel. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel

Meditsiin

24

doc

PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD

sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine, paljunemine, hiaguse teke, levik; madala riski HPV-de poolt põhjustatud healoomulised kasvajad - soolatüükad ja kondüloomid ning sellised onkogeensed HPV haigused nagu nahavähk ja emakakaelavähk. Iga haiguse puhul on inimese jaoks oluline teada, kuidas sellest hoiduda ja millised võimalused on raviks, kui ollakse juba haigestunud.  4 1. PAPILLOOMIVIIRUS Papilloomiviirused on väikesed DNA viirused, mis nakatavad epiteelirakke. Inimese papilloomiviirusi ehk HPV-sid teatakse üle saja tüübi. Üle poole neist tekitavad healoomulisi

Bioloogia

54

docx

DNA viirused

Vaktsiin on, kuid ei kaitse iga vormi eest. Nakatumine: toimub peamiselt aerogeenselt. Viirust levitatakse enamasti 7-10 päeva pärast kliiniliste sümptomite ilmumist. Levib ka nõredega ja aborteerunud loodetega. Esmalt nakatab epiteelkudesi ning esimene replikatsioon on lümfikudedes, millest levib edasi vireemiaga. Inkubatsiooni periood on umbes 24 tundi kuni 6 päeva. Võib jääda latentselt organismi ning stressiga reaktiveeruda. Kliiniline pilt: respiratoor haigused rinopneumoonia, trahheabronhiit, rinofarüngiit. Sageli tekib sekundaarne bakteriaalne infektsioon, sest viirus vähendab makrofaagide funktsiooni. Võib areneda ka müeloentsefaliit (ei suuda püsti seista, istuvad nagu koerad, saba ja tagakeha halvatus), uriinipidamatus, spontaanne väljaheide, hemorraagilised haavandid seljanärvis. Palavik 38.9-41.7°C, nohu, köha, isutus, depressioon, konjunktiviit. Neutrofiilide ja lümfotsüütide arvu suurenemine

Nakkushaigused

18

doc

Patoloogia

Remissioonide ja retsidiivide vaheldumine on iseloomilik kroonilise kuluga haigustele, eriti vaimuhaigustele. Retsidiivide tekkes on oluline osa organismi üldseisundil. Selle halvenemine soodustab retsidiivide teket. Retsidiivide teke on sõltuvuses ka sesoonsetest muutustest, st. aastaaegadest ja nad ilmnevad enam hilissügisel ja kevadel. Komplikatsioonid ehk tüsistused on põhihaigusele lisanduvad uued haigused või haigustunnused. Need võivad tekkida haiguse igas staadiumis. Vahet tuleks teha kahe erineva mõiste – patoloogilise protsessi ja patoloogilise seisundi vahel. Patoloogiline protsess on haiguslike ehk patoloogiliste nähtude kogum, mida iseloomustab muutlikkus, kulu suhteliselt kiire liikuvus. Haiguslikud muutused ning kaitse- ja kohanemismehhanismid arenevad koos. Siia kuuluvad põletikud, palavik, kasvajad, düstroofilised muutused .

Patoloogia

39

docx

Mikrobioloogia

CGD, Job sündroom, SCID (severe congenital immunodeficiency) Vanus - elanikkonna vanuse kasvades vastuvõtlikus nakkustele suureneb Elukeskkond (arengu vs arenenud riigid, TBC, malaaria) Veel mõned mõisted Tõelised patogeenid 1.Ei kuulu normaalse mikrofloora hulka (Shigella spp., Vibrio cholera) 2.Sageli tüüpiline kliiniline pilt Oportunistlikud e. tinglikud patogeenid 1.Immunokompetentse inimese normaalne mikrofloora 2.Näiteks AIDS-le omased haigused 3.Sageli puudub tüüpiline kliiniline pilt Keskkonnatekkeline (kommuunitekkene) infektsioon ­ väljapool haiglat. Hospitaalinfektsioon ehk haiglasisene nakkus - tervishoiu asutusega seotud infektsioon Hospitaalinfektsioon ehk nosokomiaalne infektsioon ehk tervishoiu asutusega seotud infektsioon Uus infektsioonhaigus, mis tekib 48t pärast hospitaliseerimist või tervishoiu asutuse külastamist. Erandid operatsioonid ja proteesid

Mikrobioloogia

58

pdf

Viirused

antigeenide esitlemist. Haigused. Respiratoorsed sümptomid: • Palavikuga ülemiste hingamisteede haigus imikutel, väikelastel. Farüngiit üksi alla kolmestel, strepisarnane. • Farüngokonjunktivaalne palavik – lastel ja täiskasvanutel. Puhangutena. • Äge respiratoorne haigus – sõjaväkke värvatutel • Läkaköha-laadne sündroom – imikud, väikelapsed • Pneumoonia – imikud, väikelapsed, nekrutid, immuunkompromiteeritud Teised haigused: • Äge hemorraagiline tsüstiit – lapsed, luuüditransplantaadi saanud • Epideemiline keratokonjunktiviit – kõigis vanustes; neerusiirdamine • Gastroenteriit – imikud, väikelapsed • Hepatiit – maksasiirdamine ja teised immuunkompromiteeritud • Meningoentsefaliit – lapsed, immuunkompromiteeritud Diagnostika. Kliinilistes materjalides ja koekultuurides viiruse määramiseks, tüpeerimiseks, grupeerimiseks immuunmeetodid (fluorestsents, ELISA), PCR ja DNA sondid

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)