Eesti Esimene
Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Eveli Otterklau
DIABEET Referaat
SISUKORD4.4.1 Diabeetiku jalgade
hooldus 11
SISSEJUHATUSSageli
põhjustavad valed harjumused ning nende koosmõju mitmesuguseid
haiguse tundemärke: madalat energiat, väsimust, kehva seedimist,
ülekaalu, uimast olekut ning valu.
Diabeet
ehk
suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on
organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus
kuulub tööstuslike lääne-maade kõige tavalisemate hulka ning
seda esineb 1,5 – 3 protsenti elanikkonnast. Diabeeti esineb pigem
vanematel inimestel kui noortel.
Minu
töö eesmärk on uurida välja, millised on diabeedi tüübid,
kellel esineb ning millised on tüsistused selle haiguse halva
ravimise tõttu. Samuti selgitan miks peab diabeetiku jalgade hooldus
olema hoolikas ja veretu.
Oma
töö kirjutamiseks sain palju kasulikku teavet
Medicina raamatust „
Tervise käsi-raamat“. Kasutasin ka interneti abi, kust sain teada
diabeetikute tähelepaneliku jalgadehoolduse
vajalikkusest ning kust
nägin ka pilte diabeetilisest
jalast .
1.
DIABEET JA SELLE TÜÜBIDDiabeeti
kutsutakse ka suhkurtõveks – on ainevahetushäire, mis on tingitud
kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest, insuliini toime
nõrgenemisest ja insuliini
eritumise puudulikkusest. Haiguse täielik
nimi on diabetes
mellitus . Diabetestähen-dab rohket uriinieritust ja
mellitus tähendab magus. Haigel on urineerimisvajadus ja suhkru
kogus uriinis suurenenud. See omakorda põhjustab janu ning häirinud
aine-vahetus põhjustab väsimuse. “Suhkruhaigus ehk diabeet on
krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu“ ( Dr.Halling 1994 ).
Eristatakse
kaht põhilist diabeeditüüpi: 1. tüüpi diabeeti ja 2. tüüpi
diabeeti. Lisaks põhitüüpidele eristatakse ka niinimetatud
kolmandat liiki diabeeti, seda kutsutakse teiste haiguste poolt
tekitatud diabeediks. Haigust võivad põhjustada mitmed
kõhu-näärmehaigused. Eelkõige põletikud ja kasvajad.
Kõhunäärmepõletiku
tavalisem põhjus on alkoholi liigtarvitamine.
1.1
1. tüüpi diabeetDiabeeti
kutsutakse ka noorte diabeediks. Haigus algab lapse- või noorukieas
ja omane on insuliinivaegus. See on
autoimmuunhaigus , organism ründab
iseenda rakke. Rünnakuobjektideks on kõhunäärme insuliini tootvad
rakud . Nende hävimise korral on vajalik hakata süstima insuliini,
sest hormoon on elutegevuses asendamatu. 1.tüüpi diabeeti
nimetatakse ka insuliinsõltuvaks suhkurdiabeediks ( IDDM-
insulin-dependentdiabetes mellitus ). Ligikaudu 5% diabeedihaigetest
põeb 1.tüüpi diabeeti.
1.2
2. tüüpi diabeetSelline
diabeet algab täiskasvanueas või vanaduses, kuid võib alata ka
juba noores eas – sellisel juhul on tegemist pärilike teguritega.
Haigus moodustab 85% kuni 95% diabeedijuhtudest. Insuliinresistentsus
ehk insuliini toime nõrgenemine ja insuliini häirunud eritumine
kõhunäärmest on veresuhkru kõrgenemise põhjustajateks. 2.tüüpi
diabeeti kutsutakse ka insuliinsõltumatuks diabeediks ( NIDDM- non-insulin-dependentdiabetes ), sest kõhunääre suudab veel
elutegevuseks vajalikku insuliini teatud hulgal toota. Vaatamata
sellele vajab enamik patsiente haiguse
hilisemates staadiumites
insuliini, et hoida diabeeti kontrolli all ja ennetada tüsistusi.
2.
DIABEEDI SÜMPTOMID JA DIAGNOOSEnam
kui pooled 1.tüüpi diabeeti haigestunud lastest tuuakse esimeses
staadiumis arsti vastuvõtule
kurguvalu , hingamisteede haiguste,
oksendamise, kõhuvalu või öise voodi märgamisega. Tavaliselt
esinevad ka juba varem nimetatud haigustunnused: janu, rohke
urineerimine ja väsimus. Väsimusnähud arenevad mõne päeva
jooksul, võib esineda kiiret kõhnumist.
Vere
glükoosisisaldus on tõusnud insuliinipuuduse tõttu. Uriini eritub
palju ning selle tagajärjel organism kuivab. Rasvkoest vabaneb
rasvhappeid, mis muudetakse keto-
aineteks . Ained kogunevad verre ja
erituvad uriini. Samuti valkained lagunevad. Haige
hingamine võib
muutuda raskeks, sügavaks ning teadvushägestub.
Üheks
diabeediga kaasnevaks kriisiseisundiks on hüpoglükeemia. See
tähendab, et vere glükoosisisaldus on väike. Seisund põhjustab
südame pekslemist, higistamist, näljatunnet ja värinaid.
Glükoosipuuduse läbi saab aju kergesti kannatada. Aju halva
funktsioneerimise tõttu võib esineda peavalu, ärrituvust,
segasust, nägemishäireid,
raskes seisundis ka krampe. Hüpoglükeemia
möödub kui haigele antakse suhkrut, süsivesikurikast toitu.
Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline
kooma . Seisundi ajal on häiritud
peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma
kujunemisel on kiire ravi elulise tähtsusega.
2.tüüpi
diabeedi korral on sümptomid kergemad 1.tüüpi diabeedist. Haigetel
tekib suu
kuivus ja kerge väsimus. Vähenenud glükoositaluvust saab
kindlaks teha glükoosi-koormustesti abil. 1. ja 2. tüüpi diabeeti
on üksteisest kerge eristada. Diagnoosi kindlaks tegemiseks on
võimalik teha C-
peptiidi analüüs. Peptiidi, mis on
aminohape -test
koosnev, eritub pankreasest üks
molekul iga insuliinimolekuli kohta.
Kui C-peptiidi on normaalsest vähem on tõenäoline, et tegemist
1.tüüpi diabeediga.
3.
DIABEEDI RAVIDiabeeti tuleb kontrollida: hoida oma
veresuhkur võimalikult normilähedal.
Täna-päeval ei ole veel ravimit, mis diabeedist terveks raviks,
kuid on olemas tõhus ravi, mis hoiab veresuhkrut kontrolli all.
3.1
Tervislik toitumine ja dieet Planeerides
oma toitumist on võimalik hoida oma veresuhkur kontrolli all. Kui
patsient on ülekaaluline, siis täiskasvanud patsiendi 2.tüüpi
diabeeti ravitakse esimese kolme kuu jooksul dieedi abil. Ka 1.tüüpi
diabeedi ravimise aluseks on dieet.
Täiskasvanu
toiduvajadus päevas on vähese liikumise puhul 20-25 kcal oma
ideaal-kaalu kilogrammi kohta, keskmise liikumise puhul 30-40 kcal
kehakaalu kilogrammi
kohta.
Toiduainetest peab organism kätte saama süsivesikutest 50-55
protsenti vaja-likust energiast,
rasvadest umbes 30 ja valkainetest
15-20 protsenti. Sobivad toidu-ained on aed- ja
juurviljad , kartulid,
teraviljatooted, riis ja
makaronid . Piimatoodetest eelistada
rasvavaba piima ja hapupiima. Tuleks hoiduda rasvasest lihast,
vorstidest ja juustudest. Joogid peaksid olema suhkruvabad. Vältida
tuleks
magusaid alkohoolseid
jooke ning õlu. Insuliiniga ravitava
diabeedi puhul tuleb päevane toidukogus jagada kolme põhisöögikorra
vahel. Lisaks peab olema veel kolm einet: hommikupoolikul,
õhtupoolikul ja õhtul.
3.2
TablettraviKui
dieetravi ei ole piisav, siis alustatakse tablettraviga. Esimeseks
ravimivariandiks on sulfonüüluurea. Need suurendavad insuliini
eritumist ja vähendavad seeläbi vere glükoosisisaldust.
Tavalisemad on glibenklamiid ja glipitsiid. Sulfonüüluurea mitte
toimimisel minnakse üle insuliinravile. Ülekaalulise patsiendi
ravimist võib alustada metformiiniga.
Ravim mõjub lihastes glükoosi
kasutamist kiirendavalt ja
maksas glükoosi tootmist vähendavalt.
3.3
InsuliinraviInsuliin aitab toidust suhkruid omastada ning transportida seda rakkudesse, et
toota elutegevuseks vajalikku energiat.
Insuliin
on vanim ja kõige efektiivsem diabeediravim.
Insuliinid saab jagada
kategooriatesse, nende jagamisel võetakse arvesse nii insuliini
toime algust, insuliini piiki kui ka insuliini toime kestvust.
Kiiretoimeline
insuliin – sellesse gruppi kuuluvad analooginsuliinid aspart,
lispro ja glulisiin. Nende toime algab 10-15 minutit pärast süsti,
maksimaalne toime ehk
piik tekib 30-90 minutit pärast toime algust
ning toime kestab 2-5 tundi. Insuliini süstitakse vahetult enne või
pärast sööki.
Lühitoimeline
insuliin – siia kuuluvad lühitoimelised iniminsuliinid. Toime
algab 30 minutit pärast süsti, piik tekib 2-4 tundi pärast toime
algust ja toime kestab 4-8 tundi. Süstitakse 30 minutit enne sööki.
Keskmise
toimeajaga insuliin – sellised on iniminsuliinid, NPH insuliinid,
mis on suspensioonid. Nende toime algus on umbes 1 ( 2-6 h ) tundi
pärast süsti, piik tekib 5 ( 6-12 ) tundi pärast toime algust ja
toime kestab 14-20 tundi. Süstitakse 1-2 korda päevas.
Pikatoimeline
insuliin – sellesse gruppi kuuluvad pikatoimelised
analooginsuliinid, insuliinglargiin ja detemirininsuliin. Toime algab
1 tund pärast manustamist, piik võib avalduda 10-16 tundi pärast
toime algust ja toime kestab 16,5-24 tundi. Süstitakse 1-2 korda
päevas vabalt valitud ajal päeva jooksul.
Seguinsuliin
– on kiire toimega analooginsuliin + keskmise toimega iniminsuliin.
See on valge suspensioon, milles insuliinide
vahekord on fikseeritud,
seega selle insuliini annustamine ei ole paindlik. Toime algab 10-20
minuti jooksul, piik saabub 1-4 tunni pärast toime algust ja toime
kestab kuni 24 tundi. Insuliini süstitakse 2 korda päevas vahetult
enne sööki.
3.3.1
Insuliinravi skeemid Tavaliselt
kasutatakse basaal-
boolus skeemi 1.tüüpi diabeedi puhul.
Kasutatakse pika-ja lühitoimelise insuliini
kombinatsiooni . Basaal-
boolus skeem kindlustab hea veresuhkru kontrolli. Ravi võimaldab
insuliiniannuseid vastavalt vajadusele väga kiiresti
kohandada .
2.
tüüpi diabeetikutel kasutatakse ka seguinsuliinravi skeemi, kuid
seda järjest vähem ja peamiselt vanuritel. Kasutatakse 2 korda
päevas süstitavat seguinsuliini. Need sisaldavad pika- ja
lühitoimelist insuliini kindlas vahekorras. Ravi on väga jäik ning
nõuab kindlat päevakava.
3.4
Kehaline aktiivsusFüüsiline
aktiivsus on ravimise tähtis
nurgakivi . See parandab veresuhkru
taset, suurendab glükoosi omastamist organismis, vähendab glükoosi
vabanemist maksas ja langetab insuliini taset organismis. Intensiivne
liikumine ja saavutustele pürgiv füüsiline koormus võib olla
pigem ohtlik kui kasulik. Liikumine peaks sobima päeva-rütmi,
näiteks jalgsi tööleminek, trepist käimine.
4.
DIABEEDI TÜSISTUSEDDiabeedi
hea
ravimine on tähtis, sest nii tekib vähem tüsistusi.
Nendest tähtsamad on seotud silma võrkkesta, neerude, perifeerse
närvisüsteemi ja jalgade vereringe
muutustega . Esineb ka
pärgarterite haigusi ning südamepuudulikkust.
4.1
VõrkkestamuutusedMuutusi
nimetatakse diabeetiliseksretinopaatiaks ja see põhjustab nägemise
nõrgenemist. Põhjuseks on muutused veresoontes, peamiselt väikesed
laiendid ja verevalumid. Võidakse leida ka uusi veresooni, millest
tekivad
verejooksud . Neil, kellel on haigus kaua kestnud, võib
märgata muutusi juba diabeedi diagnoosimise ajal. Retinopaatiat saab
ravida laseriga, millega takistatakse verejooksude teket.
4.2
Muutused neerudesMuutused
tekivad neerudes aeglaselt. Tähtsamateks sümptomiteks on väsimus
ja tursed.
Neerud ei suuda uriini abil organismile
kahjulikke aineid
ja liigset vedelikku väljutada. Muutusi kutsutakse ka
diabeetiliseksnefropaatiaks. Nende tunnuseks on uriinis normaalselt
leiduva
valkaine albumiini väiksemgi tõus. Seisundi varajast
staadiumi nimetatakse mikroalbuminuuriaks,
viitab neerude
kahjustusele.
Seisundit ravitakse patsiendil ka kõige väiksemal
määral tõusnud vererõhku teatud kindlat tüüpi
vererõhuravimitega ning vähendatakse valkude osakaalu toidusedelis.
Kui haigus on kestnud 15-20 aastat, tekib neerukahjustus. Hoolimata
ravist võib osa patsientidest sattuda dialüüsravile või neile
tuleb teha neerusiirdamine.
4.3
Perifeerse närvisüsteemi kahjustusedVäljaspool
pea- ja
seljaaju asuvat närvisüsteemi osa nimetatakse perifeerseks
närvi-süsteemiks. Kui diabeet on kestnud pikka aega ja kui
suhkrutasakaal ei ole korras kahjustuvad
perifeersed närvid.
Kõigepealt halveneb nahatundlikkus ja alles seejärel lihaste
talitlus. Sellist seisundit kutsutakse diabeetiliseksneuropaatiaks.
Sümptomiteks on valud ja tundlikkusehäired, naha tundlikkus on
täiesti kadunud. Raskendatud võivad olla käimine ja tasakaalu
hoidmine. Kõige enam vaevavad
patsienti autonoomse närvisüsteemi
kahjustused, nagu südame löögisageduse kõiku-mised, kõhulahtisuse
või kõhukinnisusena avalduvad soolte talitluse häired ning
pea-pööritus. Närvikahjustusi saab leevendada mitmesuguste
valuvaigistitega. Tuleks hoolitseda glükoositasakaalu eest.
4.4
Diabeetiku jaladTundlikkusehäired
ja nõrgenenud vereringe loovad patsiendil soodsad tingimused
erinevate jalavaevuste tekkeks. Seisundi teevad raskeks halvad
jalanõud,
vigastatud jalad, halb jalahügieen ning jalgade
anatoomilised omapärad. Diabeeti põdevatel inimestel on oht
närvikahjustuse ja jalgade
verevarustuse häirete tekkeks. Need
võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid
haavu jalgadel.
Diabeetikutel on suurem kalduvus põletike tekkeks ( vt joonis 1 ).
4.4.1
Diabeetiku jalgade hooldus
Jalgade
hooldus peab olema hoolikas ja veretu. Tuleks vältida
paljajalu käimist ning jalgade väikeste vigastuste tekkimist. Jalanõud
peavad olema õigesti valitud, oluline on jalgade põhihooldus ning
küünte hooldus. Ei tohiks lasta tekkida konnasilmadel ja
sarvestunud kohtadel. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka väiksemaile
haavandile tuleks tähelepanu pöörata, sest sellest võib areneda
põletik. Igasuguseid põletikke tuleks ravida hoolikalt, sest pikale
veninud põletik on peamine alajäsemete amputeeri-
mise põhjus.
Amputatsiooniohtu saab vähendada jalgu õigesti ravides ja
hooldades. Nende pidev kontrollimine, sobiva suurusega sukkade
kandmine, hea pediküür, naha kreemitamine, võimlemine on tähtis
meie jalgade tervishoiuks. Ka liikudes tuleks olla ettevaatlik, sest
diabeetikute
luud kipuvad kergemini hõrenema. Iga
trauma tekitab
luude iseeneslikke murde ja jalakuju moondumist.
Joonis
1. Sügavad
haavandid jalal
KOKKUVÕTEDiabeet
ehk suhkruhaigus jaguneb kahte tüüpi, mis oma
olemuselt on kaks
täiesti erinevat haigust. Esineb 1.tüüpi diabeeti ehk
insuliinsõltuv ehk noorukite diabeeti ning 2.tüüpi diabeeti ehk
vanemate inimeste / täiskasvanute ehk insuliinsõltumatu diabeet.
Edukas
suhkruhaiguse vastu võitlemine on selle õigeaegne avastamine.
Haigus on küll eluaegne, kuid ebaõige või
hilinenud ravi korral
võivad tekkida tõsised tüsistused südames, veresoontes, neerudes,
silmades ja teistes
organites .
Diabeetik
peaks oma
jalgadele tähelepanu pöörama, nende seisundit
hindama .
Iga väiksemgi haavand nõuab hoolikat suhtumist, sest põletikud
tekivad kergesti ning selle ravimatus võib viia jala
amputeerimiseni.
Diabeet
on kui elustiil, mis võib tähendada kindlaid söögiaegu ja
hoolikat ravi. Nagu iga teinegi haigus nõuab see hoolikust ning
õpetab endale tähelepanu pöörama.
KASUTATUD
ALLIKADKirjandus - PALO , J. Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina, 2005.
VeebiviitedTallinn 2011
Kõik kommentaarid