Diabeet ehk suhkruhaigus (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Eveli Otterklau
DIABEET
Referaat
SISUKORD
4.4.1 Diabeetiku jalgade hooldus 11

SISSEJUHATUS
Sageli põhjustavad valed harjumused ning nende koosmõju mitmesuguseid haiguse tundemärke: madalat energiat, väsimust, kehva seedimist, ülekaalu, uimast olekut ning valu.
Diabeet ehk suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus kuulub tööstuslike lääne-maade kõige tavalisemate hulka ning seda esineb 1,5 – 3 protsenti elanikkonnast. Diabeeti esineb pigem vanematel inimestel kui noortel.
Minu töö eesmärk on uurida välja, millised on diabeedi tüübid, kellel esineb ning millised on tüsistused selle haiguse halva ravimise tõttu. Samuti selgitan miks peab diabeetiku jalgade hooldus olema hoolikas ja veretu.
Oma töö kirjutamiseks sain palju kasulikku teavet Medicina raamatust „ Tervise käsi-raamat“. Kasutasin ka interneti abi, kust sain teada diabeetikute tähelepaneliku jalgadehoolduse vajalikkusest ning kust nägin ka pilte diabeetilisest jalast .
1. DIABEET JA SELLE TÜÜBID
Diabeeti kutsutakse ka suhkurtõveks – on ainevahetushäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest, insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Haiguse täielik nimi on diabetes mellitus . Diabetestähen-dab rohket uriinieritust ja mellitus tähendab magus. Haigel on urineerimisvajadus ja suhkru kogus uriinis suurenenud. See omakorda põhjustab janu ning häirinud aine-vahetus põhjustab väsimuse. “Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu“ ( Dr.Halling 1994 ).
Eristatakse kaht põhilist diabeeditüüpi: 1. tüüpi diabeeti ja 2. tüüpi diabeeti. Lisaks põhitüüpidele eristatakse ka niinimetatud kolmandat liiki diabeeti, seda kutsutakse teiste haiguste poolt tekitatud diabeediks. Haigust võivad põhjustada mitmed kõhu-näärmehaigused. Eelkõige põletikud ja kasvajad. Kõhunäärmepõletiku tavalisem põhjus on alkoholi liigtarvitamine.
1.1 1. tüüpi diabeet
Diabeeti kutsutakse ka noorte diabeediks. Haigus algab lapse- või noorukieas ja omane on insuliinivaegus. See on autoimmuunhaigus , organism ründab iseenda rakke. Rünnakuobjektideks on kõhunäärme insuliini tootvad rakud . Nende hävimise korral on vajalik hakata süstima insuliini, sest hormoon on elutegevuses asendamatu. 1.tüüpi diabeeti nimetatakse ka insuliinsõltuvaks suhkurdiabeediks ( IDDM- insulin-dependentdiabetes mellitus ). Ligikaudu 5% diabeedihaigetest põeb 1.tüüpi diabeeti.
1.2 2. tüüpi diabeet
Selline diabeet algab täiskasvanueas või vanaduses, kuid võib alata ka juba noores eas – sellisel juhul on tegemist pärilike teguritega. Haigus moodustab 85% kuni 95% diabeedijuhtudest. Insuliinresistentsus ehk insuliini toime nõrgenemine ja insuliini häirunud eritumine kõhunäärmest on veresuhkru kõrgenemise põhjustajateks. 2.tüüpi diabeeti kutsutakse ka insuliinsõltumatuks diabeediks ( NIDDM- non-insulin-dependentdiabetes ), sest kõhunääre suudab veel elutegevuseks vajalikku insuliini teatud hulgal toota. Vaatamata sellele vajab enamik patsiente haiguse hilisemates staadiumites insuliini, et hoida diabeeti kontrolli all ja ennetada tüsistusi.
2. DIABEEDI SÜMPTOMID JA DIAGNOOS
Enam kui pooled 1.tüüpi diabeeti haigestunud lastest tuuakse esimeses staadiumis arsti vastuvõtule kurguvalu , hingamisteede haiguste, oksendamise, kõhuvalu või öise voodi märgamisega. Tavaliselt esinevad ka juba varem nimetatud haigustunnused: janu, rohke urineerimine ja väsimus. Väsimusnähud arenevad mõne päeva jooksul, võib esineda kiiret kõhnumist.
Vere glükoosisisaldus on tõusnud insuliinipuuduse tõttu. Uriini eritub palju ning selle tagajärjel organism kuivab. Rasvkoest vabaneb rasvhappeid, mis muudetakse keto- aineteks . Ained kogunevad verre ja erituvad uriini. Samuti valkained lagunevad. Haige hingamine võib muutuda raskeks, sügavaks ning teadvushägestub.
Üheks diabeediga kaasnevaks kriisiseisundiks on hüpoglükeemia. See tähendab, et vere glükoosisisaldus on väike. Seisund põhjustab südame pekslemist, higistamist, näljatunnet ja värinaid. Glükoosipuuduse läbi saab aju kergesti kannatada. Aju halva funktsioneerimise tõttu võib esineda peavalu, ärrituvust, segasust, nägemishäireid, raskes seisundis ka krampe. Hüpoglükeemia möödub kui haigele antakse suhkrut, süsivesikurikast toitu.
Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma . Seisundi ajal on häiritud peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma kujunemisel on kiire ravi elulise tähtsusega.
2.tüüpi diabeedi korral on sümptomid kergemad 1.tüüpi diabeedist. Haigetel tekib suu kuivus ja kerge väsimus. Vähenenud glükoositaluvust saab kindlaks teha glükoosi-koormustesti abil. 1. ja 2. tüüpi diabeeti on üksteisest kerge eristada. Diagnoosi kindlaks tegemiseks on võimalik teha C- peptiidi analüüs. Peptiidi, mis on aminohape -test koosnev, eritub pankreasest üks molekul iga insuliinimolekuli kohta. Kui C-peptiidi on normaalsest vähem on tõenäoline, et tegemist 1.tüüpi diabeediga.
3. DIABEEDI RAVI
Diabeeti tuleb kontrollida: hoida oma veresuhkur võimalikult normilähedal. Täna-päeval ei ole veel ravimit, mis diabeedist terveks raviks, kuid on olemas tõhus ravi, mis hoiab veresuhkrut kontrolli all.
3.1 Tervislik toitumine ja dieet
Planeerides oma toitumist on võimalik hoida oma veresuhkur kontrolli all. Kui patsient on ülekaaluline, siis täiskasvanud patsiendi 2.tüüpi diabeeti ravitakse esimese kolme kuu jooksul dieedi abil. Ka 1.tüüpi diabeedi ravimise aluseks on dieet.
Täiskasvanu toiduvajadus päevas on vähese liikumise puhul 20-25 kcal oma ideaal-kaalu kilogrammi kohta, keskmise liikumise puhul 30-40 kcal kehakaalu kilogrammi
kohta. Toiduainetest peab organism kätte saama süsivesikutest 50-55 protsenti vaja-likust energiast, rasvadest umbes 30 ja valkainetest 15-20 protsenti. Sobivad toidu-ained on aed- ja juurviljad , kartulid, teraviljatooted, riis ja makaronid . Piimatoodetest eelistada rasvavaba piima ja hapupiima. Tuleks hoiduda rasvasest lihast, vorstidest ja juustudest. Joogid peaksid olema suhkruvabad. Vältida tuleks magusaid alkohoolseid jooke ning õlu. Insuliiniga ravitava diabeedi puhul tuleb päevane toidukogus jagada kolme põhisöögikorra vahel. Lisaks peab olema veel kolm einet: hommikupoolikul, õhtupoolikul ja õhtul.
3.2 Tablettravi
Kui dieetravi ei ole piisav, siis alustatakse tablettraviga. Esimeseks ravimivariandiks on sulfonüüluurea. Need suurendavad insuliini eritumist ja vähendavad seeläbi vere glükoosisisaldust. Tavalisemad on glibenklamiid ja glipitsiid. Sulfonüüluurea mitte toimimisel minnakse üle insuliinravile. Ülekaalulise patsiendi ravimist võib alustada metformiiniga. Ravim mõjub lihastes glükoosi kasutamist kiirendavalt ja maksas glükoosi tootmist vähendavalt.
3.3 Insuliinravi
Insuliin aitab toidust suhkruid omastada ning transportida seda rakkudesse, et toota elutegevuseks vajalikku energiat.
Insuliin on vanim ja kõige efektiivsem diabeediravim. Insuliinid saab jagada kategooriatesse, nende jagamisel võetakse arvesse nii insuliini toime algust, insuliini piiki kui ka insuliini toime kestvust.
Kiiretoimeline insuliin – sellesse gruppi kuuluvad analooginsuliinid aspart, lispro ja glulisiin. Nende toime algab 10-15 minutit pärast süsti, maksimaalne toime ehk piik tekib 30-90 minutit pärast toime algust ning toime kestab 2-5 tundi. Insuliini süstitakse vahetult enne või pärast sööki.
Lühitoimeline insuliin – siia kuuluvad lühitoimelised iniminsuliinid. Toime algab 30 minutit pärast süsti, piik tekib 2-4 tundi pärast toime algust ja toime kestab 4-8 tundi. Süstitakse 30 minutit enne sööki.
Keskmise toimeajaga insuliin – sellised on iniminsuliinid, NPH insuliinid, mis on suspensioonid. Nende toime algus on umbes 1 ( 2-6 h ) tundi pärast süsti, piik tekib 5 ( 6-12 ) tundi pärast toime algust ja toime kestab 14-20 tundi. Süstitakse 1-2 korda päevas.
Pikatoimeline insuliin – sellesse gruppi kuuluvad pikatoimelised analooginsuliinid, insuliinglargiin ja detemirininsuliin. Toime algab 1 tund pärast manustamist, piik võib avalduda 10-16 tundi pärast toime algust ja toime kestab 16,5-24 tundi. Süstitakse 1-2 korda päevas vabalt valitud ajal päeva jooksul.
Seguinsuliin – on kiire toimega analooginsuliin + keskmise toimega iniminsuliin. See on valge suspensioon, milles insuliinide vahekord on fikseeritud, seega selle insuliini annustamine ei ole paindlik. Toime algab 10-20 minuti jooksul, piik saabub 1-4 tunni pärast toime algust ja toime kestab kuni 24 tundi. Insuliini süstitakse 2 korda päevas vahetult enne sööki.
3.3.1 Insuliinravi skeemid
Tavaliselt kasutatakse basaal- boolus skeemi 1.tüüpi diabeedi puhul. Kasutatakse pika-ja lühitoimelise insuliini kombinatsiooni . Basaal- boolus skeem kindlustab hea veresuhkru kontrolli. Ravi võimaldab insuliiniannuseid vastavalt vajadusele väga kiiresti kohandada .
2. tüüpi diabeetikutel kasutatakse ka seguinsuliinravi skeemi, kuid seda järjest vähem ja peamiselt vanuritel. Kasutatakse 2 korda päevas süstitavat seguinsuliini. Need sisaldavad pika- ja lühitoimelist insuliini kindlas vahekorras. Ravi on väga jäik ning nõuab kindlat päevakava.
3.4 Kehaline aktiivsus
Füüsiline aktiivsus on ravimise tähtis nurgakivi . See parandab veresuhkru taset, suurendab glükoosi omastamist organismis, vähendab glükoosi vabanemist maksas ja langetab insuliini taset organismis. Intensiivne liikumine ja saavutustele pürgiv füüsiline koormus võib olla pigem ohtlik kui kasulik. Liikumine peaks sobima päeva-rütmi, näiteks jalgsi tööleminek, trepist käimine.
4. DIABEEDI TÜSISTUSED
Diabeedi hea ravimine on tähtis, sest nii tekib vähem tüsistusi. Nendest tähtsamad on seotud silma võrkkesta, neerude, perifeerse närvisüsteemi ja jalgade vereringe muutustega . Esineb ka pärgarterite haigusi ning südamepuudulikkust.
4.1 Võrkkestamuutused
Muutusi nimetatakse diabeetiliseksretinopaatiaks ja see põhjustab nägemise nõrgenemist. Põhjuseks on muutused veresoontes, peamiselt väikesed laiendid ja verevalumid. Võidakse leida ka uusi veresooni, millest tekivad verejooksud . Neil, kellel on haigus kaua kestnud, võib märgata muutusi juba diabeedi diagnoosimise ajal. Retinopaatiat saab ravida laseriga, millega takistatakse verejooksude teket.
4.2 Muutused neerudes
Muutused tekivad neerudes aeglaselt. Tähtsamateks sümptomiteks on väsimus ja tursed. Neerud ei suuda uriini abil organismile kahjulikke aineid ja liigset vedelikku väljutada. Muutusi kutsutakse ka diabeetiliseksnefropaatiaks. Nende tunnuseks on uriinis normaalselt leiduva valkaine albumiini väiksemgi tõus. Seisundi varajast staadiumi nimetatakse mikroalbuminuuriaks, viitab neerude kahjustusele. Seisundit ravitakse patsiendil ka kõige väiksemal määral tõusnud vererõhku teatud kindlat tüüpi vererõhuravimitega ning vähendatakse valkude osakaalu toidusedelis. Kui haigus on kestnud 15-20 aastat, tekib neerukahjustus. Hoolimata ravist võib osa patsientidest sattuda dialüüsravile või neile tuleb teha neerusiirdamine.
4.3 Perifeerse närvisüsteemi kahjustused
Väljaspool pea- ja seljaaju asuvat närvisüsteemi osa nimetatakse perifeerseks närvi-süsteemiks. Kui diabeet on kestnud pikka aega ja kui suhkrutasakaal ei ole korras kahjustuvad perifeersed närvid. Kõigepealt halveneb nahatundlikkus ja alles seejärel lihaste talitlus. Sellist seisundit kutsutakse diabeetiliseksneuropaatiaks. Sümptomiteks on valud ja tundlikkusehäired, naha tundlikkus on täiesti kadunud. Raskendatud võivad olla käimine ja tasakaalu hoidmine. Kõige enam vaevavad patsienti autonoomse närvisüsteemi kahjustused, nagu südame löögisageduse kõiku-mised, kõhulahtisuse või kõhukinnisusena avalduvad soolte talitluse häired ning pea-pööritus. Närvikahjustusi saab leevendada mitmesuguste valuvaigistitega. Tuleks hoolitseda glükoositasakaalu eest.
4.4 Diabeetiku jalad
Tundlikkusehäired ja nõrgenenud vereringe loovad patsiendil soodsad tingimused erinevate jalavaevuste tekkeks. Seisundi teevad raskeks halvad jalanõud, vigastatud jalad, halb jalahügieen ning jalgade anatoomilised omapärad. Diabeeti põdevatel inimestel on oht närvikahjustuse ja jalgade verevarustuse häirete tekkeks. Need võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel. Diabeetikutel on suurem kalduvus põletike tekkeks ( vt joonis 1 ).

4.4.1 Diabeetiku jalgade hooldus

Jalgade hooldus peab olema hoolikas ja veretu. Tuleks vältida paljajalu käimist ning jalgade väikeste vigastuste tekkimist. Jalanõud peavad olema õigesti valitud, oluline on jalgade põhihooldus ning küünte hooldus. Ei tohiks lasta tekkida konnasilmadel ja sarvestunud kohtadel. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka väiksemaile haavandile tuleks tähelepanu pöörata, sest sellest võib areneda põletik. Igasuguseid põletikke tuleks ravida hoolikalt, sest pikale veninud põletik on peamine alajäsemete amputeeri- mise põhjus. Amputatsiooniohtu saab vähendada jalgu õigesti ravides ja hooldades. Nende pidev kontrollimine, sobiva suurusega sukkade kandmine, hea pediküür, naha kreemitamine, võimlemine on tähtis meie jalgade tervishoiuks. Ka liikudes tuleks olla ettevaatlik, sest diabeetikute luud kipuvad kergemini hõrenema. Iga trauma tekitab luude iseeneslikke murde ja jalakuju moondumist.
Joonis 1. Sügavad haavandid jalal
KOKKUVÕTE
Diabeet ehk suhkruhaigus jaguneb kahte tüüpi, mis oma olemuselt on kaks täiesti erinevat haigust. Esineb 1.tüüpi diabeeti ehk insuliinsõltuv ehk noorukite diabeeti ning 2.tüüpi diabeeti ehk vanemate inimeste / täiskasvanute ehk insuliinsõltumatu diabeet.
Edukas suhkruhaiguse vastu võitlemine on selle õigeaegne avastamine. Haigus on küll eluaegne, kuid ebaõige või hilinenud ravi korral võivad tekkida tõsised tüsistused südames, veresoontes, neerudes, silmades ja teistes organites .
Diabeetik peaks oma jalgadele tähelepanu pöörama, nende seisundit hindama . Iga väiksemgi haavand nõuab hoolikat suhtumist, sest põletikud tekivad kergesti ning selle ravimatus võib viia jala amputeerimiseni.
Diabeet on kui elustiil, mis võib tähendada kindlaid söögiaegu ja hoolikat ravi. Nagu iga teinegi haigus nõuab see hoolikust ning õpetab endale tähelepanu pöörama.
KASUTATUD ALLIKAD
Kirjandus

• PALO , J. Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina, 2005.
  

Veebiviited

• Diabeet.ee. Mis on diabeet? [Online] Kättesaadav: http://www.diabeet.ee/node/31[16.11.2011 ].
  
• Jaanson , T. Diabeetiline jalg. Tartu Tervishoiu Kõrgkool [Online] Kättesaadav: http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/Endokr/diabeetiline_jalg.html[16.11.2011 ].
  
• Naistekas, 2009. Kas sind ohustab diabeet? [Online] Kättesaadav: http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/kas-sind-ohustab-diabeet.d?id=27350869[17.11.2011 ].
  

Tallinn 2011