NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS JA SELLE ESINEMINE SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE SEAS (0)

Saaremaa Ühisgümnaasium
NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS  JA SELLE ESINEMINE SAAREMAA
ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE SEAS
Uurimistöö
Autor: Seidi  Voogre  12.b
Juhendaja :  Marit  Kikas
Kuressaare  2018
1
ANNOTATSIOON
Saaremaa Ühisgümnaasium
Töö pealkiri: Nahahaigus Acne Vulgaris ja selle esinemine Saaremaa Ühisgümnaasiumi 
gümnasistide seas
Aasta
Lehekülgede arv
2018
põhitekst
tabelid
joonised
allikad
lisad
24
0
9
11
1
Referaat
See uurimistöö keskendub nahahaigusele  akne  (acne vulgaris). Töö raames uuris autor, kui
suur probleem on akne Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Samuti otsiti vastuseid
küsimustele: millega noored nägu hooldavad, mis aknet põhjustab ja millises piirkonnas seda
enim  esineb,  kuidas   meikimine   vistrikele  mõjub  ning  kuidas akne  ja  aknearmid  inimest
muudavad.
Eesmärkide   saavutamiseks   ja   küsimustele    vastuste    saamiseks   viidi   gümnaasiumi    kolmes
kõige suuremas klassis läbi  paberil  ankeetküsitlus, kus oli  seitse  teemapõhist küsimust.
Uurimistöös   selgus,   et     Saaremaa   Ühisgümnaasiumi   gümnasistide   seas   on   akne   levinud
nahahaigus   ning   õpilased   on   teadlikud   aknet   tekitavatest   teguritest.   Tüdrukud   kasutasid
rohkem erinevaid nahahooldustooteid  ning oskasid meikimise mõju nahale paremini hinnata
kui poisid. Suurem osa õpilastest ei pidanud akne või aknearmidega inimest inetumaks kui
puhta näonahaga indiviidi.
Autor  arvab , et antud teemat tuleks noorte seas rohkem arutada. Ei mõisteta akne tõsidust
ega tagajärgi.
Võtmesõnad: akne, nahahaigus
Töö autor:                                                                                              allkiri:
Kaitsmisele lubatud:
Juhendaja:                                                                                              allkiri:
2
Sisukord
1. NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS.....................................................................................5
1.1. Mis on akne?....................................................................................................................5
1.3. Akne tekkepõhjused.........................................................................................................6
1.4. Diagnoosimine ja  ravimine ..............................................................................................7
1.5. Akne tüsistused................................................................................................................7
1.6. Nägu on tervise peegeldaja..............................................................................................8
2. KEHA SISEMINE PUHASTAMINE...................................................................................11
2.1. Paastumine .....................................................................................................................11
2.1.1. Mahlapaast..............................................................................................................12
2.1.2. Veepaast...................................................................................................................12
2.1.3. Klistiir .....................................................................................................................12
2.1.4. Kuumaveekõnd.......................................................................................................13
2.1.5. Puuviljad .................................................................................................................13
2.2. Reageering aknele..........................................................................................................13
2.3. Neerud , maks ja käärsool...............................................................................................14
2.4.  Vitamiinid .......................................................................................................................15
2.5. Mineraalid ......................................................................................................................15
3. SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE KOGEMUSED AKNEGA......17
3.1. Uurimismetoodika ..........................................................................................................17
3.2. Nahahooldus...................................................................................................................17
3.3. Akne põhjustajad............................................................................................................18
3.4. Akne esinemise piirkonnad............................................................................................19
3.5. Spetsialistide abi............................................................................................................19
3.6. Kui levinud probleemiks noored aknet peavad?............................................................20
3.7. Suhtumine aknesse ja aknearmidesse............................................................................21
3.8. Akne ja meikimine.........................................................................................................21
KOKKUVÕTE..........................................................................................................................22
SUMMARY..............................................................................................................................23
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................24
LISA..........................................................................................................................................25
Küsitlus kolmele Saaremaa Ühisgümnaasiumi klassile............................................................25
3
SISSEJUHATUS
Käesoleva uurimistöö teema valik on tingitud autori huvist  nahahaiguste , eriti akne vastu. Et
autor   on   pidanud   vistrikega   kurja   võitlust   ja   seetõttu   uurinud   erilise   tähelepanuga   endal
esinevat  aknet, siis tekkis soov teada saada, kui paljudel Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilastel
on samuti aknega probleeme.
Antud uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade aknest. Mis on akne ja selle vormid,  millest
see   tekib   ja   millised   võivad   olla   akne   tüsistused?   Uuritakse   ka   milline   on   Saaremaa
Ühisgümnaasiumi gümnasistide enda kogemus selle haigusega?
Autor arvab, et Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide nahk on probleemne. Seda järeldab
ta   üldisest   vaatepildist,   mis   koolis   eakaaslaste   seas   avanenud   on.   Samuti   oli   see   üks
põhjustest, miks autor otsustas just selle teema kasuks.
Eesmärgi saavutamiseks viis autor end kurssi antud teemal avaldatud materjalidega ja koostas
küsitluse Saaremaa Ühisgümnaasiumi kolmes klassis: 10.c, 11.c ja 12.b.  Lisas  on näha, et
ankeet   koosnes   seitsmest   küsimusest,   mille   eesmärgiks   oli   välja   selgitada   vastajate
kogemused aknega. Küsitlus oli anonüümne ja kellegi isikuandmeid kusagil ei avalikustata.
Käesolev   töö   jaotub   kolmeks.   Uurimistöö   esimene   peatükk   annab   ülevaate   nahahaigusest
akne.  Informatsioon on saadud eelkõige eraldi internetileheküljelt akne.ee, kus kõik tekstid
on kooskõlastatud TÜ Kliinikumi Nahahaiguste kliiniku dermatoloogi dr Kristi Abramiga ja
Naweko San-Jouzi raamatust „Akne sõnumid.” Teises peatükis analüüsib autor akne seotust
inimese organismiga. Kolmandas peatükis esitatakse kokkuvõte ankeetküsitluste tulemustest.
4
1. NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS
1.1. Mis on akne?
Akne ehk  vistrikud  on autoimmuunsuse haigus. See tähendab seda, et immuunsussüsteem
ründab   iseennast,   mille   tõttu   keha   ajab   normaalsed    rakud    võõrrakkudega   segi.   Seepärast
reageerib keha neile näiliselt võõrrakkudele antikehade tekkega ja tekib põletik. Põletik on nii
punetav    pindmine    punn    kui   ka   sügaval   nahakoes   asetsev   valulik   vistrik.   Faktorid,   mis
vallandavad kehas sellise reaktsiooni võivad olla erinevad. (San-Jouz, 2005) Lühidalt öeldes
on vistrik karvanääpsu ja rasunäärme viimajuha ning neid ümbritseva koe krooniline põletik.
Joonisel   1   on   näha  normaalse   ja   põletikulise   rasunäärme-karvanääpsu   kogumit.   (Aknest,
2015)
Joonis 1. Normaalne ja põletikuline rasunäärme-karvanääpsu kogum. (Aknest, 2015)
1.2. Aknevormid
Raskusastme poolest jaotatakse akne kolme rühma. (Kukk, 2015)
1) Kerge ehk komedogeenne (Acne comedonica)
Selle vormi puhul on nahk  rasune , tavaliselt esinevad komedoonid ning võivad olla mõningad
põletikulised sõlmekesed ja mädavistrikud. (Akne erinevad, 2015) Komedoonid on ummis-
5
tunud  poorid , mille tekke aluseks on  rasu  äravoolu häire. Need jaotuvad kaheks: avatud ja
suletud. Avatud komedoonid on nahal nähtavad mustade punktikestena. Rasunäärme ühendus
nahapinnaga   on   olemas   ning   põletikku   tavaliselt   ei   teki.  Suletud   komedoonid  on   silmale
vähem märgatavad ja tulevad nahka pingutades väikeste sõlmekestena paremini esile. Sellisel
juhul pole rasul võimalust nahapinnale jõuda ning väga kergesti võib areneda põletik. (Akne
tunnused, 2015)
2) Keskmine ehk põletikuline papulopustulaarne (Acne papulo-pustulosa)
Sel juhul on nahk on samuti rasune, kuid komedoone, põletikulisi sõlmekesi (paapuleid) ja
mädavistrikke (pustuleid) esineb palju rohkem. (Akne erinevad..., 2015)
3) Raske ehk sõlmelis-tsüstiline (Acne conglobata)
Raske akne korral on nahal  ulatuslikud  põletikulised muutused. Paapuleid ja pustuleid esineb
väga palju, leidub ka sügavaid valulikke punaseid sõlme-ja mädakogumeid, mille  paranemise
korral tekivad suure tõenäosusega  armid . (Akne erinevad..., 2015)
Terje  Kuke  sõnul on peale eelnevate kolme põhilise aknevormi olemas ka erivorme:
•imikuea akne,
•troopika akne,
•steroidakne.
•psühhogeenne akne.
1.3. Akne tekkepõhjused
Akne on päriliku eelsoodumusega haigus. Lapsel on suurem oht haigestuda, kui vähemalt
ühel vanemal on esinenud akne. (Akne, 2018)
Üks   peamisi   akne   põhjustajaid   on   kindlasti   hormoonid.   Enne   puberteeti   on   rasunäärmed
väikesed   ja   seetõttu   aknet   enamasti   ei   teki.   Puberteedieas    meessuguhormoonid    ehk
androgeenid    stimuleerivad  rasunäärmete  kasvu   ning  rasueritust.   Rasunäärmete   rakkude
lagunemisel tekib erinevaid rasvhappeid sisaldav rasu. Ulatusliku akne põhjuseks on liigselt
rasune   nahk.   Normaalse   nahaga   inimestel   on   rasunäärmed   ja   rasueritus   väiksemad   kui
aknehaigetel. (Akne, 2018)
6
Aknet võivad esile kutsuda ka järgmised tegurid ( Kroom , 2009):
•suukaudsed rasestumisvastased vahendid,
• steroidid , mida kasutavad osad sportlased , kes soovivad saada kiiret lihasmassi  juurdekasvu ,
•komedogeensed   ained   -   näiteks   tõrvad,   polüvinüülkloriid,   tööstuslikud   õlid,   rasvased
kosmeetikatooted,
• rasedus ,
•premenstruaalne periood,
• stress ,
•kuum ja niiske keskkond,
•ultraviolettkiirgus,
•seedesüsteemihäired, kõhukinnisus,
• kehvveresus ,
•füüsiline ja vaimne üleväsimus.
1.4. Diagnoosimine ja ravimine
Haiguse diagnoosimiseks ei ole vaja lisauuringuid, vaid piisab lihtsast vaatlusest. Kui alustada
akne ravi õigel ajal, on armide tekkevõimalus väiksem. Kahjuks ei ole sellist vahendit, mis
kõikidele sobiks, sest inimeste nahk ja keha reageerivad ravimitele täiesti erinevalt, seetõttu
on ravi individuaalne.  Ravimite kogus, kangus ja manustamise aeg sõltuvad sellest, millise
akne    vormiga    on   tegu,   kas   kerge,   keskmise   või   raske   aknega.    Ravimid    võivad   olla   nii
suukaudsed kui ka pealemääritavad. Suukaudsed ravimid ning spetsiaalsed  kreemid  määrab
arst,   neid   saab   apteegist   retsepti   alusel.   Raskete   vormide   puhul   kontrollitakse
vereanalüüsidega  organismi   üldseisundit   ning   jälgitakse   akneravimite   mõju   organismile.
(Akne, 2018) Samuti võib  kosmeetik  anda nõu naha ravimiseks, kuid tema ravimeid välja ei
kirjuta.
1.5. Akne tüsistused
Akne tüsistused olenevad sellest, milliste ravimitega ja kas üldse inimene oma haigust ravib.
Kõige   tavalisemad   akne   tüsistused   on   armid.  Armide   teke   oleneb   akne   raskusastmest   ja
nahatüübist,   seega   nende   kujunemine   on   individuaalne.   Mõnel   inimesel   jäävad   isegi
7
kergekujulisest   aknest   armid.   Armid   tekivad   nahale   raske   akne   põdemisel   sügavate
põletikuliste lööbeelementide kohale. Armid jaotuvad kuju järgi kolmeks.
•Jääkildu meenutavad armid tekivad tavaliselt põskedele. Need on väikesed, sakiliste äärtega
ja järskude külgedega. Võivad olla nii madalad kui ka sügavad ning  pehmed või kõvad.
• Atroofilised  armid ehk madalad õhukesed armid, mida eriti ei märka. Nende armide põhi
võib olla veidi  kortsus .  
•Hüpertroofilised armid on nahast veidi kõrgemad armid, mis on sageli punakat värvi. (Akne
armid, 2018)
Joonis 2. Akne armide jaotus. (Akne tunnused, 2015)
Vistrikud võivad põhjustada tõsiseid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Samal ajal kui
tekib akne, kujuneb välja noore isiksus ja  identiteet . Selles eas on ümbritsevate arvamus väga
tähtis.   Ollakse   äärmiselt   tundlik   igasuguste   kriitiliste   märkuste   suhtes,   eriti   kui   need
puudutavad välimust. Iga halvustav kommentaar võib põhjustada pahameelt ja muret, isegi
stressi.   Paljud   häbenevad   oma   kahjustatud   nahka   ja   loobuvad   sellepärast   oma   hobidega
tegelemisest   või   üldse   teistega   suhtlemisest.   See   tekitab   omakorda   stressi   ja   akne   võib
ägeneda, sest stressi all  kannatav  inimene ei hoolitse enam oma välimuse eest nagu varem või
siis hoolitseb liiga palju ja sellega hoopis ärritab nahka. (Akne mõju..., 2015)
1.6. Nägu on tervise peegeldaja
Akne seos organitega on tugev. Igale vistrikulisele näopiirkonnale vastab mingi organ, mille
töö on mingil viisil häiritud. Kui inimene teeb kindlaks kohad, kus tal akne esineb, siis on
selle järgi väga hea kindlaks teha, mis organile peaks tähelepanu pöörama. (San-Jouz, 2005)
Joonis 3 annab ülevaate, millisele näoosale  organid vastavad.
8
•Otsaesisega on seotud probleemid põie ja peensoolega. Sel juhul tarbitakse liigselt rasvast
ning töödeldud toitu, mille tagajärjel on seedesüsteem aeglane ja ületöötanud.
•Kulmude   vaheline   ala   on   seotud   maksaga   ja   näitab,   et   seedesüsteem   on   stressist   üle-
koormuses ning keha ei saa piisavalt puhkust. Tihti esineb siin aknet ka juhul, kui inimene on
allergiline teatud toitudele nagu nisu või  piimatooted või sööb liiga palju liha.
•Oimu   ja kulmude juurde  tekib   akne neerudega seotud  probleemide tõttu.  Põhjustajateks
võivad olla tubaka ja alkoholi tarbimine, halb lümfi  tsirkulatsioon , liigne rasva tarbimine ning
ka nõrk süda.
•Nina   peale   ilmuvad   vistrikud,   kui   südamega   on   midagi   korrast   ära.   Põhjustajateks   on
kõhukinnisus, seedehäired, gaasid,  puhitused  ja ka  kehv   verevarustus . Kõrge vererõhk võib
samuti tuua esile probleeme just selles näopiirkonnas.
•Põsesarnad on seotud kopsudega. Tegemist võib olla erinevate hingamisteede probleemidega
nagu   näiteks    astma ,   aga   ka   õhusaaste   ja   suitsetamine   mõjutavad   naha   olukorda   selles
piirkonnas.
•Mõlemad põsed on seotud kopsude ja neerudega. Suitsetamine, kehv seedimine ja muud
kõhuprobleemid,   stress,   halvad    toitumisharjumused ,   sealjuures   üleliigne   suhkrutarbimine,
mõjuvad põskedele halvasti.
•Suu   ja   lõuaga   on   seotud    magu .   Siis   kui   akne   esineb   nendes   piirkondades,   on   inimese
söögisedel liiga rasvane, suhkrune ja tarbitakse liialt kofeiini või alkoholi.
•Lõuajoon   ja    kael    on   seotud   hormoonidega.   Sellisel   juhul   võib   keha   võidelda   peale
hormonaalsete muutuste ka bakterite või stressiga. Keskkonna, dieedi või elustiili muutus
võivad samuti kajastuda selles näopiirkonnas ja kaelal. (Koppelmann, 2015)
9
Joonis 3. Näo ja organite seos. (Autori koostatud)
10
2. KEHA SISEMINE PUHASTAMINE
2.1. Paastumine
Kui   inimesel   on   akne,   eriti   pärast   noorukiaastaid,   siis    viitab    see   mingile   füüsilisele   või
vaimsele stressile, mida keha peab taluma. Kui inimese kogu nägu katavad vistrikud, siis on
üha raskem määratleda, mis on nende põhjustajateks. Kõige kiirem, loomulikum ja odavam
viis oma kehale ja organitele puhkust anda on paast . (San Jouz, 2005)
Paastumine aitab väljutada järgmisi  toksiine  (San-Jouz, 2005):
•surnud või surevad rakud,
•soovimatu rasvkude ,
•ülemäärane kolesterool,
• transrasvhapped ,
•kleepuv lima soolte  seintel ,
•lima kopsudes ja põskkoobastes,
•toksilised jääkained lümfi- ja vereringes,
•toksiinid põrnas, maksas ja neerudes.
Paastumise järgselt tunneb inimene ennast paremini (San-Jouz, 2005):
• energiatase  tõuseb,
•organid on noorenenud,
•närvisüsteem on tasakaalus ja rahunenud,
•kiire, ohutu, ilma tagasilangusteta kaalukaotus,
•nahk muutub siidiseks ja  pehmeks ,
•keha muutub erksamaks,
• hingamine  on sügavam ja kergem,
•seedesüsteem saab puhkust.
11
2.1.1. Mahlapaast
Mahlapaastu on iseenesest väga kerge pidada. Värsketest puu- ja aedviljadest tuleb  mahl  välja
pressida   ja   asendada   päevane   toit   või   mõned    toidukorrad    värske    mahlaga .   Poest   ilma
kontrollita ostetud purgi- või pudelimahlad ei ole sobivad. Enda pressitud mahlas on rohkem
toitained kui pudelimahlas, millesse võib olla lisatud suhkrut ja säilitusaineid, nende viimaste
tarbimist aga tuleks vähendada. Pressitud mahlas leidub kiudaineid, mida koos ensüümidega
on vaja käärsoole puhastamiseks. (San-Jouz, 2005)
2.1.2. Veepaast
Veepaastu puhul juuakse ainult vett, see aitab kehal  vabaneda  tohutul hulgal jääkainetest. Kui
alles   alustatakse   paastumist,   siis   ei    soovitata    veepaastu   esimesena   võtta.   Veepaastu
soovitatakse alles siis, kui on tehtud mitu korda mahlapaastu. Veepaast võib maksimaalselt
kesta 1-2 päeva ja kauem siis, kui on päris kindel, et see ei ole tervisele ohtlik. (San-Jouz,
2005)
2.1.3. Klistiir
On   olemas   mitmeid   klistiire,   näiteks   kohvi-ja   küüslauguklistiir.   Kõige   enam   tehakse   ise
endale   klistiiri,   ostes   apteegist   vajalikud   vahendid.   Klistiirikannu   müüakse   peaaegu   igas
apteegis.   Selleks    protsessiks    on   vaja   veekotti,   voolikut,   klambrit,   mis   peatab   veevoolu,
riputuskonksu ja otsikut, mis läheb pärasoolde. Loomulikult tuleb järgida tootja juhtnööre,
aga üldiselt on klistiiri põhimõte sama. Kott tuleb täita veega, see tuleb kinnitada umbes
meetri kõrgusele põrandast. Selline kõrgus tekitab vajaliku surve, et vesi  hakkaks  läbi vooliku
voolama. Siis  tuleb klamber  vabastada  ja natuke vett  ja  õhku lasta tualetti  või duši alla.
Niimoodi    ei   tule   voolikust   gaasi   käärsoolde.  Vooliku   ots   tuleb   määrida   libestiga,   näiteks
vaseliiniga. Nüüd tuleb heita vasakule küljele ja viia otsik pärasoolde. Seejärel tuleb klamber
vabastada ja vesi voolama lasta. Klistiiri tehes tuleb hoolitseda selle eest, et oleks kiiresti
võimalik minna tualetti. (San-Jouz, 2005)
12
2.1.4. Kuumaveekõnd
Selleks pole vaja teha muud, kui juua kohe pärast tõusmist tühja kõhu peale veerand kuni pool
liitrit kuuma vett. Vesi ei tohi olla nii kuum, et see kõrvetaks keelt. Kui kuum vesi on joodud,
tuleb   teha   20   kuni   30   minutit   kiirkõndi.   Tavaliselt   tekib   kõndides   vajadus   käärsoolt
tühjendada, sest kuum vesi niisutab käärsooles olevaid fekaale. Kui soolesisu on niiske, on
sellel palju kergem läbi käärsoole  liikuda  ja pärasoolest väljuda. Käimine aitab kõigele sellele
kaasa sel viisil, et käimine aitab kehal lõdvestuda, mis kiirendab soolestiku tühjendamist.
(San-Jouz, 2005)
2.1.5. Puuviljad
Veel üks efektiivne soolestiku tühjendamise võte on veeta päev süües  puuvilju  ja juues vett.
Puuviljad sisaldavad kiudaineid ja niisutavad käärsoolt.  Kiudained  lisavad jääkainetele soole
sees raskust ja ergutab neid käärsoolest välja liikuma. See võte on sarnane kuumaveekõnnile,
sest   siin   niisutatakse   samuti   käärsoole   jääke   nii,   et   need   kiiremini   ja   kergemini   soolest
väljuksid. (San-Jouz, 2005)
2.2. Reageering aknele
Oma   keha   ja   vaimu   üle   kontrolli   saavutamiseks   tuleb   palju   vaeva   näha.   Esiteks   tuleb
pingutada,   et   mõista   ja   usaldada   oma   vaimu   ning   keha.  Tänapäeva   inimesed   ei   ole   oma
kehaga    piisavalt   hästi   kursis   ning   probleemi   süvenemise   asemel   üritavad   probleeme
lahendada ravimitega, sest mõistus ütleb nii.
Kui   inimesele   öelda,   et   ta   näeb    imeline    välja   ning   tahetakse   tema   ilusaladust   teada,   siis
niisugused sõnad tõstavad kindlasti tuju. Inimene muutub enesekindlamaks ja rõõmsamaks
ning kehale saadetakse positiivne sõnum, mis  innustab  keha veelgi ilusam ja  tervem  olema.
Halvustavatel kommentaaridel on organismile vastupidine toime, eriti kui inimene võtab teiste
arvamust kuulda ning mõtleb sisimas, et ta ongi inetu. Keha tunnetab seda ja hakkab tegema
13
tööd selles suunas, mida tal kästakse teha – olla inetu. Iga inimene on oma keha peremees.
Kehale tuleb anda ainult selliseid käske, mille täitumist soovitakse. Pole mõtet lasta paaril
vistrikul enda päeva rikkuda. Kui näol on vistrik, ei tohiks  reaktsioon  olla negatiivne. Teie
keha reageerib kõikidele ebameeldivatele avaldustele nii, et ta teeb need teoks. Negatiivsed
sõnad toimivad  nii, et punne tekib juurde, sest teie ütlesite, et teie nahk on kole . Kui tahetakse,
et keha saaks tervemaks, tuleb enda juures hinnata positiivseid omadusi. (San-Jouz, 2005)
2.3. Neerud, maks ja käärsool
Puhta  ja terve naha  saamiseks peavad  kõik  siseorganid  tegutsema  nii hästi kui võimalik.
Neerud,   maks   ja   käärsool   töötavad   iga   päev   selleks,   et   vabastada   keha   ülemäärastest
toksiinidest. Kui need organid ei tööta korralikult, kasutatakse jääkainete väljutamiseks nahka,
mis   on   keha   suurim   organ.   Kui   siseorganid   on   millegi   tõttu   puhastamisülesannetega   üle
koormatud , võivad inimesel aknepuhangud ägeneda. (San-Jouz, 2005)
Neerud asuvad  seljal  otse rinnakorvi all ja on umbes rusikasuurused. Nad puhastavad verd,
filtreerides  välja mürgised jääkained ja reguleerivad keha vedeliku tasakaalu.  Neer  koosneb
miljonitest tillukestest torukestest, mida nimetatakse nefroniteks.  Veri  läbistab nefroneid oma
teel mööda vereringet. Kui filtreeritud veri voolab läbi nefronite, imenduvad kehale vajalikud
ained uuesti tagasi verre. Kahjulikud ained koos veega väljuvad põie kaudu uriinina kehast.
(San-Jouz, 2005)
Maks asub paremal pool kõhus alumise roidekaare taga ja kopsude all. Maks täidab rohkem
kui 400 funktsiooni, et keha terve oleks. Maks ülesandeks on muuta toit toitaineteks, mida
keha saab kasutada. Maks talletab rasvu, suhkruid, rauda ja vitamiine, mida keha vajadusel
kasutab. Maks valmistab vere hüübimiseks vajalikke valke. Lisaks tuleb maksal eemaldada
või   keemiliselt   muundada   ravimeid,   alkoholi   ja   muid   aineid,   mis   võivad   kehale   olla
kahjulikud või toksilised. Kui maks ei suuda korralikult töötada, siis võib inimesel tekkida
akne. (San-Jouz, 2005)
Arnold  Ehret ja dr Bernard Jenson sõnul pärineb suur osa inimkonda kahjustavaid tõbesid
kõhukinnisusest. Käärsoole ülesanne on väljutada suurem osa jääkainetest. Kui ta sellega
14
hakkama   ei   saa,   võetakse   appi   nahk.   Kui   anda   oma   sisikonnale   puhkust,   näiteks   üheks
päevaks või kauemaks, saab keha ennast ise  puhastada . (San-Jouz, 2005)
2.4. Vitamiinid
Paljud inimesed usuvad, et akne ja toidu vahel ei ole seost. Viimase aja uuringud näitavad, et
see ei ole tõsi. Meie toidukorrad sisaldavad palju erinevad vitamiine ja on hea teada, millised
nendest  vähendavad aknet ning parandavad meie nahka. (San-Jouz, 2005)
•A- vitamiin  võib sundida rasunäärmeid vähem rasu eritama. Väiksem rasuhulk näol vähendab
tõenäosust, et rasu hakkab kogunema pooridesse ja põhjustama aknetaolist põletikku.
•Beeta- karotiin    hoiab   ära   oksüdantidest   ja   vabadest   radikaalidest   põhjustatud   rakkude   ja
kudede lagunemise. See aitab immuunsüsteemil pidurdada meie vananemist.
•B-vitamiinid aitavad säilitada terve naha. B6-vitamiin võib vähendada menstruaaltsükliga
kaasnevat   akne   löövet.   Paljudel   naistel   on   premenstruaalne   sündroom,   mille   tagajärjel
ilmnevad ravimatutena tunduvad aknepuhangud. Samamoodi aitab see vitamiin parandada
naha verevarustust, mis võib aidata aknega paremini toime tulla. Kui B6-vitamiini on kehas
vähe,   väheneb   lümfotsüütide   tootmine,   need   on   valgeverelibled,   mis    kaitsevad
immuunsüsteemi.
•C-vitamiin   on   antioksüdant.   See   vitamiin   võib   aidata  valgeverelibledel  rünnata  võõr-või
toksilisi aineid veres ja nahas. Samuti ergutab C-vitamiin immuunsüsteemi, seega on keha
toksiinidega võitlemiseks paremini valmis. (San-Jouz, 2005)
2.5. Mineraalid
Meie toidus leidub peale vitamiinide rohkesti ka mineraale.
•Kroom aitab reguleerida veresuhkrutaset. Uuringud on näidanud, et veresuhkru taseme tõus
võib põhjustada tõsiseid hormonaalseid muutusi, mis soodustavad akne  arenemist . Samuti
näitasid uuringud, et  patsiendid , kelle  veresuhkur oli  muutlik , kannatasid samuti akne käes.
• Seleen    on   mikroelement   ja   seda   on   vaja   ensüümi   glutatsioon   peroksidaasi   tööks,   mis
eemaldab   organismist   vabade   radikaalide   poolt   toodetud   mürgiseid   aineid.   Uuringud   on
näidanud, et aknega inimestel on glutatsioon peroksidaasi tase madal. Liiga suured  doosid
15
seleeni võivad aga põhjustada juuste välja langemist ja küünte murdumist, iiveldust ja muid
meeleolu muutusi.
• Tsink    soodustab  A-vitamiini   transporti.   See    mineraal    aitab   kaasa   haavade   paranemisele,
reguleerib  rasunäärmete  tegevust  ning toetab  ka  immuunsüsteemi.  Tsingi  suurem  sisaldus
võib alandada rasunäärmete sekreeti. Tavaliselt on tsingitase madal naharakkudes ja veres
sageli nendel noormeestel, kellel on suurem  soodumus  akneks. Uuringud on näidanud, et
suukaudne ja lokaalne tsink on raskete aknevormide puhul efektiivne. 
• Jood    on   mineraal,   mille   puhul   ei   olda   kindel,   kas   see   teeb   nahale   head.   Jood   aitab
kilpnäärmel paljusid tähtsaid ülesandeid täita. Kilpnäärme puudulik tegevus võib viia tõsiste
probleemideni nagu energiakaotus ja sellega seonduvad probleemid  Teadlaste  kinnitusel on
aga isegi väikesed joodiannused külaltki suured, et tundlikus nahas probleeme tekitada. Kui
jood siseneb kehasse ja siis vereringesse, väljutatakse ülemäärane jood pooride kaudu. Selline
tegevus võib nahka ärritada ja tekitada aknet. (San-Jouz, 2005)
16
3. SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE KOGEMUSED AKNEGA
3.1. Uurimismetoodika
Töö autor viis läbi ankeetküsitluse kolmes Saaremaa Ühisgümnaasiumi klassis, et selgitada
välja gümnasistide kogemused aknega. Iga klassi esindajale anti küsimustikud ning päeva
lõppedes sai autor need endale analüüsimiseks. Ankeet koosnes seitsmest teemat puudutavast
küsimusest (Lisa). Vastas 77 õpilast, neist 36 poissi ja 41 tüdrukut. Küsitlus toimus Saaremaa
Ühisgümnaasiumis 6.-7. detsembril. Andmete süstematiseerimiseks ja analüüsimiseks kasutati
programmi LibreOffice  Calc .
3.2. Nahahooldus
Esimese küsimusega soovis autor välja selgitada, milliste vahenditega õpilased oma nägu
hooldavad (Joonis 4).  Vastustest  tuli välja, et tüdrukud kannavad oma näo eest rohkem hoolt
ja   kasutavad   erinevaid   tooteid.   81%   tüdrukutest   kasutab   kreeme,   73%   pesugeele   ja   71%
näomaske.   Poisid   ei   pööra   näonahale   nii   suurt   tähelepanu   kui   tüdrukud,   ligikaudu   20%
poistest ei hooldagi seda muust kehast erinevalt. Samuti ei hooldanud oma nägu mitte ühegi
spetsiaalse vahendiga 7 poissi, kellel aknet ei esinenud. Tüdrukud, kellel aknet ei esinenud,
kasutasid näohooldusvahendeid sellegi poolest. Poiste seas on kõige  populaarsemad  vahendid
pesugeelid   (53%)   ja   kreemid   (34%).   Kosmeetiku   juures   käimine   ei   ole   eriti   populaarne,
tüdrukutest   külastab   kosmeetikut   ligikaudu   29%   ja   poistest   ainult   15%.   Muudeks
nahahooldusvahenditeks pakuti veel näo- ja kraanivett, antibiootikume, koorijaid, alkoholi,
seepi  ja õlisid.
17
90
80
70
60
Poisid
50
Tüdrukud
40
rotsendid (%
30
P
20
10
0
Pesugeelid Kreemid Näomaskid Kosmeetik
Muu
Ei hooldagi
Hooldusvahendid
Joonis 4. Hooldusvahendite populaarsus. (Autori koostatud)
3.3. Akne põhjustajad
Teise küsimusega soovis autor teada saada, mis õpilaste arvates vistrikke tekitab. Vastustest
selgus,  et   nii  noormeeste   kui  neidude   teadmised  olid   võrdväärsed,  seetõttu  ei   olnud  vaja
tulemusi   eristada.   Joonisel   5   on   näha,   et   kõige    suuremaks    akne   põhjustajaks   peeti   vale
toitumist   (79%)   ja   seejärel   protsendi   võrra   vähem   hormoone.   Viiendal   kohal   olid   akne
põhjustajate   hulgas   halvad    geenid ,   seda    varianti    pakkusid   42%   õpilastest.   Muudeks
põhjustajateks pakkus 9% õpilastest veel halba hügieeni ja tubakatooteid. Õpilaste järeldused
on tehtud arvatavasti enda kogemustest. Fakt on see, et kõik need tegurid mõjutavad naha
seisundit  mingil määral.  Pikemalt  on akne erinevatest põhjustajatest  juttu  peatükkides 1.3, 1.7
ja 2.4.
90
80
Poisid ja tüdrukud
70
60
50
40
rotsendid (%
30
P
20
10
0
Vale toitumine Hormoonid Meigitooted
Väsimus Halvad geenid
Muu
Akne põhjustajad
Joonis 5. Akne tekkimise põhjused. (Autori koostatud)
18
3.4. Akne esinemise piirkonnad
Kolmanda küsimusega uuris autor, millised on õpilaste kõige probleemsemad piirkonnad.
Joonisel 6 on näha, et kõige enam esineb noortel aknet otsaesisel, poistel 75% ja tüdrukutel
ligikaudu   81%.   Selgus,   et   tüdrukutel   esineb   rohkem   aknet,   kui   poistel.  Tüdrukute   teised
probleemsed piirkonnad on põsed (61%) ja suuümbrus (44%). See tulemus, et tüdrukud on
hädas   suupiirkonnas   olevate   vistrikega   ei   olnud   üllatav.   Hormonaalseid   muutused   ja
suuümbrus on omavahel seotud ning naiste kehas toimub neid muutusi palju. (Koppelmann,
2015). 39% poistest on hädas suuümbruse aknega. Poiste üks probleemsemaid piirkondi on
veel selg, ligikaudu 50% vastanud poistest esineb seljal vistrikke. Tüdrukutel esineb selles
piirkonnas aknet 34% vastanutest. Rinnakul esineb õpilastel vähem vistrikke, 17% poistest ja
15% tüdrukutest vastasid sellele küsimusele jaatavalt.
90
80
Poisid
70
Tüdrukud
60
50
40
rotsendid (%
P
30
20
10
0
Põsed
Otsaesine Suuümbrus
Selg
RinnaesineEi esine aknet
Piirkond
Joonis 6. Akne piirkondade populaarsus. (Autori koostatud)
3.5. Spetsialistide abi
Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistid ei pöördu kõrvaliste isikute poole abi saamiseks
(Joonis   7),   ligikaudu   53%   poistest   ja   46%   tüdrukutest.   Suures   hädas   läheksid   õpilased
kõigepealt kosmeetiku juurde, ligikaudu 36% poistest ja 42% tüdrukutest otsiksid abi just
sealt.  Nahaarst , kes tegeleb nahahaigustega ja sealhulgas aknega ei ole eriti populaarne valik,
kõigest 11% poistest ja 24% tüdrukutest pöörduks oma ala professionaali poole.  Perearsti
juurest sooviti küsida abi veel vähem, 3% poistest ja 12% tüdrukutest.
19
60
50
Poisid
40
Tüdrukud
30
rotsendid (%
P
20
10
0
Kosmeetik
Nahaarst
Perearst
Mitte keegi
Spetsialistid
Joonis 7. Spetsialistide abi küsimise populaarsus. (Autori koostatud)
3.6. Kui levinud probleemiks noored aknet peavad?
Saaremaa  Ühisgümnaasiumi  gümnasistidest  80%  peavad  aknet  väga  levinud  probleemiks,
seda on näha jooniselt 8. Sellisele järeldusele jõudsid nad visuaalsel vaatlusel. Samuti arvati,
et noored ei tunne oma nahka piisavalt ega oska selle eest õigesti hoolt kanda. Veel peetakse
akne põhjustajateks vale toitumist, alkoholi ja tubakatooteid. Need noored, kellel endal aknet
ei esine, pööravad vähem tähelepanu nahahaigusele ning  arvavad , et see ei ole suur probleem.
8% õpilastest vastasid, et akne ei ole levinud ja 3% ei osanud seisukohta võtta.
On levinud
Ei ole levinud
Ei oska öelda
Joonis 8. Akne levimine. (Autori koostatud)  
20
3.7. Suhtumine aknesse ja aknearmidesse
Akne ja aknearmidesse suhtumise koha pealt jagunevad arvamused kaheks. On neid, kes
peavad sisemist ilu tähtsamaks ja arvavad, et armid kaunistavad ning on neid, kes tõdevad, et
see teeb inimese inetumaks. Tihtipeale esineb inimestel vistrikke ja nendest tulenevaid arme,
kuid hoolitsemata nahka peetakse ebameeldivaks. Leidub ka mõni üksik arvamus, et akne on
haigus,   mis   esineb   noorukieas   ning   läheb   ise   üle.   Kui   inimene   säilitab    enesekindluse ,   ei
mõjuta akne ega armid teda mingil moel. Paljud noored arvavad, et nahahaigus ning selle
tüsistused ei tee teisi inetumaks, kuid enda probleemne nahk teeb neid  endid  inetumaks.
3.8. Akne ja meikimine
Tüdrukud teavad meikimisest rohkem kui poisid ning oskavad selle mõju nahale paremini
analüüsida (Joonis 9). 76% tütarlastest arvab, et meik muudab naha seisukorra hullemaks,
poistest arvas seda 22%. Tüdrukute arvates meikimine ei lahenda naha probleeme, vaid teeb
naha koledamaks, sest vistrikud jäävad jumestuse alt näha ega lase nahal loomulikult puhata
ja terveneda. Samuti lisati, et kui kasutada looduslikke meigitooteid või niisutavat kreemi
jumestuskreemi all, ei tohiks see naha seisundit muuta. 39% poistest ei oska seisukohta võtta,
sest ei ole kokkupuudet olnud. Enam-vähem sama palju  poisse  (25%) ja tüdrukuid (22%)
arvab,   et   meikimine   teeb   naha   ilusamaks,   sest   siis   pole   vistrikke   nii   palju   näha.   20%
tüdrukutest ja 2% poistest arvavad, et naha seisukord ei muutu kui kasutada meigitooteid.
80
70
Poisid
60
Tüdrukud
50
40
rotsendid (%
P
30
20
10
0
Teeb ilusamaks Tekitab juurde Ei muuda midagi
Ei tea
Muu
Meigi  mõju
Joonis 9. Meikimise mõju aknele. (Autori koostatud)
21
KOKKUVÕTE
Käesoleva   uurimistöö   eesmärgiks   oli   uurida,   millised   on   Saaremaa   Ühisgümnaasiumi
gümnasistide kogemused aknega. Õpilaste arvamuste ja teadmiste välja uurimiseks koostas
autor   küsitlusankeedi.   Töö   esimeses   peatükis   kirjeldati   akne   olemust,   tekkepõhjuseid   ja
tüsistusi.  Teises   peatükis   anti   ülevaade   akne   seotusest   inimese   organismiga   ja   kolmandas
peatükis analüüsiti Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide harjumusi naha hooldamisel,
suhtumist aknesse ja aknearmidesse ning vistrike peitmisesse meigiga.
Antud uurimistöös selgus, et suurem osa küsitletud õpilastest on aknega kokku puutunud, eriti
just   neiud.   Teati   hästi   akne   tekkepõhjuseid.   Tuli   välja,   et   tüdrukud   kasutavad   rohkem
nahahooldusvahendeid ning oskavad meikimise mõju nahale rohkem analüüsida kui poisid.
Autori suureks üllatuseks ei pöördunud enamik õpilastest abi saamiseks mitte kellegi poole.
Kui   akne   süvenes,   siis   eelistati   kosmeetikut   nahaarstile.   Veel   tuli   välja,   et   akne   ja
aknearmidega   inimest   ei   peeta   inetumaks   tema   haiguse   pärast,   sest   välimus   ei   ole   kõige
tähtsam.
Autori arvates tuleks antud teemat käsitleda avalikkuse ees palju rohkem kui tänapäeval ning
julgustada inimesi pöörduma akne korral spetsialistide poole. Aknet kui levinut nahahaigust
tuleks lahata  ka  koolis  ja  teadvustada  selle  haiguse  ravivõimalusi  ja  tagajärgi.  Inimestele
tuleks selgeks teha, et varakult avastatud aknet on kergem ravida ning armide tekkevõimalus
on väiksem.
 
22
SUMMARY
This   research   focuses   on  the    skin     disease    acne   (acne   vulgaris). The    author    of   the    paper
examined how widely  spread  the said disease is  among  the secondary  students  of Saaremaa
Co-educational  Gymnasium . The author also  aimed  to find how students take care of their
skin, what  causes  acne and which areas are the most infected, how make-up affects pimples
and how acne and acne scars  change  a person’s appearance.
To achieve her  purpose , the author compiled a questionnaire of seven  questions  about acne.
The questionnaire was carried out among the students of the 3 secondary school  classes .
The   research   showed   that   acne   is   very   widely   spread   among   the   secondary   students   of
Saaremaa Co-educational Gymnasiums and students are  aware  about the causes of acne.  Girls
used a bigger variety of skin care  products  and they knew better how make-up affects pimples
compared to the  relevant  knowledge of  boys . The  majority  of the students thought that acne
and acne scars do not  affect  a persons’ appearance.
The author believes that this  issue  should be discussed further in our society, because people
do not  understand fully how  serious  this disease and its  consequences  are.
 
23
Kasutatud kirjandus
Abram, K. 2015. Akne tunnused. URL- https://www.akne.ee/akne-tunnused
%C3%BC%C3%Bchikale 4. november  2017 .
Abram, K. 2015. Akne erinevad vormid. URL- https://www.akne.ee/akne-erinevad-vormid 14. 
detsember 2017.
Abram, K. 2015. Akne mõju psüühikale. URL- https://www.akne.ee/akne-m%C3%B5ju-ps 15 .
detsember 2017.
Abram, K. 2015. Aknest. URL- https://www.akne.ee/aknest 3 . veebruar 2018.
Koppelmann, K.  2015. Sinu nägu, akne ja toitumine.  URL- http://www.eviva.ee/sinu-nagu -
akne-ja-toitumine/ 14. detsember 2017.
Kroom, G. 2009. Puhas nahk. Tallinn:  Odamees .
San-Jouz, N. 2005. Akne sõnumid. Tallinn: ERSEN.
Kukk, T. 2015. Nooruk ja nahalööve. URL-
https://arstideliit.ee/wpcontent/uploads/2015/04/2015_04_10__10._akne_noorukieaseap2015 .
pdf 3.veebruar 2018.
2018. Akne armid. URL-  http://www.derma.ee/articles.php?id=8 23 . märts 2018.
2018. Akne. URL- http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja -
seisundid /akne-210  27. detsember 2017.
Divamakeup. 2017. Free face morph. URL-
http://www.daz3d.com/forums/discussion/comment/2528531/ 5 . veebruar. 2018
24
LISA
Küsitlus kolmele Saaremaa Ühisgümnaasiumi klassile
Mina olen Seidi Voogre Saaremaa Ühisgümnaasiumi 12. b  klassist  ja teen uurimistööd aknest.
Käesoleva   küsimustikuga   uurin,   kas   akne   (vistrikud)   on   gümnaasiumi   õpilaste   seas
probleemiks. Küsimustele vastamiseks tõmmake sobivatele vastusevariantidele ring ümber.
Klass:     
Sugu: mees  naine
1.Millega oma nahka hooldate?
a) Pesugeelid
b) Kreemid
c) Näomaskid
d) Kosmeetilised protseduurid
Muu..........................................................
2.Mis Teie arvates aknet põhjustab?
a) Vale toitumine
b) Hormoonid
c) Meigitooted
d) Väsimus, stress
e) Halvad geenid
Muu............................................................
3.Mis piirkonnas vistrikud esinevad?
a) Põsed
b) Otsaesine
c) Suuümbrus
d) Selg
e) Rinnaesine                  f) Ei esine aknet
4.Kelle juurde  olete probleemiga  pöördununud?
a) Kosmeetik      b)Nahaarst
c) Perearst           d) Mitte kellegi
5.Kas akne on Teie arvates levinud probleem? Millest seda järeldate?
...........................................................................................................................
6.Kas akne/aknearmid teevad inimese inetumaks? Selgitage miks.
...........................................................................................................................
7.Kuidas mõjutab meikimine aknet?
      a) Teeb ilusamaks
     b) Tekitab vistrikke juurde    c) Ei muuda midagi
           Muu..........................................................................

Document Outline

• 1. NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS
  • 1.1. Mis on akne?
  • 1.3. Akne tekkepõhjused
  • 1.4. Diagnoosimine ja ravimine
  • 1.5. Akne tüsistused
  • 1.6. Nägu on tervise peegeldaja
• 2. KEHA SISEMINE PUHASTAMINE
  • 2.1. Paastumine
    • 2.1.1. Mahlapaast
    • 2.1.2. Veepaast
    • 2.1.3. Klistiir
    • 2.1.4. Kuumaveekõnd
    • 2.1.5. Puuviljad
  • 2.2. Reageering aknele
  • 2.3. Neerud, maks ja käärsool
  • 2.4. Vitamiinid
  • 2.5. Mineraalid
• 3. SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE KOGEMUSED AKNEGA
  • 3.1. Uurimismetoodika
  • 3.2. Nahahooldus
  • 3.3. Akne põhjustajad
  • 3.4. Akne esinemise piirkonnad
  • 3.5. Spetsialistide abi
  • 3.6. Kui levinud probleemiks noored aknet peavad?
  • 3.7. Suhtumine aknesse ja aknearmidesse
  • 3.8. Akne ja meikimine
• KOKKUVÕTE
• SUMMARY
• Kasutatud kirjandus
• LISA
• Küsitlus kolmele Saaremaa Ühisgümnaasiumi klassile