Referaat Nahk (1)

BIOLOOGIA

NAHK

Referaat

Juhendaja:

Pärnu 2009

NAHK

Nahk on organ, mis katab inimese keha. Selle kõige tähtsam ülesanne on kaitsta organi. Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Liigse soojuse äraandmiseks laienevad nahal veresooned ja nahka tungib rohkem verd. Seetõttu hajub väliskeskkonda rohkem soojust ning kehatemperatuur langeb. Lisaks sellele aitab keha ülekuumenemist vältida higistamine, sest higi auramine keha pinnalt jahutab organismi. Külma korral aga veresooned ahenevad, nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb. Nahk on ka eritusorgan, sest higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajuma valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. Inimese nahas sünteesitakse ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniini, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest.

Mingi kogus päikesekiirgust n inimese nahale, siiski vajalik. Nimelt sünteesitakse päikesekiirguse mõjul meie nahas vitamiin D, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ja on vajalik luustiku normaalseks arenguks.

NAHAVÄRVUSE SÕLTUVUS

Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume. Melaniin neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust. Nii takistab tume naha värvaine kiirguse tungimist nahaaluste kudede rakkudesse, kus kiirgus kahjustaks rakutuumades pärilikkusainet. Melaniini kogusest nahas sõltub ka rasside nahavärvus. Neegrite tumepruun nahavärvus kaitseb neid päikesekiirguse kahjuliku mõju eest ning võimaldab elada päikeseküllastes piirkondades.

NAHA KOOSLUS

Täiskasvanud inimese nahk on ligikaudu 1-2 millimeetri paksune, kaalub 4-5 kilo ja katab umbes 1,5 m² suuruse pinna. Naha välimise kihi moodustab marrasnahk. Selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest. Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu ja muid aineid. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha, tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele.

Ööpäevas eraldub täiskasvanult 10-15 g surnud naharakke. Elu jooksul kaotab keha mitukümmend kilo pindmisi naharakke.

MARRASNAHK

Marrasnahk koosneb kihilisest lame-epiteelist. Sügavamates epidermise kihtides (kasvukihis) on mitoosi teel paljunemiseks võimelised rakud – keratinotsüüdid. Nendes kihtides leidub ka pigmenti sisaldavaid rakke (melanotsüüte), millest sõltub naha värvus. Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides uusi rakke, pealmistes kihtides muutuvad rakud lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad tuumatud lamedad rakud, mis meenutavad soomuseid. Nende eemaldumist nimetatakse deskvameerumiseks. Kogu seda protsessi nimetatakse keratinisatsiooniks e sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu.Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed.

PÄRISNAHK

Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest. Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure – vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse.

ALUSNAHK

Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid.

NAHA ÜLESANDED
Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid.

• Kaitse – nahk kaitseb organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest.
  
• Homöostaatiline funktsioon – vee ja soojuse tasakaalu organismis reguleeritakse naha abil.
  
• Tundeelund – nahas asuvad puute, valu ja temperatuuritundlikud rakud ning vabad närvilõpmed.
  
• Süntees – D ja B vitamiini süntees, rasvade ladestamine.
  

• erituselund – erituselundina vähetähtis, pigem on tegemist termoregulatsiooni "kõrvalproduktiga"
  
• hingamiselund – hapnik imendub nahka tähtsusetule väikesel määral. Küll on olulisem roll hingamises mõnede loomade limanahal.
  
• 
  

NAHA HAIGUSED

Peamised inimese nahahaigused on vistrikud, nahavähk, ja palju muid haigusi.

VISTRIKUD

Vistrikud ehk akne on üks enamlevinud nahahaigusi, mis esineb umbes 80 protsendil inimestest vanuses 18-35 eluaastat. Akne all mõistetakse naha rasunäärmete ja neid ümbritseva koe kroonilist põletikku, mille tulemusena tekivad rasupunnid ehk komedoonid. Komedoonid võivad esineda hulgi, aga tihtipeale ka üksikult. Enamjaolt asuvad rasupunnid siiski näol: otsa ees, oimupiirkonnal, ninal ja lõual, kuid tihti on neid ka seljal ja rinna ülaosas. Eriti põletikulised vinnid võivad muutuda lausa herneterasuurusteks ning nende paranedes võivad jääda valkjad armid.

Akne võib jaotada kole raskus astmesse:

1) Komedoonakne: komedoonid domineerivad peamiselt näol ning ainult harva tekib nendesse põletik. Tekivad varases puberteedieas ümber nina ja ka otsmikule.

2) Põletikuline akne: domineerib põletikuline protsess. Komedoone esineb nii näol, rinnal kui ka seljal. Esineda võib ka armistumist.

3) Sõlmeline akne: see on kõige raskem vorm ning tavaliselt esineb ainult meestel. Lisaks kõigele ülalmainitule esinevad mädapaised, sügavad komedoonid ning tihtipeale ka väga suured armid. Rind ja selg on sama põletikulised nagu nägu.

Vistrike teke:

Vinnid tekivad tihtipeale mitme teguri koostoimel. Üliaktiivsed rasunäärmed toodavad liigset rasu, mis eritub puudulikult, nakatub bakteritega ning seejärel tekib põletik. Teine võimalus akne tekkimiseks on, et sarvestunud rakumass moodustab korgi, mis omakorda ei lase rasul välja tulla ning selle tagajärjel tekib valge sõlmeke ehk komedoon. Hiljem tekib sõlmekese keskele väike must täpp, mida nimetatakse komedooni peaks. Komedoon võib areneda kuni 15 millimeetrise läbimõõduga tsüstiks.Tsüst on täidetud rasu, rakujäänuste ja isegi mädaga ning ulatuvad tihti sügavale pärisnahka ja seega võib selle paranedes jääda arm. Teatud nahahooldusvahendid, šampoonid ja kosmeetika võivad soodustada akne tekkimist ning seda eriti noortel naistel. Samuti ka teatud ravimite nagu näiteks steroidide, androgeensete hormoonide ja bromiidide manustamisel võivad kaasneda vistrikud kui kõrvalnäht. Väga harva esineb ka vastsündinutel aknet ema hormonaalse mõju tagajärjel.

Vistrike ravi:

Akne kergema astme puhul piisab paiksest ravist. Näiteks, kui tegemist on üksikute komedoonidega, võib nad ettevaatlikult tühjaks pigistada. Tihti kasutatakse raviks ka salitsüülhapet ja resortsiini sisaldavaid salve. Raskekujulisema akne raviks soovitatakse tretinoiini ja bensüülperoksiidi sisaldavaid geele. Ravi kestvus on kuskil 16 nädalat ja muu ravi pole samaaegselt soovitatav. Rasueritus peaks vähenema 1-2 nädalaga ning vinnid ja tsüstid hakkavad vähenema 3-4 nädala pärast. Kui tegemist on keskmise või raskekujulise aknega, tasuks konsulteerida arstiga, sest arst määrab tihtipeale raviks ka antibiootikume, valgus- või hormoonravi.

Vistrike ennetamiseks ja raviks soovitatakse kasutada siiski apteegist ostetud spetsiaalseid vahendeid, sest tavalisest seebist ja veest jääb tihtipeale väheseks. Apteeker oskab soovitada just Sulle sobivaid

NAHAVÄHK

Nahavähk seletus:

Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähil on kaks vormi – basaalrakuline vähk e. basalioom ja skvamoos- e. lamerakuline vähk, millest viimane on veidi kiirema kasvuga ja pahaloomulisem.

Ülevaade:

Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga , sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb , kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga.
Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale päikesekiirgusele – mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju. Näiteks on Eestis nahavähi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Havai valgete hulgas aga 480 juhtu 100 00 elaniku kohta aastas.
Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel.
Basalioomi esineb 5-10 korda sagedamini kui lamerakulist vähki.

Tekkepõhjused ja mehhanismid:

Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on:
Päikese- ja ultraviolettkiirgus – rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, st. heledanahalised, blondid või punapäised, heledate silmadega ning kes päevituvad halvasti.(Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mõnede haiguste raviks.)
Ioniseeriv kiirgus – nt. radioaktiivne kiirgus. Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast
Mitmesugused eelnevad nahahaigused – nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. – kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski
Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained – nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen ) või ka olmes (nt. tubakasuits )
Geneetilised muutused – need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid ).

Sümptomid (Avaldumine) :

Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga.
Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas- punaka , vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi.
Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava piiriga ebakorrapärane punetav naast, mis kasvab suhteliselt kiiresti laiusesse ja kõrgusesse. Hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti. Kui lamerakuline vähk tekib huulele (tavaliselt alahuulele), on haiguse kulg märksa pahaloomulisem, sest küllalt sageli tekivad siirded e. metastaasid teistesse piirkondadesse. Tüüpilisteks tunnusteks huulel on tihenemine ja haavandumine. Lamerakuline vähk võib tekkida ka keelele, suu limaskestale ja välissuguelunditele.

Ennetamine:

Kasvaja ennetamiseks on vajalik nahakahjustuste vältimine .
Kaitsta end ülemäärase päikesekiirguse eest kasutades päikesekaitsekreeme.
Korralikult ravida välja kroonilised nahapõletikud.
Kahtlaseid muutusi nahal või limaskestal näidata õigeaegselt arstile.