Nahaprobleemid imikutel (0)

Nahaprobleemid imikutel
Nahk on inimkeha suurim elund, mis koosneb marrasnahast, pärisnahast ja nahaalusest rasvkoest. Marrasnaha alumise osa rakud kasvavad, jagunevad ja rändavad nahapinnale, täitudes keratiiniga, mis annab nahale tugevuse ning elastsuse. Marrasnahas leidub ka melanotsüüte, mis toodavad melaniini, mille ülesandeks on kaitsta pärisnahka päikese UV kiirguse eest. Melaniin annab ühtlasi nahale värvuse. Pärisnahas asuvad rasunäärmed, higinäärmed, närvid, veresooned, lümfisooned, karvanääpsud, lihaskiud, närviretseptorid ning nahavigastusi parandavad rakud.
Nahk kaitseb imiku nahaaluseid kudesid hõõrumise, bakterite, viiruste, vedelikukaotuse ja UV-kiirguse kahjuliku toime eest. Samuti osaleb nahk lapse soojusregulatsioonis, ainevahetuses ning hingamises . Nahk on ka tunde-elund, mille kaudu kogeb imik ümbritsevast keskkonnast erinevaid stiimuleid: soojust, külma, puudutust, survet, valu, jne.
Vastsündinu ja imiku nahk erineb täiskasvanu nahast . Võrreldes täiskasvanutega on imikutel naha pinna ja keha ruumala vahekord suurem (imikutel 700 cm2/kg ja täiskasvanutel 250 cm2/kg). Samuti on imikute pärisnaha ja marrasnaha vaheline sidekude nõrk, marrasnahk õhem ja vähem elastne, mistõttu on naha kaitsefunktsioon nõrk. Imikutel on melaniini tase pärisnahas madal ja nad on ohustatud UV kiirgusest tingitud võimalikest kahjustustest. Higinäärmed on vastsündinutel nõrgalt arenenud ja nende talitlus algab kolmandal-neljandal elukuul. Rasunäärmeid leidub imiku nahas rohkesti, kuid nende töö on minimaalne. Sündides on vastsündinu lapse naha pH neutraalne (pH 6,2-7,5), langedes paari nädalaga sarnasele tasemele nagu täiskasvanutel (pH 5,4-5,9).
Naba hooldus
Vastsündinu naba paranemine jaotatakse kaheks etapiks. Esimeses etapis toimub nabaköndi kuivamine ja irdumine, mis võib aega võtta 7-20 päeva. Teises etapis toimub nabahaava paranemine, mis võib aga võtta 5-10 päeva. Terve vastsündinu paraneva naba hooldamiseks soovitatakse kasutada puhast või keedetud vett. Oluline on hoida lapse naba puhas ja kuiv. Alkoholiga (nt. saialilletinktuur , nabapiiritus) ei soovitata vastsündinu naba puhastada , sest see aeglustab nabaköndi irdumist ning nabahaava paranemist. Kui lapse nabal esinevad põletiku tunnused (naba on märg, mädane ja/või nabaümbrus on punetav), soovitatakse naba hooldamiseks kasutada desinfitseerivad haavahooldusvahendeid.
Toksiline erüteem
Toksilist erüteemi esineb ligikaudu 50% vastsündinutest, tekkides 24 - 48 tunni jooksul peale sündi. Vastsündinu nahalt, peamiselt kehatüvelt, võib leida nõgeslööbesarnast, laigulist, vahel ka villilist punetavat löövet. Toksiline erüteem on seotud vastsündinu nahka kohastumisega üsavälise keskkonnaga, ehk naha mikrofloora kujunemisega. Näiteks võib toksilie erüteem tekkida seoses mikroorganismide (b-grupi stafülokokkide jne) kolonisatsiooniga nahale. Lööve ei ole lapsele ohtlik ja see kaob iseenesest, ilma ravita tavaliselt nädala jooksul.
Miilium
Miiliumeid esineb ligikaud 40% vastsündinutest. Lapse ninalt ja põskedelt võib leida nahpinnast kõrgemid, 1 – 4 mm diameetriga valgeid täppe ehk miiliaid. Tegemist on keratiini sisaldava nahatsüstidega ja neid põhjustavad ebaküpsed, ummistunud rasunäärmed. Vastsündinutel esinevad miiliumid kaovad tavaliselt ilma ravita kahe kuni nelja nädala jooksul peale sündi. Lapsevanematele on oluline rõhutada, et tegemist ei ole aknega ning neid ei tohi pigistada. Pigistamine on lapsele valulik ja vigastatud nahk võib muutuda põletikuliseks. Naha hoolduses soovitada kasutada puhast vett, vältida tuleks rasvaseid kreeme ja õlisid. Harvem võib vastsündin nahalt leida miiliume kehalt, kätelt, jalgadelt, suguelunditelt ja suu limaskestalt. Tegemist on üldjuhul ohutu lööbega ja nad kaovad ilma ravita. Arsti poole soovitatakse pöörduda juhul, kui miiliumid esineb palju ja lapsevanemad ei ole kindlad, millega on tegu või kui miiliumid esinevad koos teiste löövetega, näiteks koos punaste laikudega.
Vastsündinu akne
Vastsündinu akne esineb ligikaud 20 % vastsündinutest ja seda on rohkem poistel, kui tüdrukutel. Vastsündinu nahale: ninale, põskedele, otsmikule, rindkerele, võivad tekkida punetavad ja/või mädavillilised täpid/sõlmekesed, mis meenutab teismelistel esinevat löövet. Samuti võivad lapse nahal esineda mustad täpid ehk komedoonid. Seda seostatakse emalt, üsasiseselt saadud hormoonidega ning vastsündinu nahas suurenenud rasunäärmete tööga. Vastsündinu akne paraneb üldjuhul iseeneset ilma ravita. Aknega vastsündinu nahahoolduses võib kasutadad niisutavaid kreeme, vältida tuleks rasvaseid kreeme ja õlisid. Vastsündinu akne võib üle minna ka imikuea akneks ja see võib kesta imikuea lõpuni. Imikuea akne ravis kasutatakse vajadusel preparaate, mis on näidustatud tavlise akne ravis, näiteks lokaalseid, bensoüülperoksiidi sisaldavaid preparaate.
Kuiv nahk
Kuiv nahk on väga levinud probleem vastsündinutel ja imikutel. Põhjuseid, miks imikutel on kuiv nahk on mitmeid. Lapsel võib kuiv nahk olla kohe peale sündi. Nahakuivus esineb eriti peale 40. rasedusnädalat sündinud lastel. Neil esineb tihti kuiv, ketendav nahk labakätel ja -jalgadel, mis paraneb ruttu ja iseenesest. Kuiv nahk võib olla seotud nahahooldusega, näiteks kasutatakse lapse pesemisel liiga tihti seepi . Selle tagajärjel pestakse nahalt maha naturaalsed õlid, mis hoiavad lapse nahka niiskena. Kui lapse nahk on kuiv ja lapse naha puhastamiseks kasutatakse seepi, võib see nahakuivust süvendada. Nahakuivust võivad imikutele põhjustada ka ilmastikutingimused: külm ja kuum temperatuur. Kuumal või külmal temperatuuril on õhuniiskus madal, mis võib imiku nahka omakorda kuivatada. Eriti ohustatud on riietega katmata kehaosad , näiteks põsed ja käed. Imikutel võib naha kuivus tingitud olla ka nahapõletikust, näiteks ekseemist. Ekseemiga lapse nahk on väga kuiv, lõhenenud ja võib olla paksenenud. Selline nahk võib last häirida tugeva sügeluse tõttu. Ekseemi võib imikul näha otsmikul, põskedel, kätel, jalgadel, rinnal või teistel kehaosadel. Ekseemi täpsed põhjused ei ole teada, kuid oletatakse, et see võib olla seotud pärilikkusega.
Kuiva nahaga imikute hoolduses on oluline vältida liiga sagedast vannitamist (vannitada soovitatakse paar korda nädalas), vannitamise ajad olgu lühikesed 2-5 minutit ning vesi soe, mitte kuum. Vältida tasub vannivahu ja vannisoolade kasutamist, pigem võib vannivette lisada õli. Vannivette õli lisamine võib muuta imiku naha libedaks. Sellest tulenevalt tuleb olla ette vaatlik, et laps libeduse tõttu viga ei saaks. Peale vanni on soovitav nahka pehme rätikuga tupsutades kuivatada. Vältida tuleks kuiva rätikuga naha hõõrumist, see võib panna kuiva naha sügelema. Imikutel esineva kuiva naha niisutamiseks sobivad kreemid , emulsioonid ja õlid. Nahka võib kreemitada vastavalt vajadusele, mitu korda päevas. Kuiva nahaga imikule tuleb pakkuda piisavalt juua ja riietada ta vabamatesse õhku läbilaskvatesse , näiteks puuvillastesse riietesse. Kui kuisva nahaga imiku nahk sügeleb ning see häirib last, tuleb ühendust võtta arstiga.
Mähkmelööve
Mähkmelööve e. mähkme haudumus e. mähkmedermatiit on naha põletikuline protsess, mis võib esineda kogu mähkmega kaetud alal. Mähkmelööbe tunneb ära punetava naha järgi. Tegemist võib olla ainult kerge punetusega, teinekord aga tugeva, peaaegu veritseva põletikuga.
Mähkmelööve on üks enam evinud probleemidest, mis imikutel esineb. Kerge punetus mähkme piirkonnas on probleemiks pooltel imikutest ja seda esineb nii poistel kui ka tüdrukutel. 5% mähkmelööbega lastest esineb tõsine nahakahjustus. Mähkmelöövet esineb rohkem 9-12 kuu vanustel lastel ja seda seostatakse sellega, et selles vanuses lapsed istuvad palju, mähkmeid vahetatakse harvem ning toimuvad muutused lapse toitumises. Mähkmehaudumust seostatakse mähkmepiirkonnas oleva niiskuse, soojuse, väljaheites sisalduvate ensüümide ning hõõrdumisega.
Mähkmelööbe võib jagada lööbe iseloomu ja naha reaktsiooni ulatuse järgi kaheks:

• Vähene mähkmelööve (mild nappy rash): punane nahareaktsioon katab vähem kui 10% mähkmepiirkonnast, lööbeelemendid puuduvad.
  
• Mõõdukas või ulatuslik mähkmelööve (moderate or severe nappy rash): mähkmepiirkonnas esineb mõõdukas või tugev punetus, mis katab üle 10% mähkmepiirkonnas olevast nahast ning seal võib esineda lööbeid, näiteks seenhaigusele iseloomulikku löövet (punased piirdunud laigud).
  

Mähkmelööbe korral on oluline:

• Vahetada lapse mähet tihti. Mähet tuleks vahetada kohe siis kui laps on urineerinud või roojanud. Vastsündinud võivad urineerida rohkem kui 20 korda päevas. Lapse kasvades urineerimissagedus väheneb, langedes keskmiselt 6,5 korrale päevas üheaastaseks saades .
  
• Puhastada mähkme piirkonda puhta vee või niiskete beebipuhastuslappidega. Uurimistulemustest, selgub , et mähkmepiirkonna pesemisel veega või beebidele mõeldud niiskete lappidega ei ole erinevusi ning mõlemad viisid on sobilikud . Uurimistöödes rõhutatakse, et vältida tuleb imikute mähkmepiirkonna puhastamist parfüümi ja alkoholi sisaldavate lappidega. Samuti ei soovitata mähkmelööbe korral nahka pesta seebiga . See võib naha pH mõjutada, tekitades veel suuremat nahaärritust.
  
• Määrida puhastatud nahale kaitsvat või niiskust hülgavat kreemi, mis ei lase uriinil nahka kahjustada. Kreemide kasutamisel on oluline, et see kantaks kahjustatud nahale õhukese kihina. Paksult peale kantud kreem ei imendu, süvendades nii hoopis olemasolevat haudumust.
  
• Seenest tingitud lööbele kanda seenevastast kreemi. Kahjustatud mähkmepiirkonnas võib 48 tunni jooksul ilmneda kandidast tekitatud lööve.
  
• Talki ja puudrit mitte kasutada. Talk ja puuder, puutudes kokku niiskusega, muutub pastaks, mis võib ärritada ja hõõruda imiku nahka. Samuti võib pastaks muutunud puuder või talk, sattudes mähkme pinnale, takistada niiskuse imendumist.
  
• Teha õhuvanne. Puhastatud nahal laske õhu käes kuivada. Õhuvannide tegemine mähkmete vahetamise ajal on oluline mähkmehaudumuse ennetamise meetod.
  

Arsti poole tasub pöörduda järgmistel juhtudel: mähkmelööve ei parane nelja kuni seitsme päevaga; mähkmelööve muutub hullemaks, levides mähkmepiirkonnast teistele kohaosadele; kui nahale tekib mädapõletik, millele on iseloomulik väikesed, purunevad villid ja nende kattumine koorikutega (impetiigo); mähkmelööve tekib seoses üle 48 tunni kestnud kõhulahtisusega;


 kui lapsel tekib palavik , kui kahtlustad lapsel allergiat.
Seborroiline dermatiit
Seborroiline dermatiit ehk beebi kõõm ehk korplööve ehk gneiss on lapse peanahal ja kulmudes esinev läbipaistev või kollakaspruun soomusetaolisi laike meenutav lööve. Tegemist on tavaliselt imikule ohutu lööbega. Beebikõõma tekkepõhjused ei ole teada. Lööve võib tekkida imiku esimesetel elukuudel. Arvatakse, et see võib olla seotud emalt saadud hormoonidega, mis panevad peanahal olevad beebi rasunäärmed rasu üleprodutseerima. Tavaliselt beebikõõma ravida ei ole vaja ja see kaob ise aja jooksul. Samas võib see oodatust kauem aega võtta. Näiteks võib beebikõõma leida ka aastaste laste peanahalt.
Beebikõõma eemaldamiseks hõõruge imiku peanahale naturaalset õli, näiteks oliivõli ja jätke see sinna mõneks tunniks. Õli pehmendab löövet. Edasi võib pehme harjaga lapse peanahka puhastada, koorikud peaksid peanahka harjates lahti tulema . Kindlasti ei tohi löövet kõvasti kraapida, see on lapsele valus ning võib põhjustada peanaha vigastusi, mis on haigustekitajatele heaks sissepääsuväratiks. Peale harjamist on soovitav lapse peanahk beebišampooniga puhtaks pesta. Beebikõõmast lahti saamiseks võib seda protseduuri teha kaks kuni kolm korda nädalas. Lisaks on olemas spetsiaalsed imikutele mõeldud kõõmavastased šampoonid. Nende kasutamisel tuleb lugeda juhendit, kuid tihti tuleb beebidele mõeldud kõõmavastast šampooni hoida juustes 5-10 minutit ja siis see hoolikalt peanahalt maha pesta. Oluline on vältida beebikõõmavastase šampooni sattumist silma.
Arsti poole tasub pöörduda, kui beebikõõm ei taandu, peanahk muutub punetavaks või hakkab leemendama. Samuti võib arsti poole pöörduda juhul, kui lööve levib edasi teistele kehaosadele (nt. põskedele, seljale, rinnale ) või kui lööve häirib imikut, näiteks sügeleb.
Kasutatud kirjandus
Association of Women’s Health Obstetric and Neonatal Nurses. Neonatal Skin Care 3rd edition . Evidence Based Clinical Guideline (2013).
Blume - Peytavi, U., Hauser, M., Stamantas, G, N., Pathirana, D., Bartels, N, G. Skin Care Pracitces for Newborn and Infants : Review of th Clinical Evidence for Best Practices . Journal of Pediatric Dermatologi 2011; vol 29 (1): 1-14.
Jackson , A. Time to review newborn skincare. Infant 2008; Vol 4 (5): 168 – 172
Sakrak, R,. Basu, S. Skin Care for the Newborn. Journal of Indian Pediatrics 2010; vol 47: 593 – 598.
World Healt Organization. Guidlines of Maternal , Newborn, Child and Adolescent Health. Recommendations on Newborn Health. (2012).