Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Naturaalarvud – arvud, mis saadakse loendamise teel, tähistatakse: IN (1, 2, 3, 4, 5, 6, ..., ∞) Täisarvud – kõik naturaalarvud ja nende vastandarvud ning lisaks 0, tähistatakse Z m Ratsionaalarvud – on sellised reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n jagatisena nii et n n ≠ 0 . Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendmurdarendus ja see on alati perioodiline, tähistatakse Q Irratsionaalarvud – mitteperioodilised lõpmatud kümnendmurrud.
Naturaalarvud – loendamise teel saadud arvud 1, 2, 3, … 54. Nullkoht – argumendi väärtus, mille korral funktsiooni väärtus on null.
Neid piirväärtusi nimetatakse ühepoolseteks Definitsioon 4 Katkevuspunktideks nim. argumendi x väärtuseid, mille korral funktsioon ei ole pidev, kuid nende punktide piisavalt väikeses ümbruses on pidev Katkevuspunktide liigid: 8. Teoreem 1 Olgu funktsioonil u(x) tuletis punktis x ja Olgu katkevuspunkt x0 ja Definitsioon 2 Funktsioon on diferentseeruv punktis x, kui tal funktsiooni f(n) tuletis punktis n . Sel juhul on tuletis ka 1) A=B, kuid f(x) ei ole määratud punktis x0 on tuletis selles punktis.
Naturaalarvu teguriks nimetatakse iga naturaalarvugu, millega antud naturaalarv jagub.
Ne gaussi ehk tundmatute elimineerimise meetodiga . . . . . . . . . . . . . . 69 12. Lineaarv˜rrandis¨steemi uldlahend erilahendi ja fundamentaals¨stee- o u ¨ u mi kaudu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 13. Crameri peajuht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87
Nagu siinus - ning koosinusteoreemi tõestuste juureski, on trigonomeetriliste funktsioonidega mängides alati hea mõte tõmmata üks kõrgus, seekord siis küljele pikkusega . Meie kolmnurk jaguneb nüüd kaheks täisnurkseks kolmnurgaks, millest ühe hüpo- tenuus on ning alusnurk , ning teise hüpotenuus on ning alusnurk .
Newton - Leibinzi valem:Kui f ϵ C[a; b] ja F on funktsiooni f mingi algfunktsioon sellel lõigul, siis b φ( x ) saamegi jällegi f ( t ) dt=¿∫ ¿ ∫ f ( x ) dx=F ( b )−F ( a )=F ( x ) ⎹ ba a ∫¿ Tõestus:Kuna fϵ C[a; b], siis G´(x) = f (x), seega G on f mingi algfunktsioon ja 6.Ositi integreerimine.
Naturaalarvu tegur – Arv, millega naturaalarv jagub Naturaalarvu kordne – Arv, mis jagub naturaalarvuga.
Ne alamhulk on kinnine ja tingimuse T3 t¨aidetus ruumis X j¨areldub tingimuse T4 t¨aidetusest. Viimasest teoreemist j¨areldub, et iga normeeritud ruum ja ruum Rn rahuldavad tingimusi T0 , T1 , T2 , T3 , T4 . Definitsioon 6.2 N˜oudeid T0 , . . . , T4 nimetatakse eral- duvuse aksioomideks.
Naturaalarvudeks nimetatakse positiivseid täisarve.
Nb diskriminant on ruutvõrrandi 2)kaks erinevat lahendit lahendivalemis ruutjuure all olev avaldis; D>0 4+4m>0, 4m>-4, m>-1 negatiivse väärtusega diskriminandi korral 2)pole lahendeid on lahendid kompleksarvud (õpid hiljem) D<0 4+4m<0, 4m<-4, m<-1
Ne alamruum on kinnine hulk ruumis X. 2.12 N¨aidata, et kui topoloogiline ruum X rahuldab esimest loenduvuse aksioomi, siis tema igal punktil x leidub selline ¨mbruste baas {U1 , U2 , U3 , . . . }, et U1 ⊃ U2 ⊃ U3 ⊃ . . . .
Newton - Leibniz’i valem arvutab küll määratud integraali täpselt, aga alati ei osutu selle valemi kasutamine võimalikuks, kuna kõikidel funktsioonidel ei pruugi leiduda piisavalt lihtne algfunktsioon.
Newton - Leibniz’i valem S abBA  F  b   F  a  Saime kaks valemit kõverjoonse trapetsi pindala arvutamiseks: , kus b S abBA   f  x  dx F  x   f  x  a ja . b
Nen - de funktsioonide v¨¨rtused on tabuleeritud ja seep¨rast saab neid funktsioone nii integreeri- aa a misel kui ka arvutustes sama edukalt kasutada, nagu harilikku siinust, koosinust ja logaritmi.
Naabrusmaatriksina - traditsiooniline graafi esitusviis, kus nii maatriksi ridadele kui ka veergudele vastavad graafi tipud ning 1’ga on tähistatud elemendid, kus kahe tipu vahel leidub serv.
Nendid on kinnised hulgad ruumis X. Kui ruumi X sidusate komponentide arv on l˜oplik, siis on kerge veenduda, et iga sidususe komponent on ka lahtine hulk ruumis X.
Newton - Cotes n = 2 (Trapetsvalem) Valiku n = 2 korral h = b − a ja saame kvadratuurvalemi erijuhu b f (x)dx = a1 f (a) + a2 f (b) + R2 (a, b, f ). a
Naiivne hulgateooria - Naiivses hulgateoorias puudub kindel tugev aksiomaatika, ent ta on piisavalt efektiivne väga paljude lihtsamate vajaduste rahuldamiseks.
Newton - Leibnizi valem lubab määratut integraali arvutada määramata integraali f x dx F x C abil järgmiselt b b f x dx Fb Fa Fx a . a
Naiste sooviks on saada sotsioloogiks, ajakirjanikuks,veterinaariks,arhitektiks ja keemikuks. Kõiki neid ameteid esineb naiste seas kahel korral.
Newton - leibnizi valem On olemas funktsioon f(x), mis on pidev lõigul [a, b] ning F(x) on funktsiooni f(x) algfunktsioon, siis integraal
Newton - Leibnizi valem b Teoreem: Kui f on pidev lõigus [a, b] , siis kehtib Newton-Leibnizi valem ∫ f (x )dx = F (b ) − F (a ) , a
Naturaalarvude hulk on täisarvude hulga osahulk • Z = {....-2; -1; 0; 1; 2; ......} • Jaguneb naturaalarvudeks ja negatiivseteks arvudeks
Nagu mainisime on „sama kujuga” kolmnurkades võrdsed kõik nurgad ning ka üks- teisele vastavate nurkade lähiskülgede suhted.
Nelinurk on hulknurk, millel on on neli külge, neli tippu ja neli nurka Sirgnurgaks nim. nurka mille haarad moodustavad sirge.
Neid närvivõrke nimetatakse ka iseõppivateks (vt. peatükk 1.4). Kõige lihtsam iseorganiseeruva süsteemi näide on Kohonen’i
Newton - Leibnizi valem? Olgu f(x) lõigul [a;b] integreeruv ja leidugu tal sellel lõigul algfunktsioon F(x), siis:
Neid omadusi nimetatakse tunnusteks. Katsel registreeritavad tunnused võivad olla kvalitatiivsed või kvantitatiivsed.
Negatiiv - sete aluste korral on graafik aga hüplik ja mingist aukude täitmisest seal väga juttu olla ei saagi.
Neljandal diagrammil on võrdlusena välja toodud, kui palju tarvitavad õpilased alkoholi ja kui palju tarvitavad kodused.
Nelinurk a1bcd on romb: alusnurgad ei ole täisnurgad, diagonaalid poolitavad nurgad, vastasküljed on paralleelsed.
Neid võrrandeid nimetatakse selle joone parameetrilisteks võrranditeks ja muutujat t selle joone parameetriks.
Naadi - koordinaadiga, siis saame teada, kui palju haara määratud sirge iga ühiku kohta tõuseb.
Newton - Leibnitzi valem Kui F on pideva funktsiooni f algfunktsioon lõigul [a,b] siis kehtib valem
Naturaalarv - sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... või üks arvudest 0, 1, 2, 3, ...
Newton - Leibnizi integraal: kui f on pidev lõigus [a;b], siis kehtib Newton-Leibnizi integraal
Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes, kuid mitte lahutamise ja jagamise suhtes.
Newton - Leibinzi valem lubab määratud integraale arvutada määramata integraalide abil.
Naiste sooviks on saada sotsioloogiks, ajakirjanikuks, veterinaariks, arhitektiks ja keemikuks.
Naljakal kombel on mõne lihtsama matemaatilise objekti kirjeldamiseks aga tarvis kauem mõelda.
N elementi on erinevad ja et ühes ühendis võib iga element esineda ülimalt ühe korra.
Ndast aastast on olnud üksikud sellised aastad, kus on märgata positiivset juurdekasvu.
Nelinurk on rööpkülik parajasti siis, kui tema diagonaalid poolitavad teineteist.
Naturaalarvud on juba väga toredad, aga nendega tuleb esile ka mõningaid prob- leeme.
Naturaallogaritm - logaritmi aluseks on arv e. Negatiivsetel arvudel ja 0 puudub logaritm.
Negatiivsuspiirkond - muutuja x väärtuste hulk, kus funktsiooni väärtused on negatiivsed
Nendeks pindadeks on sf¨¨rid keskpunktiga √ aa koordinaatide alguses, raadiusega c.
Neid maavärinaid on nõrgalt tunda, aga õnneks need tavaliselt purustusi ei tekita.
Neid alam - ruume nimetatakse vektorruumi V triviaalseteks alamruumideks.
Neid vektoreid on m tükki ja neid nimetatakse maatriksi REAVEKTORITEKS
Vote UP
-2
Vote DOWN
Naturaalarvude hulk - ℕ = {1, 2,…} b. Täisarvude hulk - ℤ = {…, -2, -1, 0, 1,…} c. Ratsionaalarvude hulk - ℚ = {m/n | m, n ∈ ℤ, n > 0} d. Reaalarvude hulk - ℝ e. Kompleksarvude hulk - ℂ = {x + iy | x, y ∈ ℝ, i2 = -1} f. Reaalarvude intervallid: f.i. Lõik [a, b] = {x | x ∈ R & a ≤ x ≤ b} f.ii. Vahemik (a, b) = {x | x ∈ R & a < x < b} f.iii. Poollõik (a, b] = {x | x ∈ R & a < x ≤ b} f.iv. Poollõik [a, b) = {x | x ∈ R & a ≤ x < b}
Nendeks tippudeks on lihtahela otspunktid ehk joonisel äärmised tipud.
Naiste vanused on rohkem koondunud ümber oma grupi keskmise vanuse.
Nelinurk – hulknurk, millel on neli nurka või neli külge.
Neuroni väljund on seotud järgmise kihi iga neuroni ühe sisendiga.
Neid piirväärtusi nimetatakse ühiselt ka ühepoolseteks tuletisteks.
Newton - Leibinzi valem + Newton-Leibinzi valemi tõestus.
Newton - Leibnizi valem: ∫ f ( x ) dx=F ( b )−F (a) a
Newton - Leibnizi valem 21. Määratud integrali omadused
Neuro - Control for Single-Input Multi-Output Systems.
Naturaalarvud on arvud 0, 1, 2, 3, 4, 5,…, n-1, n, n+1,…
Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes.
Naturaalarv - arv, mis saadakse loendamise teel
Neljas seos – ASTMETE KASVAMINE JA KAHANEMINE
Neid sirglõike nimetatakse kolmnurga külgedeks.
Naturaal - , täis- ja ratsionaalarvud.
Netes on erinevus olemas soo lõikes
Newton - LEIBNIZI VALEMI RAKENDAMINE
Vote UP
-1
Vote DOWN
Naturaalarvude jada on lõpmatu (igale naturaalarvule järgneb veel naturaalarve). Liites või korrutades kaks naturaalarvu, saame tulemuseks taas naturaalarvu. Seepärast öeldakse, et naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes.
Nb külgtahud on ristkülikud, põhjad on
Neid piirväärtusi nimetatakse ühepoolseteks
Neid muutujatähiseid on põhiseoste esitamisel
Vote UP
-1
Vote DOWN
Naturaalarvudeks nimetatakse arve N={1; 2; 3; … ; n-1; n; n+1; …} Selles hulgas leidub esimene arv ja iga arvu korral sellele vahetult järgnev arv, kuid ei ole viimast arvu — niisugust naturaalarvu, mis oleks kõigist suurem.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Naturaalarvude hulk on lõpmatu  Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise tehete suhtes  Naturaalarvude hulk ei ole lahutamise ega jagamise tehete suhtes kinnine Naturaalarvud
Vote UP
-1
Vote DOWN
Naturaalarvude hulk on järjestatud hulk ja ta on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes (tulemus ei välju hulgast). * (N1 = {1; 2; 3...}, see märgib naturaalarve alates ühest.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Naturaalarvude hulk on N = {0, 1, 2, 3, . . .} ja t¨isarvude hulk on Z = a {. . . , −2, −1, 0, 1, 2, 3, . . .}. T¨isarvude baasil defineerime ratsionaalarvud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Naturaalarvud on väga loomulikud, nad on erinevates kultuuriruumides sõltuma- tult kasutusele võetud ja välja on arenenud erinevad tähistused.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Naturaalarvud –  loendamise teel saadud arvud /positiivsed täisarvud (1,2 ... ) Null ei ole naturaalarv.  Tähistatakse : N
Vote UP
-1
Vote DOWN
Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... ( ) või üks
Vote UP
-2
Vote DOWN
Naturaalarvud on arvud, millega loendame õhtul lambaid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, ... Neid kõiki korraga ehk nende hulka tähistatakse -iga. Naturaalarvud on ilmselt kõige loomulikumad matemaatilised objektid, lihtsad, aga tähtsad.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun