Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
Teeni kõndimisega krüptot! Sweatcoin on tasuta ja paneb sind rohkem liikuma TÕMBA ÄPP Sulge
Add link
Neuroni tuum on ümara kujuga ja pakineb rakus tsentraalselt. Neuron on kõrge aktiivsusega ja tsütoplasma sisaldab palju organelle, Nissli substantsi, Golg kompleksi, mitokondreid , vabad ribosoomid (sünteesivad pidevalt uusi valke), ER, neurofibrillid (tsütoskeleti elemendid) jne. Nissli substants – suurte dendriidide algusosades tsütoplasma piirkond, mille moodustavad erineva suurusega kängud.
Neuron – närvikoe rakk 2.NÄRVIIMPULSS – annavad edasi närvikoe rakud 3.SOOMA- närviraku keha 4.AKSON – tavaliselt 1, kannab impulssi rakukehast eemale 5.DENDRIIT – tavaliselt mitu, kannavad impulsse rakukeha suunas 6.SÜNAPS – kahe närviraku seos ehk “kohtumispaik” 7.GLIIARAKUD – närvikoe tugirakud SÜNAPS Keemiline aine:Atsetüülkoliin,serotoniin jpt . Sünapsipilu
Neuronid - ajus on sadu miljardeid neuroneid,neoronid on omavahel seostes Neuronid on kehaarakud,omavad memrbaani,rakutuuma,rakuvedelikku,sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel on piir-närvirakumembraan Biolelektriline potentsiaal Depolarisatsioon on mõjutuste toimel,sise-ja väliskekskonna vaheline erinevus väheneb

Neuroni keha - nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini, Kolmanda neuroni keha - n. ventralis posteromedialis c) läbimineku koht capsula interna’st capsula interna tagumise sääre d) ülenevate 2. neuroni aksonite nimetus (kimp) koorekeskuses Ülenevad lemniscus trigeminalise kaudu thalamus´sse
Neuronil on 4 morfoloogiliselt eristatavat piirkonda (dendriidid, rakukeha, akson, sünaps). Missuguste protsesside abil tagatakse valkude õigeaegne olemasolu “õiges piirkonas” ja miks see on vajalik? Inhibiitorvalgulise regulatsiooniga, et tekkinud rakk oleks õigesti funktsioneeriv.
Neurofüsioloogilised alused – Liigimälu vastsündinu kasvab üles bioloogiliselt, omab reflekse, stiimuleid, tundlikkust näotüüpidele jne. Ehk evolutsioonist tulenevalt aju kujunenud nii, et meil on võimalik käivitada mälust lähtuvalt instinkte jne. On ka individuaalne ontogeneetiline mälu.

Neuronil on 4 morfoloogiliselt eristatavat piirkonda (dendriidid, rakukeha, akson, sünaps). Missuguste protsesside abil tagatakse valkude õigeaegne olemasolu “õiges piirkonas” ja miks see on vajalik? Valdav osa valke sünteesitakse rakukehas, väike hulk ka dendriidides.
Neurofibrillarsed tängud on filmanetsed inklusioonid pürimidaalneuronites ning nende kontsentratsioon on patoloogiliseks markeriks Alzheimeri tõve raskusastme määramisel. Peamine tängude komponent on ebanormaalselt hüperfosforüleeritud ja aggregeeritud tau vorm.

Neurogliia – ektodermaalselt päritolult ja esinemispaikadelt sarnaneb närvikoega, koosneb ajuvatsakesi ja seljaajukanalit katvatest ependüümirakkudest ning kesknärvisüsteemis leiduvatest gliiarakkudest. 8) Rakkude paljunemine.
Neuronipopulatsioonid on aktiivsed. Kui aga neuronid ei laengle üldse, siis võib tekkida inimesel ajusurm ( teadvusetus ). Teadvuselamus on ajas pidev, kuid samas ajus esinevad ainult perioodilised nauronite aktiivsuste võnkumised.
Neurogliia rakud – neuroneid abistavad rakud; gliiarakke on 5 põhiliiki, kõigil erinevad ülesanded – näit. Shwann´i rakud moodustavad aksonite ümber müeliintuppesid - kiirem impulsi levik (ja valge

Neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on mitu tugifunktsiooni, selle tähtsaimad ülesanded on närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ning kaitsefunktsioon.
Neurocranium - os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU
Neuronil on eristatavad lühikesed jätked (dendriidid) ja üks pikk jätke (akson). Aksonit katab müeliinkest, milles on sissesopistused (Ranvier`soonised). Lõpposas akson hargneb.

Neurogliia rakke on 6 eri tüüpi: astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümi rakud kesknärvisüsteemis ning Schwanni rakud ja satelliitrakud piirdenärvisüsteemis.
Neuromuskulaarne sünaps on keemiline sünaps, kus erutuse ülekanne toimub motoorselt värvilt skeletilihaskiududele keemilise vahendusaine (mediaatoraine) – atsetüülkoliini – vahendusel.
Neuron - ehk närvirakk 69. Neurotransmitterid- on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.

Neuroendokriinne – hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni II VARIANT
Neuromusku - Kargud, käimise Tekib sammhaaval, Erinevate lihasgruppide laarsed haigused abivahendid, krooniline süvenev nõrgenemine, teatud nagu lihaste ratastool.
Neurokriinne - närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni ja seostub retseptoriga.

Neurogliia rakud on tavaliselt bväiksemad kui närvirakud, nad moodutavasd, poole aju mahust. Neil on toe ja kaitsefuntsiooon, nad ei gemnereeri ega kanna erutust.
Neuroendokriinne – hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere kaudu transporditakse sihtkohta.
Neuroni aktiivsus tähendab neuroni laenglemist ( neuron saab laengu ehk neuronit ümbritseb elektriväli ) ja seega esineb ( muutuv ) elektriväli.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Neuroni ühinemine on sünapsilaadne. 113. mis aine vallandub lihasraku erutumisel Ca2+ ioonid AP slaid sarkoplasmaatilisest retiikulumist? Pikk jutt vaata slaidi 114. mis moodi kaltsium aitab aktiinil ja müosiinil Silva - kaltsiumi ioonid ühinevad troponiiniga, mis nihutab eemale tropomüosiini ja vabastamaks aktiini LF slaid 30; füsiol lk 186
Neuroloogilised nähud – ataksia (ei tõuse, kukuvad) palavik düspnoe - hingeldus treemor kaalulangus nahk ja limaskestad kahvatud silmavärv muutub
Neuroloogiliselt - müelinisatsioon närvirakukest ümbritseb müeliin kest – aitab edasi kanda impulsse, seega rohkem õppida ja salvestada.

Neuroleptikumide e. antipsühhootiliste ravimite (AP) (antipsychotic drugs) hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid pärssivad ravimid.
Neurolingvistiline programmeerimine — 1970ndate alguses Ameerikas loodud teadusharu sellest, kuidas mõtlemine mõjutab keelt ja muid väljendusviise.
Neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid – ühe neuroni akson liibub vastu teise neuroni dendriiti või keha.

Neuroloogilised - nt intrakraniaalse rõhu tõus Isoleeritud süstoolne hüpertensioon- vananemisel seoses veresoonte rigiidsusega
Neuron - Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud, ei jagune, asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.
Neurobioloogid on juba kaua aega arvanud seda, et surmalähedaste kogemuste tekkepõhjused on seotud just aju virgatsainetega.

Neuron - närvirakk, pikad jätked Neuriit e takson - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsi teistele
Neuroblastoom - med närvirakk-kasvaja. Malignant tumor containing embryonic nerve cells; usually metastasizes quickly.
Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas.

Neurobioloogiline – uuritakse füsioloogilise mehhanisme, stimuleeritakse närve, parem lihtsate käitumiste uurimisel.
Neuron on närvikoe spetsiifilise talitluse, erutuslaine juhtimise ja närviimpulsside genereerimise kandja.
Neuronid hüperpolariseeruvad - laenglemine väheneb, põhjuseks kaaliumjuhtivuse suurenemine, kaltsiumi rakkuvoolu vähenemine.

Neuro - sundasend. muskulaarse aparaadi haiguste segavormid (neuromüosiit, vegetomüosiit, müalgia)
Neurokriinne - hormoon (neurotransmitter) sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele
Neuro - imaging techniques allow researchers to obtain images of brain functioning and structures.

Neuronid – närvirakud, mis juhivad impulsse, mille läbi toimub närvisüsteemi funktsioneerimine.
Neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest; adenohüpofüüsi hormoone: somatotroopne e.
Neuroloog on arst, kes on spetsialiseerunud närvisüsteemi häirete diagnoosimisele ja ravimisele.

Neuronid on nii eferentsed, kui aferentsed. Eferentsed neuronid kannavad infot ajust väljapoole.
Neuron - seljaajus või keskajus; kolmas neuron- nägemiskühmudes või põlvikkehas; neljas
Neuroloogia on meditsiini haru, mis tegeleb närvisüsteemi normaalse talitluse ja häiretega.

Neuron - kõige väiksem närvirakk, ülesandeks on tekitada ja juhtida närviimpulsse.
Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel.
Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib ertuslaine perikaarüonis eemale sihtkohta.

Neurogeenne regulatsioon – ahendavad närvid, laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus.
Neurofilamendid on pōhiline tsütoskeleti komponent närvirakkude aksonites ja dendriitides.
Neurokriinne – hormoon sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele.

Neuromarketing - uuritakse aju vastuseid välistele stiimulitele ja inimeste üldseisundile.
Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine.
Neuro - lingvistiline programmeerimine - tegeleb keele ja käitumise seostega.

Neuroni kehast e. närvirakust ja viimasest väljuvatest jätketest koosnev moodustis.
Neuronid - Golgi II tüüp Närviraku jätked • Dendriidid - rakukeha laiendid
Neuronil on üks ...akson....-jätke, mis kannab erutust teiste närvirakkudeni.

Neuro - sekr.rakkude tegevust),nende talitlus sõltub ka emotsioonidest.
Neuromuskulaarne kontakt – motoorne lõpp-plaat, kus motoorne närv ühineb lihaskiuga.
Neurodegeneratsioon - Närvirakkude funktsiooni või struktuuri süvenev kadumine.

Neuron e. preganglionaarse neuroni keha paikneb kesknärvisüsteemis.
Neurogliial - rakk, mis ümbritseb neuroneid, toetatades ja kaitstes neid
Neurokirurgilised uuringud on andnud viimasel ajal suure panuse ajutegevuse mõistmisse.

Neuroni ehitus - närvirakk, dendriit- lühem, võtab vastu, neuriit- pikem.
Neuronid - Golgi I tüüp Lühiaksonilised Sõmerrakk väikeaju koores
Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake.

Neuromotoorne sünaps – neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid.
Neurofibrillid on neuronite spetsiifilised erutust juhtivad struktuurid
Neuron – närvirakk koosneb: rakukeha, dendriidid ja aksonid.

Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid.
Neuroni väljund on seotud järgmise kihi iga neuroni ühe sisendiga.
Neuron - närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked

Neuroloogilised tüsistused on elektritraumade kõige sagedasemad tagajärjed.
Neuron – ehk närvirakk on NS-i struktuurseks osiseks.
Neuro - Control for Single-Input Multi-Output Systems.

Neuron - närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked.
Neuron - närvirakk, pikas jätked, erutuse juhtimine.

Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem.
Aju
Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest.
Neurohumoraalne - neuro -närvid; humoraalne - hormoonid.

Neuroleptikumidest on kasutusel samad ravimid mis segasuse
Neuronid on aktiivsed, kui nad saavad suhelda.

Neuroendokriinne transport - hormoon lähebaksonit pidi verre.
Neuroepiteelis – lateraalse inhibitsiooni kaudu.
Neuronid on lakanud üldise aktiveerimise.

Neuron - närvirakk koos oma jätketega


Neuro - keemilist tundlikkust.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Neurogeenne ehk närvisüsteemi erutusest tekkinud palavik.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun