Neuroni tuum on ümara kujuga ja pakineb rakus tsentraalselt. Neuron on kõrge aktiivsusega ja tsütoplasma sisaldab palju organelle, Nissli substantsi, Golg kompleksi, mitokondreid , vabad ribosoomid (sünteesivad pidevalt uusi valke), ER, neurofibrillid (tsütoskeleti elemendid) jne. Nissli substants – suurte dendriidide algusosades tsütoplasma piirkond, mille moodustavad erineva suurusega kängud.
Neuron – närvikoe rakk 2.NÄRVIIMPULSS – annavad edasi närvikoe rakud 3.SOOMA- närviraku keha 4.AKSON – tavaliselt 1, kannab impulssi rakukehast eemale 5.DENDRIIT – tavaliselt mitu, kannavad impulsse rakukeha suunas 6.SÜNAPS – kahe närviraku seos ehk “kohtumispaik” 7.GLIIARAKUD – närvikoe tugirakud SÜNAPS Keemiline aine:Atsetüülkoliin,serotoniin jpt . Sünapsipilu
Neuronid - ajus on sadu miljardeid neuroneid,neoronid on omavahel seostes Neuronid on kehaarakud,omavad memrbaani,rakutuuma,rakuvedelikku,sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel on piir-närvirakumembraan Biolelektriline potentsiaal Depolarisatsioon on mõjutuste toimel,sise-ja väliskekskonna vaheline erinevus väheneb
Neuroni keha - nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini, Kolmanda neuroni keha - n. ventralis posteromedialis c) läbimineku koht capsula interna’st capsula interna tagumise sääre d) ülenevate 2. neuroni aksonite nimetus (kimp) koorekeskuses Ülenevad lemniscus trigeminalise kaudu thalamus´sse
Neuronil on 4 morfoloogiliselt eristatavat piirkonda (dendriidid, rakukeha, akson, sünaps). Missuguste protsesside abil tagatakse valkude õigeaegne olemasolu “õiges piirkonas” ja miks see on vajalik? Inhibiitorvalgulise regulatsiooniga, et tekkinud rakk oleks õigesti funktsioneeriv.
Neurofüsioloogilised alused – Liigimälu vastsündinu kasvab üles bioloogiliselt, omab reflekse, stiimuleid, tundlikkust näotüüpidele jne. Ehk evolutsioonist tulenevalt aju kujunenud nii, et meil on võimalik käivitada mälust lähtuvalt instinkte jne. On ka individuaalne ontogeneetiline mälu.
Neuronil on 4 morfoloogiliselt eristatavat piirkonda (dendriidid, rakukeha, akson, sünaps). Missuguste protsesside abil tagatakse valkude õigeaegne olemasolu “õiges piirkonas” ja miks see on vajalik? Valdav osa valke sünteesitakse rakukehas, väike hulk ka dendriidides.
Neurofibrillarsed tängud on filmanetsed inklusioonid pürimidaalneuronites ning nende kontsentratsioon on patoloogiliseks markeriks Alzheimeri tõve raskusastme määramisel. Peamine tängude komponent on ebanormaalselt hüperfosforüleeritud ja aggregeeritud tau vorm.
Neurogliia – ektodermaalselt päritolult ja esinemispaikadelt sarnaneb närvikoega, koosneb ajuvatsakesi ja seljaajukanalit katvatest ependüümirakkudest ning kesknärvisüsteemis leiduvatest gliiarakkudest. 8) Rakkude paljunemine.
Neuronipopulatsioonid on aktiivsed. Kui aga neuronid ei laengle üldse, siis võib tekkida inimesel ajusurm ( teadvusetus ). Teadvuselamus on ajas pidev, kuid samas ajus esinevad ainult perioodilised nauronite aktiivsuste võnkumised.
Neurogliia rakud – neuroneid abistavad rakud; gliiarakke on 5 põhiliiki, kõigil erinevad ülesanded – näit. Shwann´i rakud moodustavad aksonite ümber müeliintuppesid - kiirem impulsi levik (ja valge
Neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on mitu tugifunktsiooni, selle tähtsaimad ülesanded on närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ning kaitsefunktsioon.
Neurocranium - os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU
Neuronil on eristatavad lühikesed jätked (dendriidid) ja üks pikk jätke (akson). Aksonit katab müeliinkest, milles on sissesopistused (Ranvier`soonised). Lõpposas akson hargneb.
Neurogliia rakke on 6 eri tüüpi: astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümi rakud kesknärvisüsteemis ning Schwanni rakud ja satelliitrakud piirdenärvisüsteemis.
Neuromuskulaarne sünaps on keemiline sünaps, kus erutuse ülekanne toimub motoorselt värvilt skeletilihaskiududele keemilise vahendusaine (mediaatoraine) – atsetüülkoliini – vahendusel.
Neuron - ehk närvirakk 69. Neurotransmitterid- on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.
Neuroendokriinne – hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni II VARIANT
Neuromusku - Kargud, käimise Tekib sammhaaval, Erinevate lihasgruppide laarsed haigused abivahendid, krooniline süvenev nõrgenemine, teatud nagu lihaste ratastool.
Neurokriinne - närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni ja seostub retseptoriga.
Neurogliia rakud on tavaliselt bväiksemad kui närvirakud, nad moodutavasd, poole aju mahust. Neil on toe ja kaitsefuntsiooon, nad ei gemnereeri ega kanna erutust.
Neuroni ühinemine on sünapsilaadne. 113. mis aine vallandub lihasraku erutumisel Ca2+ ioonid AP slaid sarkoplasmaatilisest retiikulumist? Pikk jutt vaata slaidi 114. mis moodi kaltsium aitab aktiinil ja müosiinil Silva - kaltsiumi ioonid ühinevad troponiiniga, mis nihutab eemale tropomüosiini ja vabastamaks aktiini LF slaid 30; füsiol lk 186
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
