Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Newtoni järgi on valgus väikeste osakeste - korpusklite (lad. corpusculum = kehake) - voog. Need osakesed liiguvad väga suure kiirusega (seetõttu levib valgus sirgjooneliselt) ning on väga väikesed (seetõttu ei haju nad kiirte lõikumisel). Osakeste kiirus on kõige väiksem vaakumis ning kasvab ainetes võrdeliselt optilise tihedusega. Maxwelli elektromagnetvõnkumised
Newtoni seadused - 1) iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt seni, kuni välisjõud seda olekut ei muuda. 2) keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a= F/m 3) kaks keha mõjutavad teinetest suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega F=-F (F-resulteeriv jõud, mis on samasuunalise kiirendusega).
Newtoni järgi on Jumal seotud liikuvate kehade maailmaga eetri kaudu, mis täidab kehad ja tühjuse ning on kõikjal nagu Jumalgi. Miks arenesid Newtoni teoloogilis-ajaloolised uurimused lahus tema matemaatilistest ja loodusteaduslikest ideedest? Newton oli veendunud Piibli õigsuses, ent ta oletas, et paljud selle tekstid võivad olla algteksti moonutusteks.
Newtoni 2 - kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: a=F/m. Nevtoni 3-kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.
Newton - Leibinzi valem:Kui f ϵ C[a; b] ja F on funktsiooni f mingi algfunktsioon sellel lõigul, siis b φ( x ) saamegi jällegi f ( t ) dt=¿∫ ¿ ∫ f ( x ) dx=F ( b )−F ( a )=F ( x ) ⎹ ba a ∫¿ Tõestus:Kuna fϵ C[a; b], siis G´(x) = f (x), seega G on f mingi algfunktsioon ja 6.Ositi integreerimine.
Newton on tuntud ka liikumise seaduspärasuste avastajana, sellekohaseid kolme seadust tuntaksegi Newtoni liikumis- ehk mehaanikaseadustena. Newtoni esimene seadus on, et liikumatu ese jääb liikumatuks ning ühtlase kiirusega liikuv ese jätkab ühtlase kiirusega liikumist, kuni välisjõud seda ei mõjuta.
Newton - Leibnizi valemi kasutamine m¨¨ratud in- aa tegraali arvutamiseks n˜uab integreeritava funktsiooni algfunktsiooni leid- o 2 sin x 1 mist. On aga suhteliselt lihtsaid funktsioone, n¨iteks e−x , a ja , mil- x ln x lel elementaarfunktsioonide hulgas algfunktsioon puudub ja Newton-Leibnizi
Newtoni seadused - 1-(inertsi seadus) Massipunkt millele ei mõju jõude püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 2- (määrab jõu ja kiirenduse vahelise sõltuvuse) Massipunktile mõjuv jõud annab temale jõuga samasuunalise kiirenduse mis on suuruselt võrdeline jõuga.
Newtoni seadused - Kulgliikumise dünaamika-Dünaamika puhul lisandub liikumisele kaks põhisuurust: jõud ja mass .Jõud on iga põhjus ,mis kutsub esile keha kiireneva v aeglustuva liikumise.Mass on ainehulk antud kehas .m 0-seisumass ,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m 0/
Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalis seadust.
Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. • Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda.
Newtoni seadused - Kulgliikumise dünaamika-Dünaamika puhul lisandub ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimustest ,nim liikumisele kaks põhisuurust: jõud ja mass .Jõud on iga põhjus ,mis kutsub esile ruumipaisumisteguriks.
Newtoni rõngasteks nimetatakse siiani vikerkaarevärvilisi rõngaid, mis tekivad tasakumera läätse ja tasase klaasplaadi kokkupuutepinna lähedases ruumipiirkonnas. Newtoni valgusteooria mõjutas füüsika arengut terve sajandi jooksul.
Newtoni i - vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Taustsüsteeme, ku kehtib Newtoni I seadus nim. Inertsiaalseteks taustsüsteemideks.
Newtoni järgi on mass "ainehulga mõõt, mis kujuneb võrdeliselt tiheduse ja ruumalaga". Selle "massi" mõõtmiseks kasutati juba enne Newtonit kehade kaalumist, st. aine hulga määramist temale mõjuva raskusjõu abil.
Newton ii - > Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ning toimub jõu mõjumise suunas Fdt = d ( mv ) 6) Mida nimetatakse põrkeks ? Põrkeks nim keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga.
Newtoni binoomvalem on valem binoomi (kaksliikme) astme avaldamiseks tema liikmete astmete kaudu: n  a  b   Cnm a n  mb m  a n  Cn1a n 1b  Cn2 a n 2b 2  ...  Cnn 1ab n 1  b n . n
Newton - Leibnizi valem (tõestusega). Vastavalt integraali definitsioonile, see piirväärtus leidub vähemalt üks punkt, kus f(ξ)= μ 33. Ositi integreerimine ja muutuja vahetus määratud integraali korral.
Newton - Leibniz’i valem arvutab küll määratud integraali täpselt, aga alati ei osutu selle valemi kasutamine võimalikuks, kuna kõikidel funktsioonidel ei pruugi leiduda piisavalt lihtne algfunktsioon.
Newton –  loodusseadused, kogu teadustegevus.  Nonmenaalne tasand – väljaspool inimliku tunnetust. Ei saa midagi kindlat öelda. Ding an sich (asi iseeneses).  Vastandub teadusele. 
Newton - Leibniz’i valem S abBA  F  b   F  a  Saime kaks valemit kõverjoonse trapetsi pindala arvutamiseks: , kus b S abBA   f  x  dx F  x   f  x  a ja . b
Newtoni ii – kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutiega. Newtoni III – 2 keha mõjutavad end teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Newton - Leibnizi valem MIS VAHE on määratud ja määramata integraalil? Määramata integraal on mingi algfunktsiooniga avaldis F(x) + C , mis võib omada tänu x-le mitmeid erinevaid väärtusi.
Newtoni binoomvalem on valem binoomi (kaksliikme) astme avaldamiseks tema liikmete astmete kaudu: n ( a + b) = ∑ Cn a n − mb m = a n + Cn a n −1b + Cn a n −2b 2 + ... + Cnn −1ab n −1 + b n . n m 1 2
Newton - Leibnizi aa valem Olgu funktsiooni f (x) m¨¨ratud l˜igul [a; b]. Defineerime l˜igul [a; b] aa o o m¨¨ratud integraali ulemise raja funktsiooni aa ¨ x Φ(x) = f (t)dt (5.3) a
Newtoni seadused - Kulgliikumise dünaamika-Dünaamika puhul lisandub liikumisele kaks põhisuurust: jõud ja mass .Jõud on iga põhjus ,mis kutsub esile keha kiireneva v aeglustuva liikumise.
Newton i - Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
Newton - LEIBNIZ’i VALEM Saime kaks valemit kõverjoonse trapetsi pindala arvutamiseks S abBA = F ( b ) − F ( a ) , kus F ′( x ) = f ( x ) b S abBA = ∫ f ( x ) dx a b
Newtoni originaal - formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda.
Newton ii - Newtoni teine seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga:F
Newton - Cotes n = 2 (Trapetsvalem) Valiku n = 2 korral h = b − a ja saame kvadratuurvalemi erijuhu b f (x)dx = a1 f (a) + a2 f (b) + R2 (a, b, f ). a
Newtoni gravitatsiooniseadus – kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga,mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Newtoni binoomvalem - Uurime kombinatsioone, Pascali kolmnurka ja kaksliikme astmeid ( a + b) 0 = 1 0 (a + b)1 = a + b C 0 0 1 (a + b) 2 = a 2 + 2ab + b 2 C 1 C1
Newtonile on püstitatud mitmeid mälestusmärke ja ausambaid, neist tuntumad asuvad Cambridge´i ülikooli Trinity College´s ja Westminster Abbey´s.
Newtoni iii – Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastupidised F1=F2(→ numbrite peal) Pilet 4.2 Valguse dispersioon.
Newton ii - keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a-vektor=F-vektor\m; a=kiirendus1m/s F=jõud 1N m=keha mass 1kg
Newton - Leibnizi valem lubab määratut integraali arvutada määramata integraali f x dx F x C abil järgmiselt b b f x dx Fb Fa Fx a . a
Newton - leibnizi valem On olemas funktsioon f(x), mis on pidev lõigul [a, b] ning F(x) on funktsiooni f(x) algfunktsioon, siis integraal
Newton on sõnastanud ka palju seadusi, osad kannavad tema enda nime, mis kirjeldavad mehhaanika põhialuseid ja gravitatsiooniseaduseid.
Newton - Leibnizi valem b Teoreem: Kui f on pidev lõigus [a, b] , siis kehtib Newton-Leibnizi valem ∫ f (x )dx = F (b ) − F (a ) , a
Newtoni seadus – keha liigub senikaua kuni teine keha teda ei sega/mõjuta. 2. Newtoni seadus – alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama.
Newton on esitanud üpris tähendusrikka mõtte, et ta sarnaneb lapsega, kes korjab ookeani kaldal siledaid kive ja ilusaid teokarpe.
Newton iii - On vastasmõju seadus, mille järgi mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega.
Newtoni rõngasteks nimetatakse interferentsipilti, mis tekib, kui pikafookuseline tasakumer lääts asetada kumerusega vastu tasast klaasplaati.
Newtonit on peetud 17. sajandi suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Tema üks esimesi leiutisi oli peegeltelesoop.
Newton - inglise teadlane, töötas välja õpetused mis muutsid oluliselt senist maailmapilti, oli hea looduses ja matemaatikas
Newtoni reflekor – Isaac Newton 1672, peapeeglilt tulev valgus suunatakse kaldpeegli abil teleskoobi küljel asuvasse okulaari.
Newtoni seadused - I ga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni välisjõud seda olekut ei muuda.
Newton - Leibnizi valem? Olgu f(x) lõigul [a;b] integreeruv ja leidugu tal sellel lõigul algfunktsioon F(x), siis:
Newtoni i - Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliseltl.
Newtoni rõngad - läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad.
Newton - Leibnitzi valem Kui F on pideva funktsiooni f algfunktsioon lõigul [a,b] siis kehtib valem
Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale.
Newton - Leibnizi integraal: kui f on pidev lõigus [a;b], siis kehtib Newton-Leibnizi integraal
Newton ii – Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõu ja pöördvõrdeline keha massiga
Newtoniii - kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised.
Newton - Johni. selle kuulsaim laul muusikal on summer nights ja you're the one that i want.
Newton - Leibinzi valem lubab määratud integraale arvutada määramata integraalide abil.
Newton nim. valgusosakesi korpuskulaarideks, tänapäeval valguskvant ehk footoniteks.
Newtoni teoorias on valgus väikeste kiirestilendavate osakeste -- korpusklite -- voog.
Newton – inglise teadlane, kes suutis muuta tõsiselt senist maailmapilti.
Newton - Leibnizi valem valemid Vaatleme muutuva ülemise rajaga integraali
Newtonil on 3 seadust: inertsuse seadus, kiirenduse ja vastastikmõju seadus.
Newtoni seadused on katsetulemuste üldistus, neid ei saa teoreetiliselt tõestada.
Newton - tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised.
Newton iii – Mõjuga kaasneb alati võrdne ja vastassuunaline mõju.
Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Newtoni töödes on kokku kogutud mahult fantastiline ajalooline materjal.
Newtoni mehaanikas on kombeks esitada neid võrrandeid ruutpolünoomina
Newton - Leibinzi valem + Newton-Leibinzi valemi tõestus.
Newton - Leibnizi valem: ∫ f ( x ) dx=F ( b )−F (a) a
Newton - Leibnizi valem (tõestusega). integraali korral.
Newton - Leibnizi valem 21. Määratud integrali omadused
Newtoni rõngad - kasutatakse läätse kvaliteedi kontrollimisel.
Newton - Leibnizi valem? Defineerida päratu integraal.
Newtoni ajastule on omane teaduse seos religioossete ideedega.
Newton – mõjutada keha, keha käitub vastavalt.
Newtoni seadus – vastastikku mõjuvad jõud on võrdsed.
Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks.
Newton - Richmanni valem q = α ⋅ ∆t W/m2
Newton – sõnastas gravitatsiooni seaduse.
Newton - universum, gravitatsiooni seadused.
Newton - füüsik, avastas raskusjõu.
Newton - mehaanika seaduste avastaja.
Newton - Leibnizi valemi o 2 2 2 x3 8
Newton - LEIBNIZI VALEMI RAKENDAMINE
Newton on saanud närvivapustuse.
Newtoni rõngad on interferentsi tulemus.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Newtoni gravitatsiooniseadus on teatavasti aga järgmine ( Maa raskusjõu korral ):



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun