Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

X klassi matemaatika lühikonspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
X klassi matemaatika lühikonspekt
(I periood)

Arvuhulgad


Naturaalarvudeks nimetatakse arve <
Selles hulgas leidub esimene arv ja iga arvu korral sellele vahetult järgnev arv, kuid ei ole viimast arvu — niisugust naturaalarvu, mis oleks kõigist suurem.
Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes, kuid mitte lahutamise ja jagamise suhtes.
Liitmis - ja korrutamistehetel on hulgas N järgmised omadused:
  • Iga korral . Liitmis kommutatiivsus .
  • Iga korral . Korrutamise kommutatiivsus.
  • Iga korral . Liitmise assotsiatiivsus .
  • Iga korral . Korrutamise assotsiatiivsus.
  • Iga korral . Korrutamise distributiivsus liitmise suhtes.
    Algarv on arv, mis jagub ainult ühe ja iseendaga.
    Kui naturaalarvude hulka
    täiendada arvuga 0 ja arvude 1; 2; 3; … ; n-1; n; n+1; … vastandarvudega, siis saame täisarvude hulga . , kus on positiivsete ja
    negatiivsete täisarvude hulk. Ehk .
    Arve n ja –n nimetatakse teineteise vastandarvudeks.
    Täisarvude hulk on liitmise, korrutamise ja lahutamise suhtes kinnine. Kuid ei ole endiselt seda jagamise suhtes.
    Kõik täisarvud, positiivsed ja negatiivsed murdarvud kokku moodustavad arvuhulga, mida nimetatakse ratsionaalarvude hulgaks . Ratsionaalarvuks nimetatakse sellist arvu, mis avaldub jagatisena , kus
    ja .
    Et tehete sooritamisel murdudega saame murru, siis seetõttu võib öelda, et ratsionaalarvude hulk on kinnine kõigi aritmeetiliste tehete suhtes (välja arvatud jagamine nulliga). Saab tõestada, et iga kahe erineva ratsionaalarvu vahel leidub ratsionaalarve.
    Kümnendmurde saame jagada lõplikeks ja lõpmatuteks. Viimaseid saab omakorda jagada mitteperioodilisteks ( irratsionaalarvud ) ja perioodilisteks ( ratsionaalarvud ). Perioodilised kümnendmurrud võivad olla puht- või segaperioodilised.
    Irratsionaalarvude hulks tähistatakse tähega .
    Iga lõpmatut kümnendmurdu, mis ei lõpe numbriga 9 perioodis , nimetatakse reaalarvuks. . Reaalarvude hulk on järjestatud ja pidev. Lisaks eespool loetletud naturaalarvude omadustele (Iga
    korral…), mis kehtivad ka kõigile teistele, võime lisada:
    6. Lahutamise seadus. Iga
    korral on võrrandil
    olemas lahend .
    7. Iga
    ja
    korral on võrrandil
    olemas lahend x, kusjuures .
    Reaalarvude piirkonnad

    Nimetus Tingimus Tähis Graafiline esitlus


    lõik a-st b-ni
    vahemik a-st b-ni
    poollõik a-st b-ni
    lõpmatu poollõik
    lõpmatu vahemik
    Hulkade A ja B ühendiks on hulk, mis koosneb elementidest, mis kuuluvad hulka A või hulka B.
    (A või B). Hulkade A ja B ühisosasse kuuluvad mõlema hulga ühised elemendid.
    (A ja B).

    Absoluutväärtus


    Reaalarvu absoluutväärtuseks ( mooduliks ) nimetatakse arvu
    kui
    ja arvu
    vastandväärtust kui
    Absoluutväärtus
    on võrdne arvtelje punktide a ja b vahelise kaugusega.
    Omadused:
  • Arvu absoluutväärtus on mittenegatiivne,
  • Vastandarvude absoluutväärtused on võrdsed,
  • Arvu absoluutväärtus pole arvust väiksem,
  • Arvu absoluutväärtus pole väiksem antud arvu vastandarvust



  • , kui
    Astmed ja juured
    Tehted astmetega:





  • Negatiivse astendajaga aste


    kus

    Arvu 10 astmed


    Eesliide
    Tähis
    Kordsus
    Eesliide
    Tähis
    Kordsus
    eksa -
    E
    1018
    ato-
    a
    10-18
    peta -
    P
    1015
    femto-
    f
    10-15
    tera-
    T
    1012
    piko-
    p
    10-12
    giga -
    G
    109
    nano -
    n
    10-9
    mega-
    M
    106
    mikro -
    μ
    10-6
    kilo-
    k
    103
    milli -
    m
    10-3
    hekto-
    h
    102
    senti-
    c
    10-2
    deka-
    da
    10
    detsi -
    d
    10-1
    Arvu esitamist standardkujus kirjutatakse see arv kahe teguri a ja b korrutisena. Esimeseks teguriks on arvu tüvi
    ja teiseks teguriks on kümne aste.
    Astme ja astendaja
    põhjal astme aluse leidmist nimetatakse juurimiseks. (Astendamise pöördtehe).
    — n-nda astme juur arvust a (või n-es juur arvust a). juurija
    juure märk juuritav
    Juurte omadused:
  • Igal positiivsel arvul a on parajasti üks n-es juur.
  • Negatiivsel arvul ei ole paarisarvulise juurijaga juurt.
  • Igal negatiivsel arvul on parajasti üks paaritu juurijaga juur, mis on negatiivne.
  • Iga korral, kui ja .
  • Iga korral
    Tehted juurtega:
  • Juur korrutisest = tegurite juurte korrutisega.
  • Juur murrust = murru lugeja ja nimetaja juurte jagatisega.
  • Juure väärtus ei muutu, kui juurijat ja juuritava astendajat korrutada ühe ja sama naturaalarvuga või jagada nende ühise teguriga .
  • Juure juurimisel juurijad korrutatakse ja tulemusega juuritakse antud juuritav.
  • Juure astendamisel astendatakse juuritav ja tulemus juuritakse antud juurijaga.
    Ratsionaalarvulise (murrulise) astendajaga aste:
    kui
    Murru nimetaja (lugeja) vabastamine irratsionaalsusest tähendab seda, et antud murd teisendatakse kujule , kus murru nimetajas ( lugejas ) ei esine enam juuri (ega ka murrulist astet).
    Irratsionaalavaldisi (juuravaldisi), mis erinevad üksteisest ainult juuremärgi ees olevate kordajate poolest (või ei erine üldse), nimetatakse sarnasteks. Summat , mille liidetavate hulgas on sarnaseid juuravaldisi, saab koondada.

    Võrrandid ja võrratused


    • Võrduse moodustavad kaks avaldist , mis on ühendatud võrdusmärgiga.
    • Võrdust, mis on tõene tundmatu mistahes võimalike väärtuste korral, nimetatakse samasuseks.
    • Võrrandiks nimetatakse muutujaid sisaldavat võrdust, milles üks või mitu muutujat loetakse tundmatuks (otsitavaks).
    • Võrrandi lahendamise eesmärgiks on leida kõik tundmatu väärtused, mille asendamisel võrrandisse tundmatu kohale võrrandi mõlemad pooled võrdsustuvad.
    • Kahte võrrandit nimetatakse samaväärseteks ehk ekvivalentseteks, kui neil on kõik lahendid ühesed või lahendid puuduvad.
    • Võrduse liikmeid võib viia teisele poole võrdusmärki, kusjuures ülekantava liikme ees muudetakse märk vastupidiseks.
    • Kui pärast võrrandi lihtsustamist on võrrandis oleva tundmatu kõrgeim aste üks, siis sellist võrrandit nimetatakse lineaarvõrrandiks.
    • Ruutvõrrandiks nimetatakse võrrandit, mis esitub kujul kus a, b ja c on reaalarvud ja x tundmatu (otsitav).

    Ruutvõrrandi lahendid diskriminandi kaudu.
    Kui
    siis võrrandil 2 erinevat lahendit.
    Kui
    siis võrrandil reaalarvulised lahendid puuduvad.
    Kui
    siis võrrandil on kaks võrdset lahendit.
    Murdvõrrandiks nimetatakse võrrandit, milles tundmatu esineb murru nimetajas. Murdvõrrandis tuleb kindlasti lisada tingimus, millega otsitav ei tohi võrduda, et ei tekiks nulliga jagamist.
    Juurvõrrandiks nimetatakse võrrandit, milles tundmatu esineb juuremärgi all. Saadud lahendeid tuleb kindlasti kontrollida, kuna paarisarvulise astendajaga astendamisel võivad tekkida võõrlahendid.
    Lineaar - ja ruutvõrrandisüsteeme saab lahendada kas liitmis- või asendusvõttega või graafiliselt.
    Lineaarvõrrandisüsteemi
    lahenditehulga hindamine ilma lahendamiseta:
  • üheselt määratud lahendipaar
  • lahendid puuduvad
  • lõpmata palju lahendeid
    Kui kaks matemaatilist avaldist on seotud ühega märkidest >, (mitterange võrratuse märgid), siis kõneleme võrratusest.
    • Võrratuse mõlemale poole võib liita või temast lahutada ühe ja sama arvu.
    • Võrratuse mõlemaid pooli võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Kui see arv on positiivne, siis jääb võrratuse märk samaks, kui negatiivne, siis muutub vastupidiseks.
    • Võrratuse lahenditeks on muutuja need väärtused, mille korral võrratus on tõene. Võrratuse kõik lahendid kokku moodustavad võrratuse lahendihulga.
    • Samu muutujaid sisaldavaid võrratusi nimetatakse samaväärseteks, kui neil on üks ja sama lahendihulk.
    • Võrratuse lahendihulga kirjeldame alati nii graafiliselt kui ka piirkonnana.

    Ruutvõrratuse lahendamisel leiame kõigepealt ruutvõrrandi nullkohad , siis skitseerime parabooli ja siis leiame graafikult lahendipiirkonna.
    Determinant
    Avaldist kujul
    nimetatakse kaherealiseks determinandiks ja kirjutatakse tabelina, milles on kaks rida ja kaks veergu :
    Arve a, b, c ja d nimetatakse determinandi elementideks. Elemendid a ja d moodustavad determinandi peadiagonaali, b ja c kõrvaldiagonaali .
    Kolmerealise determinandi väärtuse arvutamiseks kasutatav skeem:
    + + + – – –
    Omadused:
    • Determinandi väärtus ei muutu, kui tema read teha veergudeks ja veerud ridadeks.

    • Kahe rea ( veeru ) vahetamisel muutub determinandi märk vastupidiseks.

    • Kui determinandi read (veerud) on võrdsed, siis on determinant võrdne nulliga.

    • Determinandi mingi rea (veeru) kõigi elementide korrutamisel ühe ja sama teguriga korrutub determinant selle teguriga.

    • Determinant võrdub nulliga, kui determinandi kahe rea (veeru) vastavad elemendid on võrdelised.

    • Kui determinandi ühe rea (veeru) kõik elemendid on nullid , siis on determinant võrdne nulliga.

    • Kui determinandis asuvad ühel pool peadiagonaali vaid nullid, siis on determinant võrdne peadiagonaali elementide korrutisega. Kui ühel pool kõrvaldiagonaali on vaid nullid, siis on determinandi väärtus võrdne kõrvaldiagonaali elementide korrutise vastandarvuga.

    5
  • Vasakule Paremale
    X klassi matemaatika lühikonspekt #1 X klassi matemaatika lühikonspekt #2 X klassi matemaatika lühikonspekt #3 X klassi matemaatika lühikonspekt #4 X klassi matemaatika lühikonspekt #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor cido Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    X klassi matemaatika lühikonspekt
    5
    doc

    X klassi matemaatika lühikonspekt

    X klassi matemaatika lühikonspekt (I periood) Arvuhulgad Naturaalarvudeks nimetatakse arve N={1; 2; 3; … ; n-1; n; n+1; …} Selles hulgas leidub esimene arv ja iga arvu korral sellele vahetult järgnev arv, kuid ei ole viimast arvu — niisugust naturaalarvu, mis oleks kõigist suurem. Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes, kuid mitte lahutamise ja jagamise suhtes. Liitmis- ja korrutamistehetel on hulgas N järgmised omadused: 1

    Matemaatika
    Matemaatika eksami teooria 10-klass
    12
    pdf

    Matemaatika eksami teooria 10. klass

    Matemaatika eksami teooria Reaalarvud 1.1. Naturaal-, täis- ja ratsionaalarvud · Naturaalarvude hulk N (ainult positiivsed täisarvud) · Naturaalarvu n vastandarv -n defineeritakse selliselt, et n+(-n)=0 · Naturaalarvud koos oma vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga Z (jaguneb pos ja neg) · Iga kahe täisarvu vahe on alati täisarv · Kui arv a ei jagu arv b-ga, siis on tegemist murdarvuga. Kõik täisarvud ja positiivsed ning negatiivsed murdarvud moodustavad kokku ratsionaalarvude hulga Q. Ratsionaalarv on arv, mis avaldub jagatisena a/b, kus a Z, b Z ja b 0. · Iga ratsionaalarv avaldub lõpmatu perioodilise kümnendmurruna. 1.2 Irratsionaal- ja reaalarvud · Arv, mis avaldub lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, on irratsionaalarv. · Arvutamisel piirdutakse ligikaudsete väärtustega e lähenditega, nt pii=3,14 · Kuna iga ratsionaalarv avaldub lõpmatu perioo

    Matemaatika
    Keskkooli matemaatika raudvara
    40
    doc

    Keskkooli matemaatika raudvara

    KESKKOOLI MATEMAATIKA RAUDVARA 1. osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N..........................................................................................................5 Negatiivsete täisarvude hulk z ­...........................................................................................5 Täisarvude hulk Z.................................................................................................................5 Murdarvu

    Matemaatika
    MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE
    100
    pdf

    MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE

    MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS I OSA SISUKORD 1. ARVUHULGAD …………………………………………………… 2 2. ARITMEETIKA ……………………………………………….…… 3 2.1 Mõningate arvude kõrgemad astmed ………………………….……. 3 2.2 Hariliku murru põhiomadus ………………………………….…….. 3 2.3 Tehetevahelised seosed ……………………………………….…….. 3 2.4 Tehted harilike murdudega ………………………………….……… 4 2.5 Tehete põhiomadused ……………………………………….……… 5 2.6 Näited tehete kohta positiivsete ja negatiivsete arvudega …….…….. 5 2.7 Näited tehete kohta ratsionaalarvudega ……………………….……. 6 2.8 Protsent ja promill ……………?

    Matemaatika
    Determinandid gümnaasiumiõpikus
    8
    pdf

    Determinandid gümnaasiumiõpikus

    DETERMINANDI MÕISTE. KAHEREALISE DETERMINANDI Avaldanud esimesest võrrandist x-i ja asendanud saadud tulemuse teise võr- KASUTAMINE VÕRRANDISÜSTEEMIDE LAHENDAMISEL randisse, saame c1 b1 y Paljude sisult erinevate probleemide lahendamine viib ühe ja sama seaduse a1 x b1 y c1 x , kui a1 0. järgi koostatud avaldisteni. Sel juhul on otstarbekas uurida nende avaldiste a1 üldisi omadusi. c b y° a2 ¡¡ 1 1 ±± b2 y c2 a1 korrutame võrrandi pooli a1-ga Üheks selliseks av

    Matemaatika
    Reaalarvud- slaidid-
    53
    ppt

    Reaalarvud ( slaidid )

    Julia Lissovskaja matemaatika õpetaja Tartu Kutsehariduskeskus 2010 Arvuhulgad Naturaalarvude hulk Täisarvude hulk Ratsionaalarvude hulk Reaalarvude hulk Naturaalarvude hulk Naturaalarvud on arvud 0, 1, 2, 3, 4, 5,..., n-1, n, n+1,... Naturaalarvude hulka tähistatakse tähega N Naturaalarvude hulga omadused Naturaalarve saab kujutada punktidena arvkiirel Naturaalarve saab järjestada 0 1 2 3 4 1. a = b; 2. a > b; 3. a < b Naturaalarvude hulk on lõpmatu Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise tehete suhtes Naturaalarvude hulk ei ole lahutamise ega jagamise tehete suhtes kinnine Naturaalarvud Paaris- ja paaritu arvud ­ arvuga 2 jaguvuse alusel Algarvud ja kordarvud - arvude jaguvuse alusel Algarv ­ ühest suuremat naturaalarvu, mis jagub

    Matemaatika
    Lineaaralgebra Eksami küsimuste vastused
    5
    docx

    Lineaaralgebra Eksami küsimuste vastused

    1. Kompleks arvude põhimõiste,põhilised definatsioonid. K.arvude liitmine,korrutamine,jagamine algebralisel kujul. DEF. k.arvuks nim. Arvufoori (a,b) kus a,bR. esitatakse z=a+bi (a-reaalosa,b- imaginaar osa,i- imaginaar ühik). Põhimõiste olgu z1=a1+b1i,z2=a2+b2i z1=z2 kui a1= a2 ja b1=b2, z=0 kui a=0 ja b=0,k-arvu z1=a1-b1i nim.kaas k-arvuks z1=a1+b1i. Arvutamine z1+z2= (a1+a2)+(b1+b2)i, z1-z2= (a1-a2)+(b1-b2), z1*z2= (a1+b1i)*(a2+b2), 2. K.geomeetriline kujutamine, trigonomeetriline kuju.korrutamine ja jagamine trigonomeetrilisel kujul. geomeetriline kujutamine k-arv/reaalarvu paar (a,b).saab k-arvu z=a+bi kujutada xy tasandil kus kordinaadid a-reaal osa, b- imaginaar osa ja vastavalt X-telg k-arvu reaal telg ja Y-telg ­ imaginaar telg.XY tasandi iga punkt M(x,y) ongi z=x+iy trigonomeetriline kuju tähistame nurk X-teljel ja vektori pikkus r ,siis a=rcos ja b=rcos.avaldist z=r(cos+isin) ongi trigonomeetriline kuju. Arvutamine z1*z2=

    Lineaaralgebra
    Lineaaralgebra eksam
    24
    rtf

    Lineaaralgebra eksam

    1. Kompleksarv kui reaalarvude paar. Tehted kompleksarvudega. Tehete omadused. Kompleksarvu algebraline kuju. Tuletatavad tehted ja nende omadused. Kompleksarvuks nimetatakse reaalarvude paari (x,y). C = {(x;y) | x, y R} Tehted kompleksarvudega: z1 = (x1; y1) C; z2 = (x2; y2) C 1. liitmine: z1 + z2 = (x1 + x2; y1 + y2) 2. korrutamine: z1 * z2 = (x1x2 - y1y2; x1y2 + x2y1) Kompleksarvudega tehete omadused 1. liitmine on kommutatiivne, st z1 + z2 = z2 + z1 z1, z2 C korral 2. liitmine on assotsiatiivne, st (z1 + z2) + z3 = z1 + (z2 + z3) z1, z2, z3 C korral 3. liitmise suhtes leidub nullelement (reaalarv 0, 0 + z = z + 0 = z z C korral), st leidub C, nii et z + = + z = z z korral; = (0; 0) = 0 4. igal kompleksarvul z = (x; y) = x + yi leidub (liitmise suhtes) vastandarv, st selline arv w C, et z + w = w + z = 0; w = -z 5. korrutamine on kommutatiivne, st z1z2 = z2z1 z1, z2 C korral 6. korrutamine on assotsiatiivne, st (z1z2)z3 = z1(z2z3) z1, z2, z3 C korral

    Lineaaralgebra




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun