Kas alkoholi tarbimine mõjutab õpitulemusi? (0)

Kooli nimi
STATISTILINE UURIMUSTÖÖ
Kas alkoholi tarbimine mõjutab õpitulemusi?
Koostaja : Ehakel
Juhendaja : Nimi
Õpetaja: Nimi
2011

Sisukord

Y
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Andmekirjeldus 4
Mõisted 5
Üldandmed 6
Küsimustele vastanute võrdlus: 8
Statistilised arvutused: 12
Korrelatsioonid: 13
Kokkuvõte 15
Sissejuhatus 3
Andmekirjeldus 4
Mõisted 5
Üldandmed 6
Küsimustele vastanute võrdlus 8
Statistilised arvutused 10
Korrelatsioonid 11
Kokkuvõte 13

Sissejuhatus

Minu töö eesmärk oli teada saada, kui paljud õpilased tarvitavad alkoholi Nõo Reaalgümnaasiumis ja kas see mõjutab ka nende õpitulemusi (sh keskmist hinnet). Küsitluse viisin läbi septembris kahe päeva jooksul 12’ndate klasside seas. Kokku 40 õpilasel tuli vastata alkoholi tarbimise harjumuste kohta kodus ja väljaspool. Samuti soovisin teada nende keskmist hinnet ning vanust, millal esmalt alkoholi prooviti. Ühe peamise ideena tahtsin kindlaks teha, kui palju loevad tegelikult kodused harjumused edasisel elul ning kas tõesti segab alkoholi tarbimine õppimist. Kuna alkohol on alati olnud üheks ühiskonna valupunktiks, otsustasin uurida, kuidas on lood Nõo Reaalgümnaasiumi abiturientidega, kelle seisavad peagi ees eksamid .
Kõige selle uurimistöö analüüsiks kasutasin Excelis järgnevaid valemeid:
Countif – tingimustega loendamine .
Average – keskväärtus.
Max – maksimaalne element.
Min – minimaalne element.
Mode – mood.
Correl – korrelatsioon .
Median – mediaan.
Stdev - standardhälve.

Andmekirjeldus

Sugu : M-mees, N-naine ; binaarne tunnus

Klass: 12a, 12b, 12c ; nominaaltunnus

Kui vanalt esmalt alkoholi tarbisid? diskreetne arvtunnus

Kas tarbid ka pidudel alkoholi? : JAH/EI ; binaarne tunnus

Kui tihti alkoholi tarbid? valikvastus :
1 - mitte kunagi
2 - kord aastas
3 - kord kuus
4 - kord nädalas
5 - rohkem ; nominaaltunnused

Kui tihti tarbitakse kodus alkoholi? valikvastus:
1 - mitte kunagi
2 - kord aastas
3 - kord kuus
4 - kord nädalas
5 - rohkem ; nominaaltunnused

Keskmine hinne: pidev arvtunnus

Mõisted

Statistika- teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist.
Matemaatiline statistika - matemaatika haru,mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid .
Üldkogum –looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi.
Valim - mõõtmiseks võetud üldkogumi osa.
Binaarsed tunnused – kaks teineteist välistavat suurust (nt sugu).
Variatsioonrida – kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida.
Keskväärtus – tunnuse väärtuste aritmeetiline keskmine.
Korrelatsioon – stohhastilise ehk statistilise sõltuvuse üks eriliik (nt kaalu suurenedes suureneb ka pikkus).
Maksimaalne väärtus - suurim väärtus tunnuste väärtuste hulgast.
Minimaalne väärtus – väikseim väärtus tunnuste väärtuste hulgast.
Mediaan – arv, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi variatsioonreas on ühepalju.
Standarhälve – ruutjuur dispersioonist.

Üldandmed

 
Sugu
Klass
Kui vanalt esmalt alkoholi proovisid?
Kas tarbid ka pidudel alkoholi?
Kui tihti tarbid?
Kui tihti tarbitakse kodus alkoholi?
Keskmine hinne
1
N
12c
10
Jah
5
4
3,9
2
N
12a
11
Jah
4
4
4,3
3
M
12a
14
Jah
2
4
4,6
4
M
12a
14
Ei
1
5
4,3
5
N
12b
12
Jah
3
2
4,3
6
M
12b
11
Jah
4
4
4
7
N
12a
12
Jah
3
4
4,3
8
N
12a
14
Jah
3
4
4,7
9
N
12a
13
Jah
3
3
4,3
10
N
12c
17
Ei
1
3
4,4
11
N
12b
16
Jah
3
2
4,8
12
N
12c
12
Jah
3
3
4
13
N
12c
14
Jah
3
3
4,5
14
N
12c
12
Jah
3
3
4,5
15
N
12c
16
Ei
1
4
4,3
16
N
12a
17
Jah
3
3
4,5
17
N
12c
15
Jah
3
5
4,5
18
M
12a
15
Jah
5
3
4,5
19
M
12a
14
Jah
5
5
4,4
20
M
12b
12
Jah
3
3
3,5
21
M
12b
14
Jah
4
3
3,9
22
M
12b
15
Jah
4
4
3,6
23
M
12c
18
Jah
3
4
4
24
M
12c
13
Jah
3
3
3,79
25
M
12b
10
Jah
4
5
3,7
26
M
12c
12
Ei
2
3
4,6
27
M
12b
13
Jah
4
5
4,2
28
M
12b
13
Jah
4
3
4
29
M
12c
13
Jah
3
3
3,9
30
M
12b
15
Jah
3
2
3,8
31
N
12a
13
Jah
4
3
4,5
32
N
12a
14
Jah
3
1
4,6
33
N
12a
11
Jah
5
3
4,1
34
N
12a
12
Ei
2
2
4,5
35
N
12a
17
Ei
2
3
4,5
36
M
12b
15
Jah
4
4
3,8
37
N
12b
14
Jah
3
2
4
38
N
12b
14
Jah
3
3
4
39
M
12b
13
Jah
4
1
3,85
40
N
12c
11
Jah
5
1
3,5

Küsimustele vastanute võrdlus:

Diagramm 1
Esimesel diagrammil on näha, et vastanuid on peaaegu võrdelt.
Mehi vastas: 18
Naisi vastas: 22
Kokku oli vastanuid: 40.
Diagramm 2
Teisel diagrammil on näha, kui suur oli iga paralleeli osakaal vastanute seas.
12a ja 12b klassist oli vastanuid võrdselt, veidi vähem oli neid 12c klassist.
12a klassist oli vastanuid: 14
12b klassist oli vastanuid: 14
12c klassist oli vastanuid: 12
Diagramm 3
Kolmandalt diagrammilt võib näha, kui paljud küsitletud noortest tarbivad pidudel alkoholi.
Mitte tarbivate noorte hulk on muret tekitavalt väike.
Vastanutest vaid 6 õpilast ei tarvita pidudel alkoholi. Lausa 34 aga vastas, et tarvitab.
Diagramm 4
Neljandal diagrammil on võrdlusena välja toodud, kui palju tarvitavad õpilased alkoholi ja kui palju tarvitavad kodused. Tulemused on üsnagi sarnased.
Mitte kunagi tarbivaid õpilasi oli 40’st vastanust kõigest 3.

Statistilised arvutused:

Arvutustabel :
Mood õpilastel
kord kuus
Mood kodus
kord kuus
Min vanus
10
Max vanus
18
Esmase tarbimise mood:
14
Tabelist on näha, et kõige rohkem tarbitakse nii kodus kui ka väljaspool seda kord kuus. Kõige noorem õpilane proovis alkoholi juba 10-aastaselt. Kõige vanem õpilane oli 18-aastane. Esimest korda prooviti alkoholi kõige rohkem 14-aastaselt.
Keskmiste hinnete variatsioonirida :
3,5; 3,5; 3,6; 3,7; 3,79; 3,8; 3,8; 3,85; 3,9; 3,9; 3,9; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 4,1; 4,2; 4,3; 4,3; 4,3; 4,3; 4,3; 4,3; 4,4; 4,4; 4,5; 4,5; 4,5; 4,5; 4,5; 4,5; 4,5; 4,5; 4,6; 4,6; 4,6; 4,7; 4,8
Keskmiste hinnete variatsioonirea põhjal tehutud arvutused:
keskväärtus
4,19
min
3,5
max
4,8
mood
4,5
standardhälve
0,35
mediaan
4,3
Arvutused näitavad, et abiturientide keskmine hinne on umbes 4,2. Minimaalne keskmine hinne on 3,5 ja maksimaalne 4,8. Kõige rohkem oli vastatud keskmiseks hindeks 4,5. Standardhälbeks tuli 0,35 ja mediaan on 4,3.

Korrelatsioonid:

Korrelatsioon vanuse, millal alkoholi esmalt prooviti, ja õpilase alkoholi tarbimise harjumuste vahel on 0,015524.
See tähendab, et seos on minimaalne.
Esimene korrelatsiooni graafik :
Kus 1 – mitte kunagi, 2- kord aastas, 3- kord kuus, 4- kord nädalas, 5- rohkem kui kord nädalas

Korrelatsioon koduste harjumuste ja õpilase enda alkoholi tarbimise vahel on -0,0057.
See tähendab, et seos on väga minimaalne ning puudub peaaegu täielikult.
Teine korrelatsiooni graafik:
Kus 1 – mitte kunagi, 2- kord aastas, 3- kord kuus, 4- kord nädalas, 5- rohkem kui kord nädalas

Korrelatsioon keskmise hinde ja õpilase alkoholi tarbimise vahel on -0,3799. See on küll üsna väike, kuid tähendab, et mida harvem õpilane alkoholi tarbib, seda suurem keskmine hinne tal on. Keskmise hinde langedes kasvab ka alkoholi tarbimine abiturientide hulgas.
Kolmas korrelatsiooni graafik:
Kus 1 – mitte kunagi, 2- kord aastas, 3- kord kuus, 4- kord nädalas, 5- rohkem kui kord nädalas

Kokkuvõte

Võin öelda, et saadud tulemused olid üsnagi ootuspärased. Enda arvamuse tõestuseks sain kogutud andmete põhjal teada, et alkoholi tarbimise ja keskmise hinde vahel on tõepoolest vastastikune seos. Mida vähem alkoholi juuakse, seda kõrgem on keskmine hinne ning vastupidi.
Samuti selgus, et ei ole oluline kui palju tarbitakse kodus – noor teeb oma otsused ise. Koduste harjumuste ja õpilase enda harjumuste vaheline seos oli peaaegu olematu. Ka ei mõjutanud õpilase harjumusi vanus, millal alkoholi esimest korda prooviti.
Kahjuks peab tõdema, et alkohol on noorte seas väga levinud. Kõigest 6 inimest 40’st ei tarbi vägijooki pidudel. Oleksin oodanud suuremat arvu. Veel jahmatasid mind kodused harjumused, kust selgus, et neljakümnest perest ainult kolmes ei tarbita üldse alkoholi. Kõige rohkem joovad nii õpilased kui ka kodused - korra kuus.
15