Funktsiooni uurimine skeemi järgi (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

11. klassi materjal matemaatikas

suurem on x-telje ja sirge vaheline nurk. Kui a on positiivne, siis on tõusev sirge I ja III veerandi suunaline. Kui a on negatiivne, siis on II ja IV veerandi suunaline langev sirge. Funktsionaalsed seosed: y=ax võrdeline seos y=a/x pöördvõrdeline seos y=ax+b lineaarne seos y=ax² ruutfunkts. Seos Funktsiooni määramispiirkonnaks nimetatakse argumendi väärtuste hulka, mille korral funktsiooni väärtusi saab leida. Tähistatakse X. y-väärtuste hulka nimetatakse funktsiooni muutumispiirkonnaks. Tähistatakse Y Funktsiooni positiivsuspiirkonnaks nimetatakse nende väärtuste hulka, mille korral funktsiooni väärtuste hulk on positiivne Funktsiooni negatiivsuspiirkonnaks nimetatakse nende väärtuste hulka, mille korral funktsiooni väärtuste hulk on negatiivne + X -positiivsuspiirkond - X -negatiivsuspiirkond Parabooli haripunkti leidmine ­ Xh=x1+x2/2, kui parabool ei lõiku x-teljega Xh=-b/2a Kui x1 funktsiooni kasvavaks

Matemaatika

2

docx

Matemaatika

8.Käänup. asendad käänukohad algv-sse 9.Kumerus/nõgusus X : y ´ ´ < 0 X : y ´ ´ > 0 murru korral korrutiseks + joonis pos-nõgus, neg- kumer 10.Asümptoodid: PA-katkevuskohad f (x ) b1,2 = lim [ f ( x )-kx ] KA- y=kx+b k =xlim ± x x ± Määramispiirkond ­ kõigi selliste muutuja x väärtuste hulk, mille korral f(x) on arvutatav Nullkohad - need argumendi väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on null. Positiivsuspiirkond - argumendi need väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on positiivne. f(x) > 0 Negatiivsuspiirkond ­ argumendi need väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on negatiivne Ekstreemumkohad -argumenti väärtused, mille korral funktsiooni kasvamine läheb üle kahanemiseks või vastupidi Ekstreemumpunktid - graafiku punktid, kus funktsioonil on kas suurim või vähim väärtus

Kõrgem matemaatika

54

doc

Valemid ja mõisted

2.7 Determinandid Teist järku determinandi väärtuse arvutamise eeskiri: a11 a12 = a11a22 - a12 a21 . a21 a22 Kolmandat järku determinandi arvutamise eeskiri: a11 a12 a13 a21 a22 a23 == a11a22 a33 - a11a23 a32 - a12 a21a33 + a12 a23 a31 + a13 a21a32 - a13a22 a31 . a31 a32 a33 Skeemi kolmandat järku determinandi arvutamiseks nimetatakse Sarrus`i reegliks: 2.8 Lineaarvõrrandisüsteem 10  Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem a1 x + b1 y = d1 a2 x + b2 y = d 2 a1 b1

Matemaatika

35

pdf

Funktsiooni uurimine loeng 7

iga a, b A korral. 2 Joone puutuja Monotoonselt kasvav funktsioon y y=f (x) 0 x - teravnurk (0 < < /2) f ( x) = tan > 0 või = 0 f ( x) = tan = 0 3 Diferentseeruva funktsiooni kasvamine ja kahanemine Vahemikus A X diferentseeruv funktsioon y = f (x) on 1. monotoonselt kasvav vahemikus A f (x) 0 iga x A korral, 2. monotoonselt kahanev vahemikus A f (x) 0 iga x A korral, 3. konstantne vahemikus A f (x) = 0 iga x A korral, 4. kasvav vahemikus A f (x) 0 iga x A korral ja punktid, kus f (x) = 0 ei moodusta vahemikke, 5. kahanev vahemikus A f (x) 0 iga x A korral ja punktid, kus f (x) = 0 ei moodusta vahemikke, Järeldusi teoreemist:

Matemaatika

3

pdf

Funktsiooni uurimine

Kirjutada üles kõik, mis võiks vajalik olla, siin on kõik detaiselt välja toodud. 1. Määramispiirkond Kirjutan välja tingimused, arvutan x väärtused, nende põhjal määran piirkonna: o Ruutjuur o Logaritm o Nulliga jagamine X = ... 2. Nullkohad f(x) = 0, leian x väärtused, kui nimetaja ei võrdu nulliga. X0 = ... 3. Paaris või paaritu Paaris, kui f(-x) = f(x). Paaritu, kui f(-x) = -f(x) f(-x) leidmiseks asendada funktsiooni avaldises kõik x --> -x. -f(x) jaoks panna avaldise ette märk ­ paaris / paaritu 4. Positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad Positiivsuspiirkond on, kui f(x) > 0. Kui murd, siis lugeja/nimetaja>0 lugeja*nimetaja>0. Leian nullkohad, kannan x-teljele. Kui f(x) ees kordaja on positiivne, alustame abijoone tõmbamist ülevalt paremalt, kui negatiivne kordaja, siis korrutada miinusega. Abijoon läbib punkti, kui seda nullkohta on

Matemaatiline analüüs

8

doc

Kordamisküsimused aines "Matemaatiline analüüs I"

Kordamisküsimused aines "Matemaatiline analüüs I" Funktsioon Funktsioon ­ Kui hulga x igale elemendile on mingi eeskirjaga seatud vastavusse hulga y kindel elementi ,siis öeldaks, et hulgale x on defineeritud funktsioon. Funktsiooni y argumendiks e sõltumatuks muutujaks nimetatakse muutujat x . Sõltuvaks muutujaks nimetatakse funktsiooni y Funktsiooni määramispiirkond- Funktsiooni y määramispiirkonnaks nimetatakse argumendi x muutumispiirkonda, see on nende x väärtuste hulk, millas funktsiooni avaldis on arvutatav. Funktsioonide liigid- Funktsioone võime jagada: 1. Paaris ja paaritu funktsioonid · Paarisfunktsioon on funktsioon, kus iga x-i korral f(x)= f(-x)(sümmeetriline y-telje suhtes). · Paaritu funktsioon on funktsioon, kus iga x-i korral f(x)= - f (x) ( muutuma peavad kõik märgid) (sümmeetriline 0 punkti suhtes). 2. Perioodiline funktsioonid

Matemaatika analüüs i

108

doc

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

Teist järku determinandi väärtuse arvutamise eeskiri: a11 a12  a11a22  a12 a21 . a21 a22 Kolmandat järku determinandi arvutamise eeskiri: a11 a12 a13 a21 a22 a23  a11a22 a33  a11a23 a32  a12 a21a33  a12 a23 a31  a13 a21a32  a13a22 a31 . a31 a32 a33 Skeemi kolmandat järku determinandi arvutamiseks nimetatakse Sarrus`i reegliks: 2.8 Lineaarvõrrandisüsteem 10  Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem  a1 x  b1 y  d1   a2 x  b2 y  d 2 a1 b1

Algebra I

37

docx

Matemaatiline analüüs l.

Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M,), kus M > 0. Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-,-M), kus M > 0. Tõkestatud hulgad. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a, b) nii, et A (a, b). Tõkestatud hulgad on näiteks kõik lõplikud vahemikud (a, b), lõigud [a, b] ja poollõigud [a, b), (a, b]. 2. Jääv ja muutuv suurus. Suuruse muutumispiirkond. Funktsiooni definitsioon. Funktsiooni argument, sõltuv muutuja, määramispiirkond ja väärtuste hulk. Funktsiooni esitamine tabelina ja analüütiliselt. Funktsiooni graafiku mõiste. Graafiku omadused. Jäävad ja muutuvad suurused. Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Muutumispiirkonna mõiste. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse

Matemaatiline analüüs

Meedia

Kommentaarid (0)