Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Funktsiooni uurimine skeemi järgi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

esmaspäev, 3. veebruar 2014. a
1.
Määramispiirkond 
7.  Kasvamis  ja 
X
kahanemisvahemiku
X↑ ja X
2.
Kas funktsioon on paaris- või 
paaritu?
8. Käänukohad Xk
3.
Perioodilisus
9. Kumerus- ja 
nõgususvahemikud 
4.
Nullkohad  Xo 
X∩  ja X
5.
Positiivsus - ja negatiivsuspiirkonnad
10. Asümptoodid
 X+ ja X-
11. Toetudes andmetele 
6.
Ekstreemumkohad 
skitseerime graafiku
Xe
 Funktsiooni määramispiirkonnaks on kõikide selliste 
muutuja  x väärtuste hulk, mille korral saab funktsiooni 
väärtust y arvutada
◦Tavaliselt  reaalarvude  hulk 
◦Erandid: 
 x murrujoone all – ei sobi x väärtused, kus tekib jagamine 0-
ga
 x paarisarvulise juurijaga juuremärgi all – ei sobi x 
väärtused, mis muudavad juuritava negati vseks
 x logaritmitavas - ei sobi x väärtused, mis muudavad 
logaritmitava mittepositi vseks
 x logaritmi  aluses  – logaritmi alus peab olema positi vne ega 
tohi võrduda arvuga 1
 f(−x) = f(x)
paarisfunktsioon
graafik sümmeetriline y- teljega
 f(−x) = − f(x
paaritu funktsioon
◦graafik sümmeetriline 0-punkti suhtes
 muudel juhtudel pole funktsioon ei paaris ega paaritu
• Kui f(x + T) = f(t), si s funktsioon on 
perioodiline perioodiga T
• Kui f.-n y = f(x) on perioodiline perioodiga T
siis funktsiooni y = af(kx+b) periood onT
k
 tavaliselt tunnuseks, et funktsiooni valemis 
leidub kas sincos või tan

Nullkohad on need x väärtused, mille puhul 
funktsiooni väärtus on 0 
(graafik läbib x-telge või puutub seda)
f(x) = 0
 = {x| f(x) = 0}
0
 Positiivsuspiirkond - muutuja x väärtuste hulk, 
kus funktsiooni väärtused on positiivsed 
f(x)>0 
 Negatiivsuspiirkond - muutuja x väärtuste hulk, 
kus funktsiooni väärtused on negatiivsed
f(x) 0}
X − = {xf(x
Vasakule Paremale
Funktsiooni uurimine skeemi järgi #1 Funktsiooni uurimine skeemi järgi #2 Funktsiooni uurimine skeemi järgi #3 Funktsiooni uurimine skeemi järgi #4 Funktsiooni uurimine skeemi järgi #5 Funktsiooni uurimine skeemi järgi #6 Funktsiooni uurimine skeemi järgi #7 Funktsiooni uurimine skeemi järgi #8 Funktsiooni uurimine skeemi järgi #9 Funktsiooni uurimine skeemi järgi #10 Funktsiooni uurimine skeemi järgi #11 Funktsiooni uurimine skeemi järgi #12 Funktsiooni uurimine skeemi järgi #13 Funktsiooni uurimine skeemi järgi #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kalvik91 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

11-klassi materjal matemaatikas
6
doc

11. klassi materjal matemaatikas

suurem on x-telje ja sirge vaheline nurk. Kui a on positiivne, siis on tõusev sirge I ja III veerandi suunaline. Kui a on negatiivne, siis on II ja IV veerandi suunaline langev sirge. Funktsionaalsed seosed: y=ax võrdeline seos y=a/x pöördvõrdeline seos y=ax+b lineaarne seos y=ax² ruutfunkts. Seos Funktsiooni määramispiirkonnaks nimetatakse argumendi väärtuste hulka, mille korral funktsiooni väärtusi saab leida. Tähistatakse X. y-väärtuste hulka nimetatakse funktsiooni muutumispiirkonnaks. Tähistatakse Y Funktsiooni positiivsuspiirkonnaks nimetatakse nende väärtuste hulka, mille korral funktsiooni väärtuste hulk on positiivne Funktsiooni negatiivsuspiirkonnaks nimetatakse nende väärtuste hulka, mille korral funktsiooni väärtuste hulk on negatiivne + X -positiivsuspiirkond - X -negatiivsuspiirkond Parabooli haripunkti leidmine ­ Xh=x1+x2/2, kui parabool ei lõiku x-teljega Xh=-b/2a Kui x1 funktsiooni kasvavaks

Matemaatika
Matemaatika
2
docx

Matemaatika

8.Käänup. asendad käänukohad algv-sse 9.Kumerus/nõgusus X : y ´ ´ < 0 X : y ´ ´ > 0 murru korral korrutiseks + joonis pos-nõgus, neg- kumer 10.Asümptoodid: PA-katkevuskohad f (x ) b1,2 = lim [ f ( x )-kx ] KA- y=kx+b k =xlim ± x x ± Määramispiirkond ­ kõigi selliste muutuja x väärtuste hulk, mille korral f(x) on arvutatav Nullkohad - need argumendi väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on null. Positiivsuspiirkond - argumendi need väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on positiivne. f(x) > 0 Negatiivsuspiirkond ­ argumendi need väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on negatiivne Ekstreemumkohad -argumenti väärtused, mille korral funktsiooni kasvamine läheb üle kahanemiseks või vastupidi Ekstreemumpunktid - graafiku punktid, kus funktsioonil on kas suurim või vähim väärtus

Kõrgem matemaatika
Valemid ja mõisted
54
doc

Valemid ja mõisted

2.7 Determinandid Teist järku determinandi väärtuse arvutamise eeskiri: a11 a12 = a11a22 - a12 a21 . a21 a22 Kolmandat järku determinandi arvutamise eeskiri: a11 a12 a13 a21 a22 a23 == a11a22 a33 - a11a23 a32 - a12 a21a33 + a12 a23 a31 + a13 a21a32 - a13a22 a31 . a31 a32 a33 Skeemi kolmandat järku determinandi arvutamiseks nimetatakse Sarrus`i reegliks: 2.8 Lineaarvõrrandisüsteem 10 Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem a1 x + b1 y = d1 a2 x + b2 y = d 2 a1 b1

Matemaatika
Funktsiooni uurimine loeng 7
35
pdf

Funktsiooni uurimine loeng 7

iga a, b A korral. 2 Joone puutuja Monotoonselt kasvav funktsioon y y=f (x) 0 x - teravnurk (0 < < /2) f ( x) = tan > 0 või = 0 f ( x) = tan = 0 3 Diferentseeruva funktsiooni kasvamine ja kahanemine Vahemikus A X diferentseeruv funktsioon y = f (x) on 1. monotoonselt kasvav vahemikus A f (x) 0 iga x A korral, 2. monotoonselt kahanev vahemikus A f (x) 0 iga x A korral, 3. konstantne vahemikus A f (x) = 0 iga x A korral, 4. kasvav vahemikus A f (x) 0 iga x A korral ja punktid, kus f (x) = 0 ei moodusta vahemikke, 5. kahanev vahemikus A f (x) 0 iga x A korral ja punktid, kus f (x) = 0 ei moodusta vahemikke, Järeldusi teoreemist:

Matemaatika
Funktsiooni uurimine
3
pdf

Funktsiooni uurimine

Kirjutada üles kõik, mis võiks vajalik olla, siin on kõik detaiselt välja toodud. 1. Määramispiirkond Kirjutan välja tingimused, arvutan x väärtused, nende põhjal määran piirkonna: o Ruutjuur o Logaritm o Nulliga jagamine X = ... 2. Nullkohad f(x) = 0, leian x väärtused, kui nimetaja ei võrdu nulliga. X0 = ... 3. Paaris või paaritu Paaris, kui f(-x) = f(x). Paaritu, kui f(-x) = -f(x) f(-x) leidmiseks asendada funktsiooni avaldises kõik x --> -x. -f(x) jaoks panna avaldise ette märk ­ paaris / paaritu 4. Positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad Positiivsuspiirkond on, kui f(x) > 0. Kui murd, siis lugeja/nimetaja>0 lugeja*nimetaja>0. Leian nullkohad, kannan x-teljele. Kui f(x) ees kordaja on positiivne, alustame abijoone tõmbamist ülevalt paremalt, kui negatiivne kordaja, siis korrutada miinusega. Abijoon läbib punkti, kui seda nullkohta on

Matemaatiline analüüs
Kordamisküsimused aines-Matemaatiline analüüs I
8
doc

Kordamisküsimused aines "Matemaatiline analüüs I"

Kordamisküsimused aines "Matemaatiline analüüs I" Funktsioon Funktsioon ­ Kui hulga x igale elemendile on mingi eeskirjaga seatud vastavusse hulga y kindel elementi ,siis öeldaks, et hulgale x on defineeritud funktsioon. Funktsiooni y argumendiks e sõltumatuks muutujaks nimetatakse muutujat x . Sõltuvaks muutujaks nimetatakse funktsiooni y Funktsiooni määramispiirkond- Funktsiooni y määramispiirkonnaks nimetatakse argumendi x muutumispiirkonda, see on nende x väärtuste hulk, millas funktsiooni avaldis on arvutatav. Funktsioonide liigid- Funktsioone võime jagada: 1. Paaris ja paaritu funktsioonid · Paarisfunktsioon on funktsioon, kus iga x-i korral f(x)= f(-x)(sümmeetriline y-telje suhtes). · Paaritu funktsioon on funktsioon, kus iga x-i korral f(x)= - f (x) ( muutuma peavad kõik märgid) (sümmeetriline 0 punkti suhtes). 2. Perioodiline funktsioonid

Matemaatika analüüs i
MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid
108
doc

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

Teist järku determinandi väärtuse arvutamise eeskiri: a11 a12  a11a22  a12 a21 . a21 a22 Kolmandat järku determinandi arvutamise eeskiri: a11 a12 a13 a21 a22 a23  a11a22 a33  a11a23 a32  a12 a21a33  a12 a23 a31  a13 a21a32  a13a22 a31 . a31 a32 a33 Skeemi kolmandat järku determinandi arvutamiseks nimetatakse Sarrus`i reegliks: 2.8 Lineaarvõrrandisüsteem 10 Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem  a1 x  b1 y  d1   a2 x  b2 y  d 2 a1 b1

Algebra I
Matemaatiline analüüs l
37
docx

Matemaatiline analüüs l.

Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M,), kus M > 0. Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (-,-M), kus M > 0. Tõkestatud hulgad. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a, b) nii, et A (a, b). Tõkestatud hulgad on näiteks kõik lõplikud vahemikud (a, b), lõigud [a, b] ja poollõigud [a, b), (a, b]. 2. Jääv ja muutuv suurus. Suuruse muutumispiirkond. Funktsiooni definitsioon. Funktsiooni argument, sõltuv muutuja, määramispiirkond ja väärtuste hulk. Funktsiooni esitamine tabelina ja analüütiliselt. Funktsiooni graafiku mõiste. Graafiku omadused. Jäävad ja muutuvad suurused. Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Muutumispiirkonna mõiste. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse

Matemaatiline analüüs




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun