"Antiikmütoloogia" mõisted (5)

Antiikmütoloogia

• 12 jumalat
  

Zeus ( Jupiter )
Taeva isand , vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli.
Hera ( Juno )
Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega , kellesse Zeus oli armunud.
Poseidon ( Neptunus )
Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine.
Hedes ( Pluto )
Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks .
Pallas Athena ( Minerva )
Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast.
Phoibos Apollon
Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees , laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal.
Artemis ( Diana )
Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt, hoolitses noorloomade eest, oli neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ka kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks ( Luna ).
Aphrodite ( Venus )
Armastuse- ja ilujumalanna. Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud.
Hermes ( Mercurius )
Zeusi ja Maia poeg.
Zeusi käskjalg. Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras.
Ares ( Mars )
Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline, verejanuline, argpüks.
Hephaistos ( Vulcanus )
Tulejumal. (Zeusi ja) Hera poeg. Inetu, lombakas . Athena abikaasa.
Hestia (Vesta)
Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol.

• Heraklese 12 vägitegu
  

Nemea lõvi tapmine
Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine
Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine
Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine
Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga
Stymphalose lindude ära ajamine
Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt
Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine
Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomine
Geryoni kariloomade ära toomine
Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine
Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine

• 9 muusat
  

Kleio – ajaloo
Urania – astronoomia
Melpomene – tragöödia
Thaleia – komöödia
Terpsichore – tantsu
Kalliope – eepilise luule
Erato – armastusluule
Polyhymnia – jumalatele määratud laulude
Euterpe – lüürika

• Ilias
  

Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia".

• Odüsseia
  

"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele".

• Parise otsus
  

Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: "kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama noore printsi Parise. Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks.

• Tüliõun
  

Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Tänapäeval öeldakse „tüliõun“ mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab.

• Achilleuse kand
  

Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht.

• Ariadne lõng
  

Minose tütar Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma . Minotaurus oli labürindis ja sealt ei leidnud keegi väljapääsu. Ariadne aitas Theseust andes talle lõngakera ja käskides selle otsa pidi sissekäigu külge kinnitada. Nii mees tegigi ning leidis hiljem hõlpsasti labürindist väljapääsu.

• Prokrustese säng
  

Prokrustes oli röövel, kes varitses teelisi teel Ateenasse. Theseus tappis kõik röövlid sellel teel täpselt nii nagu röövlid olid tapnud teelised. Prokrustes oli teelisi tapnud raudses sängis, kuhu ta sidus oma ohvrid ja kus ta venitas nad siis kas pikemaks või raius jalad lühemaks.Nii tapeti ka tema.

• Sisyphose töö
  

Sisyphos oli Korintose kuningas. Rääkides välja midagi mida ta poleks tohtinud öelda tõmbas ta enda peale Zeusi halastamatu viha. Hadeses pidi Sisyphos karistuseks igavesti lükkama ülesmäge kivimürakat, mis kogu aeg aga jälle tagasi veeres.
Tänapäeval – mõtetu töö.

• Pandora laegas
  

Jumalad kinkisid Pandorale laeka , millesse igaüks neist oli pannud midagi halba, ja keelasid tal seda avada. Aga Pandora nagu kõik naised oli uudishimulik ning ühel päeval paotaski ta laeka kaant, et näha mis seal peidus on. Välja lendas loendamatu hulk nuhtlusi, muresid ja õnnetusi inimsoole. Ometi oli laekas üks hea asi – lootus – ja see on tänapäevani jäänud inimese ainsaks lohutajaks õnnetuses. Pandora laegas on tundmatu sisuga keelatud asi.

• Lethe jõgi
  

Lethe jõgi oli üks jõgedest, mis eraldas allilma maast. Lethe oli unustusejõgi, millest kõik hinged , kes taas maailma elama hakkavad, jooma peavad. Ühest sõõmust unustavad nad kogu oma eelmise elu.

• Pegasosel ratsutama
  

Bellerophon, kelle isaks peeti Poseidonit, ihaldas kõige enam maa peal Pegasost, suurepärast hobust, kes oli välja karanud gorgo verest, kui Perseus tolle tappis. Pegasos oli tiivuline ratsu, kelle läheduses sündis imesid. Athena andis Bellerophonele kuldsed, ennenägematult ilusad valjad ning sai need valjad pegasosele hõlpsasti pähe panna. Bellerophon püüdis ratsutada Olümposele ning vihastas sellega jumalaid, kuid ratsu oli trgem ja paiskas ratsaniku sadulast. Lõpuks Bellerophon suri ning Pegasos leidis peavarju Olümpose uhketes tallides, kus ta oli Zeusi kõige tähtsam hobune.

• Agamemnon
  

Agamemnon oli Kreeka vägede juhataja Trooja all. Tagasiteel koju paisati ta Egiptuse randa , kuid lõpuks pääses ta siiski tervena koju. Enne sõtta minekut oli Agamemnon ohverdanud oma tütre. Kuninganna Klytaimestra ei jäänud truuks oma mehele ning ihkas kättemaksu. Peagi peale koju jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt.

• Menelaos
  

Maailma ilusaim naine oli Helena, Zeusi ja Leda tütar, kes anti naiseks Menelaosele, Agamamnoni vennale . Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse. Helenal ja Minelaosel oli ka tütar – Hermione .

• Kassandra
  

Kassandra oli tuntud kui ennustaja , keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi.

• Kassiopeia
  

Kassiopeia oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid . Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni, kuid kelle Perseus päästis. Pärast surma tõsteti Kassiopeia taevasse tähtkujuks.

• Iphigeneia
  

Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga.

• Patroklos
  

Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas.

• Laertes
  

Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa.

• Penelope truudus
  

Penelope oli Odysseuse abikaasa. Kui Odysseuse laev teel Troojast tagasi kursilt eksis, kulus ta 10 aastat, et jõuda koju. Penelope oli oma meest oodanud 20 aastat, keeldudes uskumast, et too on surnud. Ta oli kõik kosilased tagasi lükanud ja oli truuks jäänud vaid oma mehele.

• Sileen
  

Sileenid olid osalt hobused , osalt inimesed.Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal , kuigi neid kujutati sageli hobukapjadega jalgade asemel, puhuti hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. Lugusid neist pole säilinud kuid neid võib tihti näha kreeka vaasidel.

• Sireen
  

Sireenid elasid saarel keset merd. Neil olid taevalikud hääled ja nende laul ahvatles meremehi surma. Pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest mitte keegi, kes neid nägi, ei pääsenud eluga.

• Medusa
  

Gorgod olid, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Perseus lubas Polydektesele tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Athena näitas, milline kolmest gorgost on Medusa, ja juhtis Perseuse kätt löögi ajal. Medusa peata kehast kargas välja Pegasos. Odysseus kohtas Medusat oma reisil allmaailma.

• Gorgo
  

Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes. Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas , muutus otsekohe kiviks. Allmaailmas ei muutnud Medusa nägemine kedagi kiviks.

• Cerberus
  

Cerberus oli Hadese kolmepealine koer. Tema ülesandeks oli valvata väravat allilma. Ta lasi kõik sisse aga välja ei tohtinud ta lasta kedagi. Teda oli kerge koogitükiga uinutada. Cerberuse ära toomine oli Heraklese 12. vägitegu.

• Paan
  

Paan oli kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit – pilliroost vilepilli . Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfisse, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust , mistõttu on tema järgi nime saanud paanika .

• Nümf
  

Nümfid on väiksemad loodusjumalad.

• Kentaur
  

Kentaurid olid pooleldi inimesed, pooleldi hobused. Enamasti olid nad metsikud olevused, rohkem loomad kui inimesed. Siiski oli üks neist – Cheiron – tuntud kõikjal oma headuse ja arukuse poolest.

• Kükloop
  

Kükloobid olid hiiglased, kellel oli vaid üks silm otsaesisel.