Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata, kuid Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus saadeti, aga Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Ta kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu nagu tegi tema. Peajumala sümboliteks oli tamm, teda kujutati kotkana, valitsuskepi ja välgukimbuga. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Kujutati ka troonil istumas. Ta armus paljudesse naistesse ja püüdis oma truudusetust naise eest varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Zeus oli trooniv ilmajumal. Ta võis koguda pilvi, lasta sadada ja käsutada välku ja kõue.
Tempel oli üheks jumalate suhtlemise kohaks. Algselt tähendas tempel jumalatele pühendatud kohta, pärast aga hoone. Igas templis oli altar, kuhu ohverdati. Enamasti oli tegemist vereohvriga (ohverdati loom). Üheks enamlevinuimaks ohvriks oli kits. Üks osa loomast põletati koldes. Nad ohverdasid seda, mida endal süüa ei kõlvanud. Teine jumalatega seotud suhtlemispaigaks oli oraakel(ennustaja). Kõige kuulsam oraakel oli Delfi oraakel (oli seotud ) (Apollon). Teine oraakel oli Dodona tammik. (tegelesid tammelehtede müha tõlgendamisega).(Zeus). Kõige kuulsamad usupidustused oli on olümpiamängud(toimusid Olümpias,lõuna kreekas). Olid ka teised suurpidustused- deonüüsiad. Sellest arenes välja kreeka teater. Klassikaline periood Oli 500 -338 eKr. Arenesid välja valitsemiskorrad. Kõik suuremad kultuurisaavutused on pärit sellest aja järgust. Hellenism Oli 338-30 eKr. Algas, kui Kreeka hõivati Makedoonia poolt ja lõppes, kui Rooma vallutas Kreeka
Templit peetakse ühtlasi ka üheks seitsmest maailmaimest. Kreeklased hakkasid jumalate austamiseks rajama templeid, algselt oli templiks mingi koht, mis oli jumalatele pühendatud, nagu näiteks mõni metsatukk, koobas või allikas. Arvati, et seal elab jumal ning seepärast toodi sinna ka ohvriande. Ortygia salus, mis asus Efesose lähedal, kummardati jahujumalannat Artemist, kes ühe pärimuse järgi olevat seal süninud. Näiteks Zeusile oli pühendatud Dodona hiis, mis asus Epeiroses. Hiljem sai ta oma oraakli kaudu kuulsaks, sealt toodi ka püha tamme tükk, mille oma laeva külge kinnitasid Kolhisesse sõitvad argonaudid. Edaspidi hakati pühadesse paikadesse püstitama ohrialtarid ja seejärel jumaluse hoone naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Türannia valitsemisajal koondus Efesosse suuri rikkusi, mis tõid kaasa linna uue õitsenguperioodi VI sajandil e. Kr. Linnakodanikud olid väga tänulikud ning otsustasid oma
lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga).Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata. Zeusi püha puu oli tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Hera(Juno) 4 Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele,
oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga).Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata. Zeusi püha puu oli tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Hera(Juno) Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks
Artemise templi plaan. Joonia, e stiil pärast dooria stiili 2 Zeusi tempel Olümpias. Dooria stiil 3 Kreeka tempel Jumalate austamiseks hakkasid kreeklased rajama templeid. Algselt oli templiks mingile jumalusele pühendatud koht, nagu mõni metsatukk, koobas või allikas. Seal arvati jumal elavat ja sinna toodi talle ka ohvriande. Efesose lähedal Ortygia salus kummardati jumalanna Artemist, kes ühe pärimuse järgi olevat seal sündinud. Zeusile oli pühendatud Epeiroses asuv Dodona hiis, mis hiljem oma oraakli kaudu kuulsaks sai ja kust toodi püha tamme tükk, mille Kolhisesse sõitvad argonaudid oma laeva külge kinnitasid. Edaspidi püstitati pühadesse paikadesse ohvrialtarid ning seejärel jumaluse hoone - naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Esialgu ehitati templid puust. VII sajandil e. Kr. hakati püstitama juba monumentaalseid kiviehitisi. Vanim templitüüp oli antidega tempel
salapärane jõud, saatus, on temast tugevam.Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 2 Hera (Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Kui aga jutt muutub üksikasjalikumaks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude
12 peajumalat: *ZEUS: Kronose ja Rhea poeg; ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Lind- kotkas; puu- tamm. Tema oraakel asus Dodona tammikus, kus ennustusi loeti tammelehtede sahinast.; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-,
" Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõige teadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Hilisematele kreeklastele ei meeldinud need lõputud armuseiklused. Siiski, juba kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puit- tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Hera (Juno) Tema oli zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abiellu kaitsja ja abiellunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevalisete kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand,
Delfi Vana-kreeka linn Phokises. Seal asus Apolloni pühamu, kus tegutses delfi oraakel. Demeter viljajumalanna. Kronose ja Rhea tütar. Pühitses viljapõlde, tema templid olid põld ja rehealune. Diana jahijumalanna. Loomade kaitsja. Nautis tantsimist, laulmist. Valvas laste sünnitamiste üle. Dionysos veini-,ekstaasi- ja taimekasvujumal. Karistas neid, keda ta ei kummardanud. Zeusi ja Semele poeg. Ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad ei olnud surematud. Dodona pühakoht Epeirose maakonnas. Seal on ka Zeusile pühendatud tamm. Echo mäginümf, kes oli armunud Narkissosesse, kuid kelle armastuse mees ära põlgas. Heeros jumala ja inimese vahepealne kangelane. Nt. Herakles. Epimetheus - Epimetheus oli Iapetuse poeg ja Prometheusi ning Atlase vend; Pandora abikaasa. "Epimetheus" tähendab kreeka keeles "tarkust tagantjärele". Eris tülijumalanna. Tema saadetud kuldne õun oli tõeliseks Trooja sõja põhjuseks.
Kord maskeerus Hera vanamooriks, kes tahtis jõge ületada, pärast Iasoni isetut abistamist, sattus ta jumalanna eriliseks soosikuks. Herat kandes kaotas Iason ühe sandaali - Peliasele aga oraakel ennustas, et tema kukutab ühe sandaaliga noormees. Pelias saatis Iasoni võimatule ülesandele ära tuua kuldvillak, kuid noormees planeeris reisi hästi ette. Iason kutsus kokku omaaja suurimad kangelased (muuseas Herkles ja Orpheus) ja lasi ehitada imelise laeva Argo (laevanina Dodona Zeusi hiie pühast tammest). Teel Kolchisesse sattusid nad Lemnose saarele, kus naised olid kõik mehed mõrvanud ja Arktoni poolsaarele, kus nad tapsid kuukäelised hiiglased. Järgmisel vahepeatusel kadus ära Heraklese sõber Hylas, keda jäi Herakles otsima ning siis sattusid nad Bebrüükide kuningas Amykosega kokku, kes sundis kõiki oma maad külastanud mehi rusikavõitlusse, kellest siiamaani oli ta kõik tapnud. Laeval oli
võitteid, et oma truudusetust naise eest varjata.Zeus on paljude jumalate kokkuiitmise tulemus. Kui tema kummardamine levis kuskile linna, kus juba oli oma taevane valitseja, sulasid nood mõlemad pikapeale kokku üheks jumalaks. Kunagise jumala naine omistati siis Zeusile. Tulemus oli ikkagi ebaõnnestunud ja hilisematele kreeklastele ei meeldinud need lõputud armuseiklused. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu oli tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Hera (Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevaliste kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand, keda kogu olümplaste pere kummardab
jumalaks. Kunagise jumala naine omistati siis Zeusile. Tulemus oli ikkagi ebaõnnestunud ja hilisematele kreeklastele ei meeldinud nood lõputud armuseiklused. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et isa Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu- tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid.(Hamilton 1975:19) 2.1.Taevane karistus Olid ajad, mil inimesed elasid pingutusteta ja muretult. Kõik õnnetused ja hädad (valu, haigused, väsimus) olid suletud suurde laekasse. Ühel päeval tahtis Zeus inimesi karistada, sest need olid röövinud jumalatelt tule. Ta lõi esimese naise, Pandora. Viimane võttis laekalt kaane ning kõik maailma hädad pääsesid välja. Alles jäi ainult Lootus,
oraaklil ja astroloogial. Selgeltnägijatel tähtis koht, asendasid mõneti ka arsti. Olid tegevad ohverdamisel, poliitilistes küsimustes (nt. sõja ja rahu otsustamisel), säilitasid usunditavasid. Sofistid kritiseerisid, ent selgeltnägijad säilitasid oma positsiooni veel hilisantiigini. b. Tähtsamad oraaklid: i. surnuoraaklid; ii. Dodona; iii. Didyma; - iv. Delphi, tema rituaalid ja tähtsus. v. Sibüllid. vi. Hieromandid-Hüperborealased. 8. Metempsychosis: - hinge ümberasumine pärast surma, reinkarnatsioon a. Pythagoras Pherecydese õpilane, , Orpheus hing on jumalik ning surematu, ent vangistatud surelikku kehasse. Vaid surma vabastab selle, et hing saaks uuesti vangistatud uude kehasse
2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) H poeg ZEUS JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON NEPTUNUS Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver
2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – H poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA – JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver.
annaabi.ee 
