Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanakreeka jumalad ja muud nimed (0)

1 Hindamata
Punktid
Absyrtos – kuningas Aietese poeg, Medeia vend
Acheelos – jõejumal, oskas oma kuju muuta
Achilleus – kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand .
Admetos – kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast.
Agememnon – kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära.
Agenor – Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus .
Aias – nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu.
Aietes – Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja
Aigeus – Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri
Aigisthos – salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis.
Aiolos – kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust.
Aisychylos – kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse.
Aison – Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde.
Akrisios – kuningas, kellele kuulutas ennustus , et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae .
Alkestis – kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis.
Alkiinos – faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust.
Alkmene – Heraklese ema
Althaia – Melagrose ema
amatsoonid – sõjakate naiste hõim
Amphion – Teeba kuingas , Niobe mees.
Andromeda – kuingatütar, kelle Perseus kosis .
Antaios – Aafrikas elav hiiglane , kellega Herakles võitles. Tema ema oli Gaia (maa).
Antigone
Antinoos – Penelope kosilane, kosilaste eestvedaja
Aphrodite – iludus- ja armastusjumalanna, Zeusi tütar
Apollon – valguse, ettekuulutamise ja luulekunsti jumal, muusade juht
Ares – sõjajumal
argonaudid – kreeklastest sõudjad
Ariadne – kuningatütar, kes aitasTheseusesel tappa Minotaurost
Artemis – jahijumalanna
Asopos – jõejumal
Atalanta – vapper naiskütt
Atlas – hiiglane Aafrikas, Perseus muutis ta Atlase mäestikuks
Atropos – saatusejumalanna , kes lõikas elulõnga
Augeias – kuningas, kelle tallid Herakles puhastas
Baukis – vaene vanaeit, kes kostitas Zeusi
Bellerophon – Sisyphose pojapoeg, Pegasose valdaja
Chalkiope – kuningas Aietese naine
Charon – paadimees allilmas, kes vedas surnuid üle Styxi jõe
Charybdis – Poseidoni tütar, veekeeris
Chimaira – koletis , kelle Bellerophon tappis
Daidalos – Kreeka suurim meistrimees, Ikarose isa, Vahatiivad
Danae – Perseuse ema
Deianeira – Heraklese naine
Demeter – põllutööjumalanna
Demodokos – pime jumalik laulik, kes laulis Odysseusele
DeukalionPrometheuse poeg, kes lõi uue inimsoo
Diomedes – kuingas, kelle hobused toitusid inimlihast, Herakles tõi hobused
Dionysos – veinijumal
Elektra – Agememnoni tütar
Eos – koidupunajumalanna
Epimetheus – Prometheuse vend
erinnüsed – kättemaksujumalannad
Eros – Aphrodite poeg, laskis armunooli
Eteokles – Oidipuse poeg
Eumaios – seakarjus, kes olid Odysseusele truu ju aitas teda
Euripides – kuulus vanakreeka kuulsasse draamakirjanike kolmikusse
Europe – kuningatütar, kellesse oli armunud Zeus / Viis sõnnina Euroopasse
Eurydike – Orpheuse naine
Eurykleia – Odysseuse teenijanna
Eurylochos – Odysseuse tüürimees
Eurystheus – Heraklese sugulasest kuningas, kes talle 10 ülesannet andis
faiaagid – hiiglased, kes võõrustasid Odysseustop
Gaia – emake maa
Geryon – hiiglane 6 jala ja 6 käega, kelle Herakles tappis
gorgod – kolm õde, koletised, üks neist on surelik
graiad – kolm vanaeite, kelle käest Perseus sai teada, kus elavad nümfid
Gyges – karjane, kes leidis võlusõrmuse, mida kasutas väärikalt
Hades – allilma valitseja, Zeusi vend
Haimon – Kreoni poeg
harpüiad – vastikud linnud vanaeide peaga ja raisakulli kehaga, kiusasid Phineust
Hekabe – Trooja kuninganna
Hektor – kuingas Priamose vanem poeg, Trooja kaitsja
Helena – Zeuzi tütar, Sparta kuninga Menelaose naine
Helios – päikesejumal
Hephaistos – tule- ja sepatööjumal, Zeusi poeg
Hera – Zeusi abikaasa, kõige vägevam jumalanna
Herakes – Zeusi ja sureliku naise Alkmene poeg, Kreeka suurim kangelane
Hermes – jumalate käskjalg
hesperiidid – nende aias kasvasid kuldõunad
Hestia – kodukolde- ja tulejumalanna
Hippodamia – Oinomaose tütar, kellest sai Pelopsi naine
Homeros – kreeka kõige suurem luuletaja
Hyllos – Heraklese poeg
Iason – kangelane, Aisoni poeg, tõi tagasi kuldvillaku Aieteselt, kosis tütre Medeia
Ikaros – Daidalose poeg, kes lendas vahatiibadega liiga kõrgele ja hukkus
Iobates – kuninga, kes kostitas Bellerophonet
Iokaste – Teeba kuninganna
Iole – Heraklesel oli õigus tead kosida, aga kuningas keeldus
Iphigeneia – Agememnoni tütar, kes ohverdati, et Trooja langeks
Iros – kerjus kellega Odysseus kakles
Ismene –
Kadmos – Europe vend, kes rajas Teeba linna
Kalypso – nümf, kes hoidis vangis Odysseust
Kandaules – kuningas, kelle karja hoidis Gyges
Kassiopeia – kuninganna, kes oli välja vihastanud merenümfid. Perseus tappis koletise.
kentaurid – inimese ülakeha ja hobuse kerega olendid
Kerberos – kolme peaga koer, allilma viiva värava valvur
kikoonid – saareelanikud, kes Odysseuse mehi ründasid
Kirke – nõid, kes Odysseuse mehed sigadeks muutis
Klotho – saatusejumalanna, kes ketras elulõnga
Vanakreeka jumalad ja muud nimed #1 Vanakreeka jumalad ja muud nimed #2 Vanakreeka jumalad ja muud nimed #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ihv Õppematerjali autor
tähestikulises järjekorras A - K

Sarnased õppematerjalid

Mütoloogia tegelased
5
doc

Mütoloogia tegelased

allikale vett tooma läinud noormehe Hylase endaga kaasa ja teda ei nähtud enam kunagi. Najaadid ei olnud surematud, kuid selle eest oli neil ülimalt pikk eluiga. Arvatakse ka, et nad on osa võtnud Olümpuse mäel toimuvatest kokkusaamistest Narkissos - Narkissos oli nümf Leiriope ja jõejumal Kephissose poeg. Talle meeldis ennast jõelt peegelpildilt imetleda, kuni ühel päeval imetledes peegelpildile lähenes. Pilt aga muutus ähmaseks ja Narkissos suri. Pärasy surma muutsid jumalad ta lilleks ning panid sellele nimeks nartsiss. Nausikaa - Tuulte Oru valitseja tütar. Nereiidid - merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Nereuse tütred olid niivõrd kuulsad oma ilu poolest, et kui Aethiopia kuninganna Kassiopeia hooples end olevat ilusama kui neriidid, võtsid nereiidid seda solvanguna ja palusid Poseidonil Kassiopeiat karistada. Nii saatis Poseidon Aethiopiasse jälgi merekoletise, kes laastas

Kirjandus
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

pärast seda. Mõni aeg hiljem sattus Dionysos mahajäetud Kreeka printsessi Ariadne juurde, Ateena prints Theseus oli ta hüljanud. D päästis Ariadne ja lõpuks armus temasse. Kui Ariadne suri, võttis D krooni, mille ta oli tüdrukule kinkinud ja pani selle tähtede hulka. Ema, keda D polnud kunagi näinud, pidas D kogu aeg meeles. D igatses teda nii väga, et laskus allilma, et teda näha. D palus Hadeselt, et too ema temale loovutaks ja Hades oli nõus. D viis ema Olümposele, kus jumalad otsustasid ta enda seltsi võtta. D võis olla lahke ja heatahtlik, kuid ka julm ja ajada inimesi hirmsatele tegudele. Menaadid e. bakhandid olid viinast hullutatud naised, kes sattusid ekstaasi tormates läbi metsade. Nad rebisid tükkideks kõik metsloomad ja õgisid veriseid lihatükke. Menaadid pidasid oma rituaale metsas, kus D andis neile süüa ja juua. D kummardamine ühendas endas kaks vastandlikku nähtust ­ vabaduse rõõmsat ekstaasi ja metsikut brutaalsust.

Kirjandus
Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogia konspekt
11
doc

Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogia konspekt

Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. ­ Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 ­ 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. ­ Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 ­ 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I ­ II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C

Kreeka religioon ja mütoloogia
Kreeka mütoloogia
48
docx

Kreeka mütoloogia

Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku:  Arhailine ajajärk - 8 – 6

Kirjandus
Neli vanakreeka heerost HERAKLES-PERSEUS-THESEUS ja IASON
20
doc

Neli vanakreeka heerost HERAKLES, PERSEUS, THESEUS ja IASON

linnud tõusid õhku. Nüüd läksid käiku vibu ja hüdra verega immutatud nooled. 5. Tuli kinni püüda Erymanthose kult. See hiigelsuur metssiga kimbutas Peloponnesose poolsaare elanikke ning laastas ümbruskonda. Herakles kihutas looma kõrgemale mägedesse ja kui see sügavasse lumme jõudis, sidus tal jalad kinni, vinnas kuldiõlgadele ja nii ilmuski Mükeenesse. Kui kuningas elukat nägi, peitis ta end tünni. See stseen kaunistab tihti vanakreeka vaase. NB! Suurenda pilte! Jean de Boulogne. Herakles Erymanthose kuldiga. Pronks. Metropolitan Museum, New York 6. Tuli puhastada Augeiase tallid. Augeias oli Elise kuningas, suurim karjakasvataja Peloponnesose poolsaarel. Tal oli nii palju kariloomi, et keegi ei jõudnud lautadesse kogunenud sõnnikuhunnikuid laiali vedada ning sõnnikuhais levis üle kogu poolsaare. Herakles juhtis kahe sealkandis voolava jõe veed läbi tallide ja need uhtusid sõnniku merre. 7

Ajalugu
Antiikmütoloogia
7
rtf

Antiikmütoloogia

Allmaailm pidi alguse saama Hädade jõest, mis suubub Hädakisajõkke. Seal seisab Charon paadiga, kes viib üle ainult need surnud, kes on maha maetud ja kellele on teeraha hammaste vahele pandud. Allmaailma valvab Kerberos- kolme peaga ja draakonisabaga koer, kes laseb kõik sisse kuid välja mitte kedagi. Kolm kohtunikku:Minos, Rhadamanhys, Aiakos. Nemad otsustavad, kas surnu läheb põrgusse või Elysoni. Fuuriad (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid. KREEKA JUMALAD 1. Uranos- Taevas 2. Gaia- Maa 3. Kronos- Aeg 4. Rhea- kõige vanema jumal 5. Hestia- kodukolde jumalanna 6. Pluton (Hades)- allilma, surnute valitseja 7. Poseidon- nn Mere ning maa-aluste jõgede valitseja 8. Zeus- ülemvalitseja, vihajumal, käsutas piksenooli 9. Hera- abielukaitsja 10. Demeter- viljajumalanna 11. Athena- tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja 12. Ares- sõjajumal 13. Hebe- noorusejumalanna 14. Hephaistos- inetu ja lombakas tulejumal 15

Kirjandus
Antiikmütoloogia
6
doc

Antiikmütoloogia

Edaspidi suruvad troojalased kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased tagasi, kuid langeb ise. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori (Patroklose tapja) ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt ja ässitavad võitlejaid. Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20

Kunstiajalugu
Mõisted kreeka mütoloogiast
10
doc

Mõisted kreeka mütoloogiast

Võitluse ajal moondus Achellos algul maoks, siis sõnniks ning Herakles murdis ära ta sarve. Acheloos vahetas selle hiljem imikuealist Zeusi toitnud nümfi Amaltheia küllusesarve vastu (Antiigileksikon, 1983). Phorkys ­ kreeka mütoloogias Pontose (kreeka keeles `meri') ja maajumalanna Gaia poeg, oma õe Keto mees, gorgode ja graiade isa. Mõnes müüdis on ta ka teiste koletiste isa (Antiigileksikon, 1983). Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes. Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. Kunstnikud kujutasid neid sageli, keel suust väljas. Perseus lubas Polydektesele tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Hermes

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun