Vanakreeka jumalad ja muud nimed (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Mütoloogia tegelased

allikale vett tooma läinud noormehe Hylase endaga kaasa ja teda ei nähtud enam kunagi. Najaadid ei olnud surematud, kuid selle eest oli neil ülimalt pikk eluiga. Arvatakse ka, et nad on osa võtnud Olümpuse mäel toimuvatest kokkusaamistest Narkissos - Narkissos oli nümf Leiriope ja jõejumal Kephissose poeg. Talle meeldis ennast jõelt peegelpildilt imetleda, kuni ühel päeval imetledes peegelpildile lähenes. Pilt aga muutus ähmaseks ja Narkissos suri. Pärasy surma muutsid jumalad ta lilleks ning panid sellele nimeks nartsiss. Nausikaa - Tuulte Oru valitseja tütar. Nereiidid - merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Nereuse tütred olid niivõrd kuulsad oma ilu poolest, et kui Aethiopia kuninganna Kassiopeia hooples end olevat ilusama kui neriidid, võtsid nereiidid seda solvanguna ja palusid Poseidonil Kassiopeiat karistada. Nii saatis Poseidon Aethiopiasse jälgi merekoletise, kes laastas

Kirjandus

41

doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

pärast seda. Mõni aeg hiljem sattus Dionysos mahajäetud Kreeka printsessi Ariadne juurde, Ateena prints Theseus oli ta hüljanud. D päästis Ariadne ja lõpuks armus temasse. Kui Ariadne suri, võttis D krooni, mille ta oli tüdrukule kinkinud ja pani selle tähtede hulka. Ema, keda D polnud kunagi näinud, pidas D kogu aeg meeles. D igatses teda nii väga, et laskus allilma, et teda näha. D palus Hadeselt, et too ema temale loovutaks ja Hades oli nõus. D viis ema Olümposele, kus jumalad otsustasid ta enda seltsi võtta. D võis olla lahke ja heatahtlik, kuid ka julm ja ajada inimesi hirmsatele tegudele. Menaadid e. bakhandid olid viinast hullutatud naised, kes sattusid ekstaasi tormates läbi metsade. Nad rebisid tükkideks kõik metsloomad ja õgisid veriseid lihatükke. Menaadid pidasid oma rituaale metsas, kus D andis neile süüa ja juua. D kummardamine ühendas endas kaks vastandlikku nähtust ­ vabaduse rõõmsat ekstaasi ja metsikut brutaalsust.

Kirjandus

11

doc

Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogia konspekt

Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. ­ Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 ­ 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. ­ Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 ­ 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I ­ II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C

Kreeka religioon ja mütoloogia

48

docx

Kreeka mütoloogia

Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku:  Arhailine ajajärk - 8 – 6

Kirjandus

20

doc

Neli vanakreeka heerost HERAKLES, PERSEUS, THESEUS ja IASON

linnud tõusid õhku. Nüüd läksid käiku vibu ja hüdra verega immutatud nooled. 5. Tuli kinni püüda Erymanthose kult. See hiigelsuur metssiga kimbutas Peloponnesose poolsaare elanikke ning laastas ümbruskonda. Herakles kihutas looma kõrgemale mägedesse ja kui see sügavasse lumme jõudis, sidus tal jalad kinni, vinnas kuldiõlgadele ja nii ilmuski Mükeenesse. Kui kuningas elukat nägi, peitis ta end tünni. See stseen kaunistab tihti vanakreeka vaase. NB! Suurenda pilte! Jean de Boulogne. Herakles Erymanthose kuldiga. Pronks. Metropolitan Museum, New York 6. Tuli puhastada Augeiase tallid. Augeias oli Elise kuningas, suurim karjakasvataja Peloponnesose poolsaarel. Tal oli nii palju kariloomi, et keegi ei jõudnud lautadesse kogunenud sõnnikuhunnikuid laiali vedada ning sõnnikuhais levis üle kogu poolsaare. Herakles juhtis kahe sealkandis voolava jõe veed läbi tallide ja need uhtusid sõnniku merre. 7

Ajalugu

7

rtf

Antiikmütoloogia

Allmaailm pidi alguse saama Hädade jõest, mis suubub Hädakisajõkke. Seal seisab Charon paadiga, kes viib üle ainult need surnud, kes on maha maetud ja kellele on teeraha hammaste vahele pandud. Allmaailma valvab Kerberos- kolme peaga ja draakonisabaga koer, kes laseb kõik sisse kuid välja mitte kedagi. Kolm kohtunikku:Minos, Rhadamanhys, Aiakos. Nemad otsustavad, kas surnu läheb põrgusse või Elysoni. Fuuriad (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid. KREEKA JUMALAD 1. Uranos- Taevas 2. Gaia- Maa 3. Kronos- Aeg 4. Rhea- kõige vanema jumal 5. Hestia- kodukolde jumalanna 6. Pluton (Hades)- allilma, surnute valitseja 7. Poseidon- nn Mere ning maa-aluste jõgede valitseja 8. Zeus- ülemvalitseja, vihajumal, käsutas piksenooli 9. Hera- abielukaitsja 10. Demeter- viljajumalanna 11. Athena- tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja 12. Ares- sõjajumal 13. Hebe- noorusejumalanna 14. Hephaistos- inetu ja lombakas tulejumal 15

Kirjandus

6

doc

Antiikmütoloogia

Edaspidi suruvad troojalased kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased tagasi, kuid langeb ise. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori (Patroklose tapja) ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt ja ässitavad võitlejaid. Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20

Kunstiajalugu

10

doc

Mõisted kreeka mütoloogiast

Võitluse ajal moondus Achellos algul maoks, siis sõnniks ning Herakles murdis ära ta sarve. Acheloos vahetas selle hiljem imikuealist Zeusi toitnud nümfi Amaltheia küllusesarve vastu (Antiigileksikon, 1983). Phorkys ­ kreeka mütoloogias Pontose (kreeka keeles `meri') ja maajumalanna Gaia poeg, oma õe Keto mees, gorgode ja graiade isa. Mõnes müüdis on ta ka teiste koletiste isa (Antiigileksikon, 1983). Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes. Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. Kunstnikud kujutasid neid sageli, keel suust väljas. Perseus lubas Polydektesele tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Hermes

Kirjandus

Kommentaarid (0)