Urania astronoomia muusa Melpomene tragöödia muusa Thaleia komöödia muusa Terpsichore tantsu muusa Kalliope eepilise luule muusa Erato armastusluule muusa Polyhymnia jumalatele määratud laulude muusa Euterpe lüürika muusa Graatsiad Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki Kreeka jumalate rooma vasted Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus Hestia Vesta Ares Mars Athena Minerva Aphrodite - Venus Hermes Mercurius Artemis Diana Hephaistos Vulcanus või Mulciber Demeter Ceres Apollon Apollo Pluton (Hades) Pluto Nike - Victoria Bacchus - veinijumal Veel mõned rooma jumalused Terminus piirivalvur
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
jumalad maailma ära. Zeus lõi maale ka omad reeglid. Kui maapealsed elanikud astusid Zeusi reeglitest üle, saatis Zeus neile pikse, niikaua aga kui kõik oli korras kinkis Zeus neile päikse. Zeus saatis inimestele ka rööme ja muresid. Olümpose koja ees seisis 2 suurt savianumat. Ühe sisuks oli kõik hea teise sisuks aga terve maailma halb. Zeusil oli kolm tütart kes määrasid inimeste eluea pikkuse. Esimene tütar Klotho ketras iga sureliku elulõnga, kui lõng läbi lõigati suri üks inimene. Teine saatusejumalanna Lachesis võttis kinnisilmi loosi. Kolmas õde Atropos pani kirja kahe õe otsused. Ka Zeus aitas inimesi mitmel viisil-Dodonas kasvas tema püha tammepuu. Kui inimesed vajasid nõu viisid nad jumalale ohvri ning rääkisid oma mure ja said nõu. Kuna jumalad elasid Olümpusel loodi nende heaks olümpia mängud- kus inimesed võistlesid erinevatel aladel
Absyrtos kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herak...
Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD
läks merele ja Alkyone ootas teda. K uppus, aga A ikka ootas teda. Morpheus moondus K'ks ja ütles unes A'le, et ta on surnud ja et ära oota enam mind, aga vala pisaraid. A sai aru, et mees on surnud, läks randa ja nägi surnukeha, ta tormas vette ja uppumise asemel moondus linnuks, K moondus ka linnuks ja nende armastus jäi muutumatuks. 16. Moirad saatusejumalannad, pole öeldud, kas elasid maal/taevas. Nad määrasid inimestele kas hea/kurja saatuse. Neid oli kolm: Klotho, elulõnga ketraja; Lachesis, lõnga pikkuse määraja ja saatuse üle otsustaja ja Atropos, kes ei saanud end pöörata ja lõikas kääridega elulõnga katki. 17. Minotaurus Minotaurus oli koletis, kes oli pooleldi mees & pooleldi härg. Minose naise Pasiphae ja ilusa sõnni ristsugutis, Poseidon pani naise sõnni armastama, kuna Minos ei raatsinud sõnni Poseidonile ohverdada. Daidalos konstrueeris labürindi, kus Minotaurus saaks elada ja kust ta välja ei pääseks.
VÄIKSEMAD OLÜMPOSE JUMALAD Peale kaheteistkümne suure olüplase oli taevas teisigi jumalaid. Tähtsaim neist oli armastusjumal Eros. Eros on Aphrodite ja Arese poeg .Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes. Eros teeb oma pesapaiga inimeste südameisse, kuid mitte igasse südamesse. Ta taganeb seal, kus leidub karmust. Tema suurmaks auks on see, et ta ei tee kellegile halba ega luba seda teha ka teistel. Teda kujutatakse sageli kinniseotud silmadega, sest armastus on tihti pime. Iris oli vikerkaare jumalanna ja jumalate käskjalg. Ta võib olla kas vikerkaare kujul või noore neiu, kel õlgadel väikesed tiivad. Olümposel on kaks veetlevat õeskonda muusad ja graatsiad. Graatsiaid oli kolm: Aglaia(Sära), Euphrosyne( Rõõmsameelsus), Thaleia( Õitseng). Nemad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Õed esinevad alati koos ja neid ei kujutata eraldi isiksustena. Nemad on graatsia...
tõukama tema ja Metise teine laps. (G. Fink 2000 : 286) Zeusi teine naine oli Themis, kes sünnitas talle hoorid ja moirad (G. Fink 2000 : 286). Hoorid olid inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Moirad olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos ning nende ülesanneteks on vastavalt elulõnga ketramine, elulõnga pikkuse määramine ja selle läbi lõikamine. (Wikipedia : Moirad, Hoorid) Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera, ,,kellega ta suguühe soodustab viljakusmaagiat". (Puhvel 1996: 135). Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida
Iiidsete aegade lood. Maa luuakse Kaosest. Kaos lõi: Jumalaema Maa Tartanose (maa-all) Must öö ja särav päev Maa lõi: Taeva, mäed,mered kõik olid jumalad. Suurim oli Taevas Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ja nad said palju lapsi: 3sajakäelist hiiglast (kükloobid) 12 titaani (6 meest, 6 naist) Okeanus laotus üle kogu maa, ta oli kõigi jõgede isa ja tal oli 3000 tütart okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savip...
piksenool ja kõuemürin. Zeus on nii õiglane ja tark valitseja kui ka liiderlik mees, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Zeus käis tihti maa peal ja ühtis tavaliste inimestega kellest tekkisid pooljumalad. Nii tegid samuti ka teised jumalad. Zeusil oli kolm seaduslikku abielu Metisega, Themisega ja Heraga. Metisega tuli tal üks laps Athena. Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone. Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania. Letoga sai ta kaksikut Apolloni ja Artemise. Maiaga oli neil jumalate käskjalg Hermes. Zeus pettis
Inimese hea või halva käekäigu määrasid Hesiodose järgi hoopis Moirad, Nyx'i tütred ja erinnüste õed. Kuna nende elupaiga kohta puuduvad andmed, ei ole kindel, kas nad tegutsesid taevas, maa peal või hoopis allilmas. Neid kujutati väga vanade naistena, kuna tegu oli väga ammusest ajast pärit jumalannadega, ning samas oli vanade naiste traditsiooniliseks ülesandeks Kreekas just ketramine. Homerose järgi oli neid kolm. Klotho ketras elulõnga koonlalt värtnale. Lachesis määras lõnga pikkuse ning Atropos otsustas, millal see katki lõigata. Iga kord, kui see juhtus, suri keegi. Algupäraselt polnud siiski mingid hämarad saatusjõud, vaid sünnijumalannad. Nad külastasid ema ja last kolmandal päeval pärast sündi ning määrasid, milline saab tema saatus olema, nõnda juhtus ka Meleagrosega. Sääraste omaduste tõttu hinnati neid Kreekas kultuslikult mitmel pool
Typhoni.Zeus sai sellest olendist võitu ja naasis tagasi Olümposele,mis oli jumalate hiilgav eluase. Zeusist sai uus maailma valitseja,kelle abikaasaks sai taevakuninganna Hera.Zeusi kõrval seisid veel Eirene,kes vihkas sõda, Nike,kes oli tiivuline võidujumalanna,Themis(seadusejumalanna) ja Justitia(õigusejumalanna). Zeus oli ka jumal,kes jagas rõõmu ja muret,kuid tema kolm tütart,halastamatud saatusejumalannad,määrasid inimese eluea pikkuse.Esimene neis, Klotho,ketras elulõnga ja määras eluea.Teine,Lachesis,tõmbas kinnisilmi loosi,mis pidi iga sureliku osaks saama,see,hea või halb,oli sureliku saatus.Kolmas õde,Atropos,märkis suurde kirjarulli üles seda,mida kaks õde olid otsustanud.Ja seda,mis oli kirja pandud,ei saanud ka saatusejumalannad ise maha kustutada. Olümposel elas ka lahke ja helde õnne- ja küllusejumalanna Fortuna,kes jagas kinnisilmi inimestele Amaltheia sarvest rikkusi ja häid ande.
Minerva - rooma tarkuse- ja kunstide jumalanna. Ta oli käsitööliste, õpetajate, kunstnike ja arstide kaitsja. Koos Jupiteri ja Junoga moodustas Minerva Roomas Kapitooliumil austatava jumalate kolmiku - Kapitooliumi triaadi. Minotauros -Minose abikaasa ebatavaline koletisest järglane. Minotaurose elas Daidalose ehitatud Labürindis. Moirad - saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena: · Klotho ('ketraja') ketras igale sündinud inimesele elulõnga. Tema sümbol oli koonal; · Lachesis ('määraja') otsustas igaühe saatuse üle. Tema sümbol oli kirjarull, kuhu saatus kirja pandi; · Atropos ('vältimatu', 'paratamatu') ei saanud end pöörata ja lõikas elulõnga oma kääridega katki. Tema sümbol oli käärid. Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut
hümnide muusa (mõtliku näoga),Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga),Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask),Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask),Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga),Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga),Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 70. 3 saatusejumalannat - Zeusi ja Themise tütred, keda tavaliselt kujutati vanade naistena. Tavaliselt mainiti nende hulgast kolme: Klotho ketras elulõnga, Lachesis määras lõnga pikkuse ja Atropos lõikas lõnga katki. 71. 3 graatsiat- Aglaia - võluvuse graatsia,Euphrosyne - luule graatsia,Thaleia - muusika graatsia 72. Daidalos ja Ikaros- Daidalos andis Ariadnele nõuande, millest Theseusel oli kasu pärast võitlust Minotaurosega: Theseus kasutas labürindist lahkumiseks Ariadne lõnga. Karistuseks hoiti Daidalost koos tema poja Ikarosega vangis. Vangistatud
Keegi ei teadnud, et Oidipus oligi Laiose tapnud ja abiellus oma emaga (seda ei teadnud ka Oidipus ise). Kõige tuntum vanakreeka tekst, milles Sfinks esineb, on Sophoklese "Kuningas Oidipus". Mõistatus - kes käib algul neljal, hiljem kahel ja lõpuks kolmel jalal? Moirad (kreeka keeles 'osa', 'saatus') olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena: Klotho ('ketraja') ketras igale sündinud inimesele elulõnga. Tema sümbol oli koonal; Lachesis ('määraja') otsustas igaühe saatuse üle. Tema sümbol oli kirjarull, kuhu saatus kirja pandi; Atropos ('vältimatu', 'paratamatu') ei saanud end pöörata ja lõikas elulõnga oma kääridega katki. Tema sümbol oli käärid. Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut
" Kui Zeus jagas rõõmu ja kannatusi, siis tema kolm tütart, halastamatud saatusejumalannad, olid need, kes määrasid inimese eluea pikkuse. Zeus ei sekkunud kunagi nende töösse, sest kellelgi pole õigust muuta elu seadusi. Saatusejumalannade käes oli niisiis kohutav võim ja nad olid kurdid mistahes soovidele, palvetele ja ohvriandidele. Nii jumalad kui inimesed pidid alluma kõigele, mis saatusejumalannad otsustasid. Esimene neist, Klotho, ketras iga sureliku elulõnga ja määras, kui kaua keegi elab. Kui lõng katki lõigati, lõppes ka üks elu. Teine saatusejumalanna, Lachesis, võttis kinnisilmi loosi, mis pidi iga sureliku osaks olema. See, hea või halb, oli sureliku saatus. Keegi ei saanud saatusejumalannadest määratud elukäiku muuta, sest kolmas õde, Atropos, märkis suurde kirjarulli muutumatute ja kustumatute tähtedega üles kõik, mida teised 2 õde olid juba otsustanud
Aiakos (Achilleuse vanaisa, Hadese kohtumõistja nr.3), Kallisto (Artemise saatjaskonda kuuluv nümf, kellest sai Suur Vanker e. Ursa Major)-> Arkas Ei õnnestunud kindlaks teha, kellega Zeus sai Tantalose. 17. Hoorid, moirad ja muusad Hoorid: lille-, viljajumalannad: Thallo, Auxo, Karpo (`õitsemine', `kasv', `vili'). Esinevad ka Eunomia (`hea seaduslik kord'), Dike (`inimlik õiglus'), Eirene (`rahu') nimede all. Moirad: Klotho (ketras elulõnga), Lachesis (võttis kinnisilmi loosi, määras saatust, elulõnga pikkust), Atropos (ei saanud end pöörata, lõikas lõnga katki; teise jutu järgi kirjutas kõik otsustatu üles hoopis). Võimalik, et nende ema oli Nyx (öö). Muusad: Kalliope (eepiline luule, kangelaslaulud), Erato (armatusluule), Polyhymnia (pühad hümnid, muusika), Euterpe (lüüriline luule?laul), Thaleia (komöödia), Melpomene (tragöödia), Terpsichore (tants), Kleio (ajalugu), Urania (astronoomia)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
