Antiikmütoloogia (0)

• Ilias - Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal.
  
• Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda.
  

12 peajumalat
Kreeka mütoloogia
Rooma mütoloogia
Valdkond
Sümbol
Zeus
Jupiter
Peajumal . Taeva-, vihma-,tuulte-, piksejumal
Piksenool ,tammelehed,kotkas
Hera
Juno
Taeva- ja abielu jumalanna
Ilu, diadeem ,lehm, paabulind
Poseidon
Neptunus
Merejumal
Kolmhark ,hobune
Hades
Pluto
Allmaailmajumal
Granaatõun
Hestia
Vesta
Maa- ja viljakusjumalanna
Viljapead
Ares
Mars
Sõjajumal
Relvad,kilp,kiiver
Athena
Minerva
Tarkusejumalanna
Kiiver,oda,öökull
Apollon
Apollo
Valguse-,kunsti- ja ennustusjumal
Lüüra
Aphrodite
Venus
Armastus- ja ilujumalanna
Peegel ,lilled
Hermes
Mercurius
Teekäijate ja kaupmeeste jumal
Tiivulised sandaalid ja kübar
Artemis
Diana
Jahi-,kuu- ja nõidusejumalanna
Jahikoer, vibu , nooled, emahirv
Hephaistos
Vulcanus
Tule- ja sepatööjumal
Sepavasar ,tangid

• Heraklese 12 vägitegu :
  

Nemea lõvi tapmine

Lerna hüdra tapmine

Keryneia hirve kinnipüüdmine

Erymanthose metssea kinnipüüdmine

Augeiase tallide puhastamine

Stymphalose lindude tapmine

Kreeta sõnni kinnipüüdmine

Diomedese hobuse äratoomine

Hippolyte vöö äratoomine
10)Geryoni kariloomade äratoomine
11) Hesperiidide õunte äratoomine
12)Kerberose äratoomine
9 muusat
Nimi
Valdkond
Sümbol
Kalliope
Eepiline luule ja kangelaslaulud
Sulg käes
Erato
Armastuslaulud
Lüüra
Polyhymnia
Pühad hümnid
Mõtlik nägu
Euterpe
Lüürilised laulud
Kaksikflööt
Thaleia
Komöödia
Naeratav mask
Melpomene
Tragöödia
Kurvastav mask
Terpischore
Tants
Lüüra
Kleio
Ajalugu
Kirjarull
Urania
Maateadus
Maakera

• Tüliõun*- Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist (mis ei ole ka mingi ime) kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud „kõige ilusamale “. Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab.
  

• Ahhileuse kand * - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks . Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda.
  

*ainukene haavatav koht

• Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms
  
• Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Kõik olid veendunud et Odysseus on surnud peale Penelope. Tal oli palju kosilasi aga ta ütles et ei saa enne mehele minna kui saab valmis surilina kudumise oma mehe isale . Tegelikult harutas ta igal öösel päeval tehtud töö lahti ning seega surilina ei valminudki. Lõpuks tuli Odysseus tagasi. Tänapäeval tähandab Penelope truudus siirast ustavust, pime truudus, täielik truudus, pühendumus.
  

• Prokrustese säng* - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi – pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid. Tänapäeval sobimatu võimalus, olukord või lahendus
  

• Sisyphose töö* - Ephyra (Korintose) kuningas, keda selle eest, et ta kunagi reetis Zeusi saladuse, karistati Hadeses sellega, et ta pidi igavesti ülesmäge lükkama kivimürakat, mis aga ikka ja jälle tagasi veeres.
  

* karistus mitte kurjategijale, vaid võrukaelale, seega ülekohtune ning tihti mõttetu.

• Pandora laegas * - Pandora oli esimene naine, kelle Hephaistos vormis Zeusi käsul savist karistuseks inimkonnale (, kuna nad olid saanud tule ja õppinud ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva). Iga jumal kinkis talle midagi (kauni välimuse, kenad rõivad, meeldiva loomuse), kuid andsid talle ka laeka , millegi halvaga igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mis laekas on, kuid öeldi, et ta ei tohi seda kunagi avada. Kuid Pandora oli tehtud uudishimulikuks ning ühel päeval avas ta laeka ja lasi kõik halvad asjad sealt välja. Muu halva hulgas oli seal siiski ka lootus, kuigi petlik . Sealt mõiste „Pandora laegas“ – tundmatu sisuga keelatud asi.
  

• Lethe jõgi* - Lethe- unustusejõgi, mis eraldab allmaailma surelike maailmast. Kes sellest joob, unustab kõik endises elus juhtunu. Kõik hinged , kes uuesti maa peal elama hakkavad, peavad sealt jooma. Allmaailma jõgedest ülemineku metafoor tähendab veel tänapäevalgi ärasuremist
  
• Kerberos - kolme pea ja draakonisabaga hiiglasuur koer, kes valvab Hadese allilma ust. Ta laseb küll kõik sisse, kuid välja ei lase kedagi.
  
• Kentaur - Hobuinimesed. Inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes.
  
• Kükloop- Tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Kükloobid kindlustasid Zeusile , tänuks nende vabastamise eest, ta valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke
  
• Sireen - linnu keha ja inimese – enamasti naise – peaga kurjad deemonid . Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid.
  
• Sileen- osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kujutati tihti kapjadega, vahel hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga.
  

• Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud , kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid.
  

• Najaad- veenümf, kes elutses allikates , ojades ja purskkaevudes.
  

• Agamemnon - Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale , kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra , ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud .
  

• Menelaos- Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis õnnelikult Kreekasse tagasi ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni.
  
• Laertes- Odysseuse isa
  
• Plejaad - vanakreeka mütoloogias Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid nümfid, Artemise kaaslased ja õpetasid Bakchost, kui see veel pisike oli. Nende õed-vennad olid Hyas, hüaadid, hesperiidid ja Kalypso .
  
• Kassiopeia - Aithiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid . Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna Perseus , kes armus neiusse otsekohe. Ta jäi kaldale koletist ootama ja kui see tuli, lõi tal pea maha. Perseus viis Andromeda vanemate juurde ja palus neilt tütre kätt, mida need talle ka rõõmsalt lubasid, kuigi Andromeda oli juba lubatud Phineusele.Perseusest sai Argose kuningas ja Andromedast tema naine.Pärast surma tõsteti Andromeda, Perseus, Kassiopeia, Kepheus ja Ketos taevasse tähtkujudeks
  

• Iphigeneia- Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega.
  

• Kassandra - Trooja kuninga Priamose tütar. Apollon abiellus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna Kassandra lükkas tema armastuse tagasi, tegi Apollon nii, et keegi ei võtnud tema ennustusi kuulda. Tema ennustas, et puuhobuse linnatoomine ei ole hea mõte, ennustas hiljem ette Agamemnoni surma (ta anti talle sõjasaagiks), Athena pahameel kreeklaste üle oli ka temaga seotud- kreeka sõdalased kiskusid Kassandra linna hävimisel Athena templis tema kuju küljest vägivaldselt lahti ja vedasid sealt välja.